Domus Kinnisvara ajaveeb

Neljas suuremas linnas, milles Domus Kinnisvara tegutseb, pakub korteriturg huvitavaid väljakutseid ning palju tööd. Nagu ikka on suurim maht Tallinnas, mis Maa-ameti tehingustatistika alusel oli septembris 509 tehingut. Tegemist oli aasta teise tulemusega, sest augustis tehti Tallinnas 541 korteriomandi tehingut.

Tehtud tehingute keskmine hind oli 1117 €/m², mis on 6% kõrgem kui augustis. Tegemist on mitmendat kuud järjest toimunud kasvuga, mis tegelikult paneb ka veidi imestama. Hinnakasvu võib sõnastada ju nii, et septembris maksti korteri eest kõrgemat hinda kui augustis. Samas on meedias nii Eesti kui Euroopa ja maailma majanduse kohta kajastatud teemad pigem negatiivsed. Ning ka Eesti majandususaldusindeks kahanes septembris juba kuuendat kuud järjest. Seega ei lähe kokku kinnisvaraturu jaoks negatiivne majanduslik taust ja Tallinna korterite hindade kasv.

Miks siis hinnad kasvavad? Üheks põhjuseks on ebapiisav pakkumine, sest paljudele müügis olnud korteritele tekkis mitu reaalset ostjat. Teiseks on tehingute hulgas arendusprojektide korterid, mis on järelturu korterite hindadest kõrgemad. Need omakorda on paratamatult mõjutatud ehitushindadest, mille surve on samuti ülespoole. Kolmandaks on ka pangad aktiivsemad laenusid väljastama. Sellele viitab ka pankade info, et väljastatud laenude hulk on pidevalt kasvanud.

Tartu korteriturul oli septembris samuti üsna aktiivne kuu, sest tehingute arv oli sarnaselt Tallinna omale käesoleva aasta teine tulemus. Kui augustikuu maht oli aastases lõikes rekordiliselt 115 tehingut, siis septembris käidi notaris 106 korral. Seejuures langes keskmine hind 12%, saavutades tulemuseks 794 €/m².

Pärnus valitses turul pigem stabiilsus, sest olulisi kõikumisi ei olnud. Kokku tehti 42 korteriomandi tehingut ning keskmine hind oli 701 €/m².

Narva korteriomandite tehingute maht oli aastases võrdluses üsna hea, sest tehinguid oli 45, mis on üle keskmise tulemus. Korterite keskmine hind tegi suure hüppe (18%) hinnale 315 €/m², kuid väheste tehingutega piirkondades on sellised kõikumised omased.

Maailmamajanduse probleemide taustal on huvitav vaadata Eesti suuremate linnade korterituru tehingute mahtusid ja hindasid. Võttes aluseks Maa-ameti statistika, ilmneb, et augustikuu oli Tallinnas ja Tartus käesoleva aasta edukaim. Tallinna korteriomandite ostu-müügi tehingute arv oli juulikuu võrdluses lausa 30% kõrgem, saavutades tulemuseks 541 tehingut. Aktiivsemat perioodi kogesid ka Domus Kinnisvara maaklerid, kellede sõnul oli objektide näitamisi palju ning nii mõnelegi ostetud korterile oli mitu konkureerivat huvilist. Eriti hästi läksid kaubaks tüüpkorterid. Näiteks mitu Mustamäe 2-toalist korterit müüdi 4-5 päevaga.

Klientide tagasiside kaudu saab öelda, et nii mõnigi korter osteti üürimise eesmärgil. Igakuine üüritulu ja väärtuse kasvust oodatav tootlus pakub tõenäoliselt head alternatiivi langevatele aktsiaturgudele. Võimalik, et augustikuu ajakirjanduses läbi käinud maailmamajanduse ja euroga seotud teemade mõju avaldub järgnevate kuude tehingute vähenemises, kuid seni on selge, et turutasemele vastava hinnaga objekt leiab üsna kiirelt ostja, sõltumata ostja motiivist.

Keskmine hind on Tallinna korteritel aprillikuust enam-vähem sama, kõikudes 2-3%. Üldine trend on pikemat aega olnud siiski kasvav. Aastases võrdluses on tänavune augustikuu keskmine hind ca 13% kõrgem, olles 1052 €/m².

Ka Tartu korteriturul oli augustikuu tehingute maht üle aastate kõrgeim – kokku 115 ostu-müügi tehingut. Keskmine hind tõusis veidi üle 900 €/m², mis on tase, mida pole alates 2008. aasta lõpust saavutatud.

Pärnus müüdi eelmisel kuul 49 korteriomandit, mis on täpselt sama palju kui aasta tagasi. Ka hinnatase on võrreldav – tänavune keskmine hind oli 733 €/m², eelmisel aastal 746 €/m².

Narva korteriomandi ostu-müügi tehingute arv on kevad- ja suvekuudega võrreldes vähenenud. Teises kvartalis oli keskmiselt 46 tehingut, kuid augustis ainult 35. Samas langes ka keskmine hind, kusjuures käesoleva aasta madalaimale tasemele 266 €/m².

11. augustil leidis Ropkamõisa Härrastemaja suurepärases konverentsisaalis aset Domus Kinnisvara järjekordse kinnisvara turuanalüüsi ettekanne. Analüüsiti nii 2011. aasta esimeses pooles toimunut kui ka seda, mis võib ees oodata aasta teises pooles. Presenteerijateks olid Kristjan Gross ja Ingvar Allekand, kes käsitlesid vaheldumisi olukorda Tartu ja Tallinna kinnisvaraturul ning puudutasid sealhulgas ka Pärnu, Narva ja maakondade turgu.

Räägiti üldisest tehingustatistikast piirkondade lõikes, kuid ka konkreetsemalt Tartu ja Tallinna uusarendustest, üürituru liikumistest, üürikorterite tootlusest. Puudutamata ei jäänud viimasel ajal üha aktuaalsemad jätkusuutlikkuse ja energiatõhususega seotud arengud. Peagi ilmub Domuse kodulehelgi põhjalik 2011.a II poolaasta turuanalüüs, kus igaüks saab eelmainituga vahetult tutvuda.

Analüüsist osa saama ja arutlema saabusid Domus Kinnisvara head sõbrad ja koostööpartnerid, kokku ligi 30 inimest, kelle hulgas olid pankade esindajad, arendajad ning linna asutustest Tartu Eluasemefond ja Tartu Elamuhalduse AS. Erinevate spetsialistide kogunemine lõi aluse vestlusgruppide ja meeldivalt sisuka arutelu tekkimiseks.

Täname Hambalabor Dentes’t väga hea konverentsisaali ettevalmistamise eest, Vilde Catering’i ja kõiki kohalviibijaid, et aitasite luua mõnusa õhkkonna. Loodame peatselt kohtuda juba 2012. aasta turuanalüüsi ettekandel!

2011. aasta algas Tartu korteriturul talvisele sesoonsusele omaselt väheste tehingutega. Sellele avaldas kindlasti mõju ka 2011. aastal kehtima hakanud euro, sest uue rahaga ei olnud keegi harjunud. Euro mõju oli seda enam märgatav, kuna tehingute arv jäi esimeses kvartalis oluliselt madalamaks 2010. aasta sama perioodiga võrreldes. Kui 2010. aasta I kvartalis tehti 254 tehingut, siis käesoleval aastal oli neid 193, mis on võrreldav pigem 2009 aasta esimese kvartaliga. Samas kasvas käesoleval aastal tehingute hulk II kvartalis, olles suurem eelmise aasta tehingute hulgast.

Kuigi aasta algas passiivsemalt, ei olnud sellel mõju korterite hinnale. Tartu korteriomandi tehingute keskmine hind on olnud üsna stabiilse kasvuga alates 2009. aasta IV kvartalist, mil oli viimaste aastate madalaim hind 712 €/m². Alates sellest on korterite m² hind kasvanud 21%, olles 2011 II kvartalis 865 €/m².

Nagu öeldud, oli 2011. aasta alguses üsna vähe korterite ostu-müügi tehinguid. Kuna huvi elamispinna soetamise vastu on turul siiski püsinud, on ka tehingute mahud järjest kasvanud ning euro mõju vähenenud.

Kui kvartaalsed hinnad on stabiilse kasvuga, siis üksikute kuude lõikes on hinnaerinevused selgesti märgatavad. Samas on oluline märkida, et väheste tehingute juures on keskmine hind kergesti mõjutatav. Eriti hästi on see näha veebruarikuu statistikat vaadates, mil keskmine hind tegi jaanuarikuu hindadega võrreldes languse ca 10%. Põhjuseks oli odavate tehingute hulk. Seda näitab ka veebruarikuu ühe tehingu keskmine hind, mis oli 39 500 €, samas kui jaanuaris oli see 46 700 € ning märtsis 53 000 €.

Linnaosade lõikes on suurima tehingute arvuga jätkuvalt Annelinn, kus tehakse umbes 20% kõikidest korteriomandi tehingutest. Järgnevad Karlova, Kesklinn, Ülejõe ja Supilinn.

Kõige likviidsemad ongi tüüpkorterid Annelinnas, Jaamamõisas ja Ülejõel, moodustades 1/3 tehingutest. Linnaosade tehinguaktiivsus on sõltuv kaugusest kesklinnast, hinnatasemest ja pakutavatest objektidest. Näiteks Annelinna korterite hinnatase on sel aastal olnud ca 20% madalam Tartu keskmisest, sest piirkonnas on valdavalt tüüpkorterid, millede konkurents turul on üsna suur. Teiste linnaosade hindadel nii suurt negatiivset erinevust ei ole. Kesklinna elamispindade hinnad on linna keskmisest ca 30% kõrgemad. Kõige suurem erinevus oli I kvartalis Supilinnas, mil keskmine 1 m² hind erines Tartu kõikide korterite hindadest 55%. Põhjus oli Supilinna uute korterite müügis.

Supilinn ongi kõige enam arenenud piirkond. Tegemist on kesklinna naabruses asuva linnaosaga, kus kõik vajalik on käe-jala juures, sh Emajõgi, lauluväljak, kesklinn jms. See on meelitanud ka arendajaid, sest linnaosal on ka tänase turusituatsiooni taustal kõik eeldused uute arendusprojektide edukaks realiseerimiseks. Heaks näiteks on Oa ja Meloni tänava korterelamud, mis valmisid käesoleval aastal ning kus müümata on mõni üksik korter. Samuti on müüdud Kartuli tänaval renoveeritud kortermaja kõik korterid.

Linnaosade lõikes on kõrgeim hinnatase Kesklinnas, mis on esimese poolaasta jooksul olnud üsna stabiilne. Kesklinna piirkonnale pakub alternatiivi ja konkurentsi Supilinn, kus esimeses kvartalis müüdud uued korterid tõstsid keskmise hinna Kesklinna tasemest kõrgemale (Supilinna keskmine hind jaanuaris oli ca 1600 €/m²).

Teistes Tartu linnaosades suuri muutusi hindades pole olnud. Annelinna keskmine hind, mis eelmisel aastal oli praktiliselt muutumatu, kasvas II kvartalis 10% ning oli nüüd 6% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Tartu korterite pakkumiste arv on suurenenud aasta algusega võrreldes ca 13%. Kui jaanuaris oli City24 Spot andmetel müügis 985 korterit, siis juunis juba 1100. Suurima lisa andsid Annelinn ja Kesklinn, mis on ka loogiline, sest tegemist on kõige likviidsemate linnaosadega.

Küsitud hindade tase näitab piirkondade eelistusi – Kesklinna piirkonnale järgneb Tähtvere, Supilinn ning Veeriku. Küsitud hindades on kõige suurema positiivse muutuse teinud Karlova (10%) ning negatiivse muutuse Jaamamõisa ja Veeriku (8% ja 7,5%) linnaosad. Mujal on muutused olnud väiksemad.

Vahe keskmise tehinguhinna ja pakkumishinna vahel on tänavu olnud väiksem kui 2010 aastal. Kui eelmise aasta teisel poolel oli tehinguhinnad ca 20% madalamad küsitud hindadest, siis sel aastal on vahe keskeltläbi 16%.

Juunikuu lõpuga sai läbi ka esimene poolaasta, mille järel teeb Domus Kinnisvara traditsiooniliselt põhjaliku kinnisvaraturu ülevaate, mis valmib juuli lõpus. Praegu viskame kiire pilgu juunikuu korteriturule Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Tartus.

Tallinna korteriturg oli eelmisel kuul ilma suuremate muutusteta – korteriomandi tehinguid tehti 21 võrra rohkem, kuid keskmine hind jäi samaks. Aastases võrdluses on keskmine hind kasvanud 8,4%, käesoleva aasta algusest on hinnamuutus ca 7%. Seega on olemasoleva nõudluse taustal hinnad jätkanud stabiilset kasvu.

Tartus algas aasta väga väikese tehingute arvuga (jaanuaris 55 tehingut), kasvades iga kuu jõudsalt nii, et maikuus oli 105 ning juunis 100 korteri müüki. Hinnad liikusid üldjoontes tõusvalt, andes aasta algusest alates hinnalisa ainult 3%. 2010. aasta juuni kuuga võrreldes on tänavu keskmine hind ca 19% kõrgem.

Pärnu elamispindade sektor on üllatavalt hüplik: keskmine hind on kord üle, kord alla 700 €/m². Tehingute hulk saavutas juunikuus sellise taseme, mida võib nimetada aktiivseks, kuid eelmiste kuude ebastabiilsus selleks erilist kinnitust ei anna. Pärnu, etteruttavalt öeldes ka Narva, on linnad, kus aastases hinnavõrdluses oli juuni kuu keskmine hind madalam kui 2010.aastal – Pärnus hinnamuutus ca 1% ning Narvas 3%. Käesoleva aasta jaanuariga võrreldes oli juuni keskmine hind Pärnus 7% madalam.

Narva linna korteriturg on aktiivsuselt võrreldav Pärnuga, kuid hinnad on siiski oluliselt madalamad. Kui Pärnus tehti juunis 52 korteriomandi ostu-müügi tehingut, siis Narvas oli see 54. Seega samas mahus. Kuid kinnisvara hinnad on Narvas kordades väiksemad – juunikuu keskmine hind oli 291 €/m², mis on aasta algusega võrreldes 3,5% kõrgem.

Tartu linnas on saanud tavapäraseks üürikorterite turu märgatav aktiviseerumine suve alguses ning käesoleval aastalgi on see nii. Üüripakkumiste arv maikuu seisuga on küll kv.ee portaali statistika põhjal 58% võrra väiksem kui 2009. aastal ja 37% väiksem kui 2010. aastal, kuid Tartu on endiselt ülikoolilinn ja regiooni keskus ning nõudlus pole kahanenud. Olukorras, kus turul on raskusi nõudluse rahuldamisega hakkavad hinnad kerkima, mida võib täheldada ka Tartu puhul.

Domus Kinnisvara Tartu büroo kaudu sõlmisid meie maaklerid juunikuus 12 üürivahendust – neist 8 just Tartu linnas asuvate korteritega. 3 tehingut tehti Annelinna kahetoaliste korteritega, mille üürihinnad jäid vahemikku 135-147 eurot. Karlovas leiab sellise summa eest heas seisukorras ahiküttega ühetoalise, samas mugavustega 1-toaline korter Purde tänaval soostuti üürile võtma 155 euro eest.

Hinnatumad piirkonnad Tartus on mõistagi Kesklinn ning lähedased Ülejõe ja Vaksali linnaosad. Kahetoaline rahuldavas seisukorras korter Vaksali piirkonnas üüriti välja 200 euroga (ca 5 €/m²), keskmiselt küsitakse sealsete korterite eest 6 €/m². Kahetoaline korter Ranna teel Ülejõe linnaosas võeti üürile 450 euroga. Kõrge hind oli tingitud asjaolust, et korter oli täielikult sisustatud ning asus Emajõe lähedal uues majas. Kesklinnas õnnestus juunikuus teha kaks üürivahendust – toa puhul korterist Ülikooli tn-l löödi käed 76 euro juures ning Kalevi tänaval üüriti 2-toaline 225 euroga. Viimased näited ei kajasta küll hästi Kesklinna kõrgemaid üürihindu, kuid annavad lootust, et Tartus leiab igaüks endale sobivas asukohas taskukohase pinna.

Maaklerite kogemus näitab, et nõutud on peamiselt ühe- ja kahetoalised korterid ning paljud objektid ei jõuagi kuulutuseportaalidesse – neile leitakse niisamagi üüriline. Aeg näitab, mis saab edasi, aga Tartu puhul on loomulik, et kiireimad ajad saabuvad üüriturule koos õppetöö algusega gümnaasiumides ja kõrgkoolides.

Domus Kinnisvara jätkab ka sellel aastal head initsiatiivi laienemise suunas – seekord siis uute, valgusküllaste ja suuremate ruumide osas Tartu linnas!

Lõuna-Eesti esindus võtab alates tänasest, 13. juunist oma häid vanu ja veel paremaid uusi kliente vastu Hansakeskuse hoones aadressil Riia 4. Oleme avatud kell 9-17 ning meid leiab Kalevi ja Riia tänavate ristmikul suurte vaateakendega ruumidest kenasti üles.
Täna töötab meie Tartu meeskonnas 8 maaklerit ning 3 hindajat, lisaks Järvamaal 2 hindamisspetsialisti-maaklerit.

Tere tulemast!

Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korteriturust rääkides saab eristada stabiilseid ja vähem stabiilseid piirkondi. Suurte hinna ja tehingute mahu kõikumistega jäävad silma Pärnu ja Narva. Eks samas see ole ka loogiline – väheste tehingute korral mõjutab üksik tehing keskmist päris oluliselt. Seetõttu ei anna keskmisest hinnast rääkimine head pilti Pärnu ja Narva hinnataseme kohta. Näiteks Narvas on viimaste kuude keskmine hind liikunud kord 14% üles, siis 12% alla, jõudes mai kuus tasemele ca 300 €/m². Aasta algusest alates on 1 m² hind kasvanud 5,5%.

Pärnus on olukord keerulisem – keskmine ruutmeetri hind langes hind märtsis 28%, aprillis tõusis 14%, et mai kuus taas 10% langeda, maanduses hinnatasemel 660 €/m². Käesoleva aasta algusest alates on korterite hinnad langenud ca 17%. Kuna kuised hinnakõikumised on suured, siis turutaseme välja toomine on keeruline.

Korteriturg on stabiilsem Tartus ja Tallinnas. Kuigi mõlemas linnas on ostu-müügi tehinguid tehtud varasemate aastatega võrreldes oluliselt vähem, siis keskmised ruutmeetri hinnad on väikse tõusva joonega stabiilsemad.

Tallinnas on korterite keskmine hind tõusnud 2009. aasta veebruari kuu tasemele. Kaks aastat tagasi maksti pealinna korteriomandi 1 ruutmeetri eest 1031 €, 2011 mai kuu keskmine hind oli 1023 €/m². Kuigi tehingute arv on tänavu väiksem kui eelmisel aastal, ületame siiski 2009. aasta esimese viie kuu tulemuse umbes 500 tehingu võrra.

Tartu korteriturg on aasta algusest alates olnud järjest aktiivsem. Seda illustreerib tehingute arv, mis jaanuari 55 tehingust kasvas mai kuuks 105-ni. Hinnad suurenenud ostu-müügi mahu tulemusel siiski ei muutunud. Mai kuu keskmine hind 856 €/m² on 1,5% väiksem jaanuari kuu keskmisest.

2011 aasta esimene kvartal kinnisvaraturul on läbi saanud ning paras aeg teha lühike tagasivaade suuremate linnade korteriturul toimunule.

Maa-ameti tehingustatistikale tuginedes võib öelda, et üldjoontes oli I kvartal üsna ebastabiilne, sest keskmised hinnad kõikusid suurtes vahemikes. Näiteks Pärnu korteriomandite keskmine hind oli jaanuaris ca 32% kõrgem detsembri keskmisest ning veebruaris ca 13% kõrgem jaanuari keskmisest 1 m² hinnast. See-eest märtsis saabus suur hinnasula -28% ning keskmine hind langes 893 eurolt 644 euroni.

2010 aasta I kvartaliga võrreldes oli käesoleval aastal Pärnus veidi rohkem korteriomandite ostu-müügitehinguid – 102, mis on 14 võrra rohkem. Seejuures andis parima tulemuse märtsi kuu, mil tehti 41 korteriomandi tehingut, mis on möödunud aasta keskmine maht. Ka tehingute hind on eelmise aastaga võrreldes kasvanud, olles sel aastal 15% kõrgem.

Tallinna korterite ostu-müügitehingute arv on küll iga kuu järjest kasvanud, jõudes märtsis 480 tehinguni, on tulemus ikkagi väike. Käesoleva aasta esimese kvartali 1185 tehingut oli 109 võrra väiksem 2010 aasta sama perioodiga võrreldes. Veelgi suurem langus toimus eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes, sest siis käidi notaris peaaegu 1700 korral.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind on liikunud üles-alla vähesel määral. Veebruaris ja märtsis oli keskmine müügihind 930 €/m², mis on ca 3% madalam jaanuari keskmisest 958 €/m². Kvartali keskmine hind oli 940 €/m², mis on 8 euro võrra väiksem eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes. Pannes kõrvuti 2010 ja 2011 aasta esimese kvartali tulemused, siis on hinnad kasvanud 8%.

Tartu korteriturul on esimese kvartaliga saavutatud kaks äärmust – tehinguid on vähe, kuid keskmine hind teeb kõrgeid kaare. Ostu-müügi tehingute arv on samas suurusjärgus 2009 aastaga, mil aasta keskmiselt tehti 69 tehingut kuus. Käesoleva aasta kolme kuu keskmine on 63 tehingut (jaanuar 55, veebruar 63 ja märts 73).

Tehtud tehingute keskmine hind 844 €/m² oli esimeses kvartalis ca 6% kõrgem eelmise aasta viimase kvartali hinnast 795 €/m². Seejuures oli hinnakasvu taga jaanuar ja märts, sest nende kuude tehingute hinnad olidki rekordtasemel. Jaanuari keskmine 870 €/m² ja märtsi 877 €/m² on samas suurusjärgus 2009. aasta algusega, mil veebruari hind oli 870 €/m². Seega väheste tehingute objektideks on olnud kallimad korterid.

Märtsis tehti Tallinnas, Tartus ja Pärnus rohkem korterite tehinguid kui veebruaris. Samas on aktiivsus jätkuvalt väike. See põhjustab ka keskmise hinna suure kõikumise, sest väikese mahu juures mõjutab iga tehing kuu keskmist päris palju. Kvartaalne hinnavõrdlus kajastabki seetõttu turu muutusi paremini. Selle järgi on käesolev aasta alanud Pärnus ca 20% ja Tartus ca 6% hinnakasvuga ning Tallinn ca 1% hinnalangusega. Tehingute arv on kõikides linnades vähenenud.

Et prognoosida käesoleva aasta Tartu korteriturgu, vaatleme esmalt möödunud aastasse.

2010 aastal tehti Tartus 1076 korteritehingut, mis on 23% rohkem kui 2009. aastal, mil tehti 832 tehingut. Korteriomandite keskmine hind kasvas samuti. 2010.a jaanuari kuu keskmise hinnaga võrreldes oli aasta lõpus hind ca 15% kõrgem. Nii suur hinnakasv oli tingitud jaanuari kuu madalast hinnast. Kui võtta aluseks 2009.aasta detsembri kuu keskmine hind, siis oli aastane hinnakasv 4,5%. Seega igal juhul Tartus hinnad kasvasid.

2010 II pa korteriturg oli stabiilne, kuid väikses languses. Peamised turgu iseloomustavad näitajad tehingute arv ja keskmine hind olid üldjoontes väikeste kõikumistega. Kõige rohkem tehti tehinguid septembris (109 tk), kõige vähem detsembris (74 tk). Keskmine hinnamuutus oli ainult 0,5% kuus, kuid detsembri kuu keskmine hind oli ca 4% madalam juuli kuu keskmisest ruutmeetrihinnast. Seega aasta lõpuks muutus turg passiivsemaks.

2010 II poolaastal andis korteriturul tooni nõudluse kasv Kesklinna ja Karlova 2-3-toaliste korterite vastu. Tegemist oli tüüpiliste eelistatud objektidega. Samas oli selgelt näha, et tüüpkorterite (Annelinna paneelelamud) nõudlus oli aasta läbi ühesugune.

Annelinna keskmine hind oli praktiliselt kogu aasta muutumatu, vähenedes kvartali keskmiste hindade võrdluses ainult 1,5%. Teistes linnaosades hinnad kasvasid. Statistiliselt oli suurim kasv Supilinnas (lausa 43%). Teistes linnaosades jäi hinnakasv vahemikku 11-19%. Annelinna stabiilse hinna põhjustas suur pakkumiste hulk ning väiksem nõudlus. Seega arvestades Annelinna piirkonna suurenenud pakkumiste arvu ning stabiilset hinda, on nõudlus tüüpkorterite vastu vähenenud, mida ei saanud öelda varasemate aastate kohta.

2010. aastal korterite pakkumiste arv üldjoontes Tartus kasvas. Kui 2010 I pa oli tegemist stabiilse kasvuga, siis hilissügisel hakkas pakutavate objektide arv vähenema. See oli ka periood, mil keskmise tehinguhinna ja pakkumishinna vahe oli kõige väiksem, oktoobris vaid 17%, mistõttu 2010 aasta II pa erines märgatavalt I pa-st (mil tehingu- ja pakkumishindade vahe oli keskmiselt 26%).

Pakkumine suurenes peamiselt Annelinna korterite tõttu. City24.ee Spot keskkonna andmetel lisandus sealseid kortereid müüki kõige rohkem teisel poolaastal. Tõenäoliselt suurenes müüdavate objektide arv just euro-ootusest tingituna. Kuna nõudlust tüüpkorterite vastu polnud, siis aasta lõpuks võeti paljud kuulutused maha.

Arendusprojektid
Uusi kortereid müüdi Tartu linnas suhteliselt vähe, kokku 47 tk. See teeb umbes 8 tehingut kuus. Peamised projektid, kus kortereid müüdi, olid Ida tn, Tigutorn, Siili tn ja Kulli tn. Mõni üksik korter müüdi 3-4 aastat vanast arendusprojektist. Edukamalt müüdi neid, millede hind oli mõistlik või projekt väga hea. Näiteks kevadel müüki tulnud Ida tn korterite müük läks hästi, sest projekt oli mõistlikult hinnastatud ning sihtgrupp paigas. Samuti ka Kulli tn ridaelamud. Hea hind oli põhjuseks Luunja valla territooriumil paiknevate Puupilli korterelamute müügiedule, sest uus korter saadi sisuliselt Annelinna korteri hinnaga. Tigutorn ja Siili tn korterelamud on pigem huvitava ja ainulaadse projektiga, kus sihtgrupp on teine.

Hinnanguliselt on Tartus pakkumises ca 200 arendusprojekti korterit. Kuigi müügis on arvestatav kogus uut elamispinda, siis klientide jaoks on valik kesine. Sellele viitab üksikute projektide müügiedu ja 3-4 aastat tagasi ehitatud korterelamute müügi kiratsemine.

Prognoos 2011 esimeseks poolaastaks
• Tartu korteriturul suuri muutusi ei tule, 2011 I poolaasta algus on pigem tagasihoidlik, aktiivsus suureneb kevad-suvel. Kuigi aasta alguses võib ilmneda mõningane hinnalangus, siis 2011 tervikuna prognoosime väiksest hinnakasvu ca 5-10% (kuude lõikes on kõikumised suuremad);
• Nõudlus jääb kesklinna ja selle lähipiirkonna korterite järele, mis on peamiselt hinnakasvu taga;
• Korterite pakkumine jääb enam-vähem samale tasemele, sest müügimotiivid  üldjoontes ei muutu – müüb see, kes peab;
• Üüriturul jäävad hinnad praegusega samale tasemele, aktiivsus (koos sellega ka vähesel määral üürihinnad) muutub ülikoolilinnale omaselt;
• Arendusprojekti korterite müügiedu tagab jätkuvalt õige hind. Mõne üksiku uue projekti peale tormi ei joosta ning vähetõenäoline on korterite müük „paberil“, millesarnaseid näiteid Tallinnas juba esineb.