Veebruaris korraldavad SEB Pank ja Domus Kinnisvara ühise kampaania, mille eesmärgiks on pakkuda klientidele tuntavaid soodustusi ja mugavamaid võimalusi kinnisvara soetamiseks.

Unikaalse pakkumisena saab kõikidele SEB kodulaenuga finantseeritud Domus Kinnisvara poolt müüdavatele kinnisvara objektidele tellida eksperthinnangu 100%-lise soodustusega. Lisaks ei pea Domus Kinnisvara poolt pakutava enam kui 1500 objekti hulgast valiku teinud klient tasuma laenulepingu tasu. Domus Kinnisvara juhatuse liikme Raul Reino sõnade kohaselt on kampaania käigus tehtav pakkumine ainulaadne ja mõeldud vaid SEB kodulaenuklientidele. „Tasuta eksperthinnangu ja laenulepingu pakkumisest tasub kinni haarata, sest see võimaldab kokku hoida märkimisväärselt raha“ kinnitas Raul Reino. „Uus kodu eeldab kliendilt peaaegu alati ka täiendavaid väljaminekuid ning laenu vormistamiselt kokku hoitud rahaga saab need soovid kiiremini ellu viia. Pank ei vaja iga kord laenu väljastamiseks eksperthinnangut, kuid kui see vajadus peaks olema, siis meie hea partneri kasutamisel saab seda veebruaris teha lisakuludeta,“ kommenteeris pakkumist SEB panga partnersuhete juht Kersti Ivanov. Tema sõnade kohaselt on panga ja kinnisvarafirma poolt ühiselt esitatud 100 % soodustusega pakkumine harvaesinev, mida tasub kokkuhoidu hindavatel inimestel kindlasti ära kasutada.

Lisaks nimetatud soodustusele pakuvad SEB ja Domus mugavaid võimalusi kinnisvara pakkumistega tutvumiseks. Veebruari jooksul on SEB peahoones Tornimäel avatud Domus Kinnisvara infopunkt, kus kõik huvilised saavad tutvuda erinevate objektidega ning küsida igakülgset nõu professionaalsetelt maakleritelt. Seega on kõigil huvilistel võimalik saada mugavalt infot kinnisvara kohta ja sealsamas leppida kohtumine kokku SEB erakliendihalduriga nõustamiseks. „Soovitame nõustamist kindlasti kasutada, sest ainult SEB-st saab tervikliku kindlustuskaitsega kodulaenu – laenukindlustus, laenumaksete kindlustus ja tagatisvara kindlustus annavad turvatunde terveks laenuperioodiks,“ lisas Kersti Ivanov.

Kuidas on olukord Eestis? Kinnisvarabuumi ja laenuralli kuldaegadel juhtus siingi, et tihedas konkurentsiolukorras anti laenu inimestele, kes matemaatiliste valemite järgi poleks tohtinud laenu saada. Üks silm pigistati kinni, panga sisene müügi eesmärk sai täidetud ja turuosa säilitatud. Mäletan mõned aastad tagasi vähemalt ühte klienti, kes lähenedes 80-ndale eluaastale sai pangast pikaajalise eluasemelaenu ka siin, Eestis. Majanduse hoogsa kasvu tingimustes kipuvad enamus äriettevõtteid toimima ühtemoodi kõikides maailmajagudes ja emotsioonid võidavad ratsionaalsuse. Seda isegi pankade puhul, mida muidu peetakse kaine mõistuse kehastuseks.

Mis nende avaldatud artiklite puhul mõnevõrra imestama paneb, on see, et küllalt ühte väravasse tahetakse neid palle lüüa ehk siis pankade väravasse. Ühelt poolt võib tõesti möönda, et pangad on saanud senini tegutseda suhteliselt väljaspool kriitikat ja näiteks sotsiaalse vastutuse poolt ei tajuta niivõrd selgelt. Pankadel on aastatega kogutud hulgaliselt tarkust, rohkem vahendeid ja informatsiooni ning see kõik seab nad paremasse olukorda võrreldes tavalise laenuvõtjaga. Tavakodanik sageli ei hooma seda, et tema sissetulekute ja säästude juures ei ole võimalik seda „unistuste kodu“ endale lubada. Aga laenuametniku kasutuses olevad teadmised, kogemused ja riskianalüüsid peaksid välistama selle, et laenu saab pilvedes hõljuv kodanik. Ometi pole alati printsipiaalsust üles näidatud.

Teiselt poolt aga on laenulepingule allakirjutamine iga inimese vaba otsus. Pole kuulda olnud, et laenunõustajad oleks relvaga ähvardades sundinud inimesi laenu võtma.Samuti kaasneb eluasemelaenuga alati notarisse minek, kes kontrollib, et tehingut teostab ikka teovõimeline isik. Paneb mõtlema, et mis küll sünnib selle inimese peas, kes väga kõrges vanuses otsustab laenu võtta ja eluaseme soetada. Milleks talle see? Olemas on pansionaadid, üürikorterid, hooldekodud, munitsipaalkorterid jms. Soovitan alati inimestel enne laenu võtmist konsulteerida oma pere, sõprade ja tuttavatega ning koos nendega jõuda selgusele, kas laenu võtmine on otstarbekas või mitte. Kui 80-aastasel pole lapsi või ka sugulasi, siis on alati olemas mõni mõistlik naaber, kellega saab asjade üle arutleda. Analüüs peab esmalt vaatama tulevikku ja esikohal olema põhimõtteline küsimus – mis siis kui… Võlakaitseseadus võib tulla või siis ka mitte, aga laenu andjate ja laenu võtjate terve mõistus peab jääma esikohale.