Tarbijate kindlustunne hoiab kinnisvaraturgu üleval

Tarbijate kindlustunde indikaator on näitaja, mida Eesti Konjunktuuriinstituut arvutab igakuiselt ning mis oma sisult on pere ja riigi majandusolukorra, töötuse ja säästude prognoosi saldode aritmeetiline keskmine. Hulk viimaste kuude ja aastate pressiteateid lõpeb tõdemusega, et tarbijate kindlustunne on endiselt kõrge. Näiteks maikuus avaldatud kindlustunde indikaator (–3) on oluliselt parem pikaajalise keskmisest (–9). On põhjust rahuoluks.

Kinnisvaraturuga on tarbijate kindlustunne seotud kõige otsesemalt. Tarbija teeb oma otsuseid kodu, kinnisvara, eluasemelaenude või investeeringute osas siis, kui tal on selge arusaam ja kindlustunne tuleviku suhtes. Kui puudub kindlus oma töökoha püsimise või riigi majandusliku ja poliitilise stabiilsuse osas, siis on tarbija ettevaatlik ja ei ole aldis kinnisvaraga tehinguid tegema ja näiteks eluasemelaenu jääki suurendama. Pea külm ja jalad maas suhtumist õpetas meile viimane majanduskriis piisavalt ja õppetunnid sellest püsivad veel piisavalt hästi meeles. Seepärast polegi midagi imestada, kui vaadata tarbijate kindlustunde viimase kümnekonna aasta aegridu, et kõige kehvem kindlustunne on olnud ajal, mil majanduse ja kinnisvaraturu taevas liikusid eriti tumedad pilved. Nimelt, kindlustunde indikaator oli tugevalt miinuses 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta esimesel poolel, kus indikaatori kõrgpunktiks jäi -37. Pärast seda perioodi on kõikumist küll olnud, kuid näitaja on valdavalt olnud stabiilne ning tarbija tundnud ennast hästi. Kuna võiks tavakodanik ennast hästi tunda? Siis, kui tal on kogutud piisavalt sääste, mis võimaldavad rahulikuma südamega tulevikku vaadata. Eesti Panga andmed toetavadki eelmist väidet ja kinnitavad seda, miks kindlustundega on lood pigem hästi. Aastaid oleme olnud olukorras, kus keskpank on saanud raporteerida seda, et majapidamiste säästud kasvavad kiiremini kui laenukohustused. Nii eraisikute kui juriidiliste isikute raha hulk pangakontodel on aegade kõrgeimal tasemel ning kahtlemata tekitab see fakt turvatunnet ja toob suurema rahu hinge. Kui siia juurde lisada infokild, et 2017 I kvartal jõudis tööjõus osalemise määr varasemate aastatega võrreldes rekordtasemele, siis on kindlustunde puzzles ka see koht tugevalt tsementeeritud.

Tarbijate kindlustunnet võib kokkuvõtlikult nimetada kinnisvaraturu vundamendiks. On inimestel rahu majas, mõni euro rohkem säästetud ja usk tulevikku helge, siis pole põhjust ka kinnisvara arendustegevuses pidurit vajutada. Nii ongi kinnisvaraturu tänane üldjoontes hea seis otsekui peegeldus tarbijate kindlustundest. Kui ka turu vundamendis on mõni mõra, siis üldistatult võib tõdeda, et turg on stabiilne, inimesed vahetavad elamispindu vastavalt tegelikele vajadustele ja võimalustele ning magada võivad rahulikult kõik kinnisvaraturu osalised.

2015 on kinnisvaraturul uusarenduste aasta

Paldiski mnt 5

Üle pika aja tundub kinnisvaraturul olevat harukordne olukord, kus enamus turuosalistest on lähima aasta suhtes valdavalt ühel meelel. Stabiilsus ja rahunemine on peamised märksõnad, mida turuanalüüsidest võib välja lugeda ning vaid vähesed tahavad sellele vastu vaielda. Kinnisvarasektori jaoks on tegemist enneolematu seisundiga, sest senini on harjutud turul rohkem üles-alla kihutama ning stabiilsetes oludes tegutsemine nõuab nüüd omajagu kohanemist.

Ennustamine on teatavasti tänamatu töö ja kahtlemata on täna keeruline hinnata, milliseks lähiaastad kujunevad ning kuidas võib meie majandust ja kinnisvaraturgu mõjutada järgnevatel aastatel näiteks Põhjamaade majanduse liikumise trajektoor või idanaabri tegevus ühes ja teises riigis. Stabiilsuse poolt räägivad aga mitmed faktid: kui tarbijate kindlustunne püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel ja see annab põhjuse loota nende aktiivseks tegutsemiseks, siis selle nö tasandab ära osa ärisektorite (eelkõige ehitus ja tööstus) madal kindlustunne, kui laenude aluseks olev euribor on jätkuvalt all ja lausa kutsub laenu võtma, siis selle tasandavad ära Eesti Panga uued nõuded eluasemelaenude väljastamisele alates märtsist, millega ohjatakse laenukasvu ja kinnisvara hindade kasvu. Palkade märkimisväärset hüpet ülespoole 2015. aastal ei julge keegi prognoosida ning kinnisvara hinnad on paari viimase aastaga rabelenud mudast välja, läbinud kiire tõusufaasi ja sellele järgnenud korrektsiooni. Ühesõnaga, eufooriaks põhjust pole, kuid puudub ka põhjus pessimistlike nootide võtmiseks. Tallinna korterituru uus normaalsus on kuskil 550-650 korteritehingu peal kuus ja hea, kui keskmine hind suudab püsida 1400 €/m2 juures. See, mis aasta alguses võib langeda, tehakse järele kevadel või aasta lõpus. Analüütikute töö kipub kujunema rutiinseks, sest suuri üllatusi ja kõikumisi pakub turg vähe.

Aga aasta päästavad ära uusarendused, mis eelnevast jutust end eriti heidutada ei lase. Juba ehitusvalmis või kohe ehitusse minevad projektid rikastavad rahulikku turgu kõige erinevamate pakkumistega. Õhus on õhkõrna ülepakkumise lõhna ja see sunnib arendajaid pingutama eristumise suunas, mistõttu aasta toob juurde põnevat arhitektuuri ja sisekujundust, kõige erinevamates asukohtades olevaid pakkumisi, nutikat turundust ja atraktiivseid kampaaniaid. Hea aasta tuleb reklaamifirmadele, kes aitavad objekte senist rohkem turundada ja laialivalguvat sisu paketeerida ning kinnisvarafirmadele, kes hindavad kainelt turuolukorda ning rakendavad müügi tulemuslikkusesse kogu oma kogemuste ja oskuste arsenali. Uute kodude ostuhuvilistele terendab vähemalt Tallinnas ja Tartus hea aasta, kus valikut on lähtuvalt rahakoti paksusest piisavalt ning pakkumine muutub üha mitmekesisemaks.