Kuhu küll kõik getod jäid?

Asula tnGetosid, definitsiooni järgses täiuslikkuses, pole Eestis olnud ega ole lähitulevikus ka näha. Paljude riikide näitel aitab getostumisele tugevalt kaasa immigratsioon, kuid Eesti aasta läbi kestev kehv suusailm on siinkohal olnud seni suureks abiks probleemi vältimisel. Ometigi on paljudes linnades, eesotsas Tallinnaga, olnud piirkondi, mille maine on suhtekorralduslikult lootusetu, kus on domineerinud majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed koos keskmisest kõrgema kuritegevusega.

Aastaid tagasi poetasime üle huulte sõna asotsiaalid ning manasime silmade ette Kopli liinid, Astangu, Akadeemia tee ühiselamud, aga ka Kalamaja ning mitmed teised piirkonnad ja tänavad, mis tänaseks on läbinud totaalse muutumise. Kalamajast, kui tõelisest Tuhkatriinu-loost, on meedias palju juttu olnud ja tõsi on, et Põhja-Tallinna linnaosa keskmine ruutmeetri hind on viimastel aastatel olnud Tallinna üks kõrgemaid, jäädes alla vaid kesklinnale. Endisest inetust pardipojast on saanud tõeliselt elitaarne piirkond, mille uusarendustesse saavad kodu lubada endale vaid õige kopsaka sissetuleku või säästudega inimesed. Akadeemia tee ühikatubade asemel on nüüd moodsa sõnaga minikorterid, mida väikeinvestorid rabavad üksteise võidu, Astangule kerkiv Aurora Park valiti möödunud aastal City24 rahvahääletusel parimaks uusarenduseks, Kopli liinide lammutamisega on algust tehtud eesmärgiga rajada sinna vaat et üks prestiižikamaid elamupiirkondi Tallinnas. Asula tänav, mis oli aastaid veidi küsitava väärtusega piirkond koos ümbritsevate garaažidega, on tänaseks läbinud korralikud hoonete renoveerimisprojektid ning pärast sõidu- ja kõnniteede kapitaalremonti näeb välja kui tõeliselt idülliline elukeskkond keskklinna piiril. Suurepärane näide, kus erasektor ja munitsipaalvõim on teinud teineteisest sõltumatult ära omad investeeringud, kuid lõpptulemus moodustab terviku, millest võidavad kõik. Näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid järeldus on selgelt ühemõtteline – Tallinn on üks väheseid pealinnu kogu maailmas, kus puuduvad getod. Vaesamad inimesed pole mõistagi kadunud, kuid Tallinna omapära on see, et korteri erastanud ja ots-otsaga kokku tulev pensionär elab kõrvuti uhke pintsaklipslasega, kes ostis korteri juba renoveeritud kujul ja pangalaenu kaasabil. Üks sõidab bussiga, teine BMW-ga, kuid maja keskmine elatustase on kõrgem ja piirkonnal tuleviku osas veidi parem perspektiiv olemas.

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kui kõik barakid on buldooserite poolt ümber lükatud ning igasugu elukunstnikud ja bomžid majadest välja visatud, siis kas kõik ongi hästi ja getostumise oht jäädavalt ellimineeritud? Tõsi, järjest kasvav elatustase, suuremad säästud ja väiksem töötus aitavad kaasa sellele, et vaesemaid ja mahajäetud piirkondi Tallinnasse juurde ei teki. Linnas, kuhu sisseränne ülejäänud Eesti noorte näol on piisavalt suur, on riskitegureid selgelt vähem. Küll aga ei maksa ära unustada, et üldiselt elanikkond vananeb ja löögi alla satuvad linnaosad ja piirkonnad, kus elanike keskmine vanus on kõrgem. Näiteks Mustamäel on juba praegu märkimisväärne osa elanikkonnast vanem kui 70 eluaastat. See tähendab, et ei teki piisavalt raha hoonete renoveerimiseks või isegi elementaarseks heakorrastamiseks, korteriühistute juhatused on pigem passiivsed jne. Seega nii Mustamäe kui teised „mäed“ on teatav riskikoht, kuid esialgu ülemäära muretseda pole põhjust. Palju on meie endi kätes, palju saavad teha nii linnavõim kui riik, tark linnaplaneerimine ja igasugu rekonstrueerimise toetused on ainult abiks ning võimaldavad kogu linnaruumis ühtlast arengut.

KOPLI LIINIDE ASEMELE TULEB ROHELINE MEREÄÄRNE RESIDENTS

Kõik kinnisvaraga igapäevaselt kokku puutuvad inimesed teavad, et ca 17 hektari suurune maatükk Põhja Tallinnas, mida tuntakse Kopli Liinide nime all, ootab juba ammu uut omanikku. Kuigi teema on vana, väärib siiski esile tõstmist kaks nüanssi.

Esiteks tahan tunnustada Tallinna linna samme investorite otsimisel. Vastupidiselt tavalisele passiivsele müügile on sel korral võetud ette märksa põnevamaid tegevusi alustades projekti imago kujundamisest lõpetades aktiivselt potentsiaalsete ostjate otsimisega. Kopli liinidest on saanud Green Seaside Residences. Senine dikteeriv müük on asendunud konsulteeriva ja läbirääkimistel põhineva lahenduste otsimisega. Kohalike kinnisvarainimeste informeerimise kõrval mindi sel korral ka lähinaabrite suuremaid investoreid püüdma. Ja nii edasi. Ka minul õnnestus osaleda möödunud nädalal Tallinna linnavalitsuse poolt korraldatud projekti tutvustaval seminaril Peterburis. Samasugused seminarid tehti enne seda veel Helsingis, Stockholmis ja Moskvas. Kritiseerijad ütleksid kindlasti, et see on mõttetu maksumaksja raha raiskamine, kuid mina tahaksin tunnustada linnaametnike proaktiivset suhtumist linnaruumi kujundamiseks vajalike investorite otsimisel. Ettekanded olid huvitavad ja põhjalikud. Müügiinimesena ütleksin, et nii mõnigi asi oleks tulnud teha teisiti, kuid samas ei saagi avalik võim olla müügitöös nii agressiivne, kui maaklerfirmad.

Teiseks tahan esile tuua müügitingimusi. Erinevalt varasemast usun, et praegustel tingimustel on see projekt kinnisvaraarendajatele huvipakkuv. Kuigi linna poolt nõutavad investeeringud on suured, on alghind 1,5 milj eur siiski suhteliselt madal ja paljudele jõukohane. Minu hinnangul on väga positiivne, et enne tehingut on võimalik palju asju kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahel läbi rääkida. Nii saab arendaja kujundada piirkonna just oma plaanidele vastavalt ning linnaplaneerijad saavad parema sisendi potentsiaalsete klientide ootustest. Probleemiks on siiski ajaline perspektiiv. Tänase aguli muutmine hinnatud elurajooniks ei ole üksnes ühe arendaja teha. Kinnisvaraarendusel kulub nende mõne mereäärse kilomeetri läbimiseks Kalamajast kuni Kopli liinideni, mille saab jalgsi liigeldes selja taha jätta paarikümne minutiga, veel pikki aastaid. Sellest hoolimata usun, et tõenäoliselt leiab Green Seaside Residences omale sellistel tingimustel uue omaniku. Kui mitte veel sellel konkursil, siis juba järgmisel.

Juhul, kui keegi lugejatest kaalub Green Seaside Residences projekti tõsiselt, kuid vajab selleks partnerit, siis on igal juhul teretulnud minu poole pöörduma. Vaatame ühiselt kas, kuidas ja mida võiks selle põneva piirkonnaga peale hakata.