Domus Kinnisvara ajaveeb

Pärnu linnavalitsus on koostanud Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) kohaselt Pärnu linna arengukava aastani 2025. Arengukava annab ülevaate linna arengusuundumustest, hetkeolukorrast ajavahemikul 2005-2010, välisrahastusega seotud projektide kohta ja Pärnu suundumused maailma arengu taustal. See dokument on nüüd linnarahvale tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks kättesaadav ning augustikuus toimuvale avalikule arutelule määratud.

Arengukavast on võimalik leida küllaltki masendavaid andmeid: madal keskmine palk, elanikkonna vananev struktuur, linnaelanike arvu vähenemine, noorte ja tööealiste inimeste väljaränne Tallinnasse, vähenev turistide arv, kultuuriürituste arvu vähenemine, haridusasutuste vajadus kapitaalremondi järele jne.

Arengukava kohaselt peaks Pärnust kujunema elamuskuurort, mis oleks aastaringselt külastatav elamusturismi sihtkoht ja turismi tõmbekeskus Läänemere piirkonnas. Visioon on muuta Pärnu linn kõrge elukvaliteediga linnaks, kus on hea elada, töötada ja õppida. Oluliselt peaks kasvama kõrgema sissetulekuga töökohtade arv.

Linnakodanikud on arengukava vastu võtnud ettevaatlikult ja avaldanud arvamust, et konkreetsemate prioriteetideta ja senise arengu kohta tehtud korraliku analüüsi ning järeldusteta arengukava küll olla ei saa. Lugedes arengukava, siis tekib mitmeid küsimusi, alates sellest, kuidas ühe või teise eesmärgini jõutakse. Samuti jääb arusaamatuks, mis elamusi hakatakse linnarahvale pakkuma ja kuidas need jõuavad iga kodanikuni, et visioon ei jääks ainult paberile ning eelpool toodud väärtused saaksid reaalsuseks. Vastused nendele küsimustele huvitab ka mittepärnakaid, kes alles plaanivad Pärnu kinnisvara soetada ja keda väga huvitab, kuhu linn tulevikus areneda kavatseb.
Põlise pärnakana elukohta ei plaani vahetada ja soovin elada elamuskuurordis ning nagu öeldi ühes tuntud eesti filmis: „Ja seda kõike tahan ma saada!“

Juunikuu lõpuga sai läbi ka esimene poolaasta, mille järel teeb Domus Kinnisvara traditsiooniliselt põhjaliku kinnisvaraturu ülevaate, mis valmib juuli lõpus. Praegu viskame kiire pilgu juunikuu korteriturule Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Tartus.

Tallinna korteriturg oli eelmisel kuul ilma suuremate muutusteta – korteriomandi tehinguid tehti 21 võrra rohkem, kuid keskmine hind jäi samaks. Aastases võrdluses on keskmine hind kasvanud 8,4%, käesoleva aasta algusest on hinnamuutus ca 7%. Seega on olemasoleva nõudluse taustal hinnad jätkanud stabiilset kasvu.

Tartus algas aasta väga väikese tehingute arvuga (jaanuaris 55 tehingut), kasvades iga kuu jõudsalt nii, et maikuus oli 105 ning juunis 100 korteri müüki. Hinnad liikusid üldjoontes tõusvalt, andes aasta algusest alates hinnalisa ainult 3%. 2010. aasta juuni kuuga võrreldes on tänavu keskmine hind ca 19% kõrgem.

Pärnu elamispindade sektor on üllatavalt hüplik: keskmine hind on kord üle, kord alla 700 €/m². Tehingute hulk saavutas juunikuus sellise taseme, mida võib nimetada aktiivseks, kuid eelmiste kuude ebastabiilsus selleks erilist kinnitust ei anna. Pärnu, etteruttavalt öeldes ka Narva, on linnad, kus aastases hinnavõrdluses oli juuni kuu keskmine hind madalam kui 2010.aastal – Pärnus hinnamuutus ca 1% ning Narvas 3%. Käesoleva aasta jaanuariga võrreldes oli juuni keskmine hind Pärnus 7% madalam.

Narva linna korteriturg on aktiivsuselt võrreldav Pärnuga, kuid hinnad on siiski oluliselt madalamad. Kui Pärnus tehti juunis 52 korteriomandi ostu-müügi tehingut, siis Narvas oli see 54. Seega samas mahus. Kuid kinnisvara hinnad on Narvas kordades väiksemad – juunikuu keskmine hind oli 291 €/m², mis on aasta algusega võrreldes 3,5% kõrgem.

Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korteriturust rääkides saab eristada stabiilseid ja vähem stabiilseid piirkondi. Suurte hinna ja tehingute mahu kõikumistega jäävad silma Pärnu ja Narva. Eks samas see ole ka loogiline – väheste tehingute korral mõjutab üksik tehing keskmist päris oluliselt. Seetõttu ei anna keskmisest hinnast rääkimine head pilti Pärnu ja Narva hinnataseme kohta. Näiteks Narvas on viimaste kuude keskmine hind liikunud kord 14% üles, siis 12% alla, jõudes mai kuus tasemele ca 300 €/m². Aasta algusest alates on 1 m² hind kasvanud 5,5%.

Pärnus on olukord keerulisem – keskmine ruutmeetri hind langes hind märtsis 28%, aprillis tõusis 14%, et mai kuus taas 10% langeda, maanduses hinnatasemel 660 €/m². Käesoleva aasta algusest alates on korterite hinnad langenud ca 17%. Kuna kuised hinnakõikumised on suured, siis turutaseme välja toomine on keeruline.

Korteriturg on stabiilsem Tartus ja Tallinnas. Kuigi mõlemas linnas on ostu-müügi tehinguid tehtud varasemate aastatega võrreldes oluliselt vähem, siis keskmised ruutmeetri hinnad on väikse tõusva joonega stabiilsemad.

Tallinnas on korterite keskmine hind tõusnud 2009. aasta veebruari kuu tasemele. Kaks aastat tagasi maksti pealinna korteriomandi 1 ruutmeetri eest 1031 €, 2011 mai kuu keskmine hind oli 1023 €/m². Kuigi tehingute arv on tänavu väiksem kui eelmisel aastal, ületame siiski 2009. aasta esimese viie kuu tulemuse umbes 500 tehingu võrra.

Tartu korteriturg on aasta algusest alates olnud järjest aktiivsem. Seda illustreerib tehingute arv, mis jaanuari 55 tehingust kasvas mai kuuks 105-ni. Hinnad suurenenud ostu-müügi mahu tulemusel siiski ei muutunud. Mai kuu keskmine hind 856 €/m² on 1,5% väiksem jaanuari kuu keskmisest.

Aia ehitamisest ühes Pärnu korterelamus 2007. aastal on kasvanud tüli, mis kestab tänase päevani ja kompromissi pole näha. Vaidluse keskmes on küsimus, et kes maksab, kui müügi ajal toimub müügiobjekti parendamine ning parenduste maksumus selgub alles pärast müügilepingu allakirjutamist?

Vaidluse sisu peitub alljärgnevas – 08.2007 sõlmisid müüja ja ostja notariaalsed müügilepingud, millega vahetus korteri omanik. 09.2007 alguses esitas korteriühistu (KÜ) augusti eest kommunaalteenuste arve, mis sisaldas ka 1000 kr suurust osamakset ümber maja rajatud aia ehitamise eest. Vana omaniku ehk müüja tõlgenduse kohaselt tõstab aed kinnisvara väärtust ja seega peaks uus omanik selle kinni maksma ning lisaks oli tema väidetavalt ostjat ka aia ehitusest informeerinud. Uue omaniku seisukoht on aga olnud, et tegemist on kuluga, mis polnud eelnevalt kokku lepitud ja seega tema maksma ei hakka ning pole senini seda teinud. KÜ omalt poolt on vahelduva aktiivsusega sekkunud osapoolte vaidlusesse ja kui 2011. aastal see küsimus uue KÜ juhatuse poolt jõulisemalt üles tõstatati, siis teatas ostja, et KÜ nõue on üleüldse aegunud ning siin polegi enam midagi rääkida.

Kus on siis tõde ja õigus, küsiks siinkohal rahvakirjanik Tammsaare? Ja kes on selles vaidluses kohtumõistjaks – kas KÜ või kohus? Korteriühistuseadus ütleb selgelt, et uus omanik vastutab eelmise omaniku võlgade eest. Seega on ühistul olnud täielik õigus esitada nõue uue omaniku vastu. KÜ seisukohast pole üldse oluline, et kas ja mida on osapooled omavahel rääkinud või kokku leppinud. Korteriühistuseaduse § 5 ütleb, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel lähevad korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜ ees vastutab ostja. Antud loos pole aga KÜ võla sissenõudmist kohtu kaudu alustanud ja nii on võlg saanud aastaid lohiseda. Avalduse esitamine kohtule oleks KÜ poolt igati õiguspärane käitumine ja eeldatavalt oleks kohus KÜ kasuks otsuse ka teinud. Seejärel oleks omakorda ostjal õigus pöörduda kohtusse ja nõuda kahju hüvitamist või ostuhinna alandamist juba müüja käest. Siis oleks kohus saanud otsustada, kas müüja varjas aia ehitamisega seotud kulusid või mitte.

Hetkeseisuga pole keegi osapooltest kohtusse pöördunud. Müüja on esitanud KÜ-le kompromissettepaneku ja tasunud omalt poolt ära 50 % aia maksumusest. Ostja aga viitab jätkuvalt asja aegumisele. Ja tõepoolest, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat.

Loo moraal on selles, et ostuhuvilised kodanikud peaksid ilmutama lepinguid allkirjastades erilist valvsust ja minimiseerima oma riske. Antud näites toodud summad polnud küll suured, aga võib vaid ette kujutada, kui suurtest summadest ja konfliktidest me räägime siis, kui KÜ-d hakkavad peagi kasutama Eesti CO2 kvootide müügist eraldatud vahendeid majade renoveerimiseks. Ostjatel tasub eriti valvas olla siis, kui on näha, et kortermaja ümber toimub mingi kapitaalsem ehitustegevus. Müüja sõna peale lootma jääda oleks liiga kergeusklik, sest tekkiva jamaga peab eelkõige ostja tegelema. Tark on enne müügilepingute allakirjutamist suhelda KÜ juhatusega ning saada selgus olemasolevates ja tulevastes kohustustes.

2011 aasta esimene kvartal kinnisvaraturul on läbi saanud ning paras aeg teha lühike tagasivaade suuremate linnade korteriturul toimunule.

Maa-ameti tehingustatistikale tuginedes võib öelda, et üldjoontes oli I kvartal üsna ebastabiilne, sest keskmised hinnad kõikusid suurtes vahemikes. Näiteks Pärnu korteriomandite keskmine hind oli jaanuaris ca 32% kõrgem detsembri keskmisest ning veebruaris ca 13% kõrgem jaanuari keskmisest 1 m² hinnast. See-eest märtsis saabus suur hinnasula -28% ning keskmine hind langes 893 eurolt 644 euroni.

2010 aasta I kvartaliga võrreldes oli käesoleval aastal Pärnus veidi rohkem korteriomandite ostu-müügitehinguid – 102, mis on 14 võrra rohkem. Seejuures andis parima tulemuse märtsi kuu, mil tehti 41 korteriomandi tehingut, mis on möödunud aasta keskmine maht. Ka tehingute hind on eelmise aastaga võrreldes kasvanud, olles sel aastal 15% kõrgem.

Tallinna korterite ostu-müügitehingute arv on küll iga kuu järjest kasvanud, jõudes märtsis 480 tehinguni, on tulemus ikkagi väike. Käesoleva aasta esimese kvartali 1185 tehingut oli 109 võrra väiksem 2010 aasta sama perioodiga võrreldes. Veelgi suurem langus toimus eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes, sest siis käidi notaris peaaegu 1700 korral.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind on liikunud üles-alla vähesel määral. Veebruaris ja märtsis oli keskmine müügihind 930 €/m², mis on ca 3% madalam jaanuari keskmisest 958 €/m². Kvartali keskmine hind oli 940 €/m², mis on 8 euro võrra väiksem eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes. Pannes kõrvuti 2010 ja 2011 aasta esimese kvartali tulemused, siis on hinnad kasvanud 8%.

Tartu korteriturul on esimese kvartaliga saavutatud kaks äärmust – tehinguid on vähe, kuid keskmine hind teeb kõrgeid kaare. Ostu-müügi tehingute arv on samas suurusjärgus 2009 aastaga, mil aasta keskmiselt tehti 69 tehingut kuus. Käesoleva aasta kolme kuu keskmine on 63 tehingut (jaanuar 55, veebruar 63 ja märts 73).

Tehtud tehingute keskmine hind 844 €/m² oli esimeses kvartalis ca 6% kõrgem eelmise aasta viimase kvartali hinnast 795 €/m². Seejuures oli hinnakasvu taga jaanuar ja märts, sest nende kuude tehingute hinnad olidki rekordtasemel. Jaanuari keskmine 870 €/m² ja märtsi 877 €/m² on samas suurusjärgus 2009. aasta algusega, mil veebruari hind oli 870 €/m². Seega väheste tehingute objektideks on olnud kallimad korterid.

Märtsis tehti Tallinnas, Tartus ja Pärnus rohkem korterite tehinguid kui veebruaris. Samas on aktiivsus jätkuvalt väike. See põhjustab ka keskmise hinna suure kõikumise, sest väikese mahu juures mõjutab iga tehing kuu keskmist päris palju. Kvartaalne hinnavõrdlus kajastabki seetõttu turu muutusi paremini. Selle järgi on käesolev aasta alanud Pärnus ca 20% ja Tartus ca 6% hinnakasvuga ning Tallinn ca 1% hinnalangusega. Tehingute arv on kõikides linnades vähenenud.

Kas jaanuaris oli europohmell või mitte? Kas euro mõjutas kuidagi korteriturgu? Kuidas üldse algas aasta korteriturul? Neile küsimustele saab vastuse Maa-ameti tehingustatistikat ja tegutsevate maaklerite kommentaare uurides.

Tallinna korteriomandite ostu-müügitehingute arv jäi jaanuaris üsna kesiseks. Esialgsetel andmetel tehti tehinguid poole võrra vähem – kui detsembris käidi notaris 579 korral, siis jaanuaris ainult 330 korral. Isegi 2010 aasta jaanuaris oli see tulemus 354. Seega tehingute maht oli jaanuaris üllatavalt väike. Samas on Domus Kinnisvara maaklerite kogemuse põhjal klientide huvi elamispinna vastu jätkuvalt olemas. Kutselise maakleri Martti Juse sõnul on ostuhuvilisi jätkuvalt, kuid tehinguni jõudmise takistuseks on puudulik pakkumine ning müüjate kõrged hinnaootused. Euro pole Martti sõnul ostjate jaoks mõju avaldanud – kuigi hinnad on eurodes, arvutatakse see kiirelt kroonideks.

Olemasoleva nõudluse tõestuseks on kasvanud hinnad. Detsembri kuuga võrreldes oli jaanuari tehingute hinnad ca 5% kõrgemad, ulatudes 958 €/m². See on oluliselt suurem kui 2010.aasta jaanuari keskmine hind 863 €/m².

Ka Tartus tehti korterite ostu-müügitehinguid vähem – esialgsetel andmetel 55. Nii madala tehinguaktiivsusega oli 2009. aasta algus, mil jaanuaris tehti 37, veebruaris 61 ja märtsis 59 tehingut. Ka oli käesoleva aasta esimese kuu maht oluliselt väiksem 2010.aasta omast (70 tehingut). Kuigi tehinguid tehti vähem, on nõudlus Tartu elamispindade vastu jätkuv. Sellele viitab näiteks maakler Diana Kurvits kogemus, mille järgi on ta mõnd korterit klientidele näidanud rohkem kui eelmisel aastal.

Väheste tehingute kõrval keskmine hind esialgsetel andmetel siiski kasvas, ulatudes jaanuaris 870€-ni ühe ruutmeetri eest. See tulemus on ca 12% kõrgem detsembri kuu keskmisest hinnast.

Pärnu korteriomandite ostu-müügitehingute arv oli samuti oodatult väike. Kui möödunud aasta lõpus oli tehinguid umbes 44 tk kuus, siis käesoleva aasta jaanuari maht oli 31. Samas on see tulemuse oluliselt parem 2010.aasta jaanuari kuuga võrreldes, mil tehti ainult 18 tehingut. Seega ostuaktiivsus oli üsnagi hea.

Keskmine hind oli eelmisel kuul üllatavalt suur. Tehingute hulgas andsid tooni kesklinna ja Mai piirkonna 2- ja 3-toaliste korterite tehingud, millede hinnad olid keskmisest kõrgemad. Kuna detsembris oli tehingute hulgas odavama hinnaklassiga korterid Uus-Sauga ja Ülejõe piirkonnas, mille tulemuseks oli keskmine hind ca 600 €/m², siis jaanuari kuu keskmine hind 790 €/m² annab hinnakasvuks lausa ca 30%. Domus Kinnisvara Pärnu esinduse maakleri Vilja Paju sõnul oli jaanuarikuu ostuklient teadlikum ja nõudlikum, sest objektid olid valdavalt kallimates piirkondades.

Kokkuvõttes võib öelda, et Domus Kinnisvara hinnangul jaanuaris euro-pohmelli ei olnud. Kuu oli tüüpiliselt vähese aktiivsusega, kuid kasvanud hinnad viitavad ostjate valmisolekule kortereid soetada. Oleks ainult pakkuda.

Kõigi kinnisvaraturu skeptikute kiuste avas Domus Kinnisvara möödunud aasta jaanuari alguses Pärnus oma esinduse. Kinnisvaraturu absoluutses madalseisus ning Eesti ühes keerulisemas piirkonnas loodud uus struktuuriüksus on tänaseks ennast igati õigustanud. Meie tublide „pärnakate“ aktiivse tegutsemise ning heade partnerite suurepärase toetuse tulemusena oleme saavutanud stabiilse positsiooni ja klientide usalduse ka Pärnu kinnisvaraturul. Kuigi täpsemad kokkuvõtted lõppenud tegutsemisaastast teeme veebruari alguses, siis võime julgelt öelda, et Pärnu kontor on olnud efektiivne ning kasumis. Seetõttu oleme planeerinud 2011 aastaks tegevusmahu vähemalt kahekordse kasvu. Seda nii vahendatavate tehingute ja väljastatavate eksperthinnagute arvu kui ka rahalise käibe osas. Kasv on kavandatud nii turumahu üldise kasvu kui müügitegevuse sisulise parandamise arvelt.

Esialgsetel Maa-ameti hinnastatistika andmetel võib öelda, et Tallinna korteriturg oli detsembris kuus peaaegu sama aktiivne kui rekordkuu november. Sellele viitab ostu-müügi tehingute arv, mis oli 2010 aasta lõikes teise tulemusena 579 tehingut. Kui arvestada tavapäraselt rahulikumat jõulu- ning aastavahetuse perioodiga, siis võiks öelda, et detsember oli üle ootuste hea kuu.

Toimunud korteritehingute keskmine hind küll langes, kuid seda vähem kui 3%. Detsembri kuus oli keskmine hind 916 €/m² (ca 14 300 kr/m²), novembris 941 €/m² (ca 14 700 kr/m²). 2010 aasta jaanuari kuu hindadega võrreldes kasvasid hinnad aasta lõpuks ca 6%.

Tartu korterite ostu-müügiturg oli see-eest passiivsem, sest tehinguid tehti esialgsetel andmetel 74. Sellest vähem oli ainult jaanuari kuu, mil notaris käidi 70 korda. Seega oli jõulukuu tartlaste jaoks märksa rahulikum aeg.

Ka Tartus keskmine hind siiski oluliselt ei muutunud, olles detsembris 772 €/m² (ca 12 100 kr/m²) ja novembris 785 €/m² (ca 12 300 kr/m²). 2010 aasta algusega võrreldes, mil jaanuari kuu keskmine hind oli 669 €/m² (ca 10 500 kr/m²), kasvasid aasta lõpuks hinnad 15%.

Pärnu jõulukuu kinnisvaraturg korterite näitel oli keskmise tulemusega, sest tehinguid tehti 44 (oktoobris 43 ja novembris 45). Nende tehingute keskmine hind tegi väikse languse, olles detsembris 598 €/m² (ca 9400 kr/m²), mis on ca 3% madalam novembri kuu keskmisest.

Pärnu linna korterite hinnad on olnud languses juba augusti kuust alates, vähenedes 5 kuu jooksul ca 20%. Selle tulemusena on detsembri kuu keskmine hind peaaegu sama mis 2010 aasta jaanuari hind.

Mis toimub? Nii tahaks küsida, kui vaadata novembri kuu Tallinna korteriomandite ostu-müügitehingute arvu. Maa-ameti esialgsetel andmetel tehti möödunud kuul 30% rohkem tehinguid kui oktoobris. Kui oktoobris oli alla 500 tehingu, siis novembris ületati 600 tehingu arv. Tegemist on käesoleva aasta parima tulemusega. Viimane kord kui korteriomandite tehinguid notaris vormistati üle 600, oli 2008. aasta juulis 613 korda.  Linnaosade lõikes oli tehinguid enim Lasnamäel, Põhja-Tallinnas ja Mustamäel.

Maaklerite sõnul on korterituru aktiivsuse põhjuseks osaliselt müüjatepoolne valmisolek hindasid tehingu teostumise nimel langetada. Teisalt on teatud hulk huvilisi, kes tahavad enne euro tulekut elamispinna ära osta, kartuses, et hiljem maksavad korterid juba rohkem.

Keskmine hind tehingute arvu kasvu juures hoopis langes ca 5%, olles novembris 14 700 kr/m² (939,5 €/m²). Seega suurenenud tehingute arvu põhjuseks pole kasvanud nõudlus, sest siis peaks ju ka hinnad tõusma.

Tartu linna korteriturg on justkui talveunes, sest tehingute arvus ja keskmises hinnas olulisi muutusi ei ole. Pigem on toimunud mõlemas näitajas väike langus. Oktoobriga võrreldes oli novembris mõned ostu-müügitehingud vähem ning keskmine hind 5% madalam. Siiski võib öelda, et ülikoolilinna korterite hinnad on väga stabiilsed, kõikudes kevadest alates vahemikus 11 700 – 12 700 kr/m² (747,77 – 811,68 €/m²).

Ka Pärnus on korteriturg stabiilne, sest tehinguteni jõutakse enam-vähem sama palju kui varasematel kuudel. Siiski keskmine hind on juba neljandat kuud järjest langenud, olles novembris 9700 kr/m² (619,94 €/m²). Langus sai alguse augustis, kui kortereid müüdi hinnaga 11 700 kr/m² (747,77 €/m²). Seega on hinnad ca 20% madalamad.

Esialgsetel andmetel on Tallinna korteriturg oktoobris olnud üsna suure hinnakasvuga. Kui septembris oli 1 m² keskmine hind ca 14 400 kr (920 €), siis oktoobris oli see 15 500 kr (990 €). Seega oli hinnakasv ca 7%. Kuna kõikide korteriomandi tehingute keskmine hind kasvas samuti, siis võib öelda, et tehinguid on tehtud järjest kõrgemate hindadega.

Tehingute arv on küll veidi väiksem kui septembris, olles 479, kuid tegemist on siiski selle aasta keskmisest kõrgema mahuga.

Maakleritega vesteldes ilmneb, et heade ja turutasemel hindadega objektide vastu on nõudlus jätkuvalt olemas. Samas on ostja nõus maksma korteri eest hinda, mida võib nimetada turutasemel hinnaks. Seega ostu-müügitehingu eelduseks on õige hind. Võiks isegi spekuleerida, et kui kõikide müügiobjektide hinnad saaks tuua turutasemele, siis tehtaks Tallinnas 700 – 800 tehingut kuus.

Tartu korterite turg on stabiilne – suuri kõikumisi ei ole olnud. Nii tehingute arv kui 1 m² keskmine hind on samaväärsed septembri kuuga. Oktoobris tehti 95 tehingut (septembris 109) ning keskmiseks hinnaks kujunes 12 900 kr/m² (824 €/m²). Keskmine hind on umbes 2% kõrgem võrreldes septembriga.

Ka Pärnus on tehingute maht samaväärne septembri kuuga, olles oktoobris ainult 4 võrra suurem. See-eest on 1 m² keskmine hind ca 12% võrra madalam, langedes alla 10 000 kr/m² (639 €/m²). Languse põhjuseks on see, et eelistus on selgelt läinud väiksemate ja odavamate korterite suunas. Kui septembris tehti enim tehinguid korteritega, millede pindala jäi vahemikku 41-55 m², siis oktoobris lisandus nii suurte korterite kõrvele just väiksemate (30-41 m²) elamispindade tehingud. 3- ja 4-toaliste korterite vastu on nõudlus Pärnus väike.