Algas Kvissentali kerkivate ridaelamute ehitus

Tartu hinnatud uuselamurajoonis Kvissentalis alustas Villaare OÜ projekti „Kvissentali Kodud“ ehitusega. Esimesed ridaelamuboksid valmivad 2017. aasta lõpuks.

Klaose ja Aeru tänava vahele kerkivad kaasaegsed ja energiasäästlikud ridaelamud energiaklassiga B. Ühes ridaelamus on 4 erineva suurusega ridaelamuboksi ja 2 kahetoalist korterit.

Kvissentali Kodude arhitektuurse lahenduse eest hoolitses endine linna peaarhitekt Tiit Sild. „Kvissentali hoonestuskavaga oleme andnud kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mida järgida,“ rääkis Tiit Sild. „Ridamajade vorm ja värvilahendus on saanud inspiratsiooni lähedalasuvatest Aruküla koobastest.“

Kvissentali Kodude ehitamisel kasutatakse kvaliteetseid materjale ja kaasaegseid ehitustehnilisi lahendusi. „Oleme rõhku pööranud ehituskvaliteedile ja energiasäästlikkusele, et ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Kogu maja soojustatakse uue põlvkonna soojustusmaterjaliga SPU ning välisfassaad viimistletakse imiteeriva kivifassaadiplaadiga, mis annab fassaadile pikaajalise vastupidavuse. Rõdud ja terrassid on praktilistel kaalutlustel valmistatud puidust. Igal korteril on iseseisev gaasikatel ning katusele paigaldame päikesepaneelid, mis toodavad majale elektrit.“

Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on eelmüügi periood juba käimas. „Kvissentali elamurajooni populaarsus on arusaadavatel põhjustel viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodud Tartu parimas uusasumis,“ rääkis Domus Kinnisvara maakler Kaarel Kiidron. „Esimesed Kvissentali Kodud on juba broneeritud ning huvi projekti vastu on kõrge.“

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Registreeri oma huvi: www.kvissentalikodud.ee

 

Kolm Venda said nurgakivi

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 05.04.2017 12:56; kategooriad: Pressiteated
Sildid: , , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eile, 04.04.2017, asetati Tartu populaarseimas uusarenduses Kolm Venda nurgakivi. Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänava kvartali detailplaneeringuga tehti algust juba 2004. aastal ning planeering kehtestati aastal 2009. Avaare Kinnisvara OÜ omandas krundi 2015. aasta aprillis ning maikuus kuulutati välja arhitektuurikonkurss, mille võitis Kauss Arhitektuur OÜ, kuna just nende pakutud lahendus oli terviklikult läbi mõeldud selliselt, et tekiksid mõnusa planeeringuga ja valgusküllased korterid mõnusa sisehooviga.

DJI_0044

Projekt Kolm Venda on veel selles mõttes eriline, et kogu maja projekteerimine ja ehitus toimub BIM (Building Information Modeling) ehk ehitusinformatiivse modelleerimise süsteemi järgi. Maja ehitusega tegi suurte kogemustega ehitusettevõte Ehitustrust algust 2016 aasta novembris ning 2 aastat peale krundi ostmist 2017. aasta aprillis on ehitus jõudnud nii kaugele, et partnerite ja juba projekti omale uue kodu soetanud inimestega asetas arendaja hoonele nurgakivi. „Juba kuu aja pärast võiks toimuda sarikapidu ning esimesed korteriostjad peaksid saama juba jõuludeks oma uude koju“ ütles Avaare Kinnisvara esindaja Martin Sööt.

Domus Kinnisvara ja Avaare Kinnisvara tänab kõiki, kes on oma koduks valinud korterelamu Kolm Venda. Need, kel ostuotsus veel tegemata, ei ole hiljaks jäänud, sest saadaval on veel 3 kolmetoalist, 10 kahetoalist ning 4 ühetoalist korterit.

Kolm Venda – Moodne kodu linnasüdames

Lisainfo: www.kolmvenda.ee

Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Kvissentali

Tartu linna uuselamurajooni Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Fausto Grupp ja Villaare OÜ sõlmisid kokkuleppe ridaelamute arendamiseks Tartus hinnatud Kvissentali linnaosas. Esimesed modernse arhitektuuriga 100 m2 suurused ridaelamud saavad katuse alla juba tänavu sügisel.

“Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodu Tartu linna parimas uusasumis,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Tegemist on kompaktsete, energiasäästlike, läbimõeldud lahendusega ning ümbritsevasse keskkonda hästi sulanduvate ridaelamutega. Esimesed kodud valmivad juba 2017. aasta jõuludeks.

Väärika ajalooga Kvissental on Tartu linna esimene uuselamurajoon, mille hoonestuskava on detailideni läbimõeldud ning linna poolt kinnitatud ja paika pandud on ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodu- ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastikuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.

Kvissentali ühendab linnaga vastloodud taristu: 2016. aastal sai valmis 2 km kergliiklusteid, lisaväärtust annab Tartu kaasaegseim laste- ning noortepark, Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele. “Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi:  võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või rulluisutada,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov. “Selline piirkond on ka peresõbralik: lapsed on taas rohkem värskes õhus, kooli või tööle võib sõita jalgrataste või siis muude kergete liikumisvahenditega, kogu perega saab täiesti tasuta sportida.”

Fausto ärigrupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Ridaelamute eelmüük on juba alanud. Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on huvi Kvissentali Kodude vastu suur, sest varasemalt pole olnud võimalust nii taskukohasega hinnaga Kvissentali elama asuda. Varaselt oma ostusoovist teada andes on võimalik rääkida kaasa oma unistuste kodu kujundamisel.

Registreeri oma huvi: www.kvissentalikodud.ee

Buumi teket pidurdab buumi ootus

Möödunud aasta lõppes kinnisvaraturu tõmbekeskustes rekordite tähe all. Aasta lõpus vormistatud uute korterite müügitehingud viisid Tallinna korteritehingute arvu ja keskmise hinna masujärgse aja kõrgeimale tasemele. Kui juba tundus, et keskmine hind ei saa enam kõrgemale tõusta, siis tõusis see siiski. Vaatamata sellele, et konkurents on tihe ja müügiperioodid pikenenud, on uusarendused vedanud keskmisele hinnale kuid 2-3 % juurde. See ilus tõusugraafik on sundinud küsima mitmeid spetsialiste ja hobianalüütikuid, et kuna käib turul „pauk“ ära.

Uuest kriisist ja buumist on tänaseks sedavõrd palju juttu olnud, et see on tekitanud turul hoopis vastupidise efekti. Paljud targa raha omanikud, väikeinvestorid, spekulandid, aga ka muidu ettevaatlikud inimesed on võtnud äraootava positsiooni ja ootavad turu kukkumist, et siis uuest turu põhjast hakata varasid soetama. Praegust hinnataset peetakse liiga kalliks, investeeringuid juurde ei tehta ja oodatakse kannatlikult. Kogu kinnisvaraturu jaoks tähendab see, et osa investeeritavat ja spekulatiivset raha seisab jõude, mis võtab maha teatava osa kogunõudlusest. On aga nõudlus väiksem, on turu areng ja kasv tagasihoidlikumad. Kas neil hiromantidel on õigus, näitab vaid aeg. Uut kriisi pole igatahes veel kellegi poolt välja hõigatud, kas ja kuna see tekib, seda teavad parimal juhul vaid selgeltnägijate tuleproovis karastunud staarid. Erinevad märgid turul näitavad hetkel pigem seda, et investeeringuraha osaline kadumine mõjub turule rahustavalt ja tervikuna seetõttu hästi. Pikaajalist perspektiivi arvestades turg sellest ainult võidab. Kinnisvaraturg ei kihuta gaselli kombel üles, vaid areneb ontliku majanduspoliitiku unistuste kohaselt järk-järgult ja ilma suuremate hüpeteta. Nn startup’iliku filosoofia kasutamine ja kummardamine võib kinnisvaraturule mõjuda hukatuslikult.

Tavaostjate käitumise osas suuremat muutust aga täheldada pole olnud. Inimesed, kes soovivad osta endale kodu, uut ja avaramat elamispinda, ei lase ennast häirida buumi-, hirmu- ja kuulujuttudest. Küll aga mõjutavad turgu kurejutud, sest kui perre sünnib laps(i) lisaks, siis soovitakse juurde ruutmeetreid sõltumata sellest, kas hinnad võivad või ei või kohe muutuma hakata. Koduostjate hulgas on küsimus number üks pigem selles, kas pank annab kinnisvara ostmiseks laenu või mitte. Mida rohkem on tehinguid kuskil piirkonnas, mida suurem on seal uusarenduste osakaal, seda olulisem on pankade roll turu tegeliku mõjutajana. Vähese tehinguaktiivsusega maakondades on pankade roll marginaalne, kuid eelkõige Harju maakonnas on pangad tõsised turutegijad. Kõigele vaatamata hetkel eluasemelaenu ikka saab, mida näitab ka käesoleva aasta esimeste kuude statistika, et erinevatel kuudel võivad küll olla teatavad kõikumised, kuid kokkuvõttes midagi kardinaalset turul juhtunud pole ja koduostjad teevad tehinguid rahuliku südamega edasi.

Kinnisvaratsükkel on jõudnud järgmisse etappi

Tuntud laulusõnad ütlevad, et jälle algab kõik, algab uuesti, kõik on jälle nii, nagu ennegi. Kinnisvaraturg liigub teatavasti tsüklitena, tuntuim näide on ajast aega korduvad kinnisvarahinna tõusud ja langused. Kuid teatavad mustrid ja tsüklid ei ole iseloomulikud ainult kinnisvara hinnale ja tehingute arvule.

Uute eluruumide ehitamine on päevakajaline näide selle kohta, kuidas kõik algab uuesti. On igati arusaadav ja põhjendatud, et pärast kinnisvarakriisi end kogunud arendajad hakkasid esmalt ehitama optimaalse suurusega kortermaju kesklinna piirkonda. Olgu kohe lisatud, et nüüd ja edaspidi käib jutt eelkõige Tallinna/Harjumaa näitel. 2015. aastaks oli selge, et kesklinna piirkonnas on ülepakkumise hõngu, seda eriti suuremate korterite ja üle 200 000 euroses hinnaklassis. Turg reageeris suhteliselt kiirelt ja nii kerkisid uued kortermajad juba äärelinna. Aktiivne tegutsemine käis nii Lasnamäel, Mustamäel kui ka Haaberstis. Ostjad vaatasid, et äärelinnas saab korteri ligikaudu kaks korda odavamalt kätte, pakkisid kotid ja on 80 000 eurot maksvas kahetoalises korteris endaga rahul.

Tänavune märksõna: äärelinnastumine

Äärelinnastumist võibki nimetada käesoleva aasta kinnisvaraturu märksõnaks. Aga kuna kõik on jälle nii, nagu ennegi, siis on äärelinna kortermajade projektide edu kasvatanud arendajate julgust ja tegutsemisraadius on liikunud veelgi kaugemale. Uued projektid on käivitatud Sauel, Keilas, Kiilis, Jüris ja teistes lähivaldades. Omapärase tõigana võib välja tuua, et kui kortermajade ehitamine liikus südalinnast äärelinna, siis oli hindade langemine selge ja ostja rahakotile rõõmu tegev, kuid äärelinnast lähivaldadesse liikumine ei ole enam märkimisväärset hinnamuutust kaasa toonud. Üksikud projektid küll müüvad selgelt hinda, kuid sageli pole vahet, kas ostad korteri Mustamäele või sellest 20 km kaugusel asuvasse uusarendusse. Kui mõni arendaja ka tahaks kinnisvaraturul „säästumarketit“ teha, siis tuleb ehitushind vastu ning arendajal on kivisein ees, kust läbi minna pole kuidagi võimalik. Ostja aga rõõmustab, tema valikuvõimalused on oluliselt laienenud, nagu ka pakutav arhitektuur, siseviimistlus ja energiatõhusus.

Ring ei ole veel täis saanud

Kui kortermajade ehitus on end käima tõmmanud nagu tubli poliitik „Foorumi“ telesaates, siis kinnisvaraturu tsüklite kohaselt järgnevad kortermajadele investeeringud maade ja majade turule. Ühe- ja paarikaupa ning mikroarendusi ühepereelamute sektoris on mõistagi juba aastaid tehtud, kuid kortermajade jõudmine lähivaldadesse on kindel märk sellest, et kohe paisub pärmina madaltiheda hoonestuse turg ning uued elurajoonid ümber Tallinna on tõsiasi.

Kui kesklinnas on hulgakaupa valida 200 000–300 000 eurot maksvaid kortereid, siis on aja küsimus, mil kohanev ja kiirelt reageeriv turg pakub samas hinnaklassis välja eramajad. Kui mõned aastad tagasi võistlesid kesklinna lukskorterid pigem omavahel, siis nüüd on neile vääriliseks konkurendiks tulnud samas hinnas soliidsed eramud. Paanikaks pole mingit põhjust ja turu ülekuumenemise trummi ei pea taguma, selline tsüklite kulgemine oli oodatud. Paralleele kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarabuumiga võib meelevaldselt muidugi vedada, kuid üks-ühele pole midagi võrreldavat. Kui toona tähendas uus elurajoon valdavalt detailplaneeringuga (põllu)maad, kuhu pääses läbi porimülgaste, siis praegu on enamik uutest elurajoonidest asfalteeritud teede ja toimivate tehnovõrkudega. Targemaks ja kogemuse võrra rikkamaks on saanud nii kohaliku omavalitsuse töötajad, arendajad kui ka kliendid.

Ja ühel hetkel jõuab tsükkel jälle niikaugele, et uusarendus keskendub vaid Tallinna kesklinna kortermajadele. Sinna on aga veel jupp maad minna ja seniks nautigem hetke, mil peosaalis vilguvad värvilised tuled.

Artikkel ilmus esmakordselt kinnisvaraajakirjas IMMO.

Kolm Venda – moodne kodu Tartu linna südames

kolm-venda-1611

Tartu linna südames Fortuuna kvartalis on pikaajalise kogemusega arendaja Avaare Kinnisvara alustanud kolme korterelamu projektiga. Aadressile Pikk 43//45//47 kerkivad kolm kaasaegset ja energiasäästlikku korterelamut. Kokku on projektis 64 korterit ja 3 äripinda.

2015.aastal toimunud arhitektuurikonkursi võidutööks osutus OÜ Kauss Arhitektuur töö „Kolm“, millest hiljem kujunes välja elamukompleksi nimi KOLM VENDA.

KOLM VENDA arhitektuurse lahenduse kavandamisel võtsid arhitektid eesmärgiks luua terviklik ja vaheldusrikas arhitektuurne ansambel, mille hoonemahud on liigendatud Tartule omaselt väiksemas skaalas. Arhitekt Urmo Mets rõhutab: „Kolmeks jagatud hoonemaht tagab head valgustingimused ning loob inimsõbralikud ja põnevad ruumilised suhted. Kavandasime mitmetasapinnalise hoovi, mis tekitab hubasust ja turvalisust. Õuealal paiknevad mänguväljakud ja neid piiritlev sild rikastab kogu kvartalisisest miljööd.“

Korterelamute kavandamise eesmärk on luua kasutajasõbraliku planeeringuga eluruumid. Lisaks on projektis esimesel korrusel kõrgete lagedega valgusküllased ning avarad korterid, kuhu on loodud madalamad vahekorruse tasapinnad – lavatsid, mis tekitavad korteritele lisapinna. Kõikide korterite juurde kuulub panipaik, võimalik on juurde soetada parkimiskoht ning jalgratta hoiukoht ilmastikukindlas kinnises parklas. Igas majas on lift.

Avaare Kinnisvara esindaja Kalev Kase kommenteerib: „Arendusprojekt KOLM VENDA paneb rõhku energiasäästule ja keskkonnasäästlikule mõtteviisile. Korterelamu energiatõhususe klass on B, mille saavutamiseks ehk madalate kulude hoidmiseks on projekteeritud seda tagavad kaasaegsed ehitustehnilised lahendused.“

Innovatiivse valikuna on kogu projekteerimine toimunud BIM (Building Information Modeling) ehk ehitusinformatiivse modelleerimise süsteemi järgi. BIM puhul on projekteerimisele kuluv aeg märkimisväärselt suurem, kuid selle kompenseerib mitmekordselt hilisem ajakokkuhoid dokumenteerimisel ning ehitusprotsessis. Ehk siis, „paberil“ on alati kergem erinevaid probleeme kõrvaldada ning BIM tagab selle, et ehituse käigus ei teki probleeme, mis tavalise projekteerimise puhul võiksid ilmneda alles ehitusplatsil. Avaare Kinnisvara arendajana ning Ehitustrust ehitajana  näevad uudse BIM teholoogia rakendamises on ehitusvaldkonna tulevikku. Kõige rohkem võidab lõppklient, kes saab hästi projekteeritud ja planeeritud kvaliteetse kodu.

Avaare Kinnisvara üheks tegevusalaks on kinnisvarasse investeerimine ja kinnisvara arendamine. Eelmine kortermaja arendus aadressil Raatuse 68 Tartus pälvis 2015. aastal valminud uute korterelamute arendamise konkursi „Aasta parim ehitis 2015″ esikoha uute korterelamute alagrupis.

Projekti KOLM VENDA korterite eelmüük on juba alanud. Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara kutselise maakleri Kristo Kivisalu sõnul on huvi korterite vastu väga suur. Varaselt oma ostusoovist teada andes on võimalik rääkida kaasa oma unistuste kodu kujundamisel.

Registreeri oma huvi: www.kolmvenda.ee

Toonekure elamurajooni lisandub uus ridaelamu

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 31.10.2016 05:36; kategooriad: Pressiteated
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tartu külje all Luunja vallas Põvvatu külas, lähiaadressiga Toonekure tee 5 on peagi valmimas arenduse teine ridaelamu, kus on  neli avarat ja valgusküllast 4-toalist korterit, mis paiknevad läbi kahe korruse.

toonekure-tee-5-ehitus-pilt

Ridaelamu arhitektuur on kaasaegne – avatud planeering, suured klaaspinnad, ruumikad terrassid ja rõdud ning ehituskvaliteet kaasaegseid parimaid ehitusstandardeid järgiv. Ridaelamu ehitajaks on enam kui 20-aastase töökogemusega OÜ Jõgeva Ehitus, kelle ehitatud on nii Toonekure tee 3 ridaelamu, kui  Vao 1 korterelamu Raadi linnaosas. Hoone on projekteeritud AS RTG Projektbüroo poolt.

Toonekure tee arendaja OÜ Jõgeva EKV juhatuse liige Tiit Saarva selgitab:  „Eesmärgiks oli luua ümbritseva loodusega sobiv valgusküllaste korterite ja madalate küttekuludega elamu.” Korteri ruumikale elutoale lisavad avarust maast laeni kõrguvad aknad ja klaasuks pääsuga terrassile. Selline lahendus võimaldab koduaknast nautida kaunist loodusvaadet ning suurendab tajutavat avarustunnet.

Toonekure tee 5 otsakorterite avarasse elutuppa on soovi korral võimalik paigaldada kamin ning kõigis korterites on  esikus ruumi nii garderoobi kui  panipaiga tarbeks. Abiruum, kus asuvad ka kütte- ja ventilatsiooniseadmed, paikneb väljas peasissekäigu kõrval. Madalad küttekulud on tagatud otsmistes korterites maaküttega ja keskmistes õhk-vesiküttega, küttekehaks vesipõrandakütte.

Iga korteri juurde kuulub 2 parkimiskohta, mis paiknevad aiaga piiratud kinnistu hoovis.

„Toonekure arenduse puhul on tegemist linna vahetusse lähedusse rajatava maakohale iseloomuliku arenduspiirkonnaga, kuhu ehitatakse neli kahekordset 4 korteriga ridaelamut ning kaheksa eramaja“ lisas projekti müügiga tegelev Domus Kinnisvara maakler Terje Oden.

toonekure-tee-5-drooni-pilt

Toonekure arendus asub perspektiivika ja kiiresti areneva Luunja valla linnapoolses servas – 2 km kaugusel valla keskusest, keskkoolist ja lasteaiast. Kergliiklustee olemasolu muudab koolilastele pooletunnise jalutuskäigu pikkuse koolitee turvaliseks ja tervislikuks. Valla Kultuuri- ja Vabaajakeskuses tegutseb 16 kollektiivi. Lisaks on vallas kaks noortekeskust (Luunjas ja Kavastus). Hästi hooldatud Luunja alevikus asub ka 1980-ndatel rajatud roosiaed, mis on täna armastatud puhkekoht nii oma valla elanikele, kui kaugemalt tulnuile. Roosiaiast jalutuskäigu kaugusel Emajõe ääres asub hooldatud ujumiskoht. Tänu Tartu linna vahetule lähedusele on Luunja vald täna üks kiiremini kasvav ja arenev vald Tartumaal.

Rohkem infot Toonekure arenduse kodulehel: www.toonekurearendus.ee

.

Nõmmeliiva Kodud loovad mõnusa tunde

no%cc%83mmeliivaJärve Selveri vahetusläheduses, hubasust loovate mändide all asub Nõmmeliiva Kodud. Suurele kinnistule on ehitatud üksteisest piisavalt kaugele kolm korterelamut. See on ideaalne kodukoht vaikust hindavale inimesele. Asudes  eemal suurtest teedest on kõik siiski mugavalt käe-jala juures.

 

Hinnatud vaikne ja roheline piirkond

Nõmme on hinnatud elamupiirkond oma rohelise ümbruskonna, metsateede ja terviseradadega, võimalusega alustada sportimist otse kodust. Nõmmeliiva majade vaheline ala on kauni haljastusega, mida täiustatakse noorte puude ja põõsastega. Privaatne kinnistu on piiratud aiaga ning mõeldes peredele ei puudu siit ka laste mänguväljakud. See on koht, kus lastel on hea ja turvaline üles kasvada.

Suured kolmetoalised korterid

Mõeldes peredele on Nõmmeliival eriliselt suured 3-toalised korterid suurusega 88-92 ruutmeetrit. Väga hästi läbimõeldud planeering koos suurte akendega loob õdusa tunde. Enamus korterites on suured rõdud või terrassid ning mõnusad männimetsa vaated. Saab nautida kohvi hommikuterrassil  või hoida lastel silm peal õhtuterrassil. See on kodu, mis loob mõnusa tunde.

www.nommeliiva.ee

Kas uue buumi tekitavad ühisrahastajad või väikeinvestorid?

Kui mingi kriis kätte jõuab, siis hakatakse tavaliselt süüdlasi otsima. Nii oli see äsjalõppenud presidendivalimistel kui ka viimase kinnisvarakriisi järel. Toona peeti enam-vähem võrdselt peasüüdlasteks kasuahneid ja süüdimatuid arendajaid, kes hakkasid haljendavatele aasadele ehitama Niff-Niffi stiilis elumaju ning panku, kes andsid liiga kergekäeliselt laenu. Tavakodanikke, kes kasutasid nii ühte kui teist toodet, peeti pigem ohvriteks, kes langesid erinevate meelituste lõksu.

Kinnisvarakriisi hirmujutte kostub siit- ja sealtnurgast taas, kuna keskmine hinnatase on tõusnud juba 2007. aasta hindade kannule. Kas hakkame kollektiivselt juba kellegi peale näpuga näitama ning imestama, kuidas selline olukord taas juhtus? Hetkel tundub ette süüdistamine siiski põhjendamatu, sest kriis pole veel kätte jõudnud ning ühe või teise seltskonna süüdistamine hinnatõusus on pigem ülekohus. Võiks võtta hoopis hetke ja vaadata, mis on teisiti võrreldes möödunud kriisiga. Esile saab tuua kaks gruppi, keda ei olnud aastaid tagasi kas üldse olemas või oli nende maht marginaalne. Nendeks on ühisrahastuse platvormid ja väikeinvestorid, kes noolivad kinnisvara väljaüürimise eesmärgil. Mõlemad on tekitanud oma nišši, mõlemad on teineteisega teataval määral seotud ning mõlemad on kinnisvara valdkonnas osalemise viinud massidesse. Iga uus ühisrahastuse emissioon on nagu võitlus olümpiakohtade pärast, kuhu ligi pääsevad vaid vähesed väljavalitud ja need, kellel on kiiremad näpud ning enamus jääb meepotist eemale lugedes hiljem kadedusega pressiteateid rekordilistest tootluse numbritest. Tundub, et kui arendusprojekti ühisrahastuse emissioon kestab rohkem kui ühe päeva, siis võib seda läbikukkumiseks pidada, „normaalse“ projekti rahaline eesmärk saavutatakse loetud tundidega.

Väikeinvestoreid on kinnisvaraturul olnud aegade hämarusest. Mida rohkem on aga Eestis Robert Kiyosaki raamatuid välja antud ja kordustrükke tehtud ning Cashflow klubid kogunenud, seda rohkem on väikeinvestoreid juurde tekkinud. Tuhanded huvilised otsivad täna nii 1-toaliseid kui 5-toaliseid kortereid, mõistliku hinnaga kinnisvara krabatakse kokku nii uutes kui vanades majades. Investeerimine kinnisvarasse väljaüürimise eesmärgil koos lootusega saada rahalisse vabadusse on popp, kui mitte kasutada veelgi suuremaid sõnu. Investeeringutest kinnisvarasse jutlustajad on äärmiselt populaarsed, nende esinemiste ajal on saalid täis ning ajakirjandus kirjeldab nende edulugusid mõnuga. Käesoleval aastal on olnud pikki perioode, kus ei möödu nädalatki, kui mõni keskne päeva- või ärileht ei kirjelda eduka väikeinvestori tuhkatriinulugu. Peeter Pärtel või Kristi Saare annavad esinemiste arvu ja positiivse meediakajastuse poolest silmad ette juba Viljar Arakase sugustele gurudele. Kui varasemalt oli hakkaja väikeinvestori põhiliseks sihtmärgiks odav 1-toaline või turu poolt madalalt hinnatud ja ebaotstarbekalt suur nelja- või enamtoaline korter, siis täna vaadatakse aktiivsemalt ringi ka uusarendustes. Osakaalu suurust on küll keeruline hinnata, kuid kuna investorite majanduslik tugevus on kasvanud, odavaid ühikatube turul napib, siis ollaksegi osaliselt sunnitult vaatama uusarenduste 1-ja 2-toaliste korterite suunas.

Loodetavasti suudetakse tõsiseid investeerimisotsuseid langetades hoida pea siiski külmas ning päris kõiki sääste kinnisvaraturule ei tooda. Ühisrahastuse juhid ja kinnisvarainvesteeringute eestkõnelejad on teinud tänuväärset tööd ja kindlasti kasvatanud paljude inimeste teadlikkust ning parandanud nende majanduslikku seisukorda. Olgu aga nii nendel kui ajakirjandusel piisavalt terast pilku ja sotsiaalset vastutust, et ohud ei ununeks ja meeles püsiks, et igal rallisõidul võib gaasi asemel vahel ka pidurit vajutada.

Eesti eluruumid Euroopa viimaste hulgas

eesti-eluruumHoogne ehitustegevus Eesti kinnisvaraturul on ratsionaalselt põhjendatav enam kui ülejäänud Euroopas. Nimelt näitab Euroopa Parlamendi tellitud analüüs seda, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa kehvemad.

Juba mõnda aega tagasi refereeriti  ka Eesti ajakirjanduses üleeuroopalise uuringu tulemusi, mille viis läbi Euroopa Liidu agentuur Eurofound. Analüüsi tulemid Eesti jaoks iseenesest üllatavad pole, eluruumide kvaliteedi poolest kuulume pigem Ida-Euroopasse, mitte aga Põhja-Euroopasse. Ligikaudu viiendikus Eesti eluruumides on probleeme liigniiskuse ja mädanikuga, ligi neljandikus on probleem küttega. Kolm või enam probleemi on 21 protsendis eluruumides, selle näitaja poolest on meist Euroopas kehvemas seisus vaid naabrid Lätist. Seega, viiendikul majadest on midagi viga, mida tuleks remontida. Omapärase faktina võib veel välja tuua, et veeklosett puudub 14 % eluruumidest ja pesemisvõimalust pole ca 16 % Eesti kodudes. Samuti on sagedaseks probleemiks asjaolu, et eluruumid pole piisava suurusega. Taani riigini, kus 0 % elanikest pole pesemisvõimalust, on meil veel väga pikk tee minna.

Seega vajadust uute eluasemete järele on enam kui küll. Uusarendus Eestis ei teki lihtsalt tühjale kohale ega pole põhjustatud kasumiahnete arendajate saamahimust, vaid sellel on olemas sügavad juurpõhjused. Nõudlus on olemas ja põhjendatud. Vananev elamufond pole kasvõi ruumide suuruse kontekstis pelgalt mugavuse küsimus või lausa suurushullustuse ilming, vaid tõsine probleem näiteks inimeste tervisele. Nimetatud Eurofoundi uuring juhib tähelepanu, et halvas seisukorras majadel, kus on hallitus, niiskus ja külm, on väga otsene mõju inimeste tervisele ja tervishoiukuludele. Suuremad kulud tervishoiule on aga probleemiks nii igale indiviidile kui ka kogu riigile. Riigi roll selles kontekstis on kriitilise tähtsusega. Mis võiks üldse olla riigi ülesanne ja mõte? Et tema kodanikud oleksid terved, õnnelikud, kaitstud, kindlustatud. Selge on see, et kogu riigi eluruumide taseme, mis on ühel ilusal hetkel võrreldav unistuste Põhja-Euroopaga, saame tõsta uude kvaliteediklassi vaid era- ja riigisektori koostöös. Riik on selles osas mõned sammud astunud, millest võib välja tuua erinevad Kredexi meetmed, aga ka näiteks munitsipaalmajad. Riik ja kohalik omavalitsus võiksid aga nii sõnas kui teos rohkem kaasa aidata sellele, et erasektor ehitaks juurde uusi eluruume, läbi mille oleksid riigi kodanikud nii terved kui õnnelikud. Seadusi on küll püütud viimastel aastatel lihtsustada ja näiteks planeerimisprotsesse kiirendada, kuid kui idealistlik mõte ei jõua kohale ametnikuni, kes otsustab uue kortermaja ehitusloa väljastamise või mitteväljastamise, siis pelgalt loosungite abil uued majad ei kerki ning Eesti elumufond jääbki kogu ülejäänud Euroopa sabas sörkima. Uuring on läbi viidud ja analüüs teostatud, nüüd on riigil käes aeg näidata initsiatiivi probleemide leevendamiseks.