arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Mida toob kaasa euro tulek kinnisvaraturule ?

Euro tulekul on Eesti kinnisvaraturule nii otsesed kui kaudsed mõjud. Ise pean olulisemaks kaudseid mõjusid, kuna need kestavad kauem ja on tugevamad. Loomulikult ei saa euro kasutuselevõtuga kaasnevad mõjud olema väga selged ja ühesed – pigem on kõik protsessid omavahel seotud üksteist nii võimendades kui ka takistades.

Rohkem usaldust Eesti majanduse vastu

Rohkem usaldust Eesti majanduse vastu tähendab rohkem investeeringuid ja odavamat laenukapitali. Seejuures ei ole olulised mitte ainult välismaised investeeringud Eestisse vaid ka Eesti ettevõtjate otsused mitte paigutada oma raha „igaks juhuks“ kuhugi mujale riiki, sest Eestis luuakse taas turvaline investeerimiskeskkond ning tõuseb taas vahepeal kaduma kippunud arengupotentsiaal. Ühest küljest on oluline euro ise kui teatav kvaliteedimärk, kuid ehk on olulisemgi sellega kaasnev konkurentsivõime kasv siinses regioonis, mis tõstab meid esile Läti ja Leeduga võrreldes nii lääne- kui idapoolsetele investorite jaoks. Ühel hiljutisel kohtumisel Läti kolleegiga oli ta väga murelik selle pärast, et Eesti läheb eurole üle enne teisi Balti riike ja jätab sellega Läti veel sügavamasse auku. Kuidas see aga puudutab kinnisvaraturgu ? Igasugune majanduslik areng eeldab ka infrastruktuuri arendamist – teed, kommunaalvõrgud, tootmispargid, bürookompleksid jne. Osa sellest on juba mõni aeg tagasi valmis tehtud ja ootab lihtsalt, et üldise majandusliku arenguga tekiks juurde infrastruktuuri tarbijaid (näiteks teatud liiki tehnoparke on veel piisavalt kasutuseta). Euro kasutuselevõtuga kaasnev positiivne mõju Eesti majandusele leevandab kindlasti kinnisvaravaldkonna tegijate tänaseid muresid. On ka neid valdkondi, kus seni tehtu on juba välja müüdud ning tuleb hakata uute arenduste peale mõtlema. Näiteks Tallinnas on uute kortermajade pakkumine juba suhteliselt nigelaks jäänud. Lisaks omaenda kõhnale rahakotile saame euro kasutuselevõtmise korral infrastruktuuri arendamiseks kasutada ka välisinvestorite poolt pakutavaid võimalusi.

Sisemine paranemine ja efektiivsuse kasv

Maastrichti kriteeriumite täitmine ei ole tegelikult ainult valitsuse asi vaid sunnib kaudselt meid kõiki rohkem pingutama. Selle protsessi tumedam pool on praegu kasvav tööpuudus ja palkade vähenemine, kuid pikaajaliselt parandab see nii erafirmade kui riigiasutuste efektiivsust. Ühest küljest on need kriteeriumid küll pelgalt viis sõnalist ja numbrilist eesmärki. Teisalt aga tähendab nende saavutamine Eestis ikkagi seda, et me oleme suutnud ennast muuta sama hästi toimivaks, kui ülejäänud eurotsooni liikmed. Ja loomulikult tähendab see ka muutuseid kinnisvaraturu jaoks – buumiaegne mõtlematu tormamine asendub korraliku (sh avaliku ruumi) planeerimisega ja efektiivse tegevusega. Kindlasti tõuseb kuluefektiivsus ning kinnisvara arendustegevuse taastumisel hakatakse rohkem pöörama tähelepanu kinnisvara elutsükli küsimustele. See aga tähendab kvaliteetsemaid materjale ning ehitustööd ja lõpuks ka hubasemat kodu. Kinnisvarateenuste puhul paraneb kindlasti klienditeeninduse kvaliteet, sest valdkonda jäävad tegutsema vaid head spetsialistid.

Hinnatõus ja spekulatsiivsed tehingud

Seni on euro kasutuselevõtt mujal riikides toonud kaasa hinnatõusu nii tarbekaupade kui kinnisvara valdkonnas. Loomulikult tuleb arvestada, et viimastel euro kasutuselevõtmise juhtudel oli maailma majandus (sh ka eurot kasutusele võtnud riigi majandus) kasvufaasis ning hinnatõus kergem tekkima. Põhimõtteliselt on ka tänane Eesti kinnisvaraturg samas seisus, kuna nö kinnisvarakriisi selgroog on tegelikult juba murtud. Loomulikult ei tähenda see, et edaspidi on ainult liugulaskmine ülesmäge. Praegusel vähese tehinguaktiivsusega turul on mõningane üles-alla hüplemine loomulik, kuid mida lähemale tuleb suvi, seda rohkem tuleb jõnkse ülespoole. Seega ei maksa segi ajada hinnatõusu, mille toob kaasa euro tulek (nt ümardamisest tulenevad probleemid) ja hinnatõusu, mille toob kaasa majanduskriisist väljumine. Kindlasti on siin aga positiivne vastastikune mõju ja ka koosmõju. Seetõttu on oodata järjest kasvavat spekulatiivsete tehingute hulka. Domus Kinnisvaral on nö portfellis suhteliselt suur hulk kliente, kes on oodanud eelkõige elukondliku kinnisvara hinnalanguse pidurdumist. Täna on see grupp muutunud veelgi aktiivsemaks ning positiivsed euro-uudised ainult toetavad nende strateegiat. Lisaks sellele on viimase poolaasta jooksul üha aktiivsemalt tegutsemas ettevõtted, kes otsivad võimalusi ärikinnisvarasse investeerimiseks.

Tehnilised nüansid toovad kaasa kulusid

Mitte just kõigis endise idabloki riikides ei käibi kinnisvaratehingute puhul rahvusvaluuta nii nagu Eestis. Paljudel juhtudel arvestatakse hindu siiski kas USA dollarites (nt Venemaal) või eurodes (nt Lätis). Seega toob euro kasutuselevõtt Eestis kaasa muutused arvestuse korraldamisel, millega on vaja harjuda nii eraisikutel kui ettevõtetel. Eraisikut puudutab see eelkõige seeläbi, et suure tõenäosusega toob näiteks ümardamine kaasa lihtsalt väikese hinnatõusu. Hinnad muutuvad vahepeal üsna harjumatuteks, mis toob kindlasti kaasa teatavat segadust pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel. Kinnisvara valdkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks (nt pangad, kinnisvaraportaalid jms) tähendab euro kasutuselevõtt aga olulisi muudatusi info- jms süsteemides, mis aga maksab päris palju raha. Loomulikult tuleb see lõpuks lõpptarbijal kinni maksta.