Domus Kinnisvara ajaveeb

Tänane Tartu Postimees pajatab kurva loo, kuidas üürnik jäi ilma nii korterist kui rahast. Domus Kinnisvara maakler puutus möödunud nädalal seevastu kokku ühe kinnisvara omanikuga, kes oli ilma jäänud nii rahast kui korteri valdusest. Lühidalt oli lugu järgmine – Domuse maakler läks korteriomanikuga vaatama tema korterit, mis pidi olema tühi väljaüürimise eesmärgil. Suur oli aga üllatus, kui selgus, et korteris on juba üürnik sees ja kes maksab ühtlasi juba ka üüri. Omanikul ei jäänud muud üle kui tõdeda, et antud korteriga oli juba varem tegelenud üks teine kinnisvaramaakler, kes ise, omanikult luba küsimata, oli korteri välja üürinud ja rahumeeli kasseeris üüriraha. Hundiseaduste ajad on ikka veel jõus ja kõigil üürituru osalistel tasub säilitada valvsust.

Kinnisvarasektoris on üüriturul läbi aastate valitsenud samasugune segadus nagu Rahvaliidu juhtkonnas. Jätkuvalt on 90-ndate algusele iseloomulikku anarhiat, millele annavad tooni sularahas arveldamine, puudulikud lepingud ja eetiliste tõekspidamiste puudumine. Turule ei ole veel saabunud Saksa õigusruumile, millel põhineb paljuski meie seadusandlus, iseloomulikku käitumist ja traditsioone. Senist arengut kõrvalt jälgides tundub, et tubli kümmekond aastat läheb vähemalt veel, et siin mõistlik kord tekiks ning turuosalised käituksid kvalitatiivselt uuel tasemel.

Nendest kahetsusväärsetest lugudest tulevad välja mõned õpimomendid, millega oleks üürnikel ja üürileandjatel mõistlik arvestada:
1. Kui tehingutes otsustatakse kasutada kinnisvaramaakleri abi, siis tuleb kindlasti uurida nii maakleri kui ka firma tausta. Kuigi ka väiksemates firmades töötab hulgaliselt professionaale, siis on elu näidanud, et suuremates firmades on põhjalikum kvaliteedikontroll ja väljaõppesüsteem. Soovitav on pöörduda firmade poole, mis on erialaliitude liikmed ja kus töötavad kutselised maaklerid. Oma korteri võtme andmine ennast kinnisvaramaakleriks nimetavale isikule, kelle firmal puudub ajalugu, töötajatel tõestatud pädevus või isegi koduleht, võib lõppetada sellega, et olete sattunud libamaakleri haardesse, kes liishaaveliku osavusega teie pealt alusetult raha teenib.
2. Üürnikel tasub veenduda, et ennast korteri omanikuks nimetav isik ikka on omanik. Selleks on mõistlik kasutada sõltumatu kolmanda osapoole ehk professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kelle jaoks on kinnistusregisti andmete kasutamine igapäevane tegevus.
3. Nii üürniku kui üürileandja huvides on, et sõlmitav üürileping oleks põhjalik, kooskõlas kehtiva seadusandlusega (kunagi 92.a. loodud lepingu põhi ei ole seda mitte) ning osapoolte õigusi ja kohustusi võrdselt reglementeeriv.
4. Üürileandjal tasub kasutada kinnisvaramaaklerit ainuüksi seetõttu, et professionaalselt tegutsev maakler uurib läbi erinevate andmebaaside üürniku tausta ning selgitab välja tema usaldusväärsuse niivõrd, kuivõrd andmebaasid (Krediidiinfo jms) seda võimaldavad.
5. Sularaha asemel on alati mõistlikum kasutada ülekandeid.

Kui kinnisvaraturu teised tehingud toimivad üldjuhul levinud loogika kohaselt, et teenuse maksab kinni selle tellija või tulu saaja, siis eluruumide üüriturg on toiminud seni teisiti.

Täispikkuses ilmus artikkel Postimehe “Kodu ja Kinnisvara” erilehes. Loe edasi SIIT

Pessimistlike prognooside poolest tuntuks saanud ja Eesti Ekspressi poolt lausa mustaks preestriks tituleeritud Hardo Pajula sai 90-ndate lõpus legendiks. Mees jagas intervjuusid vasakule ja paremele, vahetas glamuurseid töökohti ning oli paljude poolt imetletud. Pärast seda sai „mustade“ prognooside tegemine popiks ning Pajula sarnast kuulsust on püüdnud paljud – mõni õnnestunult, enamik aga mitte. Sellel nädalal on 2 vahvat ajakirjanikku, üks esmaspäevases Äripäevas ja teine teisipäevases Postimehes, võtnud endale musta preestri rolli ja visanud avalikkuse ette hulga uljaid lauseid. Äripäev kirjutab, et „Kuigi nii mõnigi kinnisvaramüüja on ennustanud kinnisvaraturu ning hindade kiiret kasvu, pole praegu rõõmustamiseks suurt põhjust“ ja Postimees teab, et „Kuigi Tallinna korterihinnad on viimastel kuudel veidi tõusnud, ei ole kinnisvaraturul paranemist oodata ning hindadelgi paistab olevat vaid kukkumisruumi“ ja lisab juurde „kuigi suvi on toonud kuurortlinnadesse teatud elevust, on valitsevaks trendiks kõikjal hinnalangus“.

Sensatsioone ja mõjusaid pealkirju otsiv ajakirjandus on rääkinud. Faktide ja põhjenduste väljatoomisega on aga tänases meediaruumis teadagi kitsas käes. Vahelduseks oleks aga ehk siiski kosutav numbreid vaadata. Domus Kinnisvara äsja valminud turuanalüüs toob välja, et:
- Tallinna korteriturul on 2010 I pa tehinguaktiivsuse kasv ca 30 %.
- Tallinna korterite keskmine hind on 2010 I pa statistiliselt kasvanud ca 10,3%. Kuna ametlik statistika sisaldab mitmeid tehinguid, mis ilmselgelt ei ole tehtud vabaturu tingimustel, siis on Domus Kinnisvara hinnangul tegelik hinnatõus 4,3%.
- Tartu korterituru jaanuarikuu keskmine hind oli ca 10 500 kr/m², siis juunis oli see ca 11 800 kr/m², mis teeb kasvuks 12%.
- Pärnu korteriturul tehti I poolaasta kahel kuul tehingutearvu rekord. Kui näiteks 2009. aastal oli keskmine tehingute hulk 27 tk kuus, siis 2010 a. I poolaastal oli tehinguid keskmiselt 39 tk kuus.
- Aasta algusega võrreldes oli Pärnu korteriomandite ostu-müügi tehingute statistiline keskmine hind 24% kõrgem.

Lisame siia juurde, et Eesti majanduse olukord on paranemas – kasvanud on eksport, vähenenud on töötus, tarbijate kindlustunne on paranenud jms.

Me ei ütle, et nüüd algab hinnaralli ja viimane aeg on osta. Tarbijate jaoks on ”tark ei torma” põhimõte omal kohal nii täna kui ka tulevikus. Oma turuanalüüsis toome välja, et tunneme kiire hinnatõusu pärast muret, kuid usume, et tegemist on ajutise nähtusega, mille järgneb stabiliseerumise faas. Küll aga ei jaga me ugrimugrilikku enesehaletsuslikku seisundit, mille kohaselt on meie majandusega kõik halvasti ning üha halvemaks läheb. Jah, muidugi ei saa välistada eelkõige väliskeskkonnast tingituna majanduse liikumist W kujulise trajektoori kohaselt, kuid Domus Kinnisvara hinnangul on kinnisvaraturg tervikuna liikumas taas kasvu suunas, kuid see saab olema tagasihoidlik ja eelkõige seotud Eesti üldise majanduskasvuga.

Aasta lõpus korraldasid mitmed ajakirjandusväljaanded küsitlusi, kus juhtivatelt kinnisvarafirmadelt uuriti prognoose uueks aastaks. Ajalehe Postimees aastalõpuküsitluses avaldatud Domuse arendusdirektor Ingvar Allekandi kommentaaridega saab tutvuda SIIN.

Anname ka teada, et Domuse analüütikud on juba alustanud uue aasta turuülevaate koostamisega, kus oma peatükk saab olema kindlasti ka 2010. aasta prognoosidel. Jälgige ikka Domus Kinnisvara blogi, siit saate esimesena huvitava informatsiooni kätte!

Kõigile meie lugejatele – HEAD UUT AASTAT!