Domus Kinnisvara ajaveeb

Nädala alguses kirjeldasid uudisteportaalid pikalt tuntud korvpallitreeneri lumevangis viibimist Jõelähtme vallas. Vaieldamatult ekstreemsed lumeolud teevad meele mõrudaks paljudel ja eriti majaomanike kannatus ning füüsiline vorm pannakse tõsiselt proovile.

Samas on hetk sobiv selleks, et vaagida olukorda ka kinnisvaraturu kontekstis. Mingi moraal ja õpimoment võiks Monika järgselt rahunenud rahvale ju tekkida. Eriti linnadest väljaspool elavad inimesed kogesid selgelt, mida tähendab suure lumesaju aegadel keskustest kaugemal elamine. Probleemid on tööle ja kooli pääsemisega, mure toidu hankimisega jne. Maal elamisel on olemas oma tugevad küljed – rahu, vaikus, puhtus, privaatsus, odavam soetamismaksumus jms. Klassikud ütlevad, et igal asjal on oma hind. Ka korvpallitreener peaks mõistma, et elades üksildases kohas ja nautides suvel linnulaulu ja värsket õhku, siis on selle hinnaks tõsiasi, et antud kliimavöötmes elades peab arvestama sellega, et talvel ei saa niisama lihtsalt koju ega kodust minema. Kui küsida kinnisvara ostuhuviliste käest, miks nad tahavad maale maja osta, siis on sagedaseks vastuseks soov eraldatavuse järele. Eestlastele meeldib privaatsus. Emotsionaalsetel kaalutlustel tehtud ostuotsused võivad aga kurjalt kätte maksta, kui pole kõiki aspekte arvesse võetud.
Eraldatud krundiga, rahu ja vaikust hindav inimene, peaks enne maale maja ostmist küsima lisaks tavalistele maja juriidilist ja ehitustehnilist poolt puudutavatele küsimustele esitama veel mõned pragmaatilised küsimused:
• Kas minu töö on selline, mis võimaldab liikumist vaba graafiku järgi või pean olema tööl kellaajaliselt?
• Kas teiste pereliikmete, eelkõige laste, elukorraldus võimaldab paindlikkust?
• Kas minu töö võimaldab või soovitud elustiil ikka näeb ette pidevat laste transportimist kooli, trenni, sünnipäevadele, sõprade juurde?
• Kas suuremad kulutused transpordile, sh mootoriküttele, vastavad keskuses teenitavale sissetulekule?
• Kas talveperioodil nädalate ja nädalate kaupa lume viskame teelt, katuselt, kasvuhoonelt ja koerakuudilt vastab teie soovidele ja unistustele ideaalsest elust?
• Kui palju teie pere logistika sõltub ühiskondliku transpordi lähedusest ja toimivusest?
• Kas külma talve puhul tekkivad suuremad kulutused maja kütmiseks mahuvad ära teie pere eelarvesse?
• Kas olete arvestanud ohuga, et ääremaal maja ostes tuleb äkki piltlikult öeldes lisaks nööbile osta juurde ka pintsak ehk Yarise asemele osta Land Cruiser?

Neid küsimusi üle lugedes tekib tahtmine soovitada maja osta just nimelt talvel. Siis on paljud miinused selgemini nähtavad, maja soojapidavuse, ehituskvaliteedi ja muud olulised faktid saab paremini teada, ostuotsust ei sega grill-liha lõhn ega ööbikute laul ning reaalne pilt tulevast elust on oluliselt naturaalsem. Kui juba Monika järel tundub mõni talukoht kena, siis on põhjust eeldada, et suvel on koht veelgi ilusam. Ja kui olete kõik põhjalikult läbi kaalunud ja ostuotsuse langetanud erinevate vaatenurkade analüüsi järgselt, siis võib kindel olla, et te ei lase ennast välja viia ühestki lumetormist, ei süüdistada Eesti riiki selles, et olete otsustanud asuda elama põlislaante ja metsade keskele ning naudite elu sellisena, nagu te ise valinud olete.

Reede hilisõhtul jõuad kohale. Laupäevase päeva niidad muru ja koristad. Kui väga väsinud pole, siis õhtul viitsid sauna teha. Pühapäeva hommikul hakkad pakkima, et jõuda õigel ajal praami peale ja normaalsel ajal koju. Tuleb tuttav ette? Jah, te olete veetnud nädalavahetuse Saaremaa suvekodus. Seljataha on jäänud tundide pikkune autosõit, ootamised sadamas, praamisõit ja idüllilised tegevused suvekodus. Põhja-Eesti poolt tulles on üks sõit minimaalselt 4 tundi ja teine samapalju ehk tubli tööpäeva kulutad kokku transpordi peale.

Oleme kolleegidega arutanud, et mis on olnud Saaremaa (ka teiste saarte) fenomen ning jõudnud järeldusele, et eelkõige mälestus vanast ajast on see, mis on tekitanud alates 90-ndatest päris korraliku buumi ka Saaremaa kinnisvaraturul. Muidugi on seal märkimisväärselt nõudlust tõstnud tublid Skandinaavia kodanikud, aga ka mandri-eestlaste roll on suur. Kuvand Saaremaast, kuhu nõuka-ajal pääsemine oli justkui minek välismaale, piiratud ja ihaldatud tsooni, on visa meie mäludest kaduma. Saaremaa on müünud enese eksklusiivsust, mida üle mere olek hõlpsalt ka võimaldab. Sinna minekut on reklaamitud kui võimalust „olla ära ja omaette teistsuguses maailmas“ ning see on töötanud hästi. Eestlastest suvekodu otsijate jaoks on see saar olnud üks suuremaid lemmikuid.

Viimasel poolaastal on aga meie Lääne-Eestis tegutsevad maaklerid täheldanud klientide kasvu, kes on müünud oma suvekodu Saaremaal ja otsivad nüüd asenduseks kohta põhiliselt Läänemaa ranniku äärsetes valdades. Kuna põhiline osa klientidest tuleb Tallinna piirkonnast, siis on nad otse öelnud, et on ikka suur vahe sees küll, kas sõita autoga kohale 1-1,5 tundi või oodata sadamates ja sõita pool päeva. Just transpordi arvelt tahetakse kokku hoida nii aega kui ka raha ehk inimesed on muutunud palju ratsionaalsemaks.

Kuigi vaadatakse nii maade kui majade suunas, siis põhiline nõudluse objekt on täna ca 500 000 kr maksev maamaja. Läänemaal on koos Haapsaluga pakkumises ca 200 maja, nii uuemaid kui vanemaid, kuid põhiliselt otsitakse ikka unikaalseid objekte, millel vanust pool sajandit ja enamgi veel. Maa ostmise ja sinna suvekodu ehitamise osas ollakse veel mõnevõrra ettevaatlikud, kuna ehitushind on paljudel juhtudel siiski oluliselt kõrgem kui valmismaja hind. Lisaks vanade majade hõngu ja omaaegset arhitektuuri ei ole võimalik kaasaja vahenditega enam kuidagi saavutada. Maaklerid on ka täheldanud, et vanu maju ja talukohti eelistatakse rohkem sellepärast, et kui vanasti maju ehitati, siis valiti väga hoolikalt asukohta ja seepärast on levinud tugev uskumus, et vanad talukohad on hea auraga.