Päikesepaneelide võlu ja valu
Päike ei ole inimese jaoks ainult energiat andev kollane pall taevas, vaid selle kõige heledama tähe ressursse hinnatakse kõrgelt ka ehitus- ja kinnisvaravaldkonnas. Tehnoloogia arenedes otsitakse erinevaid lahendusi, kuidas kinnisasja omanikud saaksid ise hakata tootma energiat ning seeläbi kommunaalkuludelt kokku hoida. Üheks selliseks võimaluseks on päikeseenergia kasutuselevõtmine, sest suurem energiatõhusus tagab hoonele lisaks ka kõrgema energiaklassi. Energiaklasse tähistatakse tähtedega vahemikus A kuni H, kus A tähistab kõige energiatõhusamat ehitist. Kindlasti oled kursis sellega, et mida kõrgem on hoonele väljastatud energiatõhususe klass, seda suurem on kinnisasja väärtus ehk siis tavaliselt tõstab päikesepaneelide kasutuselevõtmine ka kinnisasja väärtust.
Tegelikult on võimalik päikeseenergiat kasutada ka hoone kütmiseks, kuid päikeseküttekollektoreid väga palju Eestis ei paigaldata, sest Eesti kliimas ei saa kasutada neid põhilise kütteallikana. Talveperioodil, kui hoone vajab kütmist, ei jätku kütmiseks piisavalt palju päikeseenergiat. Suvel aga vastupidi – kui päikest on rohkem, ei ole soojusenergiat kuhugi suunata, sest tavakasutaja ei suuda sooja vett nii palju tarbida ning basseinid ei ole veel keskmise eestlase kodus igapäevased.
Päikesepaneelidel seevastu on turul kindel koht ja neid paigaldatakse nii eluhoonetele kui ka mitteeluhoonetele. Tänapäevaseid päikesepaneel-lahendusi ei pruugi tavainimese silm märgatagi või on need hästi parapeti ehk rinnatisega varjatud. Ehitisintegreeritud päikesepaneele kasutatakse ka hoonetele arhitektuurse välimuse andmiseks. Seega võib klaas-klaas tüüpi päikesepaneel-lahendus ulatuda maast katuseni ning majale paigaldatud rõdupiirded või päikesevarjud võivad olla tegelikult päikesepaneelid, mida tavaline mööduja ei pruugi adudagi. Sellised lahendused on meil veel väga haruldased ja eksklusiivsed oma kõrge hinna tõttu.
Tavalisi päikesepaneele saab paigaldada ka hoonete seintele, kuid seda võimalust ei kasutata tavaliselt eluhoonetel, kuna need võivad rikkuda maja välisilme, kui pole just sinna spetsiaalselt projekteeritud. Laialdaselt on levinud päikesepaneelide paigaldamine raamidele katustel, sest ainus katusetüüp, kuhu seda paigaldada ei saa, on õlgkatus. Eestis paigaldatakse ka n-ö „päikesekatust“, mis näeb välja nagu tavaline teraskatus ja mille paneelid on hoonele ka katuseks, kuid selline lahendus toodab vähem energiat, sest puudub jahutus paneelide all (mida kõrgem on päikesepaneeli temperatuur, seda väiksem on toodang). Kuigi päikesepaneelide optimaalseim paigaldusnurk maapinna suhtes on 38-45 kraadi, saab neid paigaldada ka lamekatustele. Enamjaolt jääb sellisel juhul raamidele paigaldatud paneelide paigaldusnurk ca 15. kraadi lähedusse, mis tagab ka piisava tootlikkuse, kuna Eestis on päikesevalgust ühes aastas keskmiselt 850-1200 tundi.
Päikesepaneele on hakanud paigaldama ka korterelamute arendajad, kuna liginullenergiataseme saavutamiseks ei piisa tavaliselt ainult energiatarbimise vähendamisest. Hoone peab ka energiat tootma. Näiteks on Tartus Linnupargi Parklinnaku arendus, kus on kasutusele võetud päikesepaneelid ning seeläbi on saavutatud hoone energiatõhususe klass A. Linnupargi arenduses on kokku planeeritud 11 etappi ning üks etapp koosneb kahest kortermajast. Esimeses neljas etapis on mõlemate kortermajade energiaklass B ning soojusvarustus kaugkütte näol. Kuna arendaja Avaare Kinnisvara üritab ajaga kaasas käia ning enda poolt pakutavaid väärtusi pidevalt parendada, siis alates V etapist on galeriitüüpi majale lisatud päikesepaneelide süsteem katusele. Energiaarvutustel põhinev energiamärgis küündib seetõttu A-ni, kuna energiatõhususarv on välja toodud 104 kWh/m²•a (enne analoogsel majal 125 kWh/m²•a). Galeriitüüpi kortermaja päikesepaneelid paigaldatakse 18 kraadise kaldenurgaga ning suunaga edelasse 225 kraadi. Paneelide maksimaalne võimsus on 19,38 kW ning need toodavad aastas energiat 17 288,5 kWh. Antud projektis aitavad päikesepaneelid katta üldelektri tarbimist ning ülejääk müüakse võrku.
Päiksepaneelide paigaldamine ongi seega kasulik ka loodavale korteriühistule, kuna tarbides enda poolt toodetud taastuvenergiat, saab korteriühistu säästa võrgust ostetava elektri, võrgutasu ja maksude pealt. Energiat, mida ise ära ei tarbi, saab energiavõrku tagasi müüa ning seeläbi saada tulu elektrienergia müügist, kuna tarbimise juures elektrienergiat tootes, toimub liitumispunktis nn kahesuunaline liiklus. Neil tarbijail, kes on võrguga ühendatud, ei ole mõistlik soetada eraldi akusid, et ülejäävat energiat akudesse säilitada. Põhjus on lihtne – akude soetamine on hetkel veel kallis ning see ei pruugi olla majanduslikult efektiivne, kui võrguga ühendus on olemas. Võimalik on rajada ka autonoomseid lahendusi, mis tagavad elektritarbimiseks vajaliku energia võrgukatkestuse korral, kuid sellisel juhul tuleb arvestada kopsaka süsteemi investeeringu suurenemisega, kuna lisada tuleb generaator ja salvestusseadmed.
Kuna päikeseenergia on keskkonnasäästlik viis energia tootmiseks, siis proovitakse viimaste kasutuselevõttu hoogustada ka erinevate meetmete abil, nagu näiteks tegevuspõhise taastuvenergia toetus ja KredEx päikesepaneelide investeeringutoetus. Eesti Energia kodulehelt on leitav kalkulaator, kus saab välja arvutada ligikaudse investeeringu suuruse ja rahalise võidu. Ehitusvaldkonnas suunatakse läbi seadusandluse reguleerimise arendajaid liginullenergiahoone ehk A klassi hoonete poole ning seega ei ole päikesepaneelide paigaldamine kortermajadele enam „tulevikumuusika“, vaid varsti käega katsutav reaalsus.