Domus Kinnisvara ajaveeb

2011 aasta on läbi. Selle viimane kuu Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korteriturul oli väga sarnane 2010.aasta detsembrikuule, sest elamispindade tehinguid tehti üllatavalt palju vaatamata jõulukuu märksõnadele: jõulurahu, kingitused ja päkapikud. Küllap kellegi kingikotis oli ka korter.

Vaatamata majandusolukorda negatiivselt ilmestavatele uudistele, tehti Tallinnas detsembrikuus 2011. aasta kõige rohkem tehinguid. Maa-ameti tehingustatistika põhjal oli notariaalseid ostu-müügitehinguid lausa 610. Veidi rohkem oli elamispindade ostusid 2010. aasta novembris (619), kuid tendentsina näitab üsna selgelt, et aasta viimased kuud on aktiivsed.

Mis on põhjus, et just aastavahetusele eelnevalt otsustatakse tehingusse minna? Ei ole ju pakkumiste arv ja objektide struktuur oluliselt muutunud. Pankade laenutingimused ei ole samuti leevenenud, pigem vastupidi – mitmendat kuud järjest on laenuintressid kasvanud. Maaklerite sõnul on üllatavalt palju isegi neid ostjaid, kes laenuraha ei kasuta. Seega ühest põhjust, et miks aasta viimased kuud on kõige aktiivsemad, on väga raske välja tuua.

Eesti majandus on stabiliseerunud, kuid järgmiste aastate väljavaade pole roosiline. 2011 aasta majanduskasv ca 8% on justkui illusioon, sest 2009 aastal eelnes ca 14% langus. Tööpuudus oli möödunud aastal umbes 12%, uueks aastaks prognoositakse selleks 10%. Palgakasvu kogevad ainult riigikogulased. Need mõned, kuid olulised ostuvõime mõjurid ei kasvata kinnisvaraturul nõudlust.

Eelnevat arvestades jääb minule paratamatult mulje, et eelmiste aastate viimaste kuude ostuotsused on tingitud inimeste veendumusest, et enam halvemaks minna ei saa, vaid pigem läheb paremaks. Ehk kinnisvaraturg on kriisi läbinud, hinnad on põhjas ära käinud ning nüüd, mil majanduslik olukord on pigem stabiilne, on mõistlik kasutada kinnisvaraturu olukorda investeerimiseks. Teine variant on see, et otsitakse võimalusi raha paigutamiseks euro väärtuse languse eest. 2010.aasta lõpus oli edaspidise kasvuootuse põhjuseks suure tõenäosusega euro, millest nähti garantiid, et halvemaks ei lähe. Tänavuse majandusfooni loovad maailmamajanduse olukord ja Euroopa finantskriis, mille mõjuna on euribor-i langenud ajaloo madalaimale tasemele, mis omakorda toob kaasa laenuraha odavnemise – laenuvõtjatele atraktiivne võimalus. Seega ka negatiivsete uudiste tõttu on kinnisvaraturul positiivsed arengud.

Positiivsed arengud on mõjutanud ainult tehingute arvu, mitte niivõrd hindasid, sest Tallinna korteriomandi tehingute keskmine hind oli kolmandat kuud järjest väikses languses. Seega valmisolek on tehinguid teha, mitte rohkem maksta.

Tartus tehti detsembrikuus 89 tehingut, mis on 16 võrra vähem kui novembris. Keskmine hind vastupidiselt Tallinna hindadele hoopis kasvas kolmandat kuud järjest, jõudes tasemeni 864 €/m².

Pärnu detsembrikuu tehingute maht jõudis 47 tehinguni, saavutades keskmiseks hinnaks 697 €/m². Mõlemad näitajad on novembrikuuga võrreldes kõrgemad, kuid 2011 aasta teiste kuudega võrreldes pigem keskmised.

Narva linna 38 korteriomandi tehingu keskmine hind oli detsembrikuus 343 €/m², mis on kogu aasta lõikes kõrgeim tulemus.

Noored jahivad õdusaid, mugavaid ja väikese kiiksuga kortereid – pakkumisi pole piisavalt. Loe pikemalt Eesti Päevalehest, kuidas kommenteerisid olukorda Liia Laid ja Ingvar Allekand.

Novembrikuu näitas sügiskuuna ka kinnisvaraturul mitmekülgset palet. Maa-ameti tehingute statistika ja Domus Kinnisvara maaklerite kogemuste najal saame kommenteerida toimunut.

Tallinnas oli novembrikuus esialgsetel andmetel 559 tehingut, mis on 2011 aasta kõige parem tulemus. 2010 aastal oli samuti novembrikuu tehingute hulk aasta kõrgeim, ulatudes 619-ni. Tänavu ja möödunud aasta viimastel kuudel on tehtud järjest enam tehinguid, mistõttu võib eeldada, et ka detsembrikuu jääb sarnasele tasemele.

Hinnatasemed on olnud vaikses, kuid üsna pidevas kasvutrendis. 2011 aasta novembrikuu keskmine hind on 13% kõrgem kui aasta tagasi, olles tänavu 1068 €/m². Oktoobrikuuga võrreldes on keskmine hind langenud ca 1%, aasta algusest alates on hinnakasv ca 11%.

Domus Kinnisvara Tallinna elamispindade maaklerite sõnul on nõudlus heas seisukorras korterite vastu jätkuvalt olemas. Eks see nõudlus olegi tehingute mahu ja hinnakasvu mootoriks. Seejuures rõhutavad Domus Kinnisvara maaklerid, et pakkumine ei vasta nõudlusele, sest ostjate valmisolek on siiski väiksem kui küsitud hinnad. Eriti hästi jääb see silma halvas, remontivajavas seisukorras korterite puhul, kus müügihind ei vasta turutasemele.

Tartus tehti novembris 105 korteriomandi tehingut, mis on veidi rohkem kui oktoobris. Ka keskmine hind kasvas, olles oktoobrikuuga võrreldes ca 7% kõrgem (811 €/m²). Seejuures ei ole tehingute statistikas mingeid erilisi hinnamuutusi ka korterite suurusi arvestades. Kui ma kirjutasin oktoobrikuu Tartu korteriturust, siis peamise turgu kirjeldava faktina sai toodud keskmise hinna langus, mille põhjustas suuremate korterite ülepakkumine. Kuigi maaklerite sõnul on 4-toalisi kortereid jätkuvalt palju, siis tehingutes enam ülepakkumisega kaasnev hinnalangus ei kajastu. Pigem on olukord hoopis vastupidine, sest suurte korterite tehinguid oli novembris tavapärasest rohkem. Korterite, mille pindala jääb vahemikku 70-240 m², tehinguid oli septembris 14 (keskmine hind 585 €/m²) ja oktoobris 12 (keskmine hind 709 €/m²), kuid novembris lausa 25 ning tehingute keskmine hind 777 €/m².

Pärnus jätkub sarnane keskmise hinna langus nagu eelmiselgi aastal. Suvepealinnale omaselt oli aktiivsem periood suvel, mis nüüdseks on raugenud. Korterite tehinguid tehti 2011 novembris 38 ning nende tehingute keskmine hind oli 648 €/m². Kuigi eelmisel aastal oli ostu-müügitehinguid veidi rohkem (45), siis keskmine hind oli madalam (619 €/m²).

Narvas tehti Maa-ameti tehingustatistika järgi novembrikuus 52 tehingut, mis on aktiivsuse poolest 2011 aasta teine tulemus, sest juunis tehti 54 korteriomandi tehingut. Keskmine hind oli novembris 339 €/m², mis on samuti väga hea tulemus. Samaväärne keskmine hind oli juulikuus. Siiski võib öelda, et Narva korteriturul olulisi muutusi toimunud ei ole.

2011 aasta on kinnisvaraturul olnud üldjoontes positiivne – ostu-müügi tehinguid on tehtud rohkem ning ka hinnad on tõusnud. Sellise sõnastusega jääb paratamatult mulje, et kogu sektor on mõõnast läbi ja rühkimas uutele kõrgustele. Kahjuks või õnneks nii ei ole. Kui Eesti eelarvepoliitikat ja majandust on eeskujuks tuues kiidetud, siis kohalik elanik on see, kes oma ostujõuga kinnisvaraturul osaleb. Tema jaoks on tähtis see, et reaalpalk pole enam ammu tõusnud ja hinnatõus sööb ära võimalikud säästud. Seega ei pruugi ta olla laenukõlbulik, mis on vajalik kinnisvaraturul osalemiseks. Samuti mängib olulist rolli Euroopa finantskriis, mille mõju me alles hakkame kinnisvaraturul märkama.

Tallinna korteriturg oli III kvartalis aktiivne – tehinguid oli võrreldes II kvartaliga veidi rohkem ning ka keskmine hind tõusis. Sarnase stsenaariumiga oli ka 2010 aasta, sest tehingute maht on enam-vähem sama, kuid keskmine hind on pidevas tõusujoones. Kolmanda kvartali keskmine hind oli umbes 4% kõrgem kui teises kvartalis, kusjuures II kvartali hinnad tegid 10%-lise hinnahüppe. Käesoleva aasta III kvartali Tallinna korteriomandite keskmine hind on ca 18% kõrgem kui 2010 aastal samal ajal.

Pakkumiste arv on Tallinnas kinnisvaraportaal City24 andmetel üsna stabiilne, jäädes vahemikku 10 000 – 11 000. Seega suuri kõikumisi ei ole. Tõenäoliselt müüjate hinnaootuse taustal on keskmine küsitud hind peaaegu iga kuu veidi tõusnud. Seejuures on huvitav, et septembris oli keskmise tehingu- ja pakkumishinna vahe ainult 14%. Tavaliselt on see näitaja 20-25%. Seega võiks öelda, et ostjad maksid enam-vähem seda hinda, mida müüjad küsisid ja kauplemist oli vähem.

Eelnev jätabki mulje, et Tallinna korteriturg ujub majandusega vastuvoolu. Pigem on põhjus kinnisvaraturu omapäras, et kõik toimub ja kajastub statistikas viitajaga. Kodu ostmine-müümine võtab vähemalt 1-2 kuud aega. Seega tänaste majandusuudiste mõju kinnisvaraturule avaldub IV kvartalis.

Teistes linnades on liikumised olnud vägagi erisuunalised. Näiteks Tartus on korteritehingute arv kasvanud nii II kvartaliga kui ka möödunud aasta III kvartaliga võrreldes. Kuigi Tartu korterite keskmised hinnad on natukene tõusnud võrreldes aasta varasema perioodiga, siis käesoleva aasta II kvartaliga võrrldes on keskmine hind pigem langenud. Pärnus on nii tehingute arv kui ka hinnad liikunud sel aastal täpselt samas rütmis ja mahus eelmise aastaga. Tehingute arv on seega püsinud II ja III kvartali lõikes stabiilsena ning hinnad on mõne protsendi võrra tõusnud. Narvas seevastu on korteritehingute arv olnud tugevas languses ning hinnad püsinud stabiilsena. Seda nii käesoleva aasta II ja III kvartali võrdluses kui ka võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Mõeldes sellele, mis saab IV kvartalis, siis on suurimaks mõjuriks majanduskeskkond. Kui 2010. aasta neljas kvartal oli Tallinna korterturul väga aktiivne, siis praegune majanduslik taust on eelmise aastaga võrreldes erinev. Finantskriisi põhjustatud ebamäärasus ja teadmatus lähiaja muutuste suhtes on üks tegur, kuid reaalselt kinnisvaraturule mõju avaldav asjaolu on suure tõenäosusega kasvavad intressid.

Suurima tehingute mahuga elamispindade sektoris on korteriturul toimunud mõningane liikumine. Seejuures Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korteriturust jäi silma Tartu, kus tehingute maht ja keskmine hind on kõige enam langenud.

Käesoleval aastal on Tartus tehtud enim tehinguid augustis, mil uue omaniku leidis 115 korterit, kuid oktoobrikuuks vaibus aktiivsus 97 tehinguni. Nii nagu ostutehinguid on kaks kuud järjest jäänud vähemaks, on ka keskmine hind augustikuu tipptasemest teinud korraliku languse. Kaks kuud tagasi oli keskmine hind 903 €/m², oktoobris oli see 760 €/m². Seega on toimunud hinnalangus ca 15%. Tuleb ka tunnistada, et 760 €/m² on 2011.aasta madalaim tulemus.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on nüüdne hinnatase madalam. Kui 2010.aasta oktoobris maksti korteri eest keskmiselt 827 €/m², siis tänavune hind on 8% sellest väiksem.

Peamiselt on hinnalanguse põhjustanud suuremate korterite hinnad. Lähenev kütteperiood tõi pakkumisse väga palju 4-toalisi kortereid, millega on tekkinud tõsine ülepakkumine, mis paratamatult viib hinnad alla. Nii oli näiteks septembris 70-240 m² suuruste korterite 1 m² hind 585 €, samal ajal kui kõikide korterite keskmine hind oli 793 €/m². Oktoobris langesid enam-vähem kõikide suurustega korterite hinnad.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Tallinnas oktoobris 541 korteriomandi ostu-müügi tehingut. See on sama palju kui augustikuus, mille kohta tol korral sai mainitud, et tegemist oli käesoleva aasta kõige kõrgema tulemusega. Oktoobrikuus toimus muutus keskmise hinnaga, mis võrreldes septembrikuu keskmisega langes ca 4%. Tegemist on marginaalse kõikumisega, millesarnane on toimunud aprillikuust alates. Just naljakuust alates on Tallinna korterite keskmine hind üle 1000 €/m². Eelmise aasta oktoobrikuu hinnavõrdluses on tänavune keskmine hind ca 9% kõrgem.

Pärnu ja Narva linnas on korterite tehinguid sarnaselt vähe. Oktoobrikuu tulemus Pärnus oli 36 tehingut ja Narvas 38. Mõlemas linnas vähenes nii tehingute hulk kui ka keskmine hind. Kui Ida-Virumaa pealinna korterite keskmine hind kõigub ühes kuus üles ja teises alla, siis suvepealinna korterite keskmine hind on juulikuust alates languses. Suvine kõrghooaeg elamispindade turul saavutas keskmiseks hinnaks 843 €/m², mis kolme kuuga vähenes umbes 21%, olles oktoobris 660 €/m². Sarnane hinnalangus toimus ka 2010. aastal, mil suvine hinnatase (740-750 €/m²) vähenes oktoobriks tasemele 627 €/m².

Neljas suuremas linnas, milles Domus Kinnisvara tegutseb, pakub korteriturg huvitavaid väljakutseid ning palju tööd. Nagu ikka on suurim maht Tallinnas, mis Maa-ameti tehingustatistika alusel oli septembris 509 tehingut. Tegemist oli aasta teise tulemusega, sest augustis tehti Tallinnas 541 korteriomandi tehingut.

Tehtud tehingute keskmine hind oli 1117 €/m², mis on 6% kõrgem kui augustis. Tegemist on mitmendat kuud järjest toimunud kasvuga, mis tegelikult paneb ka veidi imestama. Hinnakasvu võib sõnastada ju nii, et septembris maksti korteri eest kõrgemat hinda kui augustis. Samas on meedias nii Eesti kui Euroopa ja maailma majanduse kohta kajastatud teemad pigem negatiivsed. Ning ka Eesti majandususaldusindeks kahanes septembris juba kuuendat kuud järjest. Seega ei lähe kokku kinnisvaraturu jaoks negatiivne majanduslik taust ja Tallinna korterite hindade kasv.

Miks siis hinnad kasvavad? Üheks põhjuseks on ebapiisav pakkumine, sest paljudele müügis olnud korteritele tekkis mitu reaalset ostjat. Teiseks on tehingute hulgas arendusprojektide korterid, mis on järelturu korterite hindadest kõrgemad. Need omakorda on paratamatult mõjutatud ehitushindadest, mille surve on samuti ülespoole. Kolmandaks on ka pangad aktiivsemad laenusid väljastama. Sellele viitab ka pankade info, et väljastatud laenude hulk on pidevalt kasvanud.

Tartu korteriturul oli septembris samuti üsna aktiivne kuu, sest tehingute arv oli sarnaselt Tallinna omale käesoleva aasta teine tulemus. Kui augustikuu maht oli aastases lõikes rekordiliselt 115 tehingut, siis septembris käidi notaris 106 korral. Seejuures langes keskmine hind 12%, saavutades tulemuseks 794 €/m².

Pärnus valitses turul pigem stabiilsus, sest olulisi kõikumisi ei olnud. Kokku tehti 42 korteriomandi tehingut ning keskmine hind oli 701 €/m².

Narva korteriomandite tehingute maht oli aastases võrdluses üsna hea, sest tehinguid oli 45, mis on üle keskmise tulemus. Korterite keskmine hind tegi suure hüppe (18%) hinnale 315 €/m², kuid väheste tehingutega piirkondades on sellised kõikumised omased.

Tüüpiline klient otsib remontivajavat maja hinnaklassis 130 000 – 150 000 eurot Nõmme, Pirita või Kristiine piirkonnas. Otsitakse eramut, kus mõningate ehitustööde järgselt saab elama asuda. Keskmisest jõukam ostja vaatab kaasaegset, eksklusiivset maja, hinnaklassis 300 000 eurot ja rohkem. Eelistatud piirkonnad Nõmme, Kakumäe, Pirita. Tehinguid kinnistutega hinnaklassis 500 000 eurot ja enam, on leida vaid Piritalt ja Kesklinnast, kus selliste uute elamute hulk ning seeläbi ka pakkumine on suurem. Pirita linnaosas tehti 45 hoonestatud maa tehingut, keskmine hind 226 000 eurot. Leidub üksikud tipphinnaga tehingud vahemikus 500 000 – 1 000 000 eurot. Aasta tagasi selliseid tehinguid veel ei toimunud.

Tavaliselt aktiivse Mähe piirkonna suvilaid on müüdud oluliselt vähem kui 2010 aastal (vaid 3 tehingut hinnaga 28 000 – 46 000 €) 2010 aastal 20 tehingut.

Nõmme linnaosas tehti 44 hoonestatud kinnistu tehingut, keskmine hind 161 000 eurot. Märgata on huvi suurenemist Nõmme piirkonnas majade vastu. Müüdud on 22 remontivajavat elamut, hinnavahemikus 130 000 – 190 000 eurot. Võib väita, et osa neist läheb kindlasti lammutusele. Nimelt napib Nõmme piirkonnas häid suuri krunte, mistõttu ostetakse tihtipeale amortiseerunud (mõnikord siiski ka heas seisukorras ent kliendi soovidele mittevastava planeeringu või arhitektuuriga) eramu küllaltki kõrge hinnaga (ca 160 000 – 180 000 eurot), see lammutatakse ja ehitatakse uus. Seetõttu võib arvata, et Nõmme eramutesse (ost +lammutus+ renoveerimine/ehitus) tehtavad investeeringud kinnisvaraostjate poolt on isegi suuremad, kui Pirital. Hoonestama maid on müüdud möödunud poolaastal vaid 3. Endiselt on Nõmmel levinud mõtteliste osade müük, mida mujal Tallinna linnaosades kohtab oluliselt vähem.

Pärast kinnisvarakriisi hakkas Harjumaal muu kinnisvara tehingute kõrval kasvama ka  hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Viimase kolme aasta madalaim tase jäi 2009 aasta esimesse poolde, mil tehti vaid 382 tehingut. Hiljem on poolaasta jooksul tehtud stabiilselt üle 500 tehingu. Tänavu on siiski elamute tehinguid varasemaga võrreldes vähem nagu teisteski kinnisvara sektorites. Kogu Harjumaa tehingute arv vähenes möödunud poolaastaga võrreldes 15%  ning Tallinnas 12%. Tehingute hulga vähenemine valdades on olnud erinev. Suurima languse on läbi teinud Rae ja Kiili vallad. Sealne varasem suur tehingute arv tuli rohketest arendusprojektidest, mis piirkonnas buumi aegadel tehti (Rätsepa kodu, Peetri küla, Karla küla, Järveküla, jt). Ajapikku on hulk nendest eramutest leidnud omale püsielanikud. Siiski tähendavad toonased rohked eramuarendused ka suuremat tehingupotentsiaali ning nn „põlluarendustes“ on samuti veel piisavalt müümata krunte.

Valdadest populaarsemad Viimsi ja Harku

Harjumaa omavalitsustest asub kõige aktiivsem kinnisvaraturg mõistagi Tallinna linnas. Ka valdade „edetabelit“ kroonivad vahetult Tallinnaga piirnevad vallad – Viimsi, Harku, Rae, Saku ja Saue. Tallinnast kaugemale jäävates valdades  kinnisvaraturg kohati seisab, nii näiteks tehti Aegviidu vallas 6 kuuga vaid 1 tehing hoonestatud elamumaaga. Enim on klientide poolt eelistatud Viimsi vald, kus esimesel poolaastal müüdi 57 hoonestatud elamumaad, keskmise hinnaga 161 000 eurot. Klientide jaoks on soovitud just Haabneeme alevikus ja selle lähedal paiknevad eramud. Põhjuseks olemasolev infrastruktuur – koolid, lasteaiad, kauplused, ühistransport. Piirkonnas on tehtud ka üksikud tipphinnaga tehingud. Need  on kaasaegsed merevaatega kinnistud hinnavahemikus 540 000 – 1 165 000 eurot. Turul on hea kauba märksõnadeks väljakujunenud elukeskkond (ühistransport, koolid) ja hea ehituskvaliteet (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks). Klient on siiski jätkuvalt hinnatundlik ning enim tehinguid tehakse odavamate varadega. Harku vallas jaotuvad tehingud ära paljude külade vahel, kusjuures enim tehakse tehinguid traditsiooniliste suvilapiirkondadena tuntud Vääna-Jõesuus ja Türisalus, aga ka Murastes, Vitis, Suurupis. Valla keskmine tehinguhind on ca 100 000 eurot. Ühelt poolt viivad  hinna alla suurusjärku 20 000 – 40 000 eurot jäävad tehingud suvilatega, aga teiselt poolt tõstavad üksikud tehingud, üle 500 000 euro maksvate villadega. Padise vallas, kus tänu Maa-ameti enampakkumistele tehti I poolaastal märkimisväärselt palju tehinguid hoonestamata maadega, oli hoonestatud elamumaade osas oluliselt väiksem tehinguaktiivsus ja statistikasse jääb kirja vaid 3 tehingut. Kernu vallas on möödunud poolaastal silma hakanud aiamajade müügi aktiviseerimine. 2011. I poolaastal tehti 22 hoonestatud maa tehingut, millest enamus suvilad – aiamajad, hinnavahemik 12 000 – 50 000 eurot. Suvilate osakaalu Harjumaa hoonestatud elamumaade tehingutes võib üldse pidada tähelepanuväärseks, nii näiteks tehti Keila valla 21 hoonestatud elamumaa tehingust 11 Laulasmaal, need valdavalt suvilatega.

Kui saaks meelevaldselt Kesklinna linnaosa Tallinna korteriomandite tehingustatistikast kõrvaldada, siis võiks väikeste mööndustega teha järelduse – mida vähem on linnaosas tehinguid, seda kõrgem on ruutmeetri hind ja vastupidi. Augusti tehingustatistikale tuginedes on taaskord Tallinna linnaosadest kõige vähem kortereid müüdud Nõmmel (16 tehingut), Pirital (22 tehingut) ja Kristiines (41 tehingut) keskmiste ruutmeetri hindadega vastavalt 1034 €/m2, 1221 €/m2 ja 1000 €/m2. Kõige madalam ruutmeetri hind on Tallinnas Lasnamäel, kus 119 korterit müüdi keskmise hinnaga 800 €/m2. Alla 1000 €/m2 on hind ka Põhja-Tallinnas (907 €/m2), Mustamäel (928 €/m2) ja Haaberstis (945 €/m2). Igas kategoorias kuulub esikoht aga Kesklinna linnaosale, kus augustis vahetas omanikku 131 korterit ja seda keskmiselt 1501 €/m2 hinna juures. Tallinna kesklinn on ja jääb Eesti kinnisvaraturu lipulaevaks, mille järgi joondub kogu ülejäänud Eesti. Kõige enam toimus Tallinna korteriturul augustikuus tehinguid 41-54,99 m2 suuruste korteriga, mida läks statistikasse kirja 164 ühikut, järgnevad võrdse 110 ühikuga 30-40,99 ja 55-69,99 m2 suuruses korterid.

Näited augusti tehingutest:

Asukoht: Vilde tee, Mustamäe
Tubade arv: 1
Pindala: 29,9 m2
Korruselisus: 5/3
Seisukord: remonti vajav
Müügiperiood: ca 10 päeva
Hind: 786 €/m2

Asukoht: Kopli, Põhja-Tallinn
Tubade arv: 2
Pindala: 46,6 m2
Korruselisus: 5/4
Seisukord: väga hea
Müügiperiood: ca 3 kuud
Hind: 1009 €/m2

Asukoht: Vilde tee, Mustamäe
Tubade arv: 2
Pindala: 45,7 m2
Korruselisus: 5/4
Seisukord: hea
Müügiperiood: 2 kuud
Hind: 897 €/m2

Asukoht: Tulika, Kristiine
Tubade arv: 2
Pindala: 39,2 m2
Korruselisus: 5/4
Seisukord: hea
Müügiperiood: ca 3 kuud
Hind: 1071 €/m2

Maailmamajanduse probleemide taustal on huvitav vaadata Eesti suuremate linnade korterituru tehingute mahtusid ja hindasid. Võttes aluseks Maa-ameti statistika, ilmneb, et augustikuu oli Tallinnas ja Tartus käesoleva aasta edukaim. Tallinna korteriomandite ostu-müügi tehingute arv oli juulikuu võrdluses lausa 30% kõrgem, saavutades tulemuseks 541 tehingut. Aktiivsemat perioodi kogesid ka Domus Kinnisvara maaklerid, kellede sõnul oli objektide näitamisi palju ning nii mõnelegi ostetud korterile oli mitu konkureerivat huvilist. Eriti hästi läksid kaubaks tüüpkorterid. Näiteks mitu Mustamäe 2-toalist korterit müüdi 4-5 päevaga.

Klientide tagasiside kaudu saab öelda, et nii mõnigi korter osteti üürimise eesmärgil. Igakuine üüritulu ja väärtuse kasvust oodatav tootlus pakub tõenäoliselt head alternatiivi langevatele aktsiaturgudele. Võimalik, et augustikuu ajakirjanduses läbi käinud maailmamajanduse ja euroga seotud teemade mõju avaldub järgnevate kuude tehingute vähenemises, kuid seni on selge, et turutasemele vastava hinnaga objekt leiab üsna kiirelt ostja, sõltumata ostja motiivist.

Keskmine hind on Tallinna korteritel aprillikuust enam-vähem sama, kõikudes 2-3%. Üldine trend on pikemat aega olnud siiski kasvav. Aastases võrdluses on tänavune augustikuu keskmine hind ca 13% kõrgem, olles 1052 €/m².

Ka Tartu korteriturul oli augustikuu tehingute maht üle aastate kõrgeim – kokku 115 ostu-müügi tehingut. Keskmine hind tõusis veidi üle 900 €/m², mis on tase, mida pole alates 2008. aasta lõpust saavutatud.

Pärnus müüdi eelmisel kuul 49 korteriomandit, mis on täpselt sama palju kui aasta tagasi. Ka hinnatase on võrreldav – tänavune keskmine hind oli 733 €/m², eelmisel aastal 746 €/m².

Narva korteriomandi ostu-müügi tehingute arv on kevad- ja suvekuudega võrreldes vähenenud. Teises kvartalis oli keskmiselt 46 tehingut, kuid augustis ainult 35. Samas langes ka keskmine hind, kusjuures käesoleva aasta madalaimale tasemele 266 €/m².