Domus Kinnisvara uus turuanalüüs

Postitaja: Raul Reino @ 29.01.2016 10:13; kategooriad: Domus
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Valminud on Domus Kinnisvara uus kinnisvaraturu ülevaade, mis analüüsib põhjalikult kõike seda, mis juhtus Eesti kinnisvaraturul 2015. aastal, keskendumisega II poolaastale, ning prognoosib arenguid järgnevaks perioodiks.

Tutvu Domus Kinnisvara analüüsiga SIIN

 

UUS KORTER ON 58% KALLIM KUI VANA

08.10.2015.a. toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki kinnisvarakonverentsiks ettevalmistudes võrdlesime Tallinnas käesoleva aasta esimesel poolel müüdud korterite hindu. Tegime kaks esmapilgul väga lihtsat kuid siiski üksjagu töömahukat liigutust. Esiteks jagasime müüdud korterid uuteks ja vanadeks, kusjuures piiri tõmbasime 10 aasta peale. Seejuures oli üksjagu problemaatiline nende kortermajade käsitlus, mida on viimase 10 aasta jooksul kapitaalselt rekonstrueeritud, mistõttu on selline jaotus mõnevõrra tinglik. Teiseks aga liitsime uute korterite hindadele juurde ka eraldi müüdud parkimiskohtade ning panipaikade maksumsued. Nii muutus uus ja vana sisuliselt võrreldavaks.

Selgub, et ca 71% tehingutest tehakse vanemates majades ning 29% uutes. Minu hinnangul on huvi uute korterite vastu tasapisi kasvanud, sest 2009.a. analoogilist analüüsi tehes oli nende osakaal ca 27%. Teisalt on see ka loogiline, sest vahepealsel perioodil on üksjagu ehitatud ning võimalused seega avaramaks muutunud. Võimalustest rääkides, siis näiteks KV.ee-s on Tallinna ca 5800-st korteripakkumisest ca 45% alla 10 aasta vanustes majades ning ca 55% vanemates majades. Seega pakkumised ja tehingud ei ole proportsioonis – uuema leidmise võimalused on nõudluse suurust arvestades avaramad.

Selgub, et kuigi Maa-Ameti statistika kohaselt oli võrreldud perioodil korteri keskmine hind Tallinnas 1546 eur/m2, siis uuemate korterite puhul on see number 2094 eur/m2 ning üle 10 aasta vanade korterite puhul 1329 eur/m2. Seega Tallinna keskmisena on uued korterid vanadest ca 58% kallimad. Selline statistiline hinnavahe on linnaosade lõikes küllaltki ühtlane: Selge erisus tuleb esile vaid Pirital, kus uuema elamufondi osakaal on väga suur ning Nõmmel, kus uuemaid korterelamuid on vastupidi väga vähe.

Uute ja vanade korterite hinnaerinevus Tallinnas

Konverentsil peetud diskussioonil jõudsime enam-vähem üksmeelele selles, et nii uuel kui vanal on olemas oma sihtgrupp, mistõttu jõulisi soovitusi ja eelistusi valiku tegemiseks ei saa esile tuua. Samavõrd oluline on ka see, et uuem (ja enamasti kallim) ei pruugi alati tähendada paremat.

Kinnisvaraturul areneb Kiyosaki-nimeline väikearendajate buum

Robert Kiyosaki Eestis tutvustamist ei vaja. Kuigi üks tema tuntumaid ettevõtteid Rich Global sattus juba mõni aasta tagasi pankrotiprotsessi ja tuntud bestsellerite autori maine on kõikima löönud, ei näita Eestis tema tähelend peatumise märke.

Eesti keelde on tõlgitud kaugelt üle kümne Kiyosaki raamatu ja tema cashflow-klubid tegutsevad väga aktiivselt paljudes Eesti linnades. Kiyosakil on Eestis vähemalt sama palju järgijaid kui pühak Vissarionil jüngreid Siberis.

Rahamass tahab paigutamist

Kiyosaki turundus on olnud hiilgav, mistõttu polegi imestada, et inimeste hulk, kes tahavad rikka isa kombel rikkaks saada, on märkimisväärne. Passiivse tulu termini oskavad lahti seletada nii I kursuse majandusüliõpilane kui tema koduperenaisest ema.

Iseenesest pole Kiyosaki järgijate põhiteesides midagi uut – osta kinnisvara ja üüri see välja või osta kehv kinnisvara, renoveeri ja müü kallimalt – see on Eesti väikeinvestorite poolt kasutuses olnud juba omandireformi aegadest 1990. aastatel.

Paarkümmend aastat tagasi nimetati seda spekulatsiooniks, nüüd investeeringuks. Tänaseks on aga oluliselt muutunud mõõtmed ja mahud, millega väikearendajad kinnisvaraturul tegutsevad.

Kui 1990-ndatel oli raha vähe ja investeeringute võimalused piiratud, siis passiivse tulu tagaajamine oli pigem väheste privileeg. Tänaseks püstitavad pankades hoiuste mahud järjest rekordeid ja seisev rahamass otsib paigutamiskohti.

Osta üksik korter, see renoveerida ja hiljem maha müüa on paljude rahakotile praegu vastuvõetav. Nii ongi pärast majanduskriisi kasvanud kinnisvaraturul hüppeliselt väikearendajate tegutsemine.

Domus Kinnisvara analüütikud on viimases turuanalüüsis välja toonud, et varasemate aastatega võrreldes tekkis 2014. aastal kinnisvaraturule üsna palju n-ö väikearendajaid, kes ostsid soodsalt 1- või 2-toalise korteri, mis renoveerimise järel võõrandati. Kuna selliste tegijate vahel konkurents tihenes, tõusid ka remontivajavate korterite hinnad.

Näiteks 2012. aasta lõpus võis Mustamäel osta kapitaalremonti vajava 1-toalise korteri hinnaga alla 30 000 eurot, siis 2013. aasta kevadeks olid selliste korterite hinnad kasvanud üle 30 000 piiri.

2014. aasta IV kvartali seisuga maksis Mustamäel kapitaalremonti vajav 1-toaline korter juba keskmiselt 38 000 eurot. Seega võib teha järelduse, et väikearendajate aktiivne tegutsemine on aidanud kaasa kinnisvaraturu taastumisele ja hindade kasvule. Nende arv on niisugune, mis suudab teataval määral mõjutada kogu nõudlust turul.

Väikearendajate hulka võib klassifitseerida ka need investorid, kes ehitavad ja renoveerivaid väiksemaid, maksimaalselt kümne elamispinnaga korterelamuid. Need on keskmisest jõukamad inimesed, kel rahalisi vahendeid rohkem ja kes julgevad võtta suuremaid riske, kuid ka mitte niipalju, et üritada ehitada mitu maja korraga.

Kinnisvarakrahh on jätnud oma pitseri ja ettevaatlikkust jagub turul piisavalt. See investorite ring ehitab rahulikus tempos ühe maja valmis, müüb korterid maha ning alustab seejärel uue hoonega. Ühelt poolt ollakse ettevaatlikud, kuid teisalt on rahalised võimalused siiski piiratud, mis sageli ei võimaldagi suuremaid projekte ette võtta.

Enamuse investoritest moodustavad aga isikud, kes ostavad kortereid ühekaupa. Nende hulgas on nii 20-ndates valgekraesid kui ka 60-ndates pensionäre, kes investeerivad oma sääste eriti alalhoidlikult.

Investeeringud väljaüürimise eesmärgil on levinumad, seda hinnatakse n-ö kindlaks raha paigutamise viisiks, kuigi tulu teenitakse reeglina mõõdukalt, tootlus jääb suurusjärku 5–7 protsenti.

Julgemad ja aktiivsemad ostavad kortereid renoveerimise eesmärgil, kus tootlus jääb tavaliselt 15–25 protsendi vahemikku. Suuremate investeeringute puhul kasutatakse usinalt ka võõrfinantseerimist pangalaenude abil, väiksemate summade ja üksikute korterite puhul saadakse hakkama tavaliselt oma vahenditega.

Kaine matemaatika

Väikearendajad on keskmise buumi tekitanud just 1- ja 2-toaliste korterite osas. Hinnad on madalamad kui suurtel korteritel ja nõudlus väiksema pindala ning väiksemate kommunaalkuludega korterite osas püsib stabiilselt kõrgel tasemel.

Kõige rohkem tehinguid tehakse kinnisvaraturul just 1- ja 2-toaliste korteritega, näiteks Tallinnas tehti 2014. aastal kuni 55 m² suuruste korteritega 4450 tehingut, suuremate korteritega 3090 tehingut.

Keskmine ruutmeetrite arv leibkonna kohta on viimastel aastakümnetel küll näidanud kasvutendentsi, kuid reaalsuses domineerivad turul ikkagi väiksema pindalaga korterid. Uusarendusi ei ole tehtud veel piisavalt, turul valitsevad nõukogudeaegsed paneelmajad väikeste korteritega.

Iga kehvas seisus, kuid mõistlikus asukohas ja mõistliku hinnaga korter saab kindlasti mitu ostupakkumist. Eufooriale annab täiendavalt hoogu juurde tõsiasi, et suur osa väikearendajatest arvestab tulude-kulude kokkulöömisel vaid otsekuludega ja ei võta reeglina arvesse kaudseid kulusid.

Sellise must-valge eelarvestamise abil püsivad kasuminumbrid suured ja kinnisvara investeeringud korteritesse tunduvad ahvatlevad. Siiski tasuks kõigile investoritele soovitada kaine meele säilitamist ning rohkem avatud ja majandusmatemaatilist mõtlemist. Rääkimata sellest, et juba Kukerpillide laulusalm ütles, et kord iga pidu saab otsa.

* Artikkel ilmus 11.02. Postimehe teemalehes Kinnisvara ja Ehitus.

2015 on kinnisvaraturul uusarenduste aasta

Paldiski mnt 5

Üle pika aja tundub kinnisvaraturul olevat harukordne olukord, kus enamus turuosalistest on lähima aasta suhtes valdavalt ühel meelel. Stabiilsus ja rahunemine on peamised märksõnad, mida turuanalüüsidest võib välja lugeda ning vaid vähesed tahavad sellele vastu vaielda. Kinnisvarasektori jaoks on tegemist enneolematu seisundiga, sest senini on harjutud turul rohkem üles-alla kihutama ning stabiilsetes oludes tegutsemine nõuab nüüd omajagu kohanemist.

Ennustamine on teatavasti tänamatu töö ja kahtlemata on täna keeruline hinnata, milliseks lähiaastad kujunevad ning kuidas võib meie majandust ja kinnisvaraturgu mõjutada järgnevatel aastatel näiteks Põhjamaade majanduse liikumise trajektoor või idanaabri tegevus ühes ja teises riigis. Stabiilsuse poolt räägivad aga mitmed faktid: kui tarbijate kindlustunne püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel ja see annab põhjuse loota nende aktiivseks tegutsemiseks, siis selle nö tasandab ära osa ärisektorite (eelkõige ehitus ja tööstus) madal kindlustunne, kui laenude aluseks olev euribor on jätkuvalt all ja lausa kutsub laenu võtma, siis selle tasandavad ära Eesti Panga uued nõuded eluasemelaenude väljastamisele alates märtsist, millega ohjatakse laenukasvu ja kinnisvara hindade kasvu. Palkade märkimisväärset hüpet ülespoole 2015. aastal ei julge keegi prognoosida ning kinnisvara hinnad on paari viimase aastaga rabelenud mudast välja, läbinud kiire tõusufaasi ja sellele järgnenud korrektsiooni. Ühesõnaga, eufooriaks põhjust pole, kuid puudub ka põhjus pessimistlike nootide võtmiseks. Tallinna korterituru uus normaalsus on kuskil 550-650 korteritehingu peal kuus ja hea, kui keskmine hind suudab püsida 1400 €/m2 juures. See, mis aasta alguses võib langeda, tehakse järele kevadel või aasta lõpus. Analüütikute töö kipub kujunema rutiinseks, sest suuri üllatusi ja kõikumisi pakub turg vähe.

Aga aasta päästavad ära uusarendused, mis eelnevast jutust end eriti heidutada ei lase. Juba ehitusvalmis või kohe ehitusse minevad projektid rikastavad rahulikku turgu kõige erinevamate pakkumistega. Õhus on õhkõrna ülepakkumise lõhna ja see sunnib arendajaid pingutama eristumise suunas, mistõttu aasta toob juurde põnevat arhitektuuri ja sisekujundust, kõige erinevamates asukohtades olevaid pakkumisi, nutikat turundust ja atraktiivseid kampaaniaid. Hea aasta tuleb reklaamifirmadele, kes aitavad objekte senist rohkem turundada ja laialivalguvat sisu paketeerida ning kinnisvarafirmadele, kes hindavad kainelt turuolukorda ning rakendavad müügi tulemuslikkusesse kogu oma kogemuste ja oskuste arsenali. Uute kodude ostuhuvilistele terendab vähemalt Tallinnas ja Tartus hea aasta, kus valikut on lähtuvalt rahakoti paksusest piisavalt ning pakkumine muutub üha mitmekesisemaks.

Kohtumine Jõgevamaa koostööpartneritega

Postitaja: Sirle Koorts @ 01.04.2013 12:46; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Olles võtnud sihiks Domus Kinnisvara aktiivsemaks tegutsemiseks ja tutvustamiseks Jõgevamaal, korraldas Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti kontor kohtumise kohalike laenuhaldurite, kinnisvara arendajate ja kohalike omavalitsuste ametnikega.

Kohtumisel tegi Kristjan Gross ettekande Jõgevamaa kinnisvaraturust, millele Sirle Koorts lisas häid näited oma maaklertegevusest. Põhilisena jäi kõlama seisukoht, et piirkonna ostujõud on madal ning see, kes tahab tänases turuolukorras Jõgevamaal kinnisvara müüa, peab seda tegema reaalse hinnaga. Näiteks on Jõgeval pakkumises ca 90 korterit, millede hinnakäärid on üsna suured – tehinguid teostatakse paraku madalama hinnaga elamispindadega. Turutasemest kõrgema hinnaga varade vastu nõudlus puudub ning selliseid objekte on  võimatu müüa. Jõgevamaa iseloomuks ja eeliseks on aktiivne põllumaaturg – maatulundusmaade tehingute osakaal on maakonnas 50-60%.

Pärast ettekannet oli meeldiv võimalus vahetada mõtteid osalejatega.

Loodame meeldivast esitlusest kujundada traditsiooni ja kohtuda kõigi koosolijatega ka edaspidi.

Suur tänu Puurmani Mõisa SA-le konverentsisaali kasutamise eest.

Tagasivaade 2012 aasta Tallinna korteriturule

Tallinna korteriturg jätkas 2012. aastal kriisijärgset taastumist – tehinguid tehti järjest rohkem ning keskmine hind tõusis uutele kõrgustele. Nõudlus elamispindade järele oli tunda nii ostu-müügi- kui üüriturul, mille tulemusel meenutasid põhinäitajad mõnel kuul buumiaegset olukorda. Kriisi järgselt on tehingute arv ja keskmine hind stabiilselt kasvanud, sest nõudlus oli pakkumisest suurem. Laias laastus oli eelmisel aastal iga kuu keskmine hind 2011. aasta sama ajaga võrreldes ca 7% kõrgem. 2012.aasta IV kvartalis tehti  8,1% rohkem korteriomandi müügitehinguid kui 2011. aasta samal ajal. Eelmise aasta viimase kvartali keskmine hind oli 5,4% kõrgem kui 2011.aastal. Seega keskmiselt on Tallinna elamispindade hinnad kasvanud 5,4%. Buumiaegsest olukorrast on asi siiski kaugel.

Nõudlus oli suur erinevat liiki varade suhtes, kuid eelistatumad olid heas ja väga heas seisus korterid. Selliste elamispindade puhul on olnud ka turutasemest kõrgema hinnaga tehinguid. Korteri valiku juures peetakse oluliseks ka korteriga kaasnevaid kulusid (kommunaalkulud, elamu remondifondi, laenu tagasimakse suurust), elamu seisukorda.

Nõudluse peamiste põhjustena võib välja tuua:

  • Kindlus majandusolukorra suhtes;
  • Sissetulekute stabiilsus, kohati kasv;
  • Soodsad laenuvõimalused; euribor rekordiliselt madala;
  • Raha paigutamisel oli/on vähe alternatiivi – kortereid osteti ka investeerimise eesmärgil, mida toetas üliaktiivne üüriturg;

Joonis 1. Tallinna korteriomandi tehingute arv ja keskmine hind (allikas Maa-amet, Domus Kinnisvara)

Aktiivsem piirkond linnas on jätkuvalt Kesklinna linnaosa, kus tehakse kõige rohkem tehinguid (ligi 24% kõikidest korteriomandi tehingutest). Teistes suuremates linnaosades tehingute arv IV kvartalis vähenes, samas kui Kesklinna linnaosas jäi aktiivsus samaks. See illustreerib jätkuvalt piirkonna likviidsust.

Joonis  2. Tallinna korteriomandi tehingute arv linnaosades (allikas Maa-amet, Domus Kinnisvara)

Kesklinna piirkonna korterite hinnad on kõige kõrgemad, ületades linna keskmist ca 30%. Teiste linnaosade korterite hinnatasemed jäävad ka linna keskmisele üldjuhul alla. Siinjuures võib välja tuua mitu põhjust, miks on Kesklinna linnaosa sedavõrd aktiivne:

  • Kesklinna korterid on likviidsed, nende vastu on suurim nõudlus;
  • Raha paigutaja jaoks väiksem risk: hinnalangus kõige väiksema tõenäosusega, atraktiivne piirkond välja üürimiseks.

Joonis 3. Tallinna korteriomandi ostu-müügi tehingute keskmine hind linnaosades (allikas Maa-amet, Domus Kinnisvara)

Korterituru suur mõjutaja on pakkumiste maht ja struktuur. Võttes aluseks City24 Spot analüüsikeskkonna andmed, ilmneb, et 2012. aasta lõpus oli Tallinnas pakkumises 23% vähem kortereid kui 2011.aastal. Järgmisel joonisel liigub pakkumiste joonele vastupidiselt küsitud hindade keskmine: ühelt poolt on põhjuseks see, et müüki on jäänud pigem kõrgema hinnaga objektid (sh uued korterid), teisalt on müüki tulnud varade hindasid tõstetud.

Joonis 4. Tallinna korterite pakkumiste arv ja nende keskmine hind

Pakkumine on vähenenud kõikides linnaosades. Suurimad kaotajad on Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinn (25-27%), veidi vähem Kesklinn ja Kristiine (23%).

Joonis 5. Korterite pakkumine Tallinna linnaosades (allikas Sity24 Spot)

Miks pakkumiste arv on vähenenud?

  1. Laenu tagasimaksega või ülejõu käiva korteri ülalpidamisega raskustesse sattunud inimesel on olukord lahenenud, mistõttu on vähemaks jäänud nö sundolukorras müüki pandud objekte;
  2. Nõudlusele vastavad korterid on ära müüdud – kuna eelistatakse heas ja väga heas seisukorras elamispinda, kus remondi peale aega ja raha ei taheta kulutada, siis olemasolevad pakkumised on ära müüdud;
  3. Kuna uusi pakkumisi ei tule piisavalt peale, siis elukeskkonna parandamise eesmärgil ei ole  kvaliteetsemat ja suuremat elamispinda võimalik osta, millest omakorda allesjääv korter ei jõua pakkumisse;
  4. Majandusolukorra paranemisel on müügivajadus vähenenud ning pigem üüritakse.

Arendusprojektid

Sarnaselt üldisele kinnisvaraturule, iseloomustab uute korterite turgu vähenev pakkumine. Kui 2012. aasta alguses oli Tallinnas hinnanguliselt müügis 1200 uut elamispinda, kuid aastaga vähenes see ca 20%. Domus Kinnisvara andmetel müüdi 2012. aastal ca 900 uut korterit, mis moodustab 13% kõikidest Tallinna korteriomandi tehingutest.

Nõudlus kaasaegse elukeskkonna ja kvaliteetse elamispinna vastu oli üsna suur. Heaks näiteks on YIT-i Mäepealse 26 elamu, kus müüki tulnud korterid müüdi väga kiiresti ning ka NCC Pärnaõue elamud Vana-Rannamõisa teel, kus majad valmivad 2013 suvel, on suur osa korteritest juba müüdud või broneeritud. Sarnaselt järelturule on uute korterite puhul eelistatud Kesklinna linnaosa, kus tükiarvuliselt on kõige rohkem arendusprojektide korterite müüke. Kõikidest linnaosa korteritehingutest on uute elamispindade müüke 17%, mis on samaväärne Põhja-Tallinna ning Haabersti linnaosale. Kõige suurem uute korterite tehingute osakaal on Pirital (31%), kuid selle põhjuseks on see, et piirkonnas on valdavalt uuemad elamispinnad.

Kesklinn on vaieldamatult Tallinna aktiivsem piirkond, sest seal tehti eelmisel aastal ca 23% kõikidest pealinna korterite tehingutest. Uute elamispindade puhul on see näitaja veelgi suurem – ligi 30% uutest elamispindadest müüdi just Kesklinnas. Üsna samaväärne tulemus on ka Põhja-Tallinnas, kus müüdi 25% arendusprojekti korteritest. Kesklinn ja Põhja-Tallinn ongi piirkonnad, kus nõudlus korterite vastu on suurim nii uute kui järelturu korterite vastu.

Joonis 6. Uute korterite tehingute osakaal linnaosade kaupa (allikas Domus Kinnisvara)

Üüriturg

2012. aasta oli Tallinnas üüriturul väga aktiivne – tehingute arv oli tõenäoliselt rekordiline. Kuna täpset statistikat ei ole, siis saab tugineda Domus Kinnisvara kogemusele. Elanike huvi üüripindade vastu oli erinevatel põhjustel – üürnike hulgas olid nii traditsiooniline õppur kui töötav pere. Suurenenud nõudlus oli tõenäoliselt põhjustatud elamispindade hindade kasvust, mis pärssis ostu- ja laenuvõimet. Samas kandusid üüriturule ka need, kes sobivat elamispinda leidmata või kindlustunde ja majandususalduse kasvu ootuses lükkasid ostmise edasi.

Sarnaselt müügipakkumisele on ka üüritavate objektide pakkumiste arv vähenenud 20%. Kui 2012. Aasta alguses oli  ca 3000 pakkumist, siis aasta lõpus umbes 2400 korterit. Enim on pakkumisi Kesklinna linnaosas.

Joonis 7. Tallinna üürihinnad ja pakkumiste arv linnaosades

Korterituru prognoos

Kinnisvaraturu peamiseks mõjutajaks on majanduslik olukord. Senikaua, kuni elanike ostujõud ei parane, jääb korterituru kasv mõõdukaks – olulist majandus- ja palgakasvu ju ette näha ei ole. Ostuvõime üheks mõjutajaks on laenuintressid, mille komponendi euribori langus on peatunud ning pigem hakkab see tõusma. Seetõttu laenu hind elanike jaoks tõenäoliselt kasvab, mis omakorda mõjutab ostuotsuseid.

Korterituru mõjutajaks on kindlasti pakkumiste maht – kui müüdavate objektide arv väheneb, peaksid nõudluse olemasolul hinnad kasvama. Kuigi eelnev tundub loogiline, siis me ei oota pakkumiste vähenemisest tulenevat hinnakasvu, sest tõenäoliselt jääb müüki piisavalt elamispindasid ning arendajad saavad pigem signaali uute projektide alustamiseks. Ja mis kõige tähtsam – kui ostujõud on väike, ei saa hinnad ikkagi oluliselt kasvada.

Kokkuvõttes prognoosime tehingute arvu kuni 10%-ist kasvu ning hindade kasvu vahemikus 5-10%.

Kinnisvara julgetakse osta

Tuntud majandusleht pöördus täna oma lugejate poole retoorilise küsimusega, et miks ei julgeta kinnisvara osta, kui hoiused pankades kasvavad? Artikkel justkui lähtub eeldusest, et kinnisvara ei osteta piisavalt, aga kas see on ka tegelikult nii?

Kinnisvaraturu statistika näitab, et turu aktiivsus püstitas äsja lõppenud augustikuus viimaste aastate rekordeid ja seda mitte ainult Tallinna korteriturul, vaid kogu Eestis. Kuigi hinnatase on püsinud juba pikki kuid suhteliselt stabiilsel tasemel, siis tehingute arv on jätkuvalt pigem tõusutrendis. Domus Kinnisvara analüütikud on oma turuanalüüsis välja toonud, et korteriomandi tehinguid tehti augustis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Tallinnas rohkem 20,1 %, Tartus 34,8 %, Pärnus 20,4 %, Narvas 11,4 %. Tervelt 650 korteriomandi tehingut kuus on pealinnas juba selline number, mis paneb turuosalisi kerge rahuloluga mõmisema. Seega kinnisvara ostetakse ja üha enam. Miks? Eluasemelaenu intressid on madalal tasemel, tarbijate kindlustunne on paremas seisus kui möödunud aasta lõpus ja kordades parem kui aastal 2009, üürihinnad on kasvanud jms. Seda, et hoiuste raha hakkaks ainult kinnisvaraturule voolama, on juba liiga palju loota. Reaalsus on, et maailmas on tuhandeid kohti veel, kuhu sääste investeerida, alates Tallinna börsist kuni Armeenia kullakaevandusteni välja. Kinnisvaraturg on kõigest üks võimalus, aga siiski lubab Domus Kinnisvara kogemus sellest aastast öelda, et nende inimeste arv on pigem kasvanud, kes üüritootluse eesmärgil on huvitatud säästude paigutamisest kinnisvaraturule.

Teiselt poolt võib majanduslehe artiklisse hoopis tänuga suhtuda. Maailmas on rahutud ajad ja ebakindlust palju. Suure hulga makroökonoomiliste näitajate ja rahvusvaheliste uudiste põhjal võib augustis saavutatud kinnisvara tehinguaktiivsuse numbreid pidada mõneti hämmastavaks tulemuseks. Siinkohal tuletagem meelde, et august on ju ka teada-tuntud üürituru kõrgaeg, mil üüritehinguid tehakse eriti vilkalt. Ostude-müükide arv on olnud läbi aasta hea ja isegi üllatavalt hea. Liiga kiire kasv ei ole aga stabiilset ja pikaajalist turuarengut silmas pidades kellelegi vajalik. Seega võib mõni turgu jahutava iseloomuga artikkel tähendada kinnisvaraturu jätkusuutlikkusele ainult head. Vanadel roomlastel oli kõnekäänd festina lente – kiirusta aeglaselt. Eesti kinnisvaraturule soovib Domus Kinnisvara sama.

Turuanalüüsi ettekanne Kagu-Eesti kliendihalduritele

Postitaja: Domus @ 17.02.2012 12:03; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Olles võtnud sihiks aktiivsema tegutsemise Kagu-Eesti kinnisvaraturul korraldas Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti kontor koostöös Helin Pächteriga kokkusaamise kohalikele laenuhalduritele. 16. veebruaril Võrus toimunud üritusest võtsid osa Krediidipanga, SEB ja Swedbanki kliendihaldurid Põlva, Valga ja Võru kontoritest.

„Tegemist on kahtlemata teedrajava üritusega, kuna varem pole sellist ühist kokkusaamist laenuhaldurite ja kinnisvarabüroo vahel Kagu-Eestis korraldatud. Ei tohiks alahinnata siinse piirkonna potentsiaali,“ sõnas Domuse Lõuna-Eesti büroo juhataja Marge Tõnnis. Ürituse kandvaks osaks oli kohaliku kinnisvaraturu analüüsi esitlus, mille kandis ette Domuse hindamisvaldkonna juht Kristjan Gross.

„Usun, et nii kinnisvara hindamise kui ka vahendamise puhul on oluline meeldiv ja sujuv koostöö pankade ja kinnisvarabüroo vahel, kui soovime oma ühistele klientidele pakkuda kvaliteetset teenust. Tänase üritusega sarnased kokkusaamised on koostöö edendamise ja üksteise tundmaõppimise mõttes kindlasti vajalikud,“ ütles Kristjan Gross.

Loodame kõigi kohalviibinutega ka edaspidi kohtuda ning möödunud üritusest meeldiva traditsiooni kujundada.

Domus Kinnisvara värske turuanalüüsi ettekanne Tartus

Postitaja: Domus @ 16.02.2012 07:22; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

15. veebruaril sai Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti toimekal eestvedamisel teoks järjekordne üritus, kus meie headel koostööpartneritel oli võimalus end paremini kurssi viia kinnisvaraturu viimase aja arengutega.

Järgides juba varem väljakujunenud tava kogunesime selgi korral ühes Tartu väärikas ja ajaloolises hoones – Eesti Spordimuuseumis. Ettekande fookus oli suunatud Tartu ja Tartumaa elukondliku kinnisvara turule ning see hõlmas konkreetsemalt viimase poolaasta arenguid. Hiljuti majanduses aset leidnud sündmuste valguses on selgeks saanud, et prognoosimine on keeruline ja tänamatu töö, kuid Domuse turuanalüüsides on kinnisvaraturu tulevikuperspektiivide mõtestamine olnud alati tähtsal kohal. Tuginedes kasutada olevale infole ja isiklikele kogemustele rääkis turuanalüüsi esitlenud Kristjan Gross ka nüüd eesootava poolaasta kõige tõenäolisematest sündmustest.

Peale ettekande lõppu tekkinud arutelul oli hea võimalus vahetada mõtteid oma ala spetsialistidega. Esindatud olid nii laenuhaldurid, kinnisvaraarendajad kui ka kohaliku omavalitsuse ametnikud.

Suured tänud kõigile osalejatele ning eriline kiitus Eesti Spordimuuseumile ruumide võimaldamise eest. Peagi ilmub turuanalüüs elektroonilisel kujul ka Domus Kinnisvara kodulehele, kus sellega on võimalik juba põhjalikumalt tutvuda.

2011 II poolaasta turuanalüüsi esitlus Tartus

Postitaja: Domus @ 12.08.2011 12:03; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Ropkamõisa Härrastemaja
11. augustil leidis Ropkamõisa Härrastemaja suurepärases konverentsisaalis aset Domus Kinnisvara järjekordse kinnisvara turuanalüüsi ettekanne. Analüüsiti nii 2011. aasta esimeses pooles toimunut kui ka seda, mis võib ees oodata aasta teises pooles. Presenteerijateks olid Kristjan Gross ja Ingvar Allekand, kes käsitlesid vaheldumisi olukorda Tartu ja Tallinna kinnisvaraturul ning puudutasid sealhulgas ka Pärnu, Narva ja maakondade turgu.

Räägiti üldisest tehingustatistikast piirkondade lõikes, kuid ka konkreetsemalt Tartu ja Tallinna uusarendustest, üürituru liikumistest, üürikorterite tootlusest. Puudutamata ei jäänud viimasel ajal üha aktuaalsemad jätkusuutlikkuse ja energiatõhususega seotud arengud. Peagi ilmub Domuse kodulehelgi põhjalik 2011.a II poolaasta turuanalüüs, kus igaüks saab eelmainituga vahetult tutvuda.

Analüüsist osa saama ja arutlema saabusid Domus Kinnisvara head sõbrad ja koostööpartnerid, kokku ligi 30 inimest, kelle hulgas olid pankade esindajad, arendajad ning linna asutustest Tartu Eluasemefond ja Tartu Elamuhalduse AS. Erinevate spetsialistide kogunemine lõi aluse vestlusgruppide ja meeldivalt sisuka arutelu tekkimiseks.

Täname Hambalabor Dentes’t väga hea konverentsisaali ettevalmistamise eest, Vilde Catering’i ja kõiki kohalviibijaid, et aitasite luua mõnusa õhkkonna. Loodame peatselt kohtuda juba 2012. aasta turuanalüüsi ettekandel!