Üürilepingu sõlmimine teisest riigist tulnud kodanikuga
Aina globaliseeruvamas maailmas on muutunud üha rohkem tavalisemaks rahvaste segunemine. Nii on ka meie Eesti pinda puudutamas mitmed välismaalased, kes on siia tulnud õppima või töötama. Üldjuhul soovitakse oma koduriigist eemal olles eluaset uues kohas üürida mitte osta. Mida tuleb jälgida, kui läheb üürilepingu sõlmimiseks välisriigi kodanikuga?
Välismaalaste seaduse alusel on üürileandja kohustatud kontrollima välisriigist tulnud isiku § 289 lg 1 alusel Eestis viibimise seaduslikkust. Kui tulevane üürnik on Euroopa Liidu, Šveitsi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik, siis võib ta Eestis elada maksimaalselt kolm kuud ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata. Juba pikemaajaliseks elamiseks on isik kohustatud oma elukoha registreerima. Selleks, et ta seda teha saaks, on oluline üürnikul saada kehtiv üürileping, kuid sobib ka eluruumi omaniku nõusolek. Kui üürnik on saanud enda elukoha registreeritud, tuleb järgmise sammuna taotleda endale isikutunnistus, mis tõendaks tema elamisõigust Eestis. Isikutunnistus tuleb vormistada endale ühe kuu jooksul pärast elukoha registreerimist.
Kolmanda riigi kodanikega on asi märksa keerulisem. Sellest jääb väheseks, kui välismaalane kinnitab, et ta on tulnud Eestisse õppima/töötama ja selleks esitab sulle tõendi, mille õppeasutus/töökoht on talle väljastanud. See paraku ei tõenda isiku seaduslikku viibimist riigis. Õppima või tööle asuv välismaalane peab taotlema endale elamisloa või viisa enne, kui üürilepingut sõlmima hakatakse. Seda on võimalik teha välisesinduses.
Kindlasti tekib nii mõnelgi küsimus, et kui kauaks ma siis saan üürilepingu sõlmida välismaalasest üürnikuga? Üürilepingu saab sõlmida nii pikaks ajaks, kui kauaks on isikul Eestis alaliseks elamiseks antud õigus. Kui peaks midagi juhtuma ja isikuga lõpetatakse elamisõigus või viisa varem ära, siis tuleb ka üürileping üles öelda. Oluline on ära märkida, et selline klausel peab kindlasti üürilepingus välja toodud olema!
Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel on võimalik kontrollida inimese seaduslikku viibimist Eestis sisestades tema isikukoodi, nime ja perekonnanime.
Erandina toome välja sõjapõgenikud Ukrainast. Kui tavaliselt tuleb välismaalasest üürnikuga üürilepingut sõlmides kontrollida tema Eestis viibimise seaduslikkust, siis erandkorras võib Ukraina kodanikega lepingu sõlmida selleks seaduslikku alust omamata. Ainus eeldus on reisidokumendi ehk passi olemasolu. Kui varasemalt said viisavabalt Eestisse tulla vaid biomeetrilise passiga Ukraina kodanikud, siis praegusel ajaperioodil saavad Eestisse siseneda ka need Ukraina kodanikud, kellel puudub biomeetriline pass.
Ukraina kodanikud, kes on juba varasemalt enne kriisiolukorda Eestis viibinud, kuid nende seaduslik alus on lähiajal lõppemas või juba lõppenud, siis on ka nende puhul tehtud erand ja neil lubatakse riigis siiski ajutiselt edasi viibida. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldus nr 1.1-4.1/8 kehtib alates 24. veebruarist 2022. aastal kuni selle tühistamiseni, mis on otseses sõltuvuses Ukraina sõja ja selle tagajärgede kestvusega.
Edukaid üürilepingu koostamisi!