Veebruar 2017 ülevaade: Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

Käesolev aasta algas varasematest aastatest aktiivsemana. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruaris Eestis kokku 3725 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 216 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis jaanuariga võrreldes 7% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 12%. Käesoleva aasta veebruarikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 8% madalam.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1692 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 142 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele.

Tallinn VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati veebruaris ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 29%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Rehe põik 2, Rotermanni 16, Saani 2 ning Vibu 2//4//6//8//10 arendused, kus kokku teostati 54 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2631 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati veebruaris 336 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 21 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes jäi tehingute arv samale tasemele ning koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 6%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et aasta tagasi veebruaris teostati Ülenurme vallas hoonestatud tootmismaa kinnistute komplekstehing, mille koguväärtus oli üle 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest.
Tartu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati veebruaris ca 18% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 16%.

.

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 234 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 14 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 48%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 14% ja koguväärtus 91%.
Pärnu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris tõusis Pärnu korterite keskmine ruutmeetrihind masujärgse aja kõrgeimale tasemele – olles 1175 €/m². Korterite keskmise hinna tõusu tõi kaasa mitmete uusarenduste korterite (nt. Rääma 15, Suur-Jõekalda 2) ning hinnatud asukohas heas seisukorras järelturu korterite tehingud.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 129 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 36% ja tehingute koguväärtus 103%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus – veebruaris müüdi 30 maatulundusmaa kinnistut rohkem kui jaanuaris. Lisaks tehingute arvu tõusule oli koguväärtuse tõusu taga ka asjaolu, et veebruaris toimus kümme üle 100 000 euro maksva kinnisasja tehingut, kuu varem ainult kolm. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 23% ja koguväärtus 131%.
Viljandi VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Võrreldes kuu varasemaga teostati veebruaris Viljandi linnas rohkem tehinguid paremas seisukorras kallima hinnaklassiga korteritega, mis tõstsid korterite keskmist hinda 28%.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 143 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 47% ja koguväärtus 32%.
Kuresaare VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati veebruaris 266 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus tõusis 42%. Koguväärtuse tõusu tõi kaasa kalli hoonestatud ärimaa ostu-müügitehing Narva linnas. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja koguväärtus 31%.
Narva VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris Narva linnas müüdud 75 korterit on viimase kahe aasta kõrgeim korteritehingute arv. Võrreldes eelmise kuu ning aastatagusega teostati veebruaris rohkem tehinguid pindalalt suuremate korteritega.

.

Märts 2016 ülevaade: Tallinna uued korterid on jätkuvalt nõutud kaup

Kinnisvaraturg sai märtsis elu sisse. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruariga võrreldes 29% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 10%. Märtsis tehti Eestis kokku 4295 ostu-müügitehingut koguväärtusega 224,601 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aasta märtsiga jäi kogu Eesti kinnisvaratehingute arv samale tasemele. Kogu Eesti tehingute arvu tõusu mõjutas kõige rohkem maatulundusmaa tehingute arvu tõus (mis moodustas umbes 36% kogu Eesti kinnisvaratehingute arvu tõusust) ning korterite ja elamute ostu-müügitehingute arvu tõus.

KOKKU märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 1823 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 139 560 899 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 16%, kuid tehingute koguväärtus langes 2%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa ennekõike korterite ja hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Möödunud aastaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2%, kuid koguväärtus seevastu langenud 23%.

Märtsis toimus Tallinnas 821 korteriomandi tehingut, mis on 126 tehingut rohkem kui veebruaris ja 90 tehingut rohkem kui möödunud aasta märtsis. Jätkuvalt aktiivne uusarenduste müük hoiab Tallinna korterite tehingute arvu ja keskmist hinda kõrgel. Eelmine kuu oli keskmine hind 1569 €/m² (mediaan 1495 €/m²). Keskmine hind on käesoleva aasta veebruari ja 2015. aasta märtsiga võrreldes samal tasemel.

Tallinn KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Märtsis tehti eramutega 29 ostu-müügitehingut (maakonnas 121), mis on veebruariga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 79). Veebruaris tehti 13 ja aasta tagasi märtsis 14 hoonestamata elamumaa tehingut.
.

TARTU

Tartu maakonnas teostati märtsis 407 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 29 293 458 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis veebruariga võrreldes 28% ning tehingute koguväärtus 13%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 9%, kuid koguväärtus on tõusnud 29%.

Märtsis toimus Tartu linnas 122 korteriomandi tehingut, mis on 16 tehingut rohkem kui veebruaris ja 44 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Võrreldes veebruariga langes keskmine hind 8%. Võrreldes 2015. aasta märtsiga on keskmine hind langenud 3%, olles tasemel 1157 €/m² (mediaan 1097 €/m²).

Tartu KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati märtsis 19 ostu-müügitehingut (maakonnas 41), veebruaris müüdi 11 ja aasta tagasi märtsis 6 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 tehingut (maakonnas 34). Kuu varem veebruaris ja 2015. aasta märtsis toimus samuti 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati märtsis 332 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 187 958 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 62% ja tehingute koguväärtus 78%. Tehingute arvu tõusu taga on kevadine aktiivsus – eelmisel kuul tõusis nii korterite, elamute kui ka maatulundusmaadega toimunud tehingute arv. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 14%, kuid koguväärtus on tõusnud 3%.

Märtsis toimus Pärnu linnas 78 korteriomandi tehingut, mis on 24 võrra rohkem kui veebruaris ja 23 tehingut rohkem, kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 939 €/m² (mediaan 894 €/m²), mis tõusis võrreldes veebruariga 5% ja võrreldes 2014. aasta märtsiga 6%.

Pärnu KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), mis on eelneva kuuga võrreldes 9 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 8 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti märtsis 2 tehingut (maakonnas 14), samuti nagu kuu varem veebruaris. Aasta tagasi märtsis teostati 3 hoonestamata elamumaa tehingut.
.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 128 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 038 176 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 22%. Tehingute koguväärtus tõusis 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 15% ja koguväärtus 36%.

Märtsis toimus Viljandi linnas 25 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut rohkem kui veebruaris ja 11 tehingut rohkem eelneva aasta märtsis. 2016. aasta märtsi keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 2%, jõudes hinnatasemeni 565 €/m² (mediaan 510 €/m²). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 10% kõrgem.

Vilajndi KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti käesoleva ja eelmise aasta märtsis 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 18), mis on veebruariga võrreldes 2 tehingut rohkem. Viljandi linnas hoonestamata elamumaaga märtsis tehinguid ei toimunud (maakonnas 1). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid 2015. aasta märtsis. Veebruaris müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.
.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 141 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 202 367 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 45% ja tehingute koguväärtus 120%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 19% ja koguväärtus 83%.

Märtsis teostati Kuressaares 11 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem, kui kuu varem ja 3 tehingut vähem, kui 2014. aasta märtsis. Märtsikuu keskmine hind oli veebruariga võrreldes 2% kõrgem, olles 671 €/m² (mediaan 677 €/m²). 2014. aasta veebruariga võrreldes langes keskmine hind 14%.

Kuresaare KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Käesoleva aasta märtsi, kui ka 2015. aasta märtsis toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 12) eramu ostu-müügitehingut. Veebruaris teostati eramutega 3 tehingut. Hoonestamata elamumaaga Kuressaare linnas märtsis (maakonnas 4) ega veebruaris tehinguid ei toimunud. Samuti ei müüdud 2015. aasta märtsis Kuressaares ühtegi hoonestatud elamumaad.
.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas märtsis 329 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 765 834 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 40% ja tehingute koguväärtus 96%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa ennekõike hoonestamata maatulundusmaa ja väljaspool Narvat asuvate korterite tehingute arvu tõus. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12%, kuid koguväärtus on tõusnud 6%.

Märtsis toimus Narvas 43 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut vähem kui veebruaris ja 12 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 437 €/m² (mediaan 399 €/m²). Veebruarikuuga võrreldes keskmine hind tõusis 4% ja aasta tagusega võrreldes langes 7%.

Narva KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 10 ostu-müügitehing (maakonnas 32), mis on võrreldes veebruariga 5 tehingut rohkem ning aastataguse ajaga 7 tehingut vähem. Narva linnas müüdi märtsis 2 (maakonnas 4) ning veebruaris 5 hoonestamata elamumaa kinnistut. Aasta tagasi märtsis toimub 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kadri Lest
Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Jaanuar 2016 ülevaade: aasta algas ootuspärase tehinguaktiivsuse langusega

Sarnaselt eelmisele aastale, algas käesolev aasta kinnisvaraturul vaikselt. Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta jaanuariga samal tasemel. 2016. aasta esimesel kuul teostati Eestis kokku 2751 ostu-müügitehingut koguväärtusega 144, 177 miljonit eurot. Detsembriga võrreldes teostati 35% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 55%.

KOKKU jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

  .

TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1170 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 93 101 448 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 42% ja tehingute koguväärtus 60%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 5%, kuid koguväärtus on tõusnud 6%.

Jaanuaris toimus Tallinnas 550 korteriomandi tehingut, mis on 351 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 18 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind alustas uut aastat väikese langusega, olles 2% madalam detsembri keskmisest hinnast, – 1538 €/m² (mediaan 1446 €/m2). Keskmine hind on 2014. aasta jaanuariga võrreldes samuti langenud 2%.

Tallinn KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 23 ostu-müügitehingut, mis on detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 13 tehingut. Detsembris teostati 11 ja aasta tagasi jaanuaris 8 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 275 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 16 861 457 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19%. Samuti langes tehingute koguväärtus 37%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 9%, aga koguväärtus on tõusnud 14%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 91 korteriomandi tehingut, mis on 12 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 2 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind tõusis jaanuaris 4%, olles 1216 €/m² (mediaan 1185 €/m²). 2014. aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 3%.

Tartu KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati jaanuaris 14 ostu-müügitehingut, detsembris ja aasta tagasi jaanuaris müüdi 2 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus Tartu linnas jaanuaris 5 tehingut. Detsembris toimus 9 hoonestamata elamumaa tehingut, kuid 2014. aasta jaanuaris tehinguid ei toimunud.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 181 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 542 401 eurot. Võrreldes detsembriga tehinguaktiivsus langes 21% ja tehingute koguväärtus 46%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 4%, kuid koguväärtus on tõusnud 9%.

Pärnus toimus jaanuaris 41 korteriomandi tehingut, mis on 17 tehingut vähem kui detsembris ja 11 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 948 €/m² (mediaan 928 €/m2). Keskmine hind on detsembriga võrreldes tõusnud 3% ja 2014. aasta jaanuariga võrreldes 25%.Pärnu KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 7 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti nii jaanuaris kui detsembris 3 tehingut. Aasta tagasi jaanuaris teostati 1 hoonestamata elamumaa tehing.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 94 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 028 148 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 33% ja tehingute koguväärtus 66%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 20% ja koguväärtus 33%.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 16 korteriomandi tehingut, mis on sama tehingute arv detsembriga ja aasta tagasi jaanuariga. Võrreldes detsembriga keskmine hind tõusis 23%, jõudes hinnatasemeni 613 €/m² (mediaan 616 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 17% kõrgem.

Viljandi KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus jaanuaris 2 müügitehingut. Detsembris toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing ning aasta tagasi jaanuaris tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 119 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 233 562 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 46% ja tehingute koguväärtus 49%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 34% ja koguväärtus 17%.

Kuressaares toimus 16 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing rohkem kui detsembris ja 6 tehingut rohkem, kui 2014. aasta jaanuaris. Jaanuarikuus oli keskmine hind 704 €/m² (mediaan 664 €/m2), mis on detsembriga võrreldes 2% ja eelnenud aasta jaanuariga võrreldes 25% kõrgem.

Kuressaare KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Kuressaare linnas eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud, nii nagu aasta tagasi jaanuaris. Detsembris müüdi 3 eramut. Hoonestamata elamumaaga jaanuaris ega ka aasta tagasi jaanuaris tehinguid ei toimunud. Detsembris teostatid 2 hoonestamata elamumaa müügitehingut.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 212 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 734 146 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19% ja tehingute koguväärtus 78%. Koguväärtuse suure languse taga on eelmisel kuul koguväärtuse tõusu kaasa toonud kallite hoonestatud äri- ja tootmismaaga tehtud tehingud. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 10% ja koguväärtus 69%.

Jaanuaris toimus Narvas 43 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem kui detsembris ja 2 tehingut rohem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes detsembriga võrreldes 2%, olles jaanuaris 494 €/m² (mediaan 442 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind  langenud 3%.

Narva KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 3 müügitehingut, mis on detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi  jaanuaris 3 hoonestamata elamumaad. Detsembris müüdi 4 ja aasta tagasi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad.

.

Kadri Lest

Kadri Lest

Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Tallinna ja Tartu hinnatõus mujale ei laiene

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 18.08.2015 02:17; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Hiljuti ilmus uudis, et Knight Franki ülemaailmse hoonete hinnaindeksi järgi on Eesti kinnisvara üks maailma tulusamaid ja aastaga on Eestis kinnisvara hind tõusnud 10%. Kas tõesti saab nii positiivse üldistuse teha kogu Eesti kinnisvara kohta, küsib Domus Kinnisvara maakler Kadri Lest.

Rääkides Eesti kinnisvaraturul toimuvast hindade tõusust, tuleks täpsustavalt rääkida Tallinna ja Tartu korteriturust. Kõigist Eesti kinnisvaraturul toimuvatest ostu-müügitehingutest umbes 20% on Tallinna ja selle lähiümbruse korteritehingud, mille tõttu on kogu Eesti kinnisvaraturu näitajad suuresti mõjutatud Tallinna korteriturul toimuvast. Kui räägitakse, et kinnisvaraturg on ülekuumenemas, siis tegelikult puudutab see ainult Tallinna ja Tartu korteriturgu. Elamuturul valitseb jätkuvalt stabiilne olukord.

Kinnisvara hinnatõusu taga on 2015. esimesel poolaastal uusarendustes asjaõiguslepingute sõlmimised, kus varem broneeritud korterid on valmis saanud ja korteriomandid üle antud. Seega on uute korterite osakaal tehingutes tõusnud. Näiteks Tallinnas tehti 2015. aasta esimesel poolaastal keskmiselt viiendik korteritehingutest uute korteritega ning Tartus ligi 18 protsenti. Kui terve 2014. aasta jooksul anti Tallinnas korterelamute ehitamiseks 46 ehitusluba, siis 2015. esimesel poolaastal on väljastatud juba 47 ehitusluba, mis viitab sellele, et uute korterite pakkumisse tulek veel ei rauge. Samas on märgata, et praegu ületab pakkumine juba mõnevõrra nõudlust ja valesti hinnastatud ning läbimõtlemata projektide realiseerimine on keeruline nii Tallinnas kui ka Tartus.

Pärnus ja Viljandis muutusteta

Inimeste ootused müügihinnale on küll ka teistes piirkondades tõusnud, mida näeb kinnisvaraportaalides pakkumises olevate korterite hindade tõusust, kuid tehingusse jõudvate korterite hinnad on ikkagi samal tasemel või tulenevalt piirkonna inimeste ostujõu kasvust minimaalselt tõusnud võrreldes varasemate aastatega. Näiteks Kuressaares, kus alates 2012. aastast on korterite aasta keskmine mediaanhind olnud stabiilselt 650-660€/m2, on vahepealse ajaga soovitav müügihind tõusnud 15%. Samuti on Pärnu ja Viljandi korteriturg toiminud suurte muutusteta. Neis piirkondades on küll pakkumiste arv languses, millest võiks eeldada, et keskmine hind on pakkumise vähesuse tõttu tõusnud, kuid siiski on viimastel aastatel korteritega tehtud tehingute keskmine hind jäänud üldjoones samale tasemele.

Üksikute kvartalite kõrgemad keskmised tehinguhinnad tulenevad enamasti uute korterite aktiivsemast müügist, eriti just Pärnus. Narva linnas on aga oodata hindade langust. Siiani on keskmine hind Narvas vaikselt tõusnud, eriti just 2013. aastal. Seda tänu suurtele ehitusprojektidele, mis tõid kaasa hulgaliselt ehitustöölisi, kes vajasid eluaset. Nüüd, kui ehitustööd on lõppenud ja suur nõudlus üürikorterite järgi raugenud, on ka keskmise hinna tõus seal peatunud ning ühel hetkel hakkab see taas langema.

Pilgud pöörduvad ridamajade poole

See, et suhteliselt kõrged korterite hinnad on kliendid rohkem elamuid vaatama pannud, vastab tõele. Samas on elamute lõpphinnad siiski kallimad kui korterite omad ning paljud ei saa endale seda lubada, kuigi nad seda väga soovivad. Sellises olukorras on leitud alternatiivina ridaelamuboksid, mille arendusi kerkib usinasti nii Tallinna kui ka Tartu linna piirile. Maa-ameti statistikas kajastuvad ridaelamubokside tehingud korteriomandi tehingute all ja seega ei ole hoonestatud elamute tehingute aktiivsus tõusnud.

Tallinn ja Tartu tulusaimad

  • Eesti tulusaim kinnisvara asub Tallinnas ja Tartus, mujal piirkondades tuleb endale sealsed kinnisvaraturu trendid selgeks teha, enne kui suure hooga minna kinnisvarasse investeerides suurt tulu teenima. Sama tasub ka Tallinnas ja Tartus teha, sest näiteks Tartu Annelinna tagumises osas suurte kommunaalkuludega 4-toaline korter ei ole just kõige tulusam investeerimise objekt.
  • Rääkides suurtest hinnatõusudest, tuleb eeskätt pöörata pilgud Tallinna poole, mis on üks väheseid kohalikke omavalitsusi, kus elanikkonna arv viimastel aastatel on kasvanud, tekitades suuremat nõudlust ka uute elamispindade järele.

 

Artikkel ilmus Äripäeva Kinnisvara kuukirjas.

 

Autor

Kadri Lest

KADRI LEST
Maakler/analüütik

Tallinna uusarenduste turul läheb kitsaks, kehvematele projektidele tekib hinnasurve

Postitaja: Rando Vanaveski @ 15.10.2014 02:31; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2013. aasta korterituru läbivaks märksõnaks oli pakkumise vähenemine. Kuna nõudlus oli samal ajal tugev, siis tulemuseks oli märkimisväärne hinnakasv. Tänaseks on aga kaardid segamini löödud ja mäng käib hoopis teistsugustes tingimustes.

Portaali KV.ee andmetel on korterite pakkumiste arv Tallinnas alates käesoleva aasta teisest kvartalist hüppeliselt kasvanud. Võrreldes aasta algusega on pakkumine suurenenud 29%. Märkimisväärset rolli mängivad sealjuures uued esmamüüki tulevad korterid. Probleem ei ole pakkumise suurenemises, vaid selles, et nõudlus ei ole pakkumisele järgi tulnud ning korteritega tehtavate tehingute arv on langenud. Tehingute arvu tipp oli märtsis, mil tehti 699 korteri müügitehingut. Maikuust alates on tehingute arv olnud alla 600 ning augustis oli vastav number 551, mis on märtsiga võrreldes 21% madalam.

Ostjaid küll napib, kuid siiski näeme pea igal nädalal mõnd uut turule tulevat projekti. Sellel on mitu põhjust. Suurtel arendajatel on „torus“ projekte, mis on käima lükatud ja tuleb lihtsalt ära teha. Ka raha pakkumine on suur – paljude arendajate sõnul on neil ressursse rohkem, kui normaalseid projekte, mida teha. Lisaks kohalikele ettevõtetele on Tallinna kinnisvaraarendusse valmis raha paigutama meie naabrid, sealhulgas investorid Soomest ja Venemaalt. Seda, et keegi tõmbaks arendustegevuses pidurit, ei ole hetkel näha.

Kui uusarendusi tuleb turule sama tempoga edasi, siis väheneva nõudluse tingimustes paratamatult kõikidele korteritele ostjaid ei jätku ning viimaste nimel tuleb võidelda. Ennekõike läheb olukord keeruliseks kehva asukoha ja  valesti hinnastatud objektidega. Kuna valikut on turul piisavalt, siis saavad rohkem tähelepanu mitmed detailid: planeeringute ratsionaalsus, panipaikade ning rõdu olemasolu, hoone arhitektuurne lahendus, siseviimistluse kvaliteet, energiatarve, aga ka piirkonna või elamurajooni üldine maine. Projekti alustades potentsiaalse sihtgrupi määratlemine muutub veelgi kriitilisemaks ning paljudel üle viie aasta vanustel planeeringutel on seda väga raske teha.

Täna ei saa öelda, et Tallinna uusarenduste hinnad on langema hakanud. Soodustusi on tehtud mõnes projektis ja seda enamjaolt mitte otsese hinna langetamisega, vaid näiteks mööbli ja muu sisustuse pakkumisega (mis kaudselt tähendab hinnasoodustust). Suurenev pakkumine tekitab aga tulevikus hinnasurve ning võimalik korrektsioon jääb 5-10% piiresse. Vähem puudutab see hästi läbimõeldud ja teostatud projekte, rohkem kehvemaid.

Üha suuremaks väljakutseks arendajatele saab projektide turundamine ja müük. Lähemas tulevikus müüvad hästi vaid need projektid, mida tõepoolest müüakse. Huviliste registreerimisest ja objekti tutvustamisest enam ei piisa ning üha rohkem tuleb mõelda eristumise peale. Iga eduka projektiga käib kaasas mingisugune lugu. Kodu soetades ei taha me osta tükki betooni ja 60 ruutmeetrit tammeparketti. Tahame osta emotsiooni, prestiiži, turvalisust, elukeskkonda. Asi, mille kaubanduskeskuste arendajad on juba ammu ära õppinud. Arendajaid, kes suudavad seda kõike meile müüa, saadab suure tõenäosusega edu.

Eelnevat kokku võttes võib öelda, et Tallinna uusarenduste turg pakub professionaalsetele arendajatele ning investoritele mitmeid võimalusi, kuid peidab endas ka väljakutseid ja ohte. Ostja seisukohast on tihenev konkurent positiivne. Suureneb valik, paraneb kvaliteet ning tekib ka hinnasurve. Olles leidnud oma vajadustele vastava kodu, ei tasu hinnalanguse ootuses siiski ostu kaugesse tulevikku edasi lükata. Aastate taha jäänud kinnisvarakriis näitas, et heade asjade hinnad ei lange ning neid ostetakse ka raskematel aegadel. Liigne lootus hinnalangusele tähendab tihti ideaalsese kodu kaotamist kellelegi teisele. Kodu ostmine on pikaajaline otsus ning lühiajalised hinnakõikumised ei tohiks seda mõjutada ning võiks pigem jääda spekuleerivate investorite leivanumbriks.

* Avaldatud Äripäeva kuukirjas Kinnisvara 08.10.2014

Aktiivse oktoobrikuu Tallinna korterituru taga arendusprojektide korterite vormistamised

Postitaja: Kristjan Gross @ 11.11.2013 01:10; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Vaadates maa-ameti tehingute statistikat, oli oktoobrikuu korteriturg Tallinnas üle aastate aktiivne koos keskmise hinna kasvuga. Maa-ameti andmetel teostati pealinnas eelmisel kuul 766 korteriomandi tehingut. Sellises mahus on tehinguid oli viimati 2007. aastal, hiljem mitte. Seega justkui märgid viitavad buumiaegsele mahule.

Siiski kui tehinguid täpsemalt vaadata, selgub, et suurearvulise tehingute taga on mõne arendusprojekti elamispindade vormistamine. Näiteks enim on registreeritud Mäepealse tänava uue elamu korterite tehinguid (36 tehingut), samuti Meeliku tänaval (17 tehingut) ning Tartu maanteel (10 tehingut).

Kokku oli esialgsetel andmetel Tallinnas 192 uue korteri müüki, mis moodustab kõikidest korteriomandi tehingutest 25%. Nii suurt arendusprojekti korterite osakaalu pole viimasel ajal Tallinna tehingutes olnud. Neljandik kõikidest tehingutest mõjutab suure tõenäosusega ka keskmist hinda. Maa-ameti andmetel oli oktoobrikuu korteriomandi tehingute keskmine hind 1336 €/m². See on 6,5% kõrgem kui kuu varem ning lausa 21% kõrgem, kui aasta varem. Uute korterite keskmine hind oli ca 1700 €/m², olles seega kõikide tehingute 1 m² keskmisest hinnast ca 27% kõrgem.

Tartus teostati oktoobris 129 korteriomandi tehingut, mis on 12 võrra vähem kui septembris. Keskmine hind jäi sisuliselt samaks, sest maa-ameti statistika alusel oli eelmise kuu keskmine 3 € väiksem kui septembris. Aastases võrdluses oli tänavu tehinguid 10 tükki rohkem ning keskmine hind 18% kõrgem.

Uute korterite tehinguid oli esialgsetel andmetel Tartus 15, mis on kõikidest korteriomandi tehingutest 12%.

Pärnus tehti oktoobris 65 korteriomandi tehingut, mis on septembrikuuga võrreldes 6 tehingut rohkem. Aasta varem oli 67 tehingut, seega oluliselt tehingute mahud muutunud ei ole. Ka keskmine hind pole sisuliselt muutunud, sest tänavu oktoobri keskmine hind 783 €/m² on samaväärne aasta tagasi keskmise hinnaga 785 €/m².

Narvas oli eelmisel kuul 60 korteriomandi tehingut, mis on 8 võrra suurem kui septembris. Hinnatase septembriga võrreldes on jäänud samaks, kuid aastases võrdluses on keskmine hind tõusnud ca 27%.

Aastases võrdluses oli tänavu augustikuu korteriturul seisak

Postitaja: Kristjan Gross @ 06.09.2013 04:25; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Augustikuu korteriturg oli tehingute arvult suuremate muutusteta. Kuigi maa-ameti tehingustatistika alusel oli Tartus rekordiliselt müüke, siis tegelik olukord on sarnaselt teiste suuremate linnadega pigem stabiilne, sest tänavu augustikuu tehingute arv oli neis linnades sisuliselt sama või isegi vähem kui eelmisel aastal.

Tallinnas teostati augustikuus 636 korteriomandi müügitehingut, mis on 90 tehingu võrra vähem kui käesoleva aasta rekordilise maikuu 726 tehingut. Ka võrdluses eelmise aasta augustikuuga, mil tehti 650 korteriomandi tehingut, on tänavu elamispindade tehinguid vähem. See-eest on keskmine hind aastases võrdluses oluliselt kasvanud – eelmise kuu keskmine hind oli 1251 €/m², mis on 14% kõrgem kui aasta tagasi.

Nagu öeldud, oli maa-ameti tehingustatistika andmetel Tartus korteriomandite tehingute arv rekordiline. Augustis vormistati 174 tehingut, millesarnast mahtu pole juba aastaid olnud. Samas sisaldas see number 18 korteriomandi  müüki ühest arendusest, mis oli sisuliselt tehingute lõppvormistus. Seega võib lugeda reaalseks korterite tehingute mahuks 156 tehingut, mis on samaväärne eelmise aasta Tartu korteriturule.

Juulikuuga võrreldes keskmine hind ülikoolilinnas langes ca 4%, olles augustis 1040 €/m². Kui jätta välja selle ühe arendusprojekti korterite tehingute vormistamine, siis keskmine hind oleks ca 960 €/m². See on sama hinnatase, mis aasta tagasi augustis.

Pärnus teostati augustis 59 korteriomandi tehingut (sama palju oli ka 2012. aasta augustis), mis on 4 võrra rohkem kui juulis. Keskmine hind tõusis ca 5%, olles augustis 844 €/m². Aastases võrdluses on Pärnu elamispindade hinnad kasvanud 6,3%.

Narva korteriturg on suured hüpped jätnud seljataha – kõrgeim keskmine hind ja tehingute arv jäid aasta esimesse poolde. Augustikuu tehingute aktiivsus oli tagasihoidlik 40 müüki, millede keskmine hind oli 419 €/m². Üldist hinnakasvu näitab aastane võrdlus: sama tehingute mahu juures (2012. augustis oli 39 korteriomandi tehingut) on tänavu augustikuu keskmine hind 17% kõrgem.

Neli vaatlusalust linna on küll erineva kinnisvaraturu aktiivsusega, kuid eelmise kuu tehingute statistika viitab ühele sarnasele joonele – aastases võrdluses pole tehingute arv kasvanud, vaid kohati isegi langenud. Suurima tehingumahuga kuud jäid kõigis neljas linnas aasta esimesse poolde, viimased kuud on olnud pigem stabiilsed. Kuigi sügiskuud ja aasta lõpp on peaaegu alati olnud väga aktiivsed müügikuud, on edaspidi huvitav vaadata, mida teeb kinnisvaraturg langetatud majandusprognooside taustal.

Korterite tehinguid juunikuus vähem. Narvas pea pooled ostjad välismaalased.

Postitaja: Kristjan Gross @ 03.07.2013 04:29; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Juunikuu suuremate linnade korteriturg oli passiivsem kui kuu varem, sest tehingute arv Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas vähenes. Mõningase languse tegid läbi Tallinna ja Narva tehingute keskmised hinnad, teistes linnades keskmine hind tõusis.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Tallinnas 559 korteriomandi tehingut, mis on 170 võrra vähem kui maikuus. Tehinguandmeid detailsemalt vaadates jäi silma, et juunikuu arvele läheb ka Nõmme linnaosa Ravila tänava arendusprojekti korterite plokktehing 26 korteriga. Seega tehti turutaseme tehinguid pealinnas veelgi vähem. Üldjoontes oli tänavu juunikuu tehingute maht võrreldav 2012. aasta sama ajaga.

Tallinna korteriomandi ostu-müügitehingute keskmine hind oli Maa-ameti andmetel 1203 €/m², mis on 4,3% madalam kui maikuus. Aastases võrdluses oli möödunud kuu hinnatase ca 9% kõrgem. Eespool mainitud plokktehing mõjutas ka keskmist hinda madalamaks – kui see plokktehing välja jätta, siis keskmine hind oli juunis ca 1230 €/m², mis on siiski väiksem kui maikuus.

Uusi kortereid müüdi esialgsetel andmetel Tallinnas ca 54. Seejuures sisaldab see number Lasnamäel Võidujooksu tänava arendusprojekti 18 korteri müügi vormistamist.

Tartus tehti ametliku statistika alusel juunikuus 131 korteriomandi tehingut, mis on 25 võrra vähem kui maikuus. Sarnaselt Tallinnale sisaldas eelmine kuu Tartus üht plokktehingut, mis sisaldas siiski ainult 5 korterit. Aastases võrdluses oli käesoleva aasta juunis tehinguid rohkem – 2012. aasta juunis oli tehinguid kokku 119.

Tartu elamispindade tehingu keskmine hind oli üle nelja aasta rohkem kui 1000 €/m² – Maa-ameti statistika andmetel oli juunikuu tehingute keskmine 1008 €/m², mitteturutehingud välja jättes oleks keskmine hind 1046 €/m². Samalaadne hinnatase oli viimati 2008. aasta IV kvartalis

Uusi elamispindasid müüdi Tartus esialgsetel andmetel 15, neist 7 olid Kummeli tänava arendusprojekti korterite müügitehingute lõplik vormistamine.

Pärnus teostati juunikuus 50 korteriomandi tehingut, mis on maikuuga võrreldes 15 võrra vähem. See-eest keskmine hind tõusis tasemele 810 €/m². Tegemist on üsna kõrge hinnaga, sest keskmine hind üle 800 €/m² on viimastel aastatel olnud ainult mõnel üksikul korral. Kuna suvepealinna elamispindade tehingute arv ja keskmine hind on kuude lõikes väga kõikuvad, siis parema pildi üldise hinnataseme muutumisest saab veerandaastate võrdlemisel. Kui 2012. aasta II kvartali keskmine hind oli 715 €/m², siis tänavu on see 781 €/m², seega kasv 9,2%.

Narva linna korterituru statistika oli ebameeldiv üllatus, sest juunis tehti ainult 32 korteriomandi tehingut, samas kui maikuus oli 60 tehingut. Kui eelmise aasta augustikuu tulemus oli 39 tehingut, mis oli samuti teiste kuudega võrreldes vähe, panime osalt selle põhjuseks puhkused. Nüüd võib olla vähenenud ostude põhjuseks liiga kõrged müügihinnad. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on viimaste kuude müügipakkumiste keskmine hind ca 570 €/m². Juunikuu keskmine tehinguhind oli Maa-ameti andmetel 396 €/m² (keskmine hind langes alla 400 €/m², mediaan oli see-eesti 425 €/m²). Seega on küsitud hindade keskmine ca 45% kõrgem võrreldes tehtud tehingute keskmisega. Iseenesest pole hinnakäärid midagi erilist, kuid nii suurt vahet mujal ei ole (näiteks Tartus on vahe ca 16%). Narvas pakutavad kõrge hinnaga elamispinnad on osaliselt suunatud venemaalastele, mis on tõenäoliselt ka õige, sest juunikuu korterite ostjatest veidi alla poole olid välismaalased.

Tallinnas 30% rohkem tehinguid, Narvas 30% kõrgemad hinnad

Aprillikuu korteriturg oli Tallinnas väga aktiivne- tehinguid tehti 721, mis on märtsikuuga võrreldes 28% kõrgem ning aastases võrdluses ca 30% kõrgem. Keskmine hind Maa-ameti andmete järgi küll veidi langes, kuid oli siiski teist kuud järjest üle 1200 €/m² ehk 1205 €/m²

Uusi kortereid müüdi pealinnas esialgsetel andmetel 52. Nii uute korterite kui järelturu korterite aktiivsem turg oli Kesklinnas, kus toimus 23% kõikidest linna korterite tehingutest. Piirkonna keskmine hind on ca 1600 €/m² ning uute korterite keskmine hind ca 2100 €/m². Teine suure elamufondi ja tehingutega piirkond on Lasnamäe linnaosa, mille ostu-müügi tehingute osakaal oli eelmisel kuul 22%. Samas on tegemist kõige madalama keskmise hinnaga linnaosaga, kus ainukesena on keskmine hind alla 1000 €/m² ehk 941 €/m². Ka uute elamute hinnatase on madalam, olles ca 1100 €/m².

Tartus tehti aprillis 146 korteriomandi tehingut. See on tulemus, mida ületas eelmisel aastal ainult augustikuu 155 tehinguga. Keskmine hind tegi möödunud kuul mõneprotsendise languse, jäädes tasemele 947 €/m². Aastases võrdluses on hinnatase kasvanud ca 11%. Uute korterite esmamüüke oli 5, mis on üllatavalt vähe. Veidi rohkem oli tehinguid mõned aastad tagasi ehitatud elamute korteritega. Selliste tehingute hinnatase jäi vahemikku 1400 – 1700 €/m².

Pärnus teostati aprillis 49 korteriomandi tehingut keskmise hinnaga 782 €/m². Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on see ca 19% kõrgem.

Narva linna korteriturg pakkus taas üllatust, sest üle keskmise hea tehingutemahu (62 tehingut) juures tegi keskmine hind märtsikuuga võrreldes ca 27% kasvu, saavutades tulemuseks 491 €/m². 2012. aasta aprillikuuga võrreldes on Ida-Virumaa pealinna korterite keskmine hind ca 30% kõrgem.

Märtsi korteriturg – kevadet oodates

Postitaja: Kristjan Gross @ 04.04.2013 10:48; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Suuremates linnades tehti märtsikuus vähem korteriomandi tehinguid kui kuu varem veebruaris. Sellele vaatamata on tänavu esimese kvartali maht Tallinnas, Tartu, Pärnus ja Narvas kõrgem kui aasta varem. Elamispindade turg on jätkuvalt aktiivne, nõudlus korterite järele on üsna suur.

Tallinnas tehti märtsikuus 559 korteriomandi tehingut (veebruariga võrreldes 19 tehingut vähem). See on samaväärne eelmise aasta lihavõttekuuga (553 tehingut), kuid suur erinevus on keskmises hinnas – 2012. aasta märtsiga kõrvutades on tänavune hind 9% kõrgem, ulatudes üle 1200 €/m². Selline hinnatase oli viimati 2008. aasta lõpus, kui umbes aasta oli tipust hinnad langenud.

Ka Tartus realiseerus eelmisel kuul vähem tehinguid (119) kui veebruaris (127). Keskmine hind kahanenud tehingute arvu juures siiski tõusis, saavutades hinna 970 €/m². See on ca 8% kõrgem aastases võrdluses. Uusi kortereid müüdi märtsis üllatavalt vähe, esialgsetel andmetel ainult 3 korterit. See näitab mõningast tagasiminekut varasemaga võrreldes, sest näiteks veebruaris müüdi 6 ja jaanuaris 11 uut elamispinda. Siiski ei saa rääkida huvi langusest arendusprojekti korterite vastu – nii mõneski viimasel ajal valminud korterelamus on enamus eluruume üsna kiirelt realiseeritud. Pigem on põhjuseks ehitusjärgus projektid, kus korteriomandeid pole veel moodustatud ja korterid esialgu broneeritakse notariaalset tehingut tegemata. Mitmed heas asukohas ja lähitulevikus valmivad elamud pakuvad turul juba praegu konkurentsi, mistõttu kehvemas asukohas võib nii mõnegi elamispinna müük seetõttu edasi lükkuda.

Narvas ja Pärnus vähenes Maa-ameti andmetel nii korteriomandi tehingute arv kui keskmine hind. Pärnus toiminud 41 korteritehingu keskmine hind 711 €/m² on 3% kõrgem 2012.aasta märtsiga võrreldes, mil tehti 47 korteriomandi tehingut. Narvas käidi märtsis korteri ostu-müügitehinguid vormistamas 56 korral, mis on veebruariga võrreldes 8 võrra vähem, kuid siiski esimese kvartali vahepealne tulemus. Tehingute keskmine hind langes 400 € allapoole, jõudes hinnani 388  €/m².

Teine kvartal tuleb tõenäoliselt tehinguterohkem, sest tavapäraselt on kevad-suvel turg aktiivsem.