Kinnisvarasektori usk tulevikku on paranenud

Eesti Konjunktuuriinstituut analüüsib igakuiselt Eesti kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi. Möödunud kuu koondtulemuste põhjal on keskseks mõtteks järeldus, et kinnisvarasektori prognoosid on palju optimistlikumad kui aasta tagasi (saldo +19, juulis 2015 –8). Sügisel on taas oodata nõudluse suurenemist ning turuolukorra paranemise trendi kinnitab Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul ka see, et 42%-l ettevõtetel äritegevust piiravaid tegureid ei olnud, ebapiisavat nõudlust märkis vaid 27% ettevõtteid. Seega ärisektori arvates pole olukord sugugi kehv, kuid mida ütlevad tarbijad? Tundub, et suvele omaselt on ka tarbijatel rõõmsam tunne ja kindlustunde indikaator püsib pikaajalise keskmise tulemusest (-15,8) paremal tasemel, olles juunis -8,9. Seega kindlustunde ajalugu arvestades ollakse pigem positiivselt meelestatud nii ühel kui teisel pool rindejoont, mis loob turu jätkuvaks arenguks soodsa pinnase.

Kinnisvarasektori teatav optimismi kasv võrrelduna möödunud aastaga on siiski mõnevõrra üllatav, sest kinnisvaraturg ise pole eriti kasvanud. Domus Kinnisvara analüütikute andmetel teostati 2016. I poolaastal kogu Eestis 2% rohkem tehinguid kui 2015. I poolaastal, samas tehinguväärtuste kogusumma jäi samale tasemele. Turuvälistes näitajates pole samuti märkimisväärset muudatust toimunud ning olukord on pigem rahulik. Ebapiisava nõudluse puudumise tõdemus on kinnisvarasektori poolt mõistetav, sest kui vaadata turuvedur Tallinna korteritehingute taset, mis on stabiliseerunud suurusjärgus 700-750 ühikut kuus, siis sellist kogust tehinguid võib pidada iseenesest mõistlikuks. Kinnisvaraturg kannataks ära ka natuke suurema arvu tehinguid kuus, kuid kui tehingute arv hakkab lähenema tasemele 1000 korteritehingut Tallinnas kuu jooksul, siis võib karta juba ülekuumenemist ja olukordi, kus mõne kraana ülespanemise eest jääb uljaspeast arendajal arve maksmata.

Tahtmata võimalikele buumijuttudele mitte hoogu juurde anda, siis tuleb öelda, et kinnisvarasektori kindlustunde indikaator (+12) oli kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal (+5), kuid püsib samas ajaloolise (2003-2016) keskmise (+11) juures. Õhus on stabiilsust, mitte ängi ega ka eufooriat.

Kinnisvaraturu ülevaade 2014 II poolaasta

Parna26 kortermajaDomus Kinnisvara analüütik Kadri Lest koostöös paljude hindajate ja maakleritega on valmis saanud kinnisvaraturu ülevaate, mis vaatab tagasi 2014. aastale ning teeb prognoose 2015. aastaks.

Põhjaliku analüüsiga Eesti kinnisvaraturu kohta saab tutvuda SIIN

2014. aastal teostati kogu Eestis 7,4% rohkem tehinguid, kui 2013. aastal ja ka tehinguväärtuste kogusumma tõusis 12,3%. Kui 2013. aastal olid maakondadest aktiivsemad Harju ja Tartu maakond, siis 2014. aasta on tehingute arv neis maakondades kasvanud väga minimaalselt, mis on tingitud kinnisvaraturu jahenemisest aasta teises pooles. Kiire hinnatõus tegi kinnisvara paljudele soovijatele kättesaamatuks, mille tulemusena aasta teises pooles tehingute aktiivsus langes. Märkimisväärse tõusu on läbi teinud Viljandi maakond, kus tehingute arv on tõusnud 20,3% ning tehingute summa 23,0%. Tehingute arvu Viljandi maakonnas on peamiselt tõstnud aktiviseerunud hoonestamata maatulundusmaa ja korteriturg.

Kui 2014. aasta alguses oli tunda suurt hindade tõusu ja kiiret korterite pakkumiste arvu tõusu ning aasta teises pooles kinnisvarahindade kasvu seiskumist, mõnes segmendis isegi väikest langust, siis 2015. aastaks võib prognoosida, et hinnad stabiliseeruvad või mõnevõrra langevad veelgi. Samuti tuli 2014. aastal tavapärasest rohkem uusarendusi müüki, mis omakorda suurendasid pakkumises olevate korterite arvu. Kinnisvaraturul on tunda, et inimesed ootavad, mistõttu on tehingud edasi lükatud ning hinnatrend on mitmel pool olnud negatiivne.

 

Kinnisvaraturu ülevaade 2014 I poolaasta

Postitaja: Raul Reino @ 22.08.2014 03:17; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara avalikustas augustis 2014 I poolaasta kinnisvaraturu ülevaate.
Avaldame lühikese väljavõtte esimesest peatükist:

2014. aasta I poolaastaga on kogu Eestis 12,4% rohkem tehinguid toimunud, kui eelmise aasta samal perioodil ja ka tehinguväärtuste kogusumma on tõusnud 12,7%. Kui 2013. aastal olid maakondadest aktiivsemad Harju ja Tartu maakond, siis käesoleva aasta I poolaastal on tehingute arv neis maakondades kasvanud väga minimaalselt, mis võib olla tingitud sellest, et Tartus ja Tallinnas on palju uusarendusi, mis valmivad alles aasta lõpus ning millel on küll broneerimislepingud tehtud kuid asjaõiguslikud lepingud sõlmitakse alles korterelamu valmimisel. Märkimisväärse tõusu on läbi teinud Viljandi maakond, kus tehingute arv on tõusnud 27,8% ning tehingute summa 25,7%.

Kui käesoleva aasta alguses oli tunda kinnisvarabuumi aegset hindade tõusu, siis järgmiseks poolaastaks võib prognoosida, et märkimisväärset kinnisvarahindade kasvu enam ei toimu, eriti just korterite segmendis. Viimasel ajal on turule tulnud tavapärasest rohkem uusehitusi, mis on suurendanud pakkumises olevate korterite mahtu. Kinnisvaraturul on tunda, et inimesed ootavad. Tehinguid on edasi lükatud ning hinnatrend on mitmel pool olnud negatiivne.

Domus Kinnisvara maaklerite seas läbi viidud küsitluses selgus, et meie maakleritega kortereid vaatamas käinud klientidest keskmiselt 10-17% soovivad korterit osta välja üürimise eesmärgil, mis on 10-12% madalam tulemus, kui aasta alguses. Suur hindade tõus on vähendanud investeerimise eesmärgil korterite ostmist, kuna hetkel tundub, et korterid on jõudnud hinnatippu ning ees on hindade normaliseerumine ja suurt kasvupotentsiaali ei ole lähiajal oodata. Keskmiselt 18% Domus Kinnisvara kaudu korteri ostjatest on ostnud korteri ilma pangalaenuta.

Loe täismahus kinnisvaraturu ülevaadet SIIT

Harjumaal tehakse majadega üle 500 tehingu poolaastas

Postitaja: Liia Laid @ 15.09.2011 08:56; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pärast kinnisvarakriisi hakkas Harjumaal muu kinnisvara tehingute kõrval kasvama ka  hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Viimase kolme aasta madalaim tase jäi 2009 aasta esimesse poolde, mil tehti vaid 382 tehingut. Hiljem on poolaasta jooksul tehtud stabiilselt üle 500 tehingu. Tänavu on siiski elamute tehinguid varasemaga võrreldes vähem nagu teisteski kinnisvara sektorites. Kogu Harjumaa tehingute arv vähenes möödunud poolaastaga võrreldes 15%  ning Tallinnas 12%. Tehingute hulga vähenemine valdades on olnud erinev. Suurima languse on läbi teinud Rae ja Kiili vallad. Sealne varasem suur tehingute arv tuli rohketest arendusprojektidest, mis piirkonnas buumi aegadel tehti (Rätsepa kodu, Peetri küla, Karla küla, Järveküla, jt). Ajapikku on hulk nendest eramutest leidnud omale püsielanikud. Siiski tähendavad toonased rohked eramuarendused ka suuremat tehingupotentsiaali ning nn „põlluarendustes“ on samuti veel piisavalt müümata krunte.

Valdadest populaarsemad Viimsi ja Harku

Harjumaa omavalitsustest asub kõige aktiivsem kinnisvaraturg mõistagi Tallinna linnas. Ka valdade „edetabelit“ kroonivad vahetult Tallinnaga piirnevad vallad – Viimsi, Harku, Rae, Saku ja Saue. Tallinnast kaugemale jäävates valdades  kinnisvaraturg kohati seisab, nii näiteks tehti Aegviidu vallas 6 kuuga vaid 1 tehing hoonestatud elamumaaga. Enim on klientide poolt eelistatud Viimsi vald, kus esimesel poolaastal müüdi 57 hoonestatud elamumaad, keskmise hinnaga 161 000 eurot. Klientide jaoks on soovitud just Haabneeme alevikus ja selle lähedal paiknevad eramud. Põhjuseks olemasolev infrastruktuur – koolid, lasteaiad, kauplused, ühistransport. Piirkonnas on tehtud ka üksikud tipphinnaga tehingud. Need  on kaasaegsed merevaatega kinnistud hinnavahemikus 540 000 – 1 165 000 eurot. Turul on hea kauba märksõnadeks väljakujunenud elukeskkond (ühistransport, koolid) ja hea ehituskvaliteet (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks). Klient on siiski jätkuvalt hinnatundlik ning enim tehinguid tehakse odavamate varadega. Harku vallas jaotuvad tehingud ära paljude külade vahel, kusjuures enim tehakse tehinguid traditsiooniliste suvilapiirkondadena tuntud Vääna-Jõesuus ja Türisalus, aga ka Murastes, Vitis, Suurupis. Valla keskmine tehinguhind on ca 100 000 eurot. Ühelt poolt viivad  hinna alla suurusjärku 20 000 – 40 000 eurot jäävad tehingud suvilatega, aga teiselt poolt tõstavad üksikud tehingud, üle 500 000 euro maksvate villadega. Padise vallas, kus tänu Maa-ameti enampakkumistele tehti I poolaastal märkimisväärselt palju tehinguid hoonestamata maadega, oli hoonestatud elamumaade osas oluliselt väiksem tehinguaktiivsus ja statistikasse jääb kirja vaid 3 tehingut. Kernu vallas on möödunud poolaastal silma hakanud aiamajade müügi aktiviseerimine. 2011. I poolaastal tehti 22 hoonestatud maa tehingut, millest enamus suvilad – aiamajad, hinnavahemik 12 000 – 50 000 eurot. Suvilate osakaalu Harjumaa hoonestatud elamumaade tehingutes võib üldse pidada tähelepanuväärseks, nii näiteks tehti Keila valla 21 hoonestatud elamumaa tehingust 11 Laulasmaal, need valdavalt suvilatega.

Eraisikult ostes ei saa odavamalt

Postitaja: Raul Reino @ 10.11.2010 10:47; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Üks müüt käib ringi mööda kinnisvaraturgu. Selle müüdi definitsioon kõlab umbes selliselt, et „kui ma ostan kinnisvara otse omanikult, ilma maaklerita, siis saan odavamalt“. Igavikuline teema, millega turuosalised pidevalt kokku puutuvad. Viimastel kuudel on sagenenud ja minuni jõudnud info mitmete konkreetsete tehingute kohta, kus eraisikud on omavahel teinud tehinguid ja ostjad on maksnud minu tagasihoidlikul hinnangul ca 5-10 % turuhinnast kõrgemat hinda. Võib muidugi väita, et selle põhjuseks on kinnisvara omanike järjest paremad müügioskused, aga siiski, kui jätame müüjate võimekuse analüüsi korraks kõrvale ja mõtleme selle peale, mis sunnib ostjaid maksma kõrgemat hinda?

Üks enamlevinumaid müügipsühholoogia võtteid, mida eraisikutest müüjad kasutavad, on nn defitsiidi kaardile mängimine. Nad ütlevad ostjale, et objekt ei ole veel avalikus müügis, seetõttu on see haruldane pakkumine, mis ei ole veel laiade rahvamasside (loe: kinnisvaraportaalide) ette jõudnud. Tavaostja käitub siis, kui midagi saab piiratud hulgal ja piiratud ajal, ikka nii, et lähtub emotsioonidest ja on aldis maksma kõrgemat hinda. Samuti lähtuvad eraisikutest isemüüjad hinnakujundusel sageli pakkumishindadest, kuna reaalsetete tehinguhindade kohta neil informatsiooni napib. Ostjad aga, omamata samuti infot tegelike hindade kohta, haaravad ebateadlikuna kinni eraisikust müüja pakkumisest ja usuvad tulihingeliselt, et eraisik müüb soodsalt. Käärid pakkumishindade ja tegelike hindade vahel olid näiteks Tallinna korteriturul selle aasta esimeses pooles ca 20 %.

Järgnev märkus ei puuduta nüüd ainult eraisikutest müüjate ja ostjate teemat, aga väärib esiletoomist. Nimelt on sotsiaalteadlased tähele pannud, et selline emotsioon nagu kurbus mõjutab inimeste ostukäitumist. Kuna Eestis on olnud tõsised majandusraskused paljudel peredel, on esinenud töötust, peresuhete purunemist ja muid probleeme, siis see grupp on läbi hinges peituva kurbusetunde motiveeritud olnud elukeskkonda vahetama. Teadlased väidavad, et kurvad ostjad on valmis kauba eest maksma kuni 30 % kõrgemat hinda kui emotsionaalselt neutraalsed ostjad. Kes kinnisvara müüjatest suudab sellist tüüpi ostja ära tuvastada, võib korraliku võidupreemiaga arvestada.

Kinnisvara maaklertasu protsent on tegelikkuses väga tagasihoidlik number võrreldes sellega, mida võidetakse või kaotatakse tingimisega, kas müügihind vastab reaalsele turuhinnale või mitte, kas puudlikult koostatud lepingud toovad ostjale kaela hoopis täiendavaid kulutusi jne-jne. Usk sellesse, et eraisikult saab odavamalt, on sama tugev nagu keskmisel keskerakondlasel Savisaarde. Teooria ei lähe aga praktilise eluga mitte alati kokku. Võin ettevaatlike klientide rahustuseks veel öelda, et rohkem kui 15-aastase kinnisvara kogemuse juures ei ole ma märganud erilist vahet, kas ostetatakse kinnisvara otse või maakleri kaudu. Soodsaid pakkumisi on saadud otse omanikelt, aga veel rohkem maaklerite abiga. Nii nagu maaklerite pakkumiste hulgas on ülehinnatud objekte, on neid samas, kui mitte suuremas proportsioonis eraisikute pakkumiste hulgas. Oluline on, et kinnisvara ostja leiaks müüja või müüja esindaja, kes on kursis kinnisvaraturu tegeliku olukorraga, on aus ja lähtub eetikast, suudab orienteeruda seadusandluses ning peab tehingu sõlmimisel silmas ka ostja õigusi.

Korterile leiti ostja 1 päevaga

Postitaja: Raul Reino @ 08.08.2010 12:09; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Toome ära valiku korteritehingutest, mida meie maaklerid on viimase 2 nädala jooksul aidanud Tallinnas vahendada. Arvestatav nõudlus on jätkuvalt olemas hinnataseme madalamas klassis olevate korterite suhtes kui ka kvaliteetsete ja seega ka kallimate korterite osas. Väga nõutud on olnud 1-toalised korterid, mille hinnatase jääb vahemikku 300 000 – 400 000 kr. Nõudlus on suur ja keskmine m2 hind tasapisi kerkimas. Kuigi alla 300 000 kr jääva korteritehingu Tallinnas võib juba kergelt liigitada imede valdkonda, siis ühe tehingu meie maaklerid siiski vahendasid. Ostja leidmine ei võtnud aega ei rohkem ega vähem kui 1 päeva.
Teisalt on turul olemas grupp ostuhuvilisi, kes hindab kvaliteeti ja on ka juba täna valmis maksma 24 000 kr/m2 ja rohkem hea asukohaga majas oleva korraliku korteri eest. Ei häiri neid ostjaid vähimalgi määral tõsiasi, kui seal korteris on juba 3-4 aastat sees elatud. Valikuvariante kvaliteeti hindavatel ostjatel on aga napilt, sest uusarendusi on visalt juurde tulemas ning teise ringi kvaliteetsete korterite pakkumine tagasihoidlik.

NÄITED

Korteri müük TallinnasPunane
Asukoht: Lasnamäe, Punane tn
Kogupind: 21,9 m2
Tubade arv: 1
Korrus: 5/3
Hoone materjal: silikaatkivi
Seisukord: hea, äsja remonditud
Lisainfo: korterile leiti ostja 1 päevaga
Hind: 295 000 kr

Korteri müük Tallinnaspirita
Asukoht: Pirita, Lauri tee
Kogupind: 53,2 m2
Tubade arv: 2
Korrus: 4/3
Hoone materjal: kiviplokk
Seisukord: väga hea
Lisainfo: toad eraldi, suur rõdu
Hind: 1 325 000 kr

Korteri müük TallinnasTammsaare
Asukoht: Mustamäe, Tammsaare tee
Kogupind: 30 m2
Tubade arv: 1
Korrus: 5/3
Hoone materjal: paneelmaja
Seisukord: vajab värskendamist
Lisainfo: rõdu
Hind: 379 000 kr

Korteri müük Tallinnaskiili
Asukoht: Mustamäe, Kiili tn
Kogupind: 37,3 m2
Tubade arv: 2
Korrus: 14/11
Hoone materjal: silikaatkivi
Seisukord: hea
Lisainfo: ümber ehitatud 1-toalisest korterist
Hind: 565 000 kr

Mida saab 150 000 kr eest?

Postitaja: Raul Reino @ 30.06.2010 12:09; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eesti kinnisvaraturult on sel aastal võimalik leida väga erilaadseid ja huvitavaid objekte, alates kuuridest kuni mõisateni. Ühe põneva tehingu viisid läbi meie maaklerid mõned päevad tagasi, kus maja vahetas omanikku 150 000 kr eest. Selle raha eest saab kinnisvaraturult:
– maad 11 709 m2
– 136 m2 suuruse palkmaja
– oma kaevu
– elektriliini majani
– maja ümber põlispuud

Asukohaks Läänemaa, Kullamaa vald.

PICTURE_2128426_400x300

Harjumaa väikeasulate kinnisvaraturg on tagasihoidlik

Rae valla aktiivsemad uute korterite müügi- ja pakkumispiirkonnad on Peetri küla ja Jüri alevik. 2010.a. I kvartali statistika põhjal on käesoleval hetkel Rae vallas pakkumisel kokku 96 uut korterit, mille keskmine müügihind on 17 780 kr/m², neist Peetri külas on pakkumisel 54 korterit keskmise hinnaga 18 320 kr/m². Jüri alevikus jääb pakutavate uute korterite hinnaklass 5-10% madalamaks.

Suure osa pakkumiste hulgast moodustavad järelturu objektid, arendusobjektidest on Vägeva tee 17, 17a ja 17b majades müügis 6 korterit hinnavahemikus 15 200 – 18 400 kr/m², Vahtra tee 1, 2, 3 ja 5 majades 13 korterit hinnavahemikus 13 900 – 14 800 kr/m². Rae vallas müügis olevate korterite keskmine m² hind on vähesel määral langenud võrreldes 2010.a. I kvartali jaanuari ja märtsi kuud, kuigi pakkumiste arv on vähesel määral suurenenud 89-lt jaanuaris 96-le märtsis.

Peetri külas toimus jaanuari ja märtsi kuus 4, veebruaris 11 tehingut, Jüri alevikus on selle aasta märtsis tehtud uute korteritega vaid 3 tehingut. Jüri vähene tehingute arv võib olla põhjustatud asjaolust, et sealne uute korterite hind ei ole langenud nii suurel määral nagu mujal. Potentsiaalne ostjaskond Jüri korterile on peamiselt seotud Jüri või selle lähedase piirkonnaga, kas töö või kodu näol.   

Keila linna uute korterite turg on väike. Avalikus pakkumises on vaid Põhja 8a/2 ja 8a/3 majades asuvad korterid, milledest 4 tk müüakse valmis siseviimistlusega ja ülejäänud musta karbi kujul. Müügihinnad jäävad vahemikku 11 800 – 13 200 kr/m². Kvartalistatistika põhjal on nende korterite hinnad jaanuari ja märtsi võrdlusel tõusnud ca 5% (10 200-lt 10 700-le kr/m²), mis on tõenäoliselt põhjustatud just väheste uute pakkumiste tõttu. Ostu-müügi tehinguteni jõuti I kvartalis ainult kolme Põhja 8a korteriga. 

Maardus on toimunud I kvartalis 3 uue korteri ostu-müügitehingut, hind 9 200 – 9 800  kr/m². Pakkumiste arv on suurenenud 27-lt 37-le ja tõusnud on ka m² hind 9 100 – 10 600-le kr/m². Suur osa pakkumistest asuvad Langu 2a korterelamus.   

Sauel on müügis 8 järelturu korterit, mille m² hind on vahemikus – 16 400 – 23 000 kr/m². Laagri alevikus on müügil 4 uut korterelamut – Vae tn. 15 ja 17 ning Iltre tn. 6 ja 8, kokku 16 vaba korterit, mille hind on 16 900 – 17 700 kr/m². I kvartalis on nendes majades müüdud 3 korterit, keskmise hinnaga 13 800 kr/m². Laagri alevikus on kvartali algusega võrreldes suurenenud uute pakutavate korterite hulk 26-lt 36-le, kuid m² hind on jäänud suhteliselt stabiilseks 15 700- 15 900.

Tabasalus on müügis 7 järelturu korterit, keskmine hind 21 000 kr/m², Harku vallas kokku on müügis 27 objekti, keskmine hind 18 500 kr/m². Kuude lõikes ei ole hind väga kõikunud, küll aga pakutavate objektide hulk on vähenenud 34-lt 27-le. Viimase kolme kuu jooksul on Harku vallas tehtud 9 korteriomandi ostu-müügitehingut, millest odavaim neist Muraste teel hinnaga 7 980 kr/m² ja kalleim Tabasalu alevikus Sarapuu põik 16 159 kr/m². 

Viimsi valla pakkumiste arv on püsinud suhteliselt stabiilsena – 124 objekti jaanuaris ja 127 märtsis, keskmine pakkumishind jaanuaris 19 322 kr/m² ja märtsis 19 863 kr/m². Valdavas enamuses on tegemist järelturu objektidega, kuid leidub ka üksikuid veel müümata arendusobjektide kortereid. Viimsi vallas on toimunud 2010.a. I kvartalis keskmiselt 7 tehingut kuus hinnaga 14 800 kr/m².

Lähtudes I kvartalis toimunud tehingustatistikast, on aktiivsemad müügipiirkonnad Rae ja Viimsi vald. Selle põhjuseks on tõenäoliselt pakutavate objektide suurem hulk. Keilas saab täheldada küll 5%-list hinnakasvu, aga see on põhjustatud vähese pakkumise tõttu. Laagri pakkumiste arvu suurenemine I kvartalis on tingitud 4 uue korterelamu turuletulekuga. Ostjad on hakanud täheldama, et turul pakutav ei ole nende jaoks enam piisav ja nõudlus uute arendusobjektide järele on tekkimas. Üsna suur osa pakutavatest korteritest on järelturu objektid, aga nende kvaliteedi ja kvantiteedi suhe on täna veel paigast ära.

Majade turg aktiviseerub

Postitaja: Raul Reino @ 26.04.2010 11:48; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pole mingi saladus, et kevad on alati kinnisvaraturule hästi mõjunud ning eriti maade ja majade sektorile hoo sisse lükanud. Erandiks pole olnud ka see kevad. Kui maade turg pole talvisest letargiast veel täielikult välja tulnud, siis majade ja suvilate turg on Domus Kinnisvara maaklerite kinnitusel väga aktiivne. Majadega tegelevate maaklerite hinnangul tuntakse huvi nii kohe elamiskõlblike kui ka täielikku kapitaalremonti vajavate majade osas. Pakutavate objektide suuremateks “hittideks” on viimasel kuul olnud kuni 700 000 kr maksvad majad/suvilad, millest osa võib sisuliselt nimetada ka maa müükideks, sest kinnistul asuv hoone on ilmselt mõistlik lammutada.

Mõned näited reaalsetest tehingutest:

Suvila müük HarjumaalLaulasmaa 2
Asukoht: Keila vald, Laulasmaa
Kogupind: 65 m2
Ehitusaasta: 1990
Krundi pindala: 1277 m2
Ehitusmaterjal: puit
Seisukord: rahuldav
Korruselisus: 1, 2 korrus välja ehitamata
Hind: 590 000 kr

Suvila müük HarjumaalVääna 1
Asukoht: Harku vald, Vääna-Jõesuu
Kogupind: 60 m2
Ehitusaasta: 1985
Krundi pindala: 1045 m2
Ehitusmaterjal: puitkarkass-silikaatfassaad
Seisukord: vajab kapitaalremonti
Korruselisus: 1
Hind: 290 000 kr

Suvila müük TallinnasPirita 1
Asukoht: Pirita linnaosa
Kogupind: 72 m2
Ehitusaasta: 1974
Krundi pindala: 655 m2
Ehitusmaterjal: kivi
Seisukord: vajab remonti
Korruselisus: 1
Hind: 610 000 kr

Maja müük HarjumaalNaage 1
Asukoht: Harku vald, Naage
Kogupind: 150 m2
Ehitusaasta: 2007
Krundi pindala: 4600 m2
Ehitusmaterjal: kivi
Seisukord: uus
Korruselisus: 1
Hind: 1 825 000 kr

Intervjuu Domus Kinnisvara aasta maakleriga

Postitaja: Raul Reino @ 01.04.2010 01:47; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara “Aasta maakler 2009″ tiitli sai endale kutseline Marttimaakler Martti Juse. Siinkohal toome ära intervjuu temaga:

Martti, Sa oled Domuse 2009. aasta parim maakler. Mis Sa ise arvad, tänu millele Sa selle hea tulemuse saavutasid?

Arvan, et eelkõige järjekindlus ja pidev tegutsemine viisid mind uute klientideni ja edukate tehinguteni. Minu tööpäev koosneb aktiivsest ja asjalikust suhtlemisest klientidega ning nende nõustamisest ja lahenduste leidmisest. Kindlasti aitas kaasa ka varasem töökogemus maaklerina ja hea kontakt paljude klientidega, kes on minu juurde uuesti pöördunud ning soovitanud mind oma tuttavatele. Minu tulemuslikkusele on kaasa aidanud Domus Kinnisvara hea maine ja klientide varasemad positiivsed kokkupuuted Domuse maakleritega. Mul on palju häid kolleege, kes jagavad omavahel infot ja kellega koostöös on tehtud palju tehinguid. Lisaks on palju abi olnud Domuse turundustegevustest. Firma reklaami eelarve on olnud oluliselt suurem kui nendes firmades, millega ma varem olen kokku puutunud.

Kuidas Sul tegelikult läks? Kui palju tehinguid praegu üks hea maakler üldse vahendab?
Aasta 2009 oli vägagi aktiivne minu jaoks. Ma vahendasin kokku 49 kinnisvara tehingut, mis teeb keskmiselt üle 4 tehingu kuus. Nende hulgas oli nii kinnisvara müüke kui üürivahendusi. Tehingud olid äärmiselt erinevad, mõned kestsid kuid, mõned toimusid nädalaga.

Aasta 2010 peale mõeldes. Kas midagi paneb ka muretsema?

Maaklerite jaoks on probleemiks saamas kogu turul olevate müügiobjektide vähenemine, mis vähendab ka maaklerite võimalusi teha palju tehinguid. Turul on ostuhuvilisi piisavalt, kuid kahjuks ei ole tihti neile midagi pakkuda. Jutud, et ostjaid ei ole, ei vasta kindlasti tõele.

Kinnisvara müüjaid ja ostjaid on turul palju. Milliste omadustega maaklerit Sa neile soovitad?

Endiselt on suurem osa müüjatest huvitatud koostööst maakleriga, kes omab laiemaid teadmisi ja turundamise võimalusi, mis on hetke turul väga olulised asjad. Müüja soovib, et teda konsulteeritakse hinna küsimustes, korraldatakse laialdane reklaam, antaks tagasisidet, nõustatakse juriidilistes küsimustes, mis pidevalt aina keerulisemaks lähevad, kuna notariaalse lepingu osapooli on palju. Müüjad soovivad, et neil on maakler, kes kontrollib asjade käiku ja keda saab usaldada.

Ostjate juures hakkab silma aina rohkem see, et on palju eeltööd tehtud, uuritud kinnisvara kohta, mis neid huvitab, seadusandlust teatakse paremini, mõeldakse tõsisemalt ka tulevikule. Arvan, et maakler peaks kindlasti teadma oma töös vajaminevat seadusandlust, tundma turgu oma piirkonnas, omama ligipääsu tehingustatistikale ja registritele, et saada objekti kohta lisainfot.
Oluline teema on ka läbirääkimisoskus, suhtlemine on väga erinevate inimestega, kõigiga peab olema asjalik, aga samas jääma sõbralikuks ja heasoovlikuks.

Millised on Sinu soovitused kinnisvara müüjale?
Müüjal soovitaksin valida endale maakler, kes teab kinnisvara turgu müüdava objekti piirkonnas, abistaks korraliku müügiplaani koostamisel, annaks tagasisidet ja nõustaks küsimuste tekkimisel.
Soovides koostööd teha mitmete maakleritega, on aeg näidanud, et keegi ei oma kogu vajalikku infot, ostjateni jõuab palju segast infot.

Millised on Sinu soovitused kinnisvara ostjale?
Turul on hetkel suur hulk ostjaid, kelle nõudmised on kindlasti suurenenud varasema ajaga. Valik on suur, aga lähemalt vaadates jääb kliendi valikusse ainult paar sobilikku objekti. Kindlasti peaks ostja tutvuma igakuiste kommunaalmaksetega, dokumentatsiooni korras olekuga, kui finantseerimine toimub pangalaenuga, siis tasuks eelnevalt selgitada välja laenutingimused. Hea oleks küsida maaklerilt kogu müügiprotsessi kulgu, nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

Kuidas on kõige parem Sinuga kontakti saada?
Mul ei ole vahet, kas klient soovib suhelda elektrooniliselt või telefoni teel, kuna olen paindlik ja vastan kiirelt. Minuga saab ühendust e-posti aadressil martti.juse@domuskinnisvara.ee, telefoni teel kontoris 6464 035 või mobiiltelefonil 52 14362. Üle kõige eelistan inimestega otsekontakti, kuna olen veendunud, et silmast-silma suhtlemine annab kõige paremaid tulemusi.