Oh Happy Day – kinnisvaraturg on tasakaalus ja tipuaastad käes

Alates 2011. aastast on Eesti korteritehingute keskmine hind kasvanud aastas keskmiselt 10%. Teada-tuntud on tõsiasi, et selle hinnaralli aluseks on tehingute arvu kasv peamiselt Tallinnas ja Tartus uute, kõrgema hinnaga korteritega. Vähem tähelepanuta ei ole jäänud ka asjaolu, et uusi kortereid ei ostetaks niipalju, kui seda poleks toetanud ühelt poolt järjest suurenev pakkumine, aga teiselt poolt viimaste aastate kiire palgakasv ja rekordilised säästud pankades. Eesti Panga andmetel on alates 2011. aastast palgad tõusnud keskmiselt 6–7% aastas. Seega on palk kasvanud küll vähem kui kinnisvara keskmine hind, kuid sellele vaatamata võib öelda, et kinnisvaraturg on tasakaalus, kuna palga ja kinnisvara hinna suhe on samaväärne. Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot ja korteriomandite keskmine mediaanhind 1160 eur/m2. Siit tuleb välja ka põhjus, miks me ei saa tänast olukorda kuidagi kinnisvarabuumiks nimetada. Kinnisvarahinnad on küll omajagu kasvanud, aga ka inimeste sissetulekud ja säästud, mistõttu kinnisvara on täna taskukohane paljudele. Buumi kõrghetkel maksis ruutmeeter 1,7 brutokuupalka ja juba toona teati ning räägiti palju sellest, et rusikareegli järgi peab palga ja ruutmeetri hinna suhe olema üks ühele. Aega läks küll omajagu, kuid nüüd on turu tasakaalupunkt käes ja nii mõnegi prognoosi kohaselt võib püsima jääda isegi aastateks. Palgakasv aeglustustub ja kinnisvara jätkuva hinnakasvu peale julgeksid panuseid teha vaid kõige optimistlikud inimesed. Ehitustegevus Tallinnas, Tartus ja Pärnus on küll suhteliselt aktiivne ning mõjutab keskmist hinda ka edaspidi märkimisväärselt, kuid vähemalt Tallinnas on trend liikumas sinnapoole, et kesklinna arenduste asemel käib uute kortermajade püstitamine pigem äärelinna, kus ka madalam hinnatase ning seega surve keskmise hinna jätkuvaks tõusuks pikemas perspektiivis on sellevõrra tagasihoidlikum. Lühiajaliselt võib hüppeid ülespoole veel toimuda, kui ühte kuusse jääb hulga mõne kesklinna või Kadrioru piirkonna korterite notariaalseid vormistusi, kuid pikemaajaliseks hinnatõusuks argumente napib.

Kinnisvaraturg ei saa olla asi omaette, vaid sõltub kogu riigi ja majanduse tervisest. Jätame siinkohal kõrvale globaalsed mõjutegurid, mis on ja jäävad olema niikuinii. Nagu mainitud, siis palga hoogne kasv lähiaastatel pidurdub. Kinnisvara hinnakasvu on toetanud hoogne sisseränne Tartu ja eriti Tallinnasse, mis peaks samuti mõne aasta möödudes tuure maha võtma, kuna sisseränne on korrelatsioonis noorte inimeste osakaaluga rahvastikus. Noorte arv aga hakkab vähenema, kuna laulva revolutsiooni järgsele sündivuse tipule järgnes pikaajaline langus. Elanikkond väheneb ja vananeb ning järelikult on ka ostjaid kinnisvaraturul vähem. Seetõttu võib nõudlus keskpikas perspektiivis elamispindade järele suuremates linnades väheneda ja hinnakasv aeglustuda. Arendajad nööri poodidest tühjaks ostma siiski ei pea, kuna demograafilised protsessid võtavad oma aja ja ka kõige negatiivsema prognoosi kohaselt jääb meid 30 aasta pärast alles üle 1,1 miljoni elaniku. Samuti ei maksa ära unustada, et Eesti elamufond on suhteliselt vana ja vajab kaasajastamist. Ja lõppude lõpuks peetakse laialt levinud arvamuse kohaselt kinnisvarasse raha paigutamist kindlaks investeeringuks, mis aitab ka tulevikus kinnisvaraturgu üleval hoida.

5 asja, mida jälgida ehituskrundi ostmisel

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 17.01.2017 10:24; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kevad pole enam kaugel ja käes on paras aeg sobiva krundi soetamiseks uue kodu rajamise eesmärgil. Kuigi kinnisvara ostmisel lähtutakse eelkõige asukohast, tuleks jälgida veel mitmeid asjaolusid, millest sõltub ostetava maa hind ja edaspidine asja-ajamine. Kinnisvara  pakkumistest leiab krunte, kus kõik vajalikud kommunikatsioonid on olemas, kuid alati ei tarvitse see sobida kas asukoha, suuruse, hinna või mõnel muul põhjusel.

Mida siis tuleks jälgida meelepärase krundi ostmisel?

  • Kas kinnistule on võimalik ehitada? –  Kõige täpsema info saab kohalikust omavalitsusest, kas maa-alal on olemas kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, millega määratakse kindlaks lubatud hoonete arv, suurus, asukoht jms. Krundi ostmisel peab arvestama, et igale poole ei ole võimalik ehitada ja tuleb jälgida ehituskeelu piiranguid, mida saab lähemalt  vaadada Maa-ameti geoportaalist  http://geoportaal.maaamet.ee/ „Kitsenduste rakenduse“  kaardilt.
  • Kas kinnistule juurdepääs on olemas ja kes teedevõrku haldab? – Kui ostetav kinnistu asub detailplaneeringuga kehtestatud alal siis on teedevõrk planeeritud, kuid mõistlik oleks pöörata tähelepanu kellele need teed kuuluvad. Kui tegemist on linna või valla teedega,  siis vastutab teede korrashoiu eest kohalik omavalitsus. Keerulisem on olukord siis, kui teed kuuluvad eraisikule või ettevõttele,  kes ei suuda või ei taha teedevõrku korras hoida ja keskendub pigem oma õigustele.
  • Kas elektrivõrguga liitumine on võimalik? – Igal majapidamisel on tänapäeval vajalik elektrivarustus. Kui osta kinnistu olemasolevast alajaamast kaugemale, kui 400 m siis läheb elektriga liitumine üsna kulukaks. Samuti tuleks arvestada peakaitsme suurusega ehk mitu amprit oleks ehitataval hoonel vaja. Täpse info saamiseks tuleks pöörduda Elektrilevi poole: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumine
  • Kas vesi ja kanalisatsioon on olemas? – Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse vee ja kanalisatsiooni väljaehitamisega ja selle korrashoiuga. Tiheasustuses on üldjuhul vee- ja kanalisatsioonitrassid olemas ja nendega liitumiseks tuleb trasse haldava ettevõttega  vastav leping sõlmida.
  • Millised on looduslikud tingimused? – Krundi ostmisel tuleks jälgida ka selle looduslikke eripärasid nagu ilmakaared, valdavad tuuled, kaugus veekogust, maapinna kõrgus, mullastik, olemasolev taimestik  jms. Kui on olemas juba suured puud ja põõsad siis tasub alati nendega haljastuse planeerimisel arvestada. See mis esialgu võib tunduda miinusena, saab põhjalikult planeerides muuta plussiks.

Kodu ehitamine on pikk ja kulukas protsess aga kui see tee ette võtta siis on võimalus algusest peale oma vajaduste ja soovide järgi meelepärane kodu kujundada ning lõpptulemus on selline, mis kindlasti pakub rahuldust ja jääb kestma aastateks.

tiiu

TIIU KUUSIK

maakler

Kas müüa kinnisvara otse omanikult, mitme maakleriga või sõlmida ainuesindusleping?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 14.04.2016 08:58; kategooriad: Domus, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tõenäoliselt leiab iga inimene end ühel hetkel elus olukorrast, kus tuleb alustada oma kinnisvara müüki. Selleks võib olla erinevaid põhjuseid – sündinud on perelisa, tekib soov kolida teise piirkonda, olemasolev kodu jääb suureks või hoopis midagi muud. Kui selline olukord tekib, tuleb teha otsus, kas tegeleda müügiga ise või palgata selleks professionaalne maakler.

Kui otsustatakse usaldada oma kinnisvara müük oma ala spetsialistile, on selleks on mitmeid erinevaid mooduseid – kas sõlmida ainuesindusleping ehk määrata oma kinnisvaraga tegelema üks kindel isik, sõlmida tavaline maaklerleping jätkates müügiga ka ise ja näiteks veel mõnel maakleril või anda oma kinnisvara müük kõigile, kes seda soovivad. Mõistagi on tegemist raske valikuga – tegemist on ju siiski Sinu kinnisvaraga ning Sa soovid teha enda jaoks parima otsuse. Seetõttu selgitatakse järgnevalt kõigi nelja eelnevalt mainitud variandi positiivseid külgi ning võimalikke varjukülgi.

Tänapäeval on kinnisvara iseseisev müük tehtud võrdlemisi lihtsaks – Sa võid teha enda kinnisvarast pildid, võrrelda enda soovitud saadavat hinda teiste müügis olevate objektidega, vastata kõikide klientide küsimustele ning ka neile oma kinnisvara iseseisvalt esitleda. Küll aga tasub meeles pidada Eesti vanasõna: „Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde“. Kuigi pealtnäha võib kinnisvara müük tunduda väga lihtsana, on ka selles valdkonnas oma nišid ning küljed, mida aitab näha just professionaalne kinnisvaramaakler.

Mitu maaklerit ei ole hea lahendus

Kui oled otsustanud maaklerteenuse kasuks, on valikuid mitmeid. Esialgu võib tunduda hea mõttena volitada oma kinnisvara müügiga tegelema mitu maaklerit. Küll aga kleebib see kohe Su kinnisvarale üle-linna-objekti maine külge ning esialgselt loodetud suur tõenäosus kinnisvara müüdud saada võib pöörduda vastupidiseks. Nimelt tekitab mitme maakleri käes müügis olev objekt inimestes vastakaid arvamusi, kuna see ei tekita usaldust ning on näha, et kinnisvara ei saa müüdud tõstatades küsimusi, et mis on valesti. Seetõttu võivad potentsiaalsed ostjad pakkumise portaalis alateadlikult kohe kõrvale lükata ning mitte sellele üldse tähelepanu pöörata. Ühtlasi on üle-linna-objekti puhul seda müüvate maaklerite motivatsioon palju madalam kui seda oleks muudel juhtudel. Seda põhjusel, et kuigi nad ühel hetkel võivad pakkuda väga kvaliteetset teenust korraldades kliendipäevi ning koostada läbimõeldud müügiraporteid, -strateegiaid ja -analüüse, siis võib hetkega keegi nende tehtud töö olematuks muuta. Üle-linna-objekti puhul ei saa maakler üldiselt pakkuda kliendile täisteenust, kuna mõjuv reklaam, silmapaistvad plakatid ning müügivideod, nõuab tavaliselt suurt lisakulutust ning sellise müügivormi puhul ei ole maakleril kindlust, et need kulutused saavad müügi korral kaetud.

Sõlmi korralik maaklerleping, kuid ka siin on omad riskid

Teine variant on sõlmida korralik maaklerleping, kuhu märgitakse üles kõik, milles kokku lepitakse. Levinud on eksiarvamus, et maaklerleping on tüütu kohustus ning ainus võitja sellest on maakler, kellega leping sõlmitakse. Tegelikult kaitseb maaklerleping müüja huve ning sinna märgitakse kõik ootused maaklerile ning tema kohustused. Kui maakler lepingus märgitud kohustusi ei täida, on tema lepingu suhtes eksinud ning tal ei ole õigust nõuda kokkulepitud tasu. Seetõttu kehtib tugev soovitus vaadata maaklerleping üle ka kinnisvara müüjal, kuna see on võimalus panna maakler enda heaks tööle. Paraku tuleb aga tõdeda, et ka maaklerleping ei pruugi olla kõigi maaklerite puhul suurim motivatsioon objekti müügiga süvitsi tegeleda, kuna tavapärane maaklerleping võimaldab objekti müügiga tegeleda ka omanikul endal ning teistel maakleritel, mis omakorda võib põhjustada probleeme, mida üle-linna-objektki. Küll aga on siinkohal kaitstud müüja huvid ning ta teab, et need kokkulepped ja kohustused, mis maaklerlepinguga sätestatud said, on jõus ning täidetud.

Kõige turvalisem on ainuesindus maaklerleping

Kõige turvalisem valik nii maaklerile kui ka kinnisvara omanikule on sõlmida ainuesindus maaklerleping. See erineb tavapärasest maaklerlepingust vaid lihtsa ühe punkti võrra – andes maaklerile selle kinnisvaraobjekti ainumüügiõiguse. Ainuesinduslepingu positiivseteks poolteks on kõik juba eelnevalt maaklerlepingu osas kirjeldatud plussid, kuid ühtlasi lisandub siia väga tugev maakleri motivatsioon tõesti tehinguga esimesel võimalusel ning parimatel tingimustel lõpuni minna. Ainuesindusleping on maaklerile suur vastutus. Ainuesinduslepingu sõlmimine tähendab, et kinnisvara müüjal on maakleri vastu tugev usaldus, mis ühtlasi ei lase ka maakleri tähelepanul kaduda, kuna tema on üks ainsaid, kellest sõltub tehingu edu parimatel tingimustel. Teisalt annab ainuesindusleping maaklerile kindluse, et tema tehtud investeeringud saavad hea töö puhul kaetud ning ta ei saa vaadata ühtegi (mõistlikku) investeeringut kui liigset kulutust.

Professionaalne maakler töötab pühendunult vaatamata sõlmitud lepingu liigile

Kuigi paljudele võib olla maaklerleping ükskõik mis kujul esmapilgul hirmutav, siis tegelikkuses tasub meeles pidada, et just maaklerleping on võimalus kasutada parimat ning kvaliteetseimat maaklerteenust. Siiski sellele vaatamata pöörab professionaalne maakler tähelepanu kõikidele oma müüdavatele kinnisvaraobjektidele vaatamata sõlmitud (või sõlmimata) lepingu liigist. Küll aga on ka iga maakleri töös kiiremaid perioode, mistõttu tasub end sellegi poolest kindlustada ning sõlmida maakleriga konkreetseid kokkuleppeid.

Mariel_Aim

Mariel Aim
Maakler

Kas välismaalasest kinnisvaraomanik on Pärnu turult kadumas?

shutterstock_150658949Pärnu on linn, millega seostub paljude eestlaste mõtetes kohe meri ning soe suvi. Tõsi ta on – Pärnu on kuulutatud Eesti suvepealinnaks ning me ei leia endi seast tõenäoliselt kedagi, kes ei sooviks soojal ajal end kasutavasse merevette kasta. Siinkohal tasub mainida, et linn ei ole populaarne vaid eestlaste seas – suviti leiab sealt suurel hulgal välisturiste, kes peavad piirkonda lausa niivõrd meeldivaks, et on otsustanud soetada endale Pärnusse kinnisvara.

Välismaalasest turist ei ole Pärnus harv nähtus. Suviti linnas ringi liikudes tekib tihti mulje, justkui oleks tegemist mõne eksootilise kuurortlinnaga, kus eesti keelt kohtab pigem vähe. Eesti keelt kõnelevad peamiselt klienditeenindajad, kelle jaoks on suvi kõige magusam tööaeg ning päevane jootraha võib ulatuda sadadesse eurodesse. Sama kehtib ka kinnisvaraomanike kohta, kes tegelevad oma kinnisvara päeva kaupa välja üürimisega. Korter, mis talvisel perioodil toob omanikule tulu näiteks 250 €/kuus, võib suveperioodil kasvada hoopis 100 €/päevas.

Mitmed võivad arutleda – kes soovivad taolist suurt summat üürikorteri eest maksta? Siin sõltubki linn välismaalastest, kes lähevad Pärnusse puhkama ja ei hoia kulutustelt kokku, sealhulgas ka elamistingimustelt. Siinkohal tasub märkida, et sarnase olemusega inimesi leidub ka eestlaste, mitte ainult välismaalaste seas ning nad on linnale kui lotovõit. Küll võib aga ühel hetkel Pärnut armastaval inimesel tekkida mõte, et üürimise asemel võiks endale korteri hoopis osta. Maa-ameti statistika põhjal soetas 2015. aastal endale Pärnu linnas kinnisvara 35 inimest moodustades kogu kinnisvara ostjate arvust 3,5%. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et neist 27 olid Soome kodanikud, millest võib järeldada, et soomlaste osakaal Pärnu linnas on siiani märkimisväärne. Kokku oli 2015. aastal Pärnu linnas kinnisvara omandajaid kuuest välisriigist.

Kuigi esmapilgul võivad need numbrid tunduda märkimisväärsed, siis tegelikult on välismaalastest kinnisvara ostjate arv tugevas languses. 2013. aastal soetas endale Pärnu linna kinnisvara 91 välismaalast, moodustades sealhulgas 8,7% kogu ostjaskonnast. Sellest järgneval, 2014. aastal ostis kinnisvara 82 välismaalast, moodustades kogu ostjate arvust 7,2%. Seega võib 2015. aasta tulemus olla pigem murettekitav, kuna välismaalastest kinnisvara ostjate arv on langenud rohkem kui kaks korda, võrreldes eelmiste aastate andmetega.

Täismahus artiklit loe kinnisvaraajakirjast IMMO, mille leiad SIIT

Mariel_Aim

MARIEL AIM

Pärnu kontori maakler

Juuli on Pärnu üüriturul kõige kuumem

Postitaja: Domus @ 15.04.2015 11:03; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Neil, kes kavatsevad Pärnus suvepuhkust veeta, on viimane aeg öömaja peale mõelda, sest maikuus on juba suurem osa üürikortereid broneeritud, tõdesid kohapeal tegutsevad maaklerid ja majutajad.

Üüripindade vahendamisega tegelevad internetiäride kõrval kohalikud kinnisvarabürood.

Domus Kinnisvara maakleri Piret Rondo sõnade kohaselt on suvisteks üürijateks vanaemad lastelastega, pered ja noored. Üürijate hulgas on igal aastal olnud inimesi, kes külastavad Pärnut esimest korda, on neid, kes on Pärnus käinud aastaid tagasi, ja on neid, kes käivad igal aastal.

Tullakse nautima siinset imelist mereranda ja lihtsalt puhkama. Noored tulevad peamiselt üheks-kaheks ööks nädalavahetusel, et ööklubis pidutseda, pered nädalaks või kaheks. Mõnikord üüritakse korter terveks kuuks, et lähedased saaksid käia vastavalt oma puhkusele: ühed tulevad, teised lähevad.

Rondo andmeil soovitakse reeglina, et kõik oleks vaid jalutuskäigu kaugusel, ent vene rahvusest kliendid ei pea asukohta nii oluliseks ja nende jaoks ei ole ka Paikuselt või Tammistest kauge maa linna tulla.

Vene pered eelistavad suuremat pinda, korterit, maja või majaosa. Nemad on rohkem nõus maksma kui kohalik või Soome klient. Eesti pered tahavad kõige parema meelega üürida majaosa või maja, kus saaks grillida ja lapsed õues mängida.

Suvekülalised eelistavad juulikuud, see periood on alati broneeritud.

“Meie büroo praktika näitab, et suvekülalised on olnud korralikud kliendid. Suuri pahandusi või lõhkumisi pole esinenud. Seega, kes veel mõtleb või pelgab oma kodu suveks välja üürida, neil tasub vähemalt ühe korra proovida,” soovitas Rondo, mõeldes augustikuise muusikafestivali peale. Ainuüksi Domus Kinnisvara büroos on igal maakleril andmebaasis kümneid kliente, kes ootavad majutuspakkumisi. Sel perioodil ei ole määrav ei asukoht ega hinnatase.

Artikli täistekst veebilehel www.parnupostimees.ee

(Artikkel ilmus Pärnu Postimehes 11.04.2015, autor Silja Joon)

Mida kaugem piirkond, seda väiksem ostuhuvi

Postitaja: Domus @ 22.03.2015 05:02; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara maakleri Piret Rondo sõnade kohaselt on korteriturg maakonnas viimastel aastatel väga loid olnud. Maapiirkonnas ostetakse korter kahel juhul: kui korter on renoveeritud, elamu heas korras ja elamispind soodsa hinnaga või tehakse valik taristu olemasolu arvestades: läheduses on kool, lasteaed, pood ja arst.

Rondo tõdes, et mida kaugem piirkond, seda väiksem huvi, ja tõi näiteks Lavassaare ja Pärnu-Jaagupi. Kui on vaja iga päev Pärnus tööl käia, siis noored sinna kodu ei osta. Müügitehingute rohkusega ei saa kiidelda Paikusegi, kuigi on linnalähedane vald. Kuus tehakse seal keskmiselt paar korterimüügitehingut. Samal ajal on Paikuse korterite keskmine ruutmeetrihind viimastel aastatel tõusnud, ent jääb samast Pärnu näitajast madalamaks: Pärnu linnas on korteri keskmine ruutmeetrihind viimase paari aastaga eest ära liikunud.

Sindi korterite hinnad on aastatega aga nii palju langenud, et Pärnuga võrreldes on hinnavahe nüüd juba mitmekordne. Sindis maksab korteri ruutmeeter aga Paikusega võrrelduna ligemale poole vähem.

Rondo ütles, et huvitav koht on Koonga, kus on hakanud moodustuma soomlaste kogukond. Meelitavad korterite madal hinnatase, renoveeritud majad ja korterite väga hea seisukord. “Soomlastel pole vaja iga päev Pärnu tööle sõita ja oma sõitude tarbeks ei ole see vahemaa linnaga neile pikk,” pakkus Rondo.

Omaette fenomenina on esile tõusnud Tootsi vald: Tootsi alevis tehakse aktiivselt korterimüügitehinguid Pärnu kaugusele vaatamata. Sinna on kogunenud üsna paljurahvuseline seltskond, mis hõlmab peamiselt pensionieas eestlasi, venelasi ja soomlasi.

Vastupidi korteriturule soovitakse lähivaldadesse soetada endiselt elamuid. Ostjaile sobivad nii Paikuse, Sindi kui Audru, Sauga ja Tahkuranna. Leidub kliente, kes soovivad väga privaatse asukohaga maamaju. Tänini pakuvad veekogulähedased maamajad huvi just neile, kelle põhielukoht asub siiski linnas: kas Tallinnas, Pärnus või kaugemal. “Ei saa öelda, et neid soetatakse üksnes suvitamiseks. Tahetakse, et oleks mõnus koht, kuhu tulla igal ajal, kui hing ihkab,” märkis Rondo.

Artikli täistekst veebilehel www.parnupostimees.ee

(Artikkel ilmus 20.03. Pärnu Postimehes, autor Silja Joon)

Noor pere otsib kodu linna või selle lähedale

Postitaja: Sandra Metsa @ 25.02.2015 09:24; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pärnu kinnisvarafirmade maaklerid nentisid, et Pärnu võiks välja pakkuda avaramaid tulevikuvisioone, mis käsitlevad lastega perede võimalusi siia kodu rajada. Küsime: mida saaks teha ära kohalik omavalitsus, et noor pere valiks elukohaks Pärnu?

Pärnu rändesaldo on paranenud, kuid püsib endiselt miinuses. Rõngasvaldade elanikud koos Sindi inimestega moodustavad juba poole Pärnusse registreeritud elanikest. Rahvaarvu kasvatasid mullu eeskätt Audru, Sauga ja Tahkuranna vald, kus viimasel aastakümnel on kerkinud madaltihedaid elurajoone, jätkub elamuehitus ja kruntide pakkumine.

Üüriturg vajaks korrastamist

Domus Kinnisvara maakler Piret Rondo juhib tähelepanu asjaolule, et enamasti ei ole noor pere võimeline kohe omale kodu ostma, seetõttu võetakse üürikorter. Suur nõudlus ja vähene pakkumine on tõstnud üüritasud üsna kõrgele. Talvekuudel tuleb kahe–kolmetoalise toalise korteri eest koos üüri ja kõrvalkuludega maksta 300–400 eurot.

Mõistetav, et noor pere ei taha elada remonti vajavas korteris või nõukogudeaegse sisustusega pinnal. Mida paremas korras ja moodsam sisustus, seda kõrgem üür. Pealegi on üürikorteris elamine tähtajaline. “Seetõttu oleks kohalikult omavalitsuselt väga suureks toeks üürimajade ehitamine. Kui seda teed lähevad Tallinn ja Tartu, oleme veendunud, et noorte perede äravool Pärnust jätkub,” on Rondo kindel.

Loe edasi parnupostimees.ee

Tegemist on väljavõttega artiklist, mis ilmus Pärnu Postimehes 21.02.2015. Toimetaja Silja Joon

Domuse stiilsem jõulukontor asub Narvas

Postitaja: Raul Reino @ 16.12.2014 11:51; kategooriad: Domus
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Korraldasime üle Eesti kõigi Domus Kinnisvara esinduste vahel konkursi kontorite kaunistamise osas. Tiheda rebimise võitis ja stiilsema jõulukontori tiitli sai endale meie Narva kontor. Palju õnne!

Kutsume kõiki kinnisvara huvilisi üles külastama meie hubaseid jõulukontoreid lisaks Narvale ka Tartus, Viljandis, Pärnus, Kuressaares ja Tallinnas!

 

Narva kontor 1 Narva kontor 2 Narva kontor 3

Lühiülevaade septembrikuu korteriturust

Postitaja: Kristjan Gross @ 15.10.2014 01:53; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maa-ameti tehingustatistika andmetel on suvine passiivne korteriturg mõningal määral aktiviseerunud, sest suuremates linnades on sügis alanud rohkemate tehingutega kui suvel. Ainuke erand on Pärnu, kus tehingute arv on sisuliselt jäänud samaks.

Tallinnas teostati septembris 663 korteriomandi tehingut, mis on 112 tehingu võrra rohkem kui augustis. Üsna märkimisväärne tõus, isegi kui arvestada ühte komplekstehingut kesklinnas, kus müüdi 11 korteriomandit ühes elamus. Ka kevadkuudega võrreldes (märtsis 702 ja aprillis 667 tehingut) oli eelmise kuu tehingute mahu suurusjärk võrreldav – ehk aasta esimesest poolest, millest alates on kinnisvaraturu jahenemisest juttu olnud, on septembrikuu meeldiv üllatus.

Tehingute keskmine hind oli septembris 1447 €/m², mis on ca 3% madalam kui augustis. Aastases võrdluses oli eelmise kuu keskmine siiski 15% kõrgem. Kuude lõikes on hinnatase kõikuv, kuid kvartaalses võrdluses oli kolmandas kvartalis keskmine hind aasta kõrgem 1457 €/m². Tundub, et ennustatud hinnakorrektsioon annab end statistikas oodata.

Tartus teostati septembris 128 korteriomandi tehingut, mis on 2014. aasta teine tulemus (juulis teostati 140 tehingut). Tehingute keskmine hind oli 1193 €/m², mis on käesoleva aasta kuude võrdluses üsna kõrge tulemus, sest ka kevadkuudel kompas turg 1200 eurost hinnataset mitu korda. Mingil määral on tegemist märgilise piiriga, sest 2007. aasta buumi tipus oli linna keskmine hind 1200 €/m² – nüüd, mil kinnisvaraturul oodatakse jahenemist, on hinnatase sama.

Pärnus teostati septembris 63 korteriomandi tehingut, mis on ühe võrra vähem augustiga võrreldes, kuid 4 tehingu võrra rohkem eelmise aasta septembriga võrreldes. Tehingute keskmine hind oli 837 €/m², mis on 5% väiksem augustiga võrreldes. Aastases võrdluses on keskmine hind siiski 13% kõrgem.

Narvas teostati eelmisel kuul 66 korteriomandi tehingut. Sisuliselt sama palju kui Pärnus. Tehingute aktiivsus on alates juunist olnud pidevalt kasvav – juuni maht oli üllatavalt väike 41. Septembrikuu tehingute maht oli eelmise aasta kuude võrdluses suurem. Selle kaudu eristub Narva korterite turg teistest vaadeldavates linnadest, kuna tehingute arv ületab 2013. aasta ühe kuu tehingute mahu. Eelneva taustal on piirilinna korterite keskmine hind tõusnud – septembris oli see 510 €/m², mis on 16% rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Pärnu korterituru trendid

Postitaja: Raul Reino @ 27.08.2014 05:11; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
1 kommentaar

Pärnu korteriturg on kriisist kosunud – tehingute maht on aastate lõikes järjest kasvanud, keskmise hinna tõus on siiski mõõdukas. 2013. aastal teostati linnas 697 korteriomandi tehingut, mis on 2012. aastaga võrreldes 56 tehingut rohkem. 2014 aasta I ja II kvartalis on tehtud kokku 353 korteriomandi tehingut, eelmisel aastal samal ajal tehti kokku 322 korteriomandi tehingut. Keskmine müügihind 2013. aasta I poolaastal oli 751€/m2 (mediaanhind 706€/m2), käesoleval aastal on I poolaasta keskmine hind tõusnud tasemele 882 €/m2 (mediaanhind 809€/m2).

Piirkondade eelistustes muudatusi ei ole toimunud. Endiselt on eelistatuimad Ranna piirkond ja südalinn, kus korterite hinnad ületavad tunduvalt Pärnu keskmist taset. Kohalike seas on hinnatuim piirkond Mai elamupiirkond, kus on hästi välja arendatud infrastruktuur, olemas on koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused, hea bussiühendus erinevate linnaosadega jms. Mai elamupiirkonnale järgnevad Tallinna mnt. – Telliskivi tn. piirkond. Nimetatud piirkond on hinnatud eelkõige sealse hoonestuse poolest – valdavalt asuvad seal 2 – 3 korruselised 1990. aastate lõpus ehitatud avara planeeringuga korterelamud, piisava privaatsuse loovad läheduses asuvad individuaalelamud.

Turu nõudluse poolt mõjutab peamiselt elanikkonna sissetulek, mis pole oluliselt kasvanud. Turul on erineva motiiviga ostjad, kuid mingil määral võib täheldada ühist joont – klient on valiv. Oluline on maja seisukord, laenu olemasolu, maksud, kommunaalkulude suurused jms. Näiteks probleemsete paneelmajade kortereid õnnestub müüa ainult väga soodsa hinnaga.

Pärnu korteriturul valitsevad järgmised trendid:
– müügis olevate järelturu korterite valik on suur, ostjad on valivad ja ei langeta ostuotsust
kiiresti;
– müügiperioodid on suhteliselt pikad;
– eelistatakse osta heas seisukorras, remonditud kortereid;
– järjest olulisemaks on muutunud korterelamu ja trepikoja üldine seisukord ning aktiivse
korteriühistu olemasolu;
– nõutumad on 2-toalised korterid.

Jätkuvalt on Pärnus ostuhuvi ka korterite vastu, mida on võimalik anda üürile. Seejuures on
investeerijate hulgas nii välismaalasi kui ka vanemaid inimesi.

* Loe pikemalt Domus Kinnisvara uuest kinnisvaraturu ülevaatest