Kuidas valmistuda krundiostuks?

Mille järgi valivad inimesed omale sobiva krundi, kui valik on nii mitmekesine ning maatükid erinevad üksteisest nii asukoha, kuju, hinna, naabrite, suuruse, pinnavormi, haljastuse ja veel paljude parameetrite poolest? Nii krundi müümine kui ka ostmine on põhjalikku süvenemist nõudvad tegevused ning tavainimestel ei pruugi olla piisavalt teadmisi, kuidas seda teha ning millega arvestada.

Maa-ameti andmetel on käesoleval aastal (seisuga 31.08.) Tartu maakonnas hoonestamata elamumaaga tehtud 373 tehingut ning keskmine pinnaühiku hind 17 €/m2. Tartu linnas on hoonestamata elamumaaga tehtud samal ajal tehinguid 63 ning keskmine pinnaühiku hind 60€/m2. Tartu maakonnas on kinnisvaraportaali kv.ee andmetel pakkumises hetkel 486 elamumaa kinnistut, mille hinnad algavad 4 000€ (elamumaa Ülenurme vallas) ning ulatuvad kuni 196 000€. Eksklusiivseim ja kalleim ühepereelamu krunt asub Emajõe ääres, kiirelt arenevas, modernses ja turvalises Kvissentali elamurajoonis, mis asub Tartu kesklinnast ca 5 minutilise autosõidu kaugusel. Lisaks on seal pakkumises ka mitmeid krunte soodsamas hinnaklassi ning inimene, kes oskab hinnata head asukohta ja piirkonna eripära, saab kruntidega tutvuda SIIN.

Kuidas leida suurest hulgast pakutavatest kruntidest omale just see kõige sobivam, et maja valmis ehitades ja piirkonda elama asudes ei peaks oma valikus pettuma?

Järgnevalt on antud mõned soovitused, mille üle peaks iga krundiostja enne notarisse ostutehingut vormistama minemist mõtisklema:

1) Mõtle läbi ja kirjuta märksõnad paberile, millist ümbruskonda Sa endale ja oma perele sooviksid. Nii nagu ka maja ostmisel, tuleks läbi mõelda, kas soovid kõnniteed oma kodu vahetus lähedusse, kas  jalgrattateed on olulised? Kas on tähtis, et kool ja kaubanduskeskus oleksid jalutuskäigu kaugusel? Kas ja kui tihe on bussiühendus linnaga? Kas naabrid võiksid olema vähemalt kilomeetri kaugusel või sobib elada ka nende vahetus läheduses? Kaardista oma soovid ja ootused parima elukoha väljavalimiseks.
2) Otsi, võrdle ja vali välja ehitaja. Hoonestamata maa ostmine tähendab, et Sa pead ise leidma ehitusfirma või ehitaja, kes Sulle unistuste kodu ehitab. Vali välja mitu sobivat ehitusfirmat ja uuri nende taustasid ning võrdle firmasid omavahel – kes mida pakub. Mõtle enda jaoks valmis, kas soovid „võtmed kätte“ lahendusega maja, või oled valmis ise käed külge panema ning soovid professionaali abi ainult mõningate keerulisemate tööde teostamisel. “Võtmed kätte” ehk täislahendus sisaldab kõiki maja valmimiseks teostatavaid töid. Nende tööde hulka kuuluvad üldjuhul projekteerimine, vundamenditööd, sisekommunikatsioonitööd, viimistlustööd ning veel hulk töid, mis on vajalikud tervikliku maja valmimiseks.
3) Kui piirkond on tundmatu, siis enne kohalesõitmist on lihtne ümbruskonnaga tutvuda Google tänavavaate või satelliitpildi abil. Selle abil on võimalik sama kiirelt ja lihtsalt vaadata nii seda, mis asub sinule huvipakkuva krundi vahetus läheduses kui ka mitme kilomeetri kaugusel. Kaunis krunt võib olla pakkumises uskumatult soodsa hinnaga, aga siin tasukski ostida põhjust – ehk asub mõni ebameeldiv hoone (nt. loomakasvatus- või tööstus) krundi vahetus läheduses, mida Sa sinna tegelikult ei sooviks.
4) Tutvu piirkonna, asukoha ja krundiga kohapeal. Sul on täielik õigus krundil jalutada, tutvuda krundi heade ja halbade külgedega ning unistada, kus oleks hea näiteks terrassilt päikeseloojangut vaadata. Kui krunt piirneb veekoguga, siis arvesta, et madal jõgi või oja võib vihmaperioodil krundi üle uputada. Märka suuri surnud alasid ilma roheluseta – need võivad viidata varjatud keskkonnaprobleemidele või liigniiskusele ning tuua kaasa selle, et ka tulevikus ei hakka seal taimed kasvama.
5) Küsi müüjalt täpsustavat infot krunti puudutava infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kohta. Veendu, et vee, elektri ja kanalisatsiooniga liitumisel ei ole varjatud tasusid. Kas kaabeltelevisioon ja kiire internet peavad piirkonnas kättesaadavad olema? Uuri nende ühendamise võimalusi.
6) Ülevaade teedest ja kinnistule juurdepääs. Tavaliselt soovitakse osta krunte, mis asuvad avalikult kasutatava tee ääres või milleni pääseb mööda avalikult kasutatavat teed. Kui ostetava krundiga nii ei ole, siis uuri kindlasti välja, et vajalikud juurdepääsud ja õigused tee kasutamiseks on olemas.
7) Tutvu piirkonna üld- ja detailplaneeringuga (kui on olemas) ning veendu, et ehitamisele ja ehitisele seatud piirangud sobivad Sinu väljavaatega uue kodu osas. Kontrolli, ega konkreetsel maatükil pole ehitamist takistavaid või isegi välistavaid piiranguid. Maa-ameti geoinfosüsteemist on võimalik valida mitmesuguseid kaardikihte, millest kindlasti tuleks üle vaadata “Kitsenduste kaart”, “Looduskaitse” ja “Kultuurimälestised”. Kui läheduses on mingi piiranguid põhjustav objekt (nt maantee, raudtee, elektriliin, jõgi, muinsus- või looduskaitseobjekt vms), siis vajadusel saab piirangu olemuse kohta täpsemat infot vastavatest registritest või asutustest.
8) Tööta koostöös professionaalidega. Leia endale asjatundlik kinnisvarakonsultant/maakler, kellel on eelnevalt kogemusi kruntide ostmise osas (nt. elamumaa ostja esindamisel). Võimaluse korral kaasa protsessi ehitaja või arhitekt juba enne lõplikku elamumaa ostuotsuse tegemist, et hiljem ei peaks kahetsema.


AUTOR:

880A7336_1

Kersti Luik

Domus Kinnisvara kutseline maakler

Oh Happy Day – kinnisvaraturg on tasakaalus ja tipuaastad käes

Alates 2011. aastast on Eesti korteritehingute keskmine hind kasvanud aastas keskmiselt 10%. Teada-tuntud on tõsiasi, et selle hinnaralli aluseks on tehingute arvu kasv peamiselt Tallinnas ja Tartus uute, kõrgema hinnaga korteritega. Vähem tähelepanuta ei ole jäänud ka asjaolu, et uusi kortereid ei ostetaks niipalju, kui seda poleks toetanud ühelt poolt järjest suurenev pakkumine, aga teiselt poolt viimaste aastate kiire palgakasv ja rekordilised säästud pankades. Eesti Panga andmetel on alates 2011. aastast palgad tõusnud keskmiselt 6–7% aastas. Seega on palk kasvanud küll vähem kui kinnisvara keskmine hind, kuid sellele vaatamata võib öelda, et kinnisvaraturg on tasakaalus, kuna palga ja kinnisvara hinna suhe on samaväärne. Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot ja korteriomandite keskmine mediaanhind 1160 eur/m2. Siit tuleb välja ka põhjus, miks me ei saa tänast olukorda kuidagi kinnisvarabuumiks nimetada. Kinnisvarahinnad on küll omajagu kasvanud, aga ka inimeste sissetulekud ja säästud, mistõttu kinnisvara on täna taskukohane paljudele. Buumi kõrghetkel maksis ruutmeeter 1,7 brutokuupalka ja juba toona teati ning räägiti palju sellest, et rusikareegli järgi peab palga ja ruutmeetri hinna suhe olema üks ühele. Aega läks küll omajagu, kuid nüüd on turu tasakaalupunkt käes ja nii mõnegi prognoosi kohaselt võib püsima jääda isegi aastateks. Palgakasv aeglustustub ja kinnisvara jätkuva hinnakasvu peale julgeksid panuseid teha vaid kõige optimistlikud inimesed. Ehitustegevus Tallinnas, Tartus ja Pärnus on küll suhteliselt aktiivne ning mõjutab keskmist hinda ka edaspidi märkimisväärselt, kuid vähemalt Tallinnas on trend liikumas sinnapoole, et kesklinna arenduste asemel käib uute kortermajade püstitamine pigem äärelinna, kus ka madalam hinnatase ning seega surve keskmise hinna jätkuvaks tõusuks pikemas perspektiivis on sellevõrra tagasihoidlikum. Lühiajaliselt võib hüppeid ülespoole veel toimuda, kui ühte kuusse jääb hulga mõne kesklinna või Kadrioru piirkonna korterite notariaalseid vormistusi, kuid pikemaajaliseks hinnatõusuks argumente napib.

Kinnisvaraturg ei saa olla asi omaette, vaid sõltub kogu riigi ja majanduse tervisest. Jätame siinkohal kõrvale globaalsed mõjutegurid, mis on ja jäävad olema niikuinii. Nagu mainitud, siis palga hoogne kasv lähiaastatel pidurdub. Kinnisvara hinnakasvu on toetanud hoogne sisseränne Tartu ja eriti Tallinnasse, mis peaks samuti mõne aasta möödudes tuure maha võtma, kuna sisseränne on korrelatsioonis noorte inimeste osakaaluga rahvastikus. Noorte arv aga hakkab vähenema, kuna laulva revolutsiooni järgsele sündivuse tipule järgnes pikaajaline langus. Elanikkond väheneb ja vananeb ning järelikult on ka ostjaid kinnisvaraturul vähem. Seetõttu võib nõudlus keskpikas perspektiivis elamispindade järele suuremates linnades väheneda ja hinnakasv aeglustuda. Arendajad nööri poodidest tühjaks ostma siiski ei pea, kuna demograafilised protsessid võtavad oma aja ja ka kõige negatiivsema prognoosi kohaselt jääb meid 30 aasta pärast alles üle 1,1 miljoni elaniku. Samuti ei maksa ära unustada, et Eesti elamufond on suhteliselt vana ja vajab kaasajastamist. Ja lõppude lõpuks peetakse laialt levinud arvamuse kohaselt kinnisvarasse raha paigutamist kindlaks investeeringuks, mis aitab ka tulevikus kinnisvaraturgu üleval hoida.

Algas Kvissentali kerkivate ridaelamute ehitus

Tartu hinnatud uuselamurajoonis Kvissentalis alustas Villaare OÜ projekti „Kvissentali Kodud“ ehitusega. Esimesed ridaelamuboksid valmivad 2017. aasta lõpuks.

Klaose ja Aeru tänava vahele kerkivad kaasaegsed ja energiasäästlikud ridaelamud energiaklassiga B. Ühes ridaelamus on 4 erineva suurusega ridaelamuboksi ja 2 kahetoalist korterit.

Kvissentali Kodude arhitektuurse lahenduse eest hoolitses endine linna peaarhitekt Tiit Sild. „Kvissentali hoonestuskavaga oleme andnud kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mida järgida,“ rääkis Tiit Sild. „Ridamajade vorm ja värvilahendus on saanud inspiratsiooni lähedalasuvatest Aruküla koobastest.“

Kvissentali Kodude ehitamisel kasutatakse kvaliteetseid materjale ja kaasaegseid ehitustehnilisi lahendusi. „Oleme rõhku pööranud ehituskvaliteedile ja energiasäästlikkusele, et ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Kogu maja soojustatakse uue põlvkonna soojustusmaterjaliga SPU ning välisfassaad viimistletakse imiteeriva kivifassaadiplaadiga, mis annab fassaadile pikaajalise vastupidavuse. Rõdud ja terrassid on praktilistel kaalutlustel valmistatud puidust. Igal korteril on iseseisev gaasikatel ning katusele paigaldame päikesepaneelid, mis toodavad majale elektrit.“

Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on eelmüügi periood juba käimas. „Kvissentali elamurajooni populaarsus on arusaadavatel põhjustel viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodud Tartu parimas uusasumis,“ rääkis Domus Kinnisvara maakler Kaarel Kiidron. „Esimesed Kvissentali Kodud on juba broneeritud ning huvi projekti vastu on kõrge.“

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Registreeri oma huvi: www.kvissentalikodud.ee

 

Kolm Venda said nurgakivi

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 05.04.2017 12:56; kategooriad: Pressiteated
Sildid: , , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eile, 04.04.2017, asetati Tartu populaarseimas uusarenduses Kolm Venda nurgakivi. Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänava kvartali detailplaneeringuga tehti algust juba 2004. aastal ning planeering kehtestati aastal 2009. Avaare Kinnisvara OÜ omandas krundi 2015. aasta aprillis ning maikuus kuulutati välja arhitektuurikonkurss, mille võitis Kauss Arhitektuur OÜ, kuna just nende pakutud lahendus oli terviklikult läbi mõeldud selliselt, et tekiksid mõnusa planeeringuga ja valgusküllased korterid mõnusa sisehooviga.

DJI_0044

Projekt Kolm Venda on veel selles mõttes eriline, et kogu maja projekteerimine ja ehitus toimub BIM (Building Information Modeling) ehk ehitusinformatiivse modelleerimise süsteemi järgi. Maja ehitusega tegi suurte kogemustega ehitusettevõte Ehitustrust algust 2016 aasta novembris ning 2 aastat peale krundi ostmist 2017. aasta aprillis on ehitus jõudnud nii kaugele, et partnerite ja juba projekti omale uue kodu soetanud inimestega asetas arendaja hoonele nurgakivi. „Juba kuu aja pärast võiks toimuda sarikapidu ning esimesed korteriostjad peaksid saama juba jõuludeks oma uude koju“ ütles Avaare Kinnisvara esindaja Martin Sööt.

Domus Kinnisvara ja Avaare Kinnisvara tänab kõiki, kes on oma koduks valinud korterelamu Kolm Venda. Need, kel ostuotsus veel tegemata, ei ole hiljaks jäänud, sest saadaval on veel 3 kolmetoalist, 10 kahetoalist ning 4 ühetoalist korterit.

Kolm Venda – Moodne kodu linnasüdames

Lisainfo: www.kolmvenda.ee

Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Kvissentali

Tartu linna uuselamurajooni Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Fausto Grupp ja Villaare OÜ sõlmisid kokkuleppe ridaelamute arendamiseks Tartus hinnatud Kvissentali linnaosas. Esimesed modernse arhitektuuriga 100 m2 suurused ridaelamud saavad katuse alla juba tänavu sügisel.

“Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodu Tartu linna parimas uusasumis,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Tegemist on kompaktsete, energiasäästlike, läbimõeldud lahendusega ning ümbritsevasse keskkonda hästi sulanduvate ridaelamutega. Esimesed kodud valmivad juba 2017. aasta jõuludeks.

Väärika ajalooga Kvissental on Tartu linna esimene uuselamurajoon, mille hoonestuskava on detailideni läbimõeldud ning linna poolt kinnitatud ja paika pandud on ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodu- ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastikuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.

Kvissentali ühendab linnaga vastloodud taristu: 2016. aastal sai valmis 2 km kergliiklusteid, lisaväärtust annab Tartu kaasaegseim laste- ning noortepark, Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele. “Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi:  võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või rulluisutada,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov. “Selline piirkond on ka peresõbralik: lapsed on taas rohkem värskes õhus, kooli või tööle võib sõita jalgrataste või siis muude kergete liikumisvahenditega, kogu perega saab täiesti tasuta sportida.”

Fausto ärigrupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Ridaelamute eelmüük on juba alanud. Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on huvi Kvissentali Kodude vastu suur, sest varasemalt pole olnud võimalust nii taskukohasega hinnaga Kvissentali elama asuda. Varaselt oma ostusoovist teada andes on võimalik rääkida kaasa oma unistuste kodu kujundamisel.

Registreeri oma huvi: www.kvissentalikodud.ee

Kolm Venda Tartu linna südames

Vaade Pikk tn poolt

Meil on hea meel teatada, et alates tänasest on Kolm Venda korterite avalik müük alanud. Endale sobiva kodu saab välja valida: www.kolmvenda.ee

Fortuuna kvartalisse, lühikese jalutuskäigu kaugusel Emajõe kaldast, kerkivad kaasaegse arhitektuuriga B energiaklassi korterelamud. Kokku 64 korteri ja 3 äripinnaga hooned valmivad käesoleva aasta detsembrikuuks.

Kolm Venda korterelamuid teeb eriliseks:

  • rõhku on pandud energiasäästlikkusele
  • kõik oluline lühikese jalutuskäigu kaugusel
  • läbimõeldud ja kasutajasõbralikke planeeringutega eluruumid
  • turvaline ja ilmastikukindel maa-alune parkla
  • igas elamus on lift
  • jalgrataste hoiuruum
  • kauni disainiga vaikne ja roheline puhkeala mänguväljakuga
  • korterelamud valmivad üheaegselt

Novembrikuust alustas Domus Kinnisvara Kolm Venda korterite eelmüügiga, mis on olnud vägagi edukas. Pooled korterid on juba leidnud endale ostuhuvilise. Varajastel broneerijatel on veel võimalik kaasa rääkida oma unistuste kodu kujundamisel.

Kolm Venda – Moodne kodu linnasüdames

www.kolmvenda.ee

MÜÜGIINFO

 

SandraMetsa                                                   IMG_2798 (1)

SANDRA METSA                                                             KRISTO KIVISALU
sandra.metsa@domuskinnisvara.ee                               kristo.kivisalu@domuskinnisvara.ee
+372 5667 5713                                                             +372 5373 3475

Kolm Venda – moodne kodu Tartu linna südames

kolm-venda-1611

Tartu linna südames Fortuuna kvartalis on pikaajalise kogemusega arendaja Avaare Kinnisvara alustanud kolme korterelamu projektiga. Aadressile Pikk 43//45//47 kerkivad kolm kaasaegset ja energiasäästlikku korterelamut. Kokku on projektis 64 korterit ja 3 äripinda.

2015.aastal toimunud arhitektuurikonkursi võidutööks osutus OÜ Kauss Arhitektuur töö „Kolm“, millest hiljem kujunes välja elamukompleksi nimi KOLM VENDA.

KOLM VENDA arhitektuurse lahenduse kavandamisel võtsid arhitektid eesmärgiks luua terviklik ja vaheldusrikas arhitektuurne ansambel, mille hoonemahud on liigendatud Tartule omaselt väiksemas skaalas. Arhitekt Urmo Mets rõhutab: „Kolmeks jagatud hoonemaht tagab head valgustingimused ning loob inimsõbralikud ja põnevad ruumilised suhted. Kavandasime mitmetasapinnalise hoovi, mis tekitab hubasust ja turvalisust. Õuealal paiknevad mänguväljakud ja neid piiritlev sild rikastab kogu kvartalisisest miljööd.“

Korterelamute kavandamise eesmärk on luua kasutajasõbraliku planeeringuga eluruumid. Lisaks on projektis esimesel korrusel kõrgete lagedega valgusküllased ning avarad korterid, kuhu on loodud madalamad vahekorruse tasapinnad – lavatsid, mis tekitavad korteritele lisapinna. Kõikide korterite juurde kuulub panipaik, võimalik on juurde soetada parkimiskoht ning jalgratta hoiukoht ilmastikukindlas kinnises parklas. Igas majas on lift.

Avaare Kinnisvara esindaja Kalev Kase kommenteerib: „Arendusprojekt KOLM VENDA paneb rõhku energiasäästule ja keskkonnasäästlikule mõtteviisile. Korterelamu energiatõhususe klass on B, mille saavutamiseks ehk madalate kulude hoidmiseks on projekteeritud seda tagavad kaasaegsed ehitustehnilised lahendused.“

Innovatiivse valikuna on kogu projekteerimine toimunud BIM (Building Information Modeling) ehk ehitusinformatiivse modelleerimise süsteemi järgi. BIM puhul on projekteerimisele kuluv aeg märkimisväärselt suurem, kuid selle kompenseerib mitmekordselt hilisem ajakokkuhoid dokumenteerimisel ning ehitusprotsessis. Ehk siis, „paberil“ on alati kergem erinevaid probleeme kõrvaldada ning BIM tagab selle, et ehituse käigus ei teki probleeme, mis tavalise projekteerimise puhul võiksid ilmneda alles ehitusplatsil. Avaare Kinnisvara arendajana ning Ehitustrust ehitajana  näevad uudse BIM teholoogia rakendamises on ehitusvaldkonna tulevikku. Kõige rohkem võidab lõppklient, kes saab hästi projekteeritud ja planeeritud kvaliteetse kodu.

Avaare Kinnisvara üheks tegevusalaks on kinnisvarasse investeerimine ja kinnisvara arendamine. Eelmine kortermaja arendus aadressil Raatuse 68 Tartus pälvis 2015. aastal valminud uute korterelamute arendamise konkursi „Aasta parim ehitis 2015″ esikoha uute korterelamute alagrupis.

Projekti KOLM VENDA korterite eelmüük on juba alanud. Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara kutselise maakleri Kristo Kivisalu sõnul on huvi korterite vastu väga suur. Varaselt oma ostusoovist teada andes on võimalik rääkida kaasa oma unistuste kodu kujundamisel.

Registreeri oma huvi: www.kolmvenda.ee

Domus Kinnisvara saadab V SPAsse

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 13.07.2016 02:10; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Oled alustanud või alustamas oma kinnisvara müüki? Tead, et su sõbral või tuttaval on soov müüa kinnisvara Lõuna-Eestis?

Spa_A4_jpg

Domus Kinnisvara Tartu kontor kutsub osalema juulikuu algusest käima läinud suvekampaanias. Võitja saadame uude luksuslikku novembris avatavasse Kvartalis asuvasse V SPAsse, kes saab nautida koos kaaslasega luksuslikku Deluxe sviiti, romantilist ja lõõgastavat duaalmassaži kahele, rikkalikku hommikusööki ning sauna-ja basseinikompleksi. Lisaks anname võitjale kopsaka kinkekoti Tradehouse-lt.

Lisaks loositavale auhinnale kingime kõigile kampaanias osalejatele ühe inimese pääsme V SPA sauna-ja basseinikeskusesse.

Kampaanias osalemiseks tuleb võtta ühendust Tartu kontori maakleritega. Täpseid kampaaniatingimusi saab lugeda SIIT.

Kampaania kestab kuni 31.08.2016.

Tartu elamuprognoos 2035

Postitaja: Kersti Luik @ 15.06.2016 08:14; kategooriad: Domus, Majandus, Turuanalüüs, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tartu linn on rahvaarvult teine linn Eestis, järgnedes meie pealinnale Tallinnale.  2001. aastal täitus Tartu linnas 100 000 inimese piir, kuid pärast seda on Tartu linna rahvaarv aasta-aastalt aina vähenenud ning 2015. aastaks oli see langenud juba alla 97 000. Väljarännet ja tudengite vähenemist kompenseerib mõneti Tartu regionaliseerumine ja tugevnemine Lõuna-Eesti haldus- ja teenusekeskusena. Samas tuleb silmas pidada, et rändetagamaana on Lõuna-Eesti potentsiaal juba ammendumas. Vilgas ehitustegevus käib sellest hoolimata nii linnas sees kui ka linnalähedastes valdades – kellele ehitatakse, kuhu liiguvad Tartu inimesed ja elamuturg aastaks 2035?

detailplaneeringud

Joonis 1. Tartu linnas ja eeslinnvaldades 2000.-2014. aastal kehtestatud elamumaa detailplaneeringud ja nende realiseerumine. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Ülikoolilinna uute korterite hulk on viimase paari aastaga jõudsalt kasvanud ning arendajate soov uusi kortermaju ja ridaelamubokse ehitada ei näi raugevat (vt. joonis 1). Uute korterite ostjatel on Tartus valikut rohkem kui küll ning see asjaolu on pannud  mitmedki ostjad hinnalangust ootama ja ostuotsuse tegemine võtab hulga rohkem aega kui näiteks aasta tagasi. 2014.-2015. aastal on uute korterite (nagu ka vanade) pakkumine hüppeliselt kasvanud. Madalad intressimäärad soodustavad uue kodu ostmist, mis on isegi lühiperspektiivis üürimisest kasulikum. Hinnad on ammu ületanud 2007. aasta buumi taseme. Kesklinna ja selle lähedased elamuarendused on võrreldes äärelinna ja eeslinnaga oluliselt kallimad.

Eeslinna arendamisloogika on lähtunud eelkõige nõudlusest ’odavatele’, aga hea asendiga kinnistutele. Üldplaneeringu elamualade paigutus ei ole siin tingimata piiravaks. Suuremad elamuarendused paiknevad Tartu linnapiiri lähedal, maanteevööndites ning juba varem välja kujunenud linnalähiste asulate või külade lähiümbrusesse. Uusasumid paiknevad peamiselt linnakeskmest 5–10 km kaugusel, kauguse suurenedes uusasumite hulk väheneb ühtlaselt. Atraktiivsemad uusarendused on Tartu linnapiiri lähedal Vahi alvikus Pärna alleel ja Kaupmehe tänaval, sest sealne hinnatase on inimestele vastuvõetavam kui linnas. 2015. aastal ehitati Vahi alevikku 201 uut korterit ning enamus neist on juba omale uue omaniku leidnud. Vilgas ehitustegevus käib ka linnas – nii on 2015. aastal valminud Tartu linnas 637 uut korterit (Ülejõe 125, Tammelinn 96, Kesklinn 89, Jaamamõisa 63, Karlova 62, Raadi-Kruusamäe 56, Ihaste 42, Veeriku 36, Vaksali 29, Supilinn 23, Tähtvere 17).

Kuigi Tartu rahvaarv on aasta-aastalt pidevalt näidanud kahanemistrende (tingituna negatiivsest iibest ja rändesaldost), on pilt linnaosade ja asumite lõikes väga kirju. Kõige rohkem on elanike arv vähenenud Kesk-Annelinnas, lisaks on elanike arv märgatavalt vähenenud ka Ees-Annelinnas, Raadil, Kastani-Filosoofis, Vaksalis, Raadimõisas ja Ränilinnas ehk siis paneelmajade linnaosades. Elanike arv on kasvanud uueneva elamufondiga asumites nagu Vana-Ihaste, Uus-Ihaste ja Ujula-Kvissentali, vastavalt 770, 670 ja 602 elaniku võrra. Elanike arv on kasvanud Maarjamõisas, Supilinnas ja Taga-Karlovas, vahemikus 192– 329. Rahvastikukasvu eelduseks on uuselamuarendus või elamufondi renoveerimine, mis üldiselt toob kaasa lastega perede sissekolimise. Väikeleibkonnad iseloomustavad pigem rahvastiku vananemist (üksikpensionär), mitte sedavõrd üksikleibkonna nüüdistrendi.

linnastsenaarium

Joonis 2. Uute eluruumide arvu prognoos Tartu linnaosades aastaks 2035. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Tartu linnavalitsus menetleb hetkel umbes pooltsada elamumaa detailplaneeringut, mis looks eeldused veel täiendavalt 2739 eluruumi rajamiseks. Ka vaba elamumaa ressurss on Tartu linnas küllaltki suur. Kehtiva üldplaneeringu elamumaa varu on uute arenduste tihedusi arvesse võttes hinnanguliselt täiendavalt ca 6022 eluruumi. Kõik see kokku võimaldab Tartu linna ehitada täiendavalt 14200 uut eluruumi. Olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise teel on võimalik seda numbrit aga veelgi tõsta.

Kõige suurem elamumaa varu eluruumide arvestuses on Taga-Annelinnas, kuhu on võimalik täiendavalt ehitada ca 2750 eluruumi, Kesk-Annelinnas (2372 eluruumi), Ränilinnas, (1396 eluruumi), Ülejõel (1396 eluruumi), ja Jaamamõisas (1035 eluruumi). Ka kesklinna ümbritsevas jalakäiguvööndis on rohkelt ruumi uute eluruumide rajamiseks. Kõige kitsam on vabade elamumaa kruntidega Kesk-Tammelinnas, Vana-Tammelinnas, Toometagusel, Uueturus, Jalakas, Ees-Annelinnas, Veerikul, Ropka-Tööstuses ja Kastani-Filosoofis (nö 0-kasvu asumid), kus ruumi puudusest tulenevalt kasv on peatunud.

Eeslinnavaldadesse on arendamata detailplaneeringute ja üldplaneeringu maareservi alusel hinnanguliselt võimalik ehitada täiendavalt 21273 eluruumi. Seda numbrit on korter- ja ridamajade osakaalu suurendades muidugi võimalik mitmekordistada. Kõige suurem reserv on Tartu, Luunja ja Ülenurme valdades, kuhu on võimalik hinnanguliselt täiendavalt ehitada vastavalt 6268, 6057 ja 4885 uut eluruumi. Tänaseid sotsiaalmajanduslikke trende, Tartu rolli Eesti asustussüsteemis ja elamufondi uuenemist arvesse võttes on selge, et lähitulevikus nii ulatuslikku elamuehitust ette näha ei ole.

Elamuarendusmahtu kasvatavad aastatel 2015-2035 Vahis, Kõrvekülas, Veibris, Soinastes, Ülenurmes, Ränis ja Märjal just korter- ja ridaelamud, ühepereelamute arendust jääb vähemaks. Eeslinnastsenaariumi tulemusena jätkub eeslinnaränne rändesaldoga 300-500 inimest aastas, mis survestab linnaelu ja selle korraldust nii fiskaalselt, sotsiaalselt kui taristuliselt. Ülearendamine ja vanemate korterite müügisurve linnas tekitab linna elamuarenduses suure tsüklilisuse. Linnaehituslikult avaldub nii uute elamugruppide osalises, poolikus väljaarendamises. Varem või hiljem avaldub see ka Annelinna jt paneelmajakorterite suures ülejäägis, mis vajaksid suuri kapitaliinvesteeringuid moraalse kui füüsilise kvaliteedi tõstmiseks, näiteks ühiselamutena noortele või vanadekoduks.

Kasutatud allikas: Gauk, M., Roose, A. 2015. Tartu elamuprognoos 2035. Rakendusuuring - Tartu Ülikool


AUTOR:

Kersti Luik

Kersti Luik

Domus Kinnisvara maakler

Tallinn ja Tartu erinevad ülejäänud kinnisvaraturust

Ajal, mil kraanade arv suuremates linnades näitab kasvutendentsi ja korterite järelturg üritab visalt uusarenduste tempos kaasa liikuda, on sobiv hetk peatumiseks ja vaadata otsa statistilistele näitajatele. Nii professionaalsete kui ka kodukootud kinnisvaraturu analüütikute lemmikute hulka on kuulunud keskmise palga ja keskmise ruutmeetri hinna seose muudatuste jälgimine. Kui kinnisvarabuumi ajal jäi keskmine palk keskmisest ruutmeetrist sama kaugele nagu Eesti suusataja medalikohast, siis juba madalseisu läbimise järgselt 2010. aastal sai ühe keskmise kuupalga eest soetada 1,3 m2 elamispinda.

Statistikaameti ja Maa-ameti 2015. aasta andmetele tuginedes võib väga üldistatult väita, et korteriostja jaoks on olukord 5 aastat hiljem veelgi soodsamaks läinud. Keskmisi mediaanhindu arvestades saanuks Eesti keskmisena osta ühe kuupalga eest 2,1 m2 pinda. Kas palgad on 5 aastaga tõusnud märgatavalt? Tõesti, kasv on tähelepanuvääriv , kuid 5 aastaga on kasvanud ka kinnisvara hind. Eelkõige näitab kasvanud ruutmeetri maht seda, et märgatavalt on suurenenud diferents eri maakondade näitajate vahel. Harju ja Valga maakonna kinnisvaraturgude vahele jääb tohutu kuristik, mis paraku kõikide märkide järgi üha süveneb. Kui Tallinnas, aga ka Tartus, ei saa ühe kuupalga eest soetada ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal on vastav näitaja juba 9,3 m2. Kui arvestada, et Valgamaa keskmine palk on viimase 2 aastaga suurenenud 13 % ja korterite keskmine mediaanhind langenud 4,5 %, siis võib prognoosida, et peagi ületatakse ka maagilise 10 m2 piir ühe kuupalga kohta. Ebaõnnestunud regionaalpoliitika selge tulemus.

Üle-eestiliselt ongi vaid 2 maakonda – Harju ja Tartu – kus keskmise kuupalga eest ei saa soetada ühte ruutmeetrit. Tõsi, Tartu on sellele väga lähedal ja võib öelda, et heade mõtete linnas koos ümbritsevate valdadega valitseb hindade mõttes kinnisvaraturu tasakaal. Tallinn jääb analüütikute unistuste olukorrast veel maha, kuid mitte lootusetult. Näiteks buumi aegadel sai Tallinnas ühe kuupalga eest osta vaid 0,5 m2 elamispinda. Keskmise brutopalga edasist käekäiku prognoosida on keeruline, kuid korteriomandite keskmine hind näitab Tallinnas stabiliseerumist, mistõttu võib väita,et käärid keskmise palga ja kinnisvara hinna vahel suurenemas ei ole. Seega, parafraseerides klassikuid, siis Eesti kinnisvaraturu tervis on hea, kuid mitte lootusetu.

maakonnad