Domus Kinnisvara ajaveeb » üür

KINNISVARATURU 5 TRENDI PIKAS PERSPEKTIIVIS

Ingvar Allekand — Fri, 23 Dec 2011 10:12:48 +0000

Kinnisvara eluiga on üldjuhul pikem, kui inimese oma. Kuigi kinnisvara pikaajalisuse tähtsus tasapisi väheneb, tuleb seotud otsuste tegemisel üldjuhul ikkagi vaadata pikemat perspektiivi kui vaid mõni aasta. Need tõusud-langused, mida oleme möödunud 10 aasta jooksul näinud, on tegelikult siiski suhteliselt lühikese perioodi muutused. Alljärgnevalt püüan aga välja tuua mõned tänased trendid, millel on pikem mõju kui vaid järgmised 10 aastat.

1. Jätkusuutlikkuse tähtsustumine
Kuigi säästlikkusest, pasiivmajadest, energiamärgistest, alternatiivenergiast jms on juba paar aastat tõsisemalt räägitud, hakkavad mõjud alles avalduma. Jätkusuutlikkus alles hakkab reaalselt kinnisvaraarendusse jõudma, kuigi sisuliselt toimub alles katsetamine ja testimine. Tänagi on teemaks veel peamiselt energiasääst, kuigi kinnisvaraga seoses tuleks mõelda jätkusuutlikkusele laiemalt. Esimesed positiivsed (energiasäästlikud kortermaja arendusprojektid, loodusmaterjalide kasutamine jms) ja negatiivsed (vana elamufondi renoveerimisel küttekulude kokkuhoid sisekliima arvel, valearvestused investeeringute tegemisel jms) tulemused on juba olemas. Jätkusuutlikkuse massilise teadvustumiseni aga läheb veel aastaid aega. Olen veendunud, et paljud tänased innovaatilised lahendused on 10 aasta pärast nn must be. 7 miljardi piiri ületanud inimkonna jätkuv kasv piirab ressursse ja toetab jätkusuutlikkuse idee tähtsustumist.

2. Differentseerumine
Koos stabiliseerumisega süveneb kinnisvaraturul differentseerumine. Piirkondi, ehituskvaliteeti, uut/vana jne väärtustatakse ning hinnatakse seetõttu erinevalt. Ühelt poolt lähtub diferentseerumine kinnisvara kasutusväärtusest, kuid samavõrd ka meie subjektiivsetest hinnangutest. Linnakeskused on juba nihkunud endisest Raekoja platsist vasakule või paremale Tallinnas, Tartus, Pärnus, sest endise linnakeskuse kasutusväärtus jäi madalaks. Nii mängitakse tõenäoliselt ümber ka kinnisvaraturg teistes linnaosades ning ka nende siseselt. Ülerahvastuv Pirita kaotab tõenäoliselt mõnevõrra oma väärtust ning üha uuenev Põhja-Tallinn võidab. Ka linnaosade siseselt tõuseb ja vajub erinevate kvartalite väärtus sõltuvalt sellest, mida seal tehakse.

3. Üürituru muutumine
Omanike ja üürnike suhe kinnisvaraturul on muutumas üürnike arvu kasvu ja omanike arvu kahanemise suunas. Kinnisvara omamine, kui kõigi eestimaalaste elustiil, on tasapisi taandumas. Seetõttu on üüriturg tähtsustumas ja sellega seoses ka mingis mõttes stabiliseerumas. Üüri määrad liiguvad selles suunas, et pakkuda omanikele tootlust, mis motiveerib võtma pikemaid investeerimispositsioone. See aga tähendab ka liikumist pikemaajaliste ning sisukamate üürisuhete poole, mis on omased Lääne-Euroopale. Muutusele aitab kaasa nii maailma majanduseses toimuvad sündmused (majanduslikud põhjused) ning ka kinnisvaraturu osaliste põlvkonnavahetus (mõtteviisi muutus). Üürituru muutumine leiab ilmselt millalgi väljenduse ka meie seadusandluses, kus võetakse uuesti teemaks pikaajalised üürisuhted. Seda siis juba turu vajadustest tulenevalt, mitte enam omandireformi sunnil.

4. Peresuhete muutumine
Kunagisest Eesti suurperest on tänaseks jäänud järele märkimisväärselt väiksem majandusüksus. Lapsed olid veel 100 aastat tagasi vanematele sisuliselt investeeringuks ja pensionisambaks, mida tänapäeval asendavad kõikvõimalikud vähem ja rohkem virtuaalsed lahendused. Sellega seoses kaotab tasapisi tähtsust ka klassikaline abielu ning selle asemele astuvad muud ühiselu võimalused. Sealhulgas ka peresuhted omasooliste paaride seas. Nii on ka kinnisvara jätkuvalt kohandumas väiksemate majandusüksuste jaoks, mis viib omakorda suurema asustustiheduseni. Usun, et madala asutustiheduse ja normaalse infrastruktuuriga piirkonnad väärtustuvad tulevikus enam, kui need, kus asustutihedust tasapisi suurendatakse. Seda nii maa kui ka ehitiste hinna osas.

5. Elanikkonna vahetumine
Tallinna „mägede“ linnaosad, Tartu Annelinn (ja teised analoogid peaaegu igas Eesti linnas) on kõige otsesemalt rahvaste rändamise tulemus. Sarnased protsessid, olgugi, et oluliselt väiksemas mahus, jätkuvad ning muudavad meie kinnisvaraturgu ka edaspidi. Näiteks Kopli Liinide arenduse õnnestumise korral tõuseb Põhja-Tallinna väärtus oluliselt laiemalt. See omakorda lükkab terve linnaosa kinnisvaraturule veelgi pööret juurde ja sunnib muuhulgas ka elanikkonda vahetuma. Kuna piirkonna kasutusväärtus tõuseb, siis tõuseb ka sealse kinnisvara hind ning senise elanikkonna asemele tulevad tasapisi jõukamad. Elanikkonna vahetumiseks mingis piirkonnas on ka teisi põhjuseid. Näiteks Pirital on mõni tänav läinud juba puhtalt venekeelse (suhteliselt jõukama) elanikkonna kätte. Eestlaste ja venelaste kultuuriline taust on üldjoontes siiski sarnane, kui seada meie kõrvale hiinlased või tumedanahalised moslemid. 15 aasta pärast võime leida, et mõni tänav näiteks Laagris (või mõni maja Lasnamäel) on läinud meie harjumuspärasest kultuurist vägagi eristuvate inimeste kätte. Tavaline protsess Lääne-Euroopas muideks.

Tänases majanduskeskonnas on keeruline prognoosida isegi seda, mis juhtub kahe kuu pärast. Sellest hoolimata on pikalt ette mõtlemine kinnisvaratehingute kavandamisel otstarbekas ning edukamad on need, kes seda teevad. Seda nii oma isiklikuks kasutamiseks tehtavates otsustes kui investeerimisküsimustes. Mul on hea meel, et 2011 on kinnisvaraturul olnud palju kaalutlevam aasta kui varasemad. Loodan, et 2012 on veelgi läbimõeldum.

Üürikorterite nõudlus püsib kõrge

Raul Reino — Fri, 07 Oct 2011 08:45:44 +0000

Nõudlus üürikorteri osas püsib jätkuvalt kõrge. Kui me tulime augusti lõpus välja kampaaniaga „Korter üürile 1 päevaga“, siis mõnevõrra kahtlesime ka ise, kas augustis olnud suur buum enam rahulikumatel sügiskuudel jätkub. On ju enne kooliaasta algust suurem sessoonne nõudlus traditsiooniline ja kogenud kinnisvaraspetsialistid teavad seda oodata ning valmistuvad vastavalt. Võime aga rahulolevalt tõdeda, et nõudlus on püsinud ja ning paljud korterid on tõepoolest saanud endale uue üürilise 1 päevaga. Septembri algus ei tähendanud ka hindade langust, mistõttu paljud omanikud, kellel on lõppenud üürileping sellel sügisel, on saanud küsida kohati kuni 30 % suuremat üüritasu kui 1 aasta tagasi. Eriti kehtib see „mägedes“ asuvate korterite kohta, mille puhul ca 200 € hind tähendab maaklerile seda, et telefon on punane ja sama päeva õhtuks võib juba üürilepingu valmis trükkida.

Sügiskuude saabumine ei ole tähendanud, et pakkumine oleks suurenenud, vaid ikka pigem vähenenud. Kahanev pakkumine tähendab, et üürilevõtjate võimalused midagi valida on muutunud väga tagasihoidlikuks. Õhus on jätkuvalt üüribuumi hingust.

Näited septembri üüritehingutest:

Asukoht: Tallinn, Kristiine, Kirsi tn
Tubade arv: 1
Korruselisus: 9/4
Üldpind: 33 m2
Möbleeritud: jah
Üür: 170 €
Lisanduvad kommunaalmaksud
Pakkumise periood: 1 päev

Asukoht: Tallinn, Kesklinn, Narva mnt
Tubade arv: 1
Korruselisus: 8/2
Üldpind: 31,4 m2
Möbleeritud: osaliselt
Üür: 350 €
Lisanduvad kommunaalmaksud
Pakkumise periood: 1 päev

Asukoht: Tallinn, Lasnamäe, Pae
Tubade arv: 1
Korruselisus: 3/3
Üldpind: 36,5 m2
Möbleeritud: jah
Üür: 100 €
Lisanduvad kommunaalmaksud
Pakkumise periood: 1 päev

Domus Kinnisvara leiab üürilise 1 päevaga

Raul Reino — Tue, 30 Aug 2011 06:18:24 +0000

Üüriturg on muutunud järjest pingelisemaks. Pakkumiste hulk väheneb ning üürihinnad tõusevad. Võrreldes aasta varasema perioodiga on pakkumiste hulk Tallinnas langenud ca 30%. Kui aasta taguse perioodiga on üürihinnad tõusnud ca 3,3%, siis 2011 I poolaasta lõikes (st võrreldes talveperioodiga) ca 10,7%. Kõige enam on pakkumisi jäänud vähemaks Vanalinnas ja Kristiines. Olulist muutust ei ole Kadrioru piirkonnas. Üürihinnad järgivad kerget tõusutrendi, mida omakorda võimendab sesoonsus.

Domus Kinnisvara Tallinna üürimaaklerid on täna seisus, kus nende poolt pakutavad üürikorterid võetakse ära sisuliselt tundide jooksul ja nimekiri soovijatest ulatub kümneteni. Enamus uutest pakkumistest ei jõuagi kinnisvaraportaalideni, sest üürimaakleri andmebaasis on juba niigi piisavalt suur hulk üürihuvilisi. Seetõttu kutsume üles kinnisvara omanikke Tallinna linnas võtma ühendust Domuse üürimaakleritega ja me lubame leida teie tühjalt seisvale kinnisvarale üürilise 1 päeva jooksul. Eeldame vaid, et korteri üürihind vastab tänasele turuhinnale ja on tühi, et üürnik saaks koheselt sisse kolida.

Surve üürihindade kasvuks on tugev

Raul Reino — Thu, 04 Aug 2011 08:33:34 +0000

Sellist tähelepanu, nagu on saanud üüriturg viimastel nädalatel, pole enam ammu juhtunud. Mõnes mõttes on see ka põhjendatud, kuna võõrandamistehingud püsivad juba pikka aega stabiilselt tagasihoidlikul tasemel, muutusi on napilt ja seega ka uudisväärtust pole. Ostude ja müükide napp hulk tähendab seda, et fookus pöördub üürituru poole, mis keeb nagu Tuhala nõiakaev parematel päevadel.

Oleme jõudmas üüriturul huvitavasse olukorda. Üürituru tipp pakkumiste mahult ulatub 2009 I poolaastasse, mis oli omakorda võõrandamistehingute madalseisu tipp. Kui inimestel puuduvad vahendid või usk tulevikku, siis on loogiline, et ostmise asemel pöördub tähelepanu üürikorterite suunda. 2009 I poolaasta oli City24 kinnisvaraportaali andmetel üle Eesti pakkumises ca 9000 üürikorterit. Pärast seda on alanud lauge objektide arvu vähenemine, mis käesoleva aasta alguseks jõudis 5000 pakkumiseni välja. Ka käesoleva aasta trend on olnud pakkumiste vähenemise suunas, mis on päädinud olukorraga, et augusti alguses on üle Eesti pakkumises vaid ca 2000 üürikorterit. Kõik uus on aga hästi unustatud vana ja tegelikult oli sama pakkumiste hulk Eestis viimati 2006 aasta lõpus ja 2007 aasta alguses. Erinevus toonasega on, et siis toimus võõrandamistehinguid mühinal, täna aga valitseb turul pigem ootusärevus. Vähene pakkumiste hulk tähendas juba 2007 I poolaastal seda, et üürihinnad tõusid poolaasta lõpuks lausa 18 €/m2 tasemele (teisendatud kroonidest eurodeks). Kui 2011 I poolaasta algas pakkumishinnaga 6 €/m2, siis augusti alguseks on hind tõusnud 8 €/m2 ning mitte miski ei näita, et hindade kasv peaks peatuma. Hetkel on küll turul tänu tudengitele tugevad sessoonsed mõjutused, kuid trend pakkumiste vähenemise ja hindade kasvu osas on olnud juba pikaajaline. Eriti kui võrrelda seda, mis toimus 4-5 aastat tagasi, siis on hindadel kasvuruumi veel küllaga. Olukorda „päästaks“ see, et passiivse võõrandamisturu tõttu tulevad müügikorterid üüriturule ning siis vähendaks pealetulev pakkumiste maht hinnasurvet, kuid hetkel tundub, et erinevalt 2007-2009 perioodist loodavad kinnisvara omanikud, et hoopis ostu-müügiturg aktiviseerub ja teevad panuse pigem müügihindade tõusule.

Uus Riigikogu elavdab Tallinna üüriturgu

Raul Reino — Tue, 22 Mar 2011 06:10:25 +0000

Riigikogu uus koosseis koguneb tõenäoliselt alles 2. aprillil, kuid uutel rahvasaadikutel on enne seda vaja tegeleda olmeküsimustega, mille hulka kuulub elamispinna leidmine Tallinnas. Kuigi võimalike asendusliikmete tõttu ei ole lõplik uute Riigikogu liikmete nimekiri teada, siis hinnanguliselt vahetub ca 40 % Riigikogu liikmetest, kellest paljud ei oma elamispinda Harjumaal. Vaatamata suhteliselt pikale perioodile on Riigikogu töö paljude jaoks siiski ajutise iseloomuga ja see tähendab kõrgendatud huvi kinnisvara üürimise, mitte soetamise osas.

Piltlikult öeldes saabub iga 4 aasta tagant Tallinna üüriturule, nagu kevadised rändlinnud, paarikümnepealine rahvasaadikutest üürilevõtjate armaada, kes tõstab niigi kõrge nõudluse lühiajaliselt lakke. Märtsi viimastel nädalatel on üürimaakleritel igatahes käed-jalad tööd täis. Kuna töö asukoht on teatavasti Toompeal, siis koondub nõudlus kesk- ja vanalinna piirkonda, kus vaadatakse kvaliteetseid ja möbleeritud kortereid. Eriti nõutud on 2-toalised üürikorterid, millele järgnevad 3-toalised ja 1-toalised. Valida ei ole aga lugupeetud rahvasaadikutel palju, sest pakkumine on teatavasti terve 2010. aasta jooksul stabiilselt vähenenud ja ega 2011 ei ole valikuvõimalusi eriti avardanud. Korralikud korterid südalinnas naudivad juba ilma Riigikogu liikmeteta nagunii suurt tähelepanu ja uute huviliste turuletulek ainult teravdab konkurentsi. Rahvasaadikute jaoks muudab valikuvõimalusi veelgi ahtamaks asjaolu, et nii hinna kui ka rahva pahameele kartuses ei julgeta kolida eksklusiivsema hõnguga kortermajadesse nagu Tornimäe 5 ning välja langevad ka pakkumised, kus kinnisvaraomanik eelistab üüritasu saamist sularahas. Riigikogu liikme puhul tähendab üürisuhe ikkagi seda, et üürimaksed teostatakse korrektselt pangaülekannete kaudu ja omanik peab üüritulu deklareerima nii nagu seadusandlus seda ette on näinud. Teiselt poolt on Riigikogu liikmed hinnatud üürnikud seetõttu, et nende maksevõimes ei ole vaja kahelda ja samuti pole suuremat muret vaja tunda korteri heakorra pärast. Lisaks saab nupukas kinnisvaraomanik pärast rahvasaadiku väljakolimist seda korterit juba uuesti välja üürida või siis edasi müüa kui elamispinda, kus on elanud rohkem või vähem tuntud rahvasaadik ja teenida selle fakti pealt ehk ka pisikest lisaraha.

QUO VADIS ÜÜRITURG?

Ingvar Allekand — Sun, 13 Mar 2011 19:20:00 +0000

Praegu, mil üüripakkumiste hulk on turul drastiliselt vähenenud, on põhjust vaadata veidi kaugemale tulevikku ning püüda hinnata, millised arengud ees on ootamas. Kuigi üüripakkumiste hulka on viimasel kahel aastal mõjutanud eelkõige kinnisvara likviidsus, siis suures plaanis on üürituru olulisteks mõjuriteks a) üldised rahvastikuprotsessid, b) rahaturg (laenupakkumine ja alternatiivsed investeerimisvõimalused) ning c) avaliku sektori elamupoliitika.

Tänaseid rahvastikuprotsesse vaadates võime konstanteerida, et suurenemas on nende hulk, kes kinnisvara puuduva omafinantseeringu või piisava laenuvõime tõttu osta ei suuda. Omandireformi ning meie ajaloolistest iseärasustest tuleneva fetišeeritud suhtimise tõttu omandisse on Eestis elukondlik kinnisvara väga laia hulga inimeste kätte jaotunud. 2004 pöördeid koguma hakanud kinnisvarabuum tähtsustas omandit veelgi prestiizi küsimusena. Äsja läbitud kinnisvarakriis teeb sellesse nüüd esimesi korrektuure ning kinnisvaraomanikest eraisikute hulk hakkab tasapisi majanduslikel põhjustel vähenema. Teiseks üüriturgu mõjutavaks rahvastikuprotsessiks on eluruumide kasutamise muutumine ebaefektiivsemaks. Pinnakasutus ühe inimese kohta suureneb, kuna leibkonnad muutuvad väiksemaks ning privaatsust hinnatakse üha rohkem. Statistiliselt väljendub see vaid koma taga olevates numbrites, kuid kogu Eesti elamufondi arvestades on see suur hulk elamispinda. Nii juhtubki, et kuna omanikuks saamine/olemine ei ole kõigile jõukohane, siis suureneb tasapisi vajadus üüripindade järele.

Rahaturu poolseid mõjud on rahvastikuprotsessidega võrreldes märksa lühiajalisemad. Eelkõige on oluline küsimuseks kumb on väiksem elamispinna kulu – kas üürimakse või intressimakse? Kuigi üüri suuruse ja intressimäära vahel on olemas seos, ei ole see väga otsene ja tugev. Kasvava intressimäära korral kinnisvara ostuvõimalused kahanevad ning seega nõudlus üüripindade järele kasvab. Samuti mõjutavad intressimäära pikemaajalised muutused üüriturgu ja üüri suurust läbi pakkumise, kuna investorid peavad vastama küsimusele, kas investeerida omakapital väljaüüritavasse kinnisvarasse või panna see hoopis pangadeposiiti või aktsiaturule.

Mõni aeg tagasi võrdlesin Tallinna korterite tehinguhindu ning City24 portaalis olevaid üürikorterite pakkumisi. Korrigeerisin üüripakkuisi keskmise kauplemisvõimalusega (-10%) ning sain tulemuseks, et sõltuvalt linnaosast on üürikorterite poolt omanikule pakutav tootlus (ROI – tulu vs vara väärtus) 5,4 – 7,6%. Seejärel kohaldasin tavapäraseid eluasemelaenu tingimusi (omafinantseering, intressimäär jms) ning sain omakapitali (ROE) tootluseks ca 12%. Kui nüüd sellele lisada vara väärtuse potentsiaalne kasv (läbi järgmise majandustsükli võiks see Eestis kujuneda 4-7%), siis on üürikorteri kui investeeringu poolt selle omanikule pakutav tootlus väga hea.

Avaliku sektori elamupoliitika puhul peaks Eestis vaatama maksusoodustustuste ja munitsipaalkorterite arendamine küsimusi. Pikka aega on meie maksupoliitika soodustanud elukondliku kinnisvara omandit. Käesoleva aasta algusest on see mõnevõrra muutunud, kuna paljud eluruumide ostu-müügitehingud ei saa enam tulumaksuvabastust. Suhteliselt pikaajalise iseloomuga investeeringute puhul, mis on tehtud üürikorteri soetamisse, on läbimõeldud planeerimise puhul võimalik siiski tulumaksu soodustust saada. Seetõttu usun, et uus kord pigem toetab investeeringuid üürikorteritesse jättes samas mõjutamata eraisikute otsused omale isikliku eluruumi soetamiseks.

Munitsipaaleluruumide (ja ka riigile kuuluvate eluruumide) osatähtsus Eestis on väga väike võrreldes näiteks Soomega. Kõige enam tõuseb esile Tallinna linna poolt alla paari tuhande sotsiaalkorteri haldamine, mis eirab suures osas kinnisvara majanduslikke reegleid (nt üürihind on kaks korda madalam, kui turuhind). Sama kehtib enamasti ka riigi omandis olevate nn endiste tööandja eluruumide ja mõnel juhul õppeasutuste poolt hallatavate ühisealamuruumide kohta. Eesti avaliku sektori poolset analoogilist tegevust iseloomustab see, et valdavalt on need sotsiaalprojektid ning avalik sektor ei ole asunud kinnisvaraturgu omapoolsete investeeringutega mõjutama. Kui aga arvestada, et päris suur hulk avalikule sektorile kuuluvate eluruumide kasutajatest oleks füüsiliselt ja majanduslikult võimelised üürima eluruumi vabalt turult, siis on justkui tegemist vaba turu mõningase piiramisega. See on poliitiliste valikute küsimus ning isiklikult loodan, et niikaua, kui vaba turg suudab efektiivselt kinnisvarateenuseid pakkuda, ei hakka avalik sektor selles osas konkureerima ja keskendub inimestele, kes ise vabal turul hakkama ei saa. Tõmmates paralleele mujalt maailmast olen arvamusel, et avaliku sektori eluruumide hulk Eestis aeglaselt suureneb.

Kõike eelnevat arvestades olen arvamusel, et üürikorterite kasutamine ja pidamine hakkab muutuma populaarsemaks. Eelkõige seetõttu, et nii sotsiaalsed, majanduslikud kui poliitilised protsessid kujundavad tasapisi ümber omandi- ja üürisuhete vahelist proportsiooni. Igaks juhuks rõhutan, et vajaduse kasv üüripindade järele ei tähenda automaatselt vajadust täiendava elamispinna järele. See puudutab lihtsalt osakaalude jaotumist omandi- ning üürisuhete vahel. Elamispindade kasutajate hulk ning sellest tulenev vajadus elamispinna järele ei sõltu sellest, kas ruumi kasutatakse omandi- või üürilepingu alusel.

Kindlasti kasvab järgneva 5-7 aasta jooksul nende ettevõtete hulk, kelle põhitegevuseks ongi üüriteenuse pakkumine kas eraisikutele, ettevõtetele või ka avalikule sektorile. Samuti kujuneb Eesti eraisikutel sarnaselt Skandinaavia maadele välja traditsioon kujundada omale väljaüüritava kinnisvara portfell, mida käsitletakse arvestatava pensionisambana. Seni on ju pensionisamba rolli täitnud omandireformi käigus saadud vara, mis hakkab oma tähtsust järjest kaotama. Sellega seoses tugevneb pikas perspektiivis ka seos üüri suuruse ja üüritava varaga kaasnevate kulude vahel. See aga tähendab pigem üürihinna tõusmist. Seda soosivad ka viimase aja arengud. Näiteks langes Tallinnas üüripakkumiste arv üha kiirenevas tempos 2010 aasta kokkuvõttes koguni 44%. Tegemist on kinnisvaraturu kriisi järelmõjuga – 2007 aastal suurenes üüripakkumiste hulk drastilistelt just nende objektide võrra, millele ei suudetus ostjat leida. Nüüd, kus elukondlik kinnisvaraturg on Tallinnas peaaegu poolteist aastat stabiilset arengut demonstreerinud ning õige hinnastamise korral on võimalik igale objektile ka mõistliku ajaperioodiga ostja leida, ei ole enam vajadust neid üüriturul pakkuda. Selline areng on toomas üüriturule hinnatõusu.

Kinnisvara üüritehingutes tasub olla ettevaatlik

Raul Reino — Fri, 28 Jan 2011 13:29:54 +0000

Tänane Tartu Postimees pajatab kurva loo, kuidas üürnik jäi ilma nii korterist kui rahast. Domus Kinnisvara maakler puutus möödunud nädalal seevastu kokku ühe kinnisvara omanikuga, kes oli ilma jäänud nii rahast kui korteri valdusest. Lühidalt oli lugu järgmine – Domuse maakler läks korteriomanikuga vaatama tema korterit, mis pidi olema tühi väljaüürimise eesmärgil. Suur oli aga üllatus, kui selgus, et korteris on juba üürnik sees ja kes maksab ühtlasi juba ka üüri. Omanikul ei jäänud muud üle kui tõdeda, et antud korteriga oli juba varem tegelenud üks teine kinnisvaramaakler, kes ise, omanikult luba küsimata, oli korteri välja üürinud ja rahumeeli kasseeris üüriraha. Hundiseaduste ajad on ikka veel jõus ja kõigil üürituru osalistel tasub säilitada valvsust.

Kinnisvarasektoris on üüriturul läbi aastate valitsenud samasugune segadus nagu Rahvaliidu juhtkonnas. Jätkuvalt on 90-ndate algusele iseloomulikku anarhiat, millele annavad tooni sularahas arveldamine, puudulikud lepingud ja eetiliste tõekspidamiste puudumine. Turule ei ole veel saabunud Saksa õigusruumile, millel põhineb paljuski meie seadusandlus, iseloomulikku käitumist ja traditsioone. Senist arengut kõrvalt jälgides tundub, et tubli kümmekond aastat läheb vähemalt veel, et siin mõistlik kord tekiks ning turuosalised käituksid kvalitatiivselt uuel tasemel.

Nendest kahetsusväärsetest lugudest tulevad välja mõned õpimomendid, millega oleks üürnikel ja üürileandjatel mõistlik arvestada:
1. Kui tehingutes otsustatakse kasutada kinnisvaramaakleri abi, siis tuleb kindlasti uurida nii maakleri kui ka firma tausta. Kuigi ka väiksemates firmades töötab hulgaliselt professionaale, siis on elu näidanud, et suuremates firmades on põhjalikum kvaliteedikontroll ja väljaõppesüsteem. Soovitav on pöörduda firmade poole, mis on erialaliitude liikmed ja kus töötavad kutselised maaklerid. Oma korteri võtme andmine ennast kinnisvaramaakleriks nimetavale isikule, kelle firmal puudub ajalugu, töötajatel tõestatud pädevus või isegi koduleht, võib lõppetada sellega, et olete sattunud libamaakleri haardesse, kes liishaaveliku osavusega teie pealt alusetult raha teenib.
2. Üürnikel tasub veenduda, et ennast korteri omanikuks nimetav isik ikka on omanik. Selleks on mõistlik kasutada sõltumatu kolmanda osapoole ehk professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kelle jaoks on kinnistusregisti andmete kasutamine igapäevane tegevus.
3. Nii üürniku kui üürileandja huvides on, et sõlmitav üürileping oleks põhjalik, kooskõlas kehtiva seadusandlusega (kunagi 92.a. loodud lepingu põhi ei ole seda mitte) ning osapoolte õigusi ja kohustusi võrdselt reglementeeriv.
4. Üürileandjal tasub kasutada kinnisvaramaaklerit ainuüksi seetõttu, et professionaalselt tegutsev maakler uurib läbi erinevate andmebaaside üürniku tausta ning selgitab välja tema usaldusväärsuse niivõrd, kuivõrd andmebaasid (Krediidiinfo jms) seda võimaldavad.
5. Sularaha asemel on alati mõistlikum kasutada ülekandeid.

Täna kõige aktuaalsem teema Tartus – kuhu pääseda ulu alla?

Marge Tõnnis — Thu, 19 Aug 2010 13:33:42 +0000

Kui me oleme harjunud soojadel suvekuudel lugema prisketest üürihindadest suvitusmekas Pärnus, siis täna on Tartu Domuse maaklerkond teema ees: millisel moel rahuldada hüppeliselt kasvanud koolitulijate nõudlust elamispinna osas, kui 19. augustil pole praktiliselt enam midagi pakkuda. Ja seda ka sobilike müügikorterite osas.

Uuriv ajakirjandus tutvus Domus Kinnisvara 2010 II poolaasta turuanalüüsiga ning tegi antud teemal ja spetsialistide kaasabil mõned järeldused.

Atriklit saad lugeda siit.

Üüritehingud juunis

Raul Reino — Fri, 09 Jul 2010 12:42:46 +0000

Üüriturg toimib jätkuvalt oma tavapärases, suvisele palavusele iseloomulikult veidi loius rütmis. Kuna kooli alguseni on aega, siis õpilased ja üliõpilased ei ole veel üüriturgu vallutanud. Juuli lõpust alates on aga üüriturg kindlasti aktiviseerumas ja nõudlus suurenemas, eriti odavamate ja väiksemate korterite sektoris.
Tallinna kesklinna piirkonnas on huvi siiski märkimisväärne, põhilised vaatajad on nooremad inimesed ja välismaalased. Kortereid valitakse vastavalt võimalusele, kusjuures hind ei ole ainus kriteerium. Leping sõlmitakse ikka selle korteri peale, mille hinna ja kvaliteedi suhe on paigas.

Toome siinkohal ära mõned konkreetsed tehingud, mida Domuse maaklerid on viimastel nädalatel vahendanud:

Asukoht: Vase tn, Tallinn
Tubade arv: 2
Üldpind: 52 m2
Möbleeritud: jah
Seisukord: hea
Hind: 4500 kr/kuu
Kommunaalmaksed: lisanduvad

Asukoht: Kentmanni tn, Tallinn
Tubade arv: 1
Üldpind: 16 m2
Möbleeritud: jah
Seisukord: rahuldav
Hind: 1750 kr/kuu
Kommunaalmaksed: lisanduvad

Asukoht: Siidisaba tn, Tallinn
Tubade arv: 3
Üldpind: 70 m2
Möbleeritud: jah
Seisukord: väga hea
Hind: 6000 kr/kuu
Kommunaalmaksed: lisanduvad

Asukoht: Juhkentali tn, Tallinn
Tubade arv: 2
Üldpind: 49 m2
Möbleeritud: jah
Seisukord: hea
Hind: 4700 kr/kuu
Kommunaalmaksed: lisanduvad

Üüriturg aktiviseerub iga kuu alguses

Raul Reino — Wed, 02 Jun 2010 12:53:50 +0000

Domuse maaklerid on juba pikemat aega täheldanud, et üüriturg muutub eriti aktiivseks iga kuu alguses ja ei ole vähimalgi määral võrreldav kuu teise poolega. Müsteeriumi lahendamiseks ei ole pea olema Hercule Poirot, et mõista palgapäevade perioodi mõju ja tugeva jälje jätmist kinnisvaraturule. Loomulikult ei ole see niivõrd teemaks majade puhul, mille hinnaklass on 10 000 kr ja enam, sest seal ei ole tarbimise sõltuvus igakuistest sissetulekutest nii suur. Küll aga puudutab see üürikortereid, mis jäävad hinnaklassi 2000-5000 kr/kuu ja mis on kõige enam nõutud hinnavahemik. Eestis väljakujunenud veidra süsteemi kohaselt peab üürnik tasuma lepingut alla kirjutades ära reeglina 3 kuu üüritasu suuruse summa, mis koosneb 1 kuu ettemaksust, tagatisrahast ja maaklertasust. Tallinna kesklinna 3-toalise korraliku korteri puhul tähendab see ca 15 000 kr suurust väljaminekut ja selge, et palgapäev on siinkohal igati abiks.

Nii nagu on ostude-müükide puhul olulisemaks argumendiks kujunenud hind, siis käib ka üüriturg ühte sammu muu kinnisvaraturuga. Üürihuvilised on äärmiselt hinnatundlikud ja kui Tallinnas on valida pisut enam kui 2000 üürikorteri vahel, siis on hinna argument kõige mõjusam. Üürikorterite valik on suur ja uue üürniku leidmine päevadega, nagu õndsal ajal oli, on harvaesinev juhus. Domuse kogemus näitab, et kui üürihind on paigas, siis uue üürniku leidmine võtab täna aega keskmiselt 2-3 nädalat.

Eriti odavamas hinnaklassis on sagenenud juhused, kus üürnikud jäävad võlgu kommunaalmaksete ja ka üüritasu enda eest. Ajad on keerulised ja see põhjustab varasemast sagedamini olukordi, kus üürnik kasutab eluruumi ja venitab maksetega, eriti kommunaalmaksetega, nii kaua kui võimalik. Osaliselt võimaldavad seda ka liiga heasüdamlikud üürileandjad, kes ei kontrolli igakuiselt maksete laekumisi. Üürileandjatele tahakski südamele panna, et vältimaks suuri juriidilisi ja rahalisi probleeme tulevikus, siis tuleb järjepidevalt kontrollida, kas üürnik tasub ära kõik üürilepingus nõutud maksed ja täidab ka muid kohustusi, mis tulenevad üürilepingust. Kolm kuud hiljem avastada, et viimase 3 kuu kommunaalteenuste eest on tasumata, võib olla rahaliselt suur kaotus, eriti juhul, kui üürnik on kadunud ja telefoni enam vastu ei võta.

Toome siinkohal ära mõned näited reaalsetest üüritehingutest mai lõpus Tallinnas:

Üürikorter Mustamäel
Tubade arv: 3
Üldpind: 61 m2
Korruselisus: 9/2
Lisainfo: möbleeritud
Üüritasu: 1800 kr/kuu
Lisanduvad kommunaalmaksud.

Üürikorter Kristiines
Tubade arv: 3
Üldpind: 63 m2
Korruselisus: 3/3
Lisainfo: osaliselt möbleeritud
Üüritasu: 4500 kr/kuu
Lisanduvad kommunaalmaksud.

Üürikorter kesklinnas
Tubade arv: 3
Üldpind: 73 m2
Korruselisus: 5/4
Lisainfo: uus viimistlus, sisustatud
Üüritasu: 5500 kr/kuu
Lisanduvad kommunaalmaksud.