Plussenergia maja- kuidas see töötab?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 07.08.2017 10:41; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

põllküla2 Üha enam globaliseeruvas tarbimisühiskonnas, mille tagajärjeks kliima soojenemine, jäämägede sulamine ja liikide kadumine, on üks mees, kes otsustas kolida linnast maale ning ajada oma asja just seal. Jüri Nuust on Fasteco juhatuse liige ning võtnud oma südameasjaks pakkuda inimestele taskukohaseid valmislahendusega energiasäästlikke elamuid, mis kerkivad kõigest kolme kuuga! Kusjuures, kõigil on võimalik oma uue kodu osas kaasa rääkida – maja valmib justkui rätsepatööna!

Praegu on müügis unikaalne Fasteco näidismaja Keila vallas Põllkülas – Paldiskist ja Keilast vastavalt 9- ja 15-kilomeetri kaugusel. Majal on plussenergiamärgis, mis tähendab, et arvutuste kohaselt toodab maja rohkem energiat, kui tarbib! Tallinnast jääb maja 45-kilomeetri kaugusele. Läheduses on maalilised rannad ja mereäärsed paigad, kalastusvõimalused ning Niitvälja golfikeskus, rääkimata seene- ja marjametsadest. Põhjalikult läbimõeldud ja hoolikalt projekteeritud ning armastusega sisustatud maja mahutab endas kõik, mis eramajas peaks olema – 3 magamistuba, elutoa-söögitoa, köögi, vannitoa, sauna ja isegi külaliste tualeti ning suure esiku peegelliugustega garderoobikapiga. Lähemalt saad majaga tutvuda siin: http://www.domuskinnisvara.ee/483788.

Võta maakleriga ühendust ja tule vaata tulevikumaja oma silmaga üle!

 

 

põllküla5  põllküla3  põllküla6  põllküla

 

 

Jüri, oled nüüd mõned aastad Fasteco juhatuses olnud. Aga kuidas üldse see mõte inimestele energiasäästlikke valmislahendusega elamuid pakkuda tuli? Ehk kuidas sai Fasteco alguse?

Majaehitus on aega- ja ressurssenõudev pikk protsess ja väljakutseks sai seda aega minimaliseerida. Lisaks on tänapäeval palju juttu rohelisest mõtteviisist ja energia säästmisest, samas on tegelikkuses turul sellistele kriteeriumidele vastavaid maju üsna vähevõitu. Sellest me idee alguse saigi. Nii lõime kolm aastat tagasi Eesti kapitalil põhineva ettevõtte, mille eesmärgiks on luua energiasäästlikke majalahendusi, mis oleksid kiiresti paigaldatavad, ökonoomsed ja ökoloogilised.

Kuidas Sulle tundub, kas Eesti ühiskond on Fasteco pakutava hästi vastu võtnud? Milline on tulevikusuund? Kas liigutakse energiasäästliku tuleviku poole või pigem mitte?

Tänini on levinud arusaam, et plussenergia maja on luksus ja kättesaadav ainult rikastele – meie oleme veendunud, et see ei pea tingimata nii olema. Erinevate majatehaste ning ehitajate reklaamid räägivad kõik üht ja sama juttu: ”Meie majad on energiasäästlikud ja kaasaaegsed jne”, kuid enamasti on sellise informatsiooni väärtus küsitav – nimelt A-energiaklassi maju leidub kahjuks väga vähe.

Meie majade hinnaefektiivsus tuleb optimeeritud materjali kulust ja hoone komplekteerimise kiirusest (tööjõu kulu vähendamisest). See on saavutatav põhjaliku eeltööga planeerimises ja projekteerimises ning täpsete ehitusjuhendite koostamisega ehitajatele, mis on suur töö. Kahjuks ei ole meil tänasel päeval energiasäästlike majade tootmine ja müük riigi poolt veel toetatud. Räägitakse küll kohustuslikest energiamärgistest tulevikus aga nn kommi piitsa kõrvale ei pakuta.

Millised on Fasteco tulevikuplaanid?

Oleme äärmiselt ambitsioonikad ja soovime olla teatud mõttes teerajajad energiatõhusate majade tootmises. Oleme suutelised pakkuma era- ja paarismaju, rida- ja korterelamuid, koole ja vanadekodusid, teenindus- ja abihooneid jne.

Tänaseks on meil laual ka juba uued väljakutsed, näiteks on töös nn off-grid hoone prototüüp. See tähendab täiesti iseseisvat hoonet koos puhta vee ja reovee paakidega; autonoomse gaasiküttesüsteemi ja päikesepaneelide ning gaasigeneraatoriga, mis varustab vajamineva elektriga talvisel päiksevaesel ajal.

Ühe põneva projektina võib veel tuua, et koostöös Bologna ülikooliga oleme välja töötamas maavärinakindlat majalahendust.

Rääkides nüüd konkreetselt Põllküla majast, siis miks just Põllküla? Miks see kinnistu? Kui rääkisin oma kolleegidele antud majast, siis küsisid paljud – „No miks nad nii kaugele ehitasid?“.

Eesti on küll maailma mõistes justkui väike konnatiik, kuid Harjumaa inimeste mõistes on ju okei osta maja kuni 40 kilomeetri kaugusele Tallinnast, eelistatult siiski lähemal. Põllküla jääb Eesti inimesele justkui 5 kilomeetrit liiga kaugele? 

Põllkülas võlus kohe esimesel silmapilgul endise mõisapargi lopsakas rohelus ja rõkkav linnulaul ning otsus oligi tehtud. Otse maja nurgal kasvab ürgne kastan, mille kevadisi õieküünlaid saab lausa aknast puudutada. Vahetult krundi taga on kaitseala, mis tagab eheda looduse säilimise – pole karta, et sinna midagi ehitatakse. Teelt vaadates jääb maja metsatuka varju, samas on Paldiski maanteeni autoga ainult paar minutit.

Ja tegelikult pole seal autot vajagi, sest raudteeni on jalgrattaga 5, jalgsi 10 minutit ja linna pääseb uute mugavate rongidega – võttes 45-ks minutiks aja maha võib mõlgutada omi mõtteid või hoopis lugeda. Kõik pereliikmed saavad liikuda eraldi ega ole autojuhist sõltuvad, rääkimata liiklusummikutest – nagu tramm linnas. Pigem on see teadmatus, mis Põllküla näiliselt kaugeks teeb, mitte 5 lisakilomeetrit.

Mis teeb Põllküla maja eriliseks?

Eriliseks teeb see, et tegu on plussenergia majaga, mida Eestis tänini palju pole, kuigi sellest palju räägitakse. Maja on ilmakaarte suhtes arukalt projekteeritud: päikeselisel lõuna-lääne suunal asuvad suur terrass ja privaatne tagaaed. Ja loomulikult on meil parima U-arvuga (ehk soojusjuhtivusega) uksed, aknad ja seinad. Hinnas sisalduvad kõik küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi, kanal ja elekter, ei ole varjatud lisakulusid.

Räägi veidi lähemalt, mis on üldse plussenergia maja? Mis on sellise maja toimimise põhimõte?

Plussenergiamaja tähendab seda, et aasta lõikes toodab see taastuvenergiat (päikesepaneelid, tuulegeneraator, kamin, ahi) rohkem, kui ära kulutab. Ehk aasta jooksul on võimalik oma majaga natuke raha juurde teenida ja kuluna on ainult prügiarve. See asetab muidugi kõrgendatud nõuded krundile ja maja asukohale. Näiteks päikesepaneelide korral peaks päike maja katusele maksimaalselt peale paistma.

Kui palju on siis ikkagi kulud ja tulud sellise maja puhul?

Täpsema tulude ja kulude bilansi saame kokku lüüa septembris, kui majale paigaldatud päikesepaneelid on aasta töötanud. Maja tulud ja kulud sõltuvad suurel määral inimeste harjumustest – kui tihti käiakse saunas, duši all, kasutatakse söögitegemiseks pliiti ja ahju ning loomulikult on väga tähtsaks teguriks ilm. Tänaseks oleme palju analüüsinud maja sõlmi ja kasutatud tehnoloogiat, ning seetõttu oleme teinud hulgaliselt muudatusi järgmistes mudelites, mis parandavad oluliselt majade efektiivsust.

Arvestades Eestimaa heitlikku ilma ja vähest päikest – kas päikesepaneelid ikka tasuvad ennast ära? Kui suure tõenäosusega maja omadega plussi jääb?

Päikesepaneelide tasuvuseks arvestatakse keskeltläbi 10 aastat. Selle aja jooksul näeme ilmselt igasugust ilma ja seetõttu just selliseks tasuvusaeg peaks kujunema. Seetõttu olen veendunud, et ka plussenergia majad jäävad selles ajavahemikus plussi. Arvestades seda, et muude energiakandjate hinnad tõenäoliselt selles ajavahemikus tõusevad, on kasu veelgi suurem.

Ainult 80,3 ruutmeetrit? Kas see liiga vähe ei ole?

Fasteco majades on iga ruutmeeter läbi mõeldud, sest see on kulu nii ehitamisel kui ka edaspidi selle elanikele. Väiksemal majal ei ole ainult ostuhind väiksem, vaid ka hilisemad kulutused kindlustusele, küttele, pangalaenule jne. Samuti kulub vähem aega ja energiat hooldusele ja koristamisele. Kogu maailmas on kasvav trend järjest väiksemate eluruumide suunas, sest inimesed on hakanud taipama, et tarbetult suured elamispinnad tähendavad lisakulusid nii rahalises kui ajalises mõttes. Luksuslikud suured lossid-mõisad ja 3-kordsed eramud on pigem minevik. Inimesed liiguvad rohkem väljas ja kodus peab kõik olema funktsionaalne, mitte suur. Vähem ruumi, vähem asju – aega jääb rohkem üle ja elu on lihtsam. Põllküla majas on lisaks avatud köögiga elutoale kolm privaatset tuba ehk eraldi magamistuba vanematele ja kahele lapsele. Samas on muide viimase aja uuringutega täheldatud, et kui lapsed (samasoolised) jagavad kasvades tuba, siis on nende nn küünarnukitunne tugevam ehk lastest saavad väga head sõbrad kogu eluks.

Kui ma tahan teilt maja tellida – kuidas see käib?

Maja tellimine käib lihtsalt. Kodulehel tuleb minna infopäringu lehele ja sealt on võimalik saata nii esmane infopäring kui ka avada täpsem hinnapäringu link. Samuti võib ka helistada või saata e-mail kodulehel olevatele kontaktidele. Soovi korral saab külastada ka meie näidismaja. Edasi selgitame välja tellija vajadused, kas on olemas krunt, detailplaneering jne. Kõiki vajaminevaid tegevusi saame aidata kliendil läbi viia. Tasub tähele panna, et kõikide mudelite põhipakettide hinnad on meil kodulehel olemas.

Tänan Sind, Jüri! Edu rohelise mõtteviisi edendamisel ning kaunist suve jätku!

Tutvu lähemalt Fasteco pakutavaga lehel www.fasteco.ee!

elo

 

ELO VÕHANDU

maakler

Kasutusluba – mis, kellele ja milleks?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 11.07.2016 11:53; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Seadusandlus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Oma kodu ost on iga inimese elus tõenäoliselt üks suurimaid ning olulisemaid tehinguid. Kujuta ette – oled välja valinud oma unistuste kodu ning oma mõtetes toimub juba selle sisustamine ja planeerimine. Tore, eks? Sa arvad, et kõik läheb sujuvalt ning kenasti kuni selgub üks tõsiasi, mis varjutab hinnanguliselt 60 protsenti olemasolevatest eramajadest – majal puudub kasutusluba. architect-254579_960_720
Esmapilgul võib tunduda kasutusluba ebavajaliku formaalsusena ning seda kinnitab Sulle ka maja samaaegne omanik – tema elab ju seal ise sees ning kõik on hästi. Küll aga on tegemist Sinu jaoks probleemiga näiteks olukorras, kus soovid endale soetada maja pangapoolse finantseeringuga. Tänasel päeval on pangad üldiselt seisukohal, et nemad kasutusloata kinnisvara ostu ei finantseeri. Kui nad seda aga teevad, siis vaid juhul, kui kasutusloa puudumine on mõjuvalt põhjendatud või lisatakse laenulepingusse klausel, et näiteks ühe aasta jooksul peab kinnisvara saama endale kasutusloa. Paraku on aga kasutusloa puudumine enamasti asjaajamise taga, mida ei saa lugeda selle puudumise mõjuvaks põhjuseks. Sellisel juhul võib paljudel juhtudel leida end olukorrast, kus omavahendeid napib, pank laenu ei anna ning unistuste kodu jääb soetamata.

Miks on pangad oma tingimustes niivõrd karmid?

Peamiselt seisneb põhjus selles, et kinnisvaraturg on väheselt reguleeritud ning teisiti ei saa turul asjad korda. Seega on pank võtnud endale eesmärgiks kinnisvaraturgu korrastada teostades seda läbi nõuete karmistamise. Arvestades, et enamustel majadel puuduvad kasutusload just suhtumise „elan sees, kõik on hästi“ tõttu, siis on paljudele taotlemise protsess üsna lihtne. See võtab küll oma aja ning kulu, kuid tulevik muutub neile palju lihtsamaks. Isegi juhul, kui oled maja ehitanud või ostnud näiteks omavahenditega enda tarbeks ning plaanid seal aastakümneid või isegi elu lõpuni sees elada, võib ette tulla ootamatusi ning see tuleb maha müüa. Kasutusloa olemasolu on sellisel juhul äärmiselt oluline ning selle puudumine võib eemale peletada väga suure hulga klientidest.

Suurim risk on kindlustusjuhtumid

Kui kinnisvaral puudub kasutusluba, on üheks suurimaks riskiks kindlustusjuhtumid. Kui objektiga juhtub õnnetus ning sellel puudub kasutusluba, võib kindlustusettevõte suure tõenäosusega keelduda kulude kompenseerimisest. Seda põhjusel, et kasutusloata ehitis on seadustamata ning pole täpselt teada, kas õnnetus juhtus lähtuvalt ehitise nõuetele mittevastavusest või millestki muust. Eriti ohtlikud on siinkohal tulest tingitud õnnetused, kuna kasutusloa taotlemise üheks vajalikuks osaks on elektriauditi teostamine, mis kontrollib elektrisüsteemi vastavust nõuetele ning kui õnnetus juhtub sellest lähtuvalt, mis on ühtlasi tihti üheks tulekahju põhjustest, võib olla üsna kindel, et kahju tuleb enda taskust kinni maksta.

Puutumata ei ole ka korteriomanikud

Kui valdavalt räägitakse kasutusloa probleemidest majade puhul, siis ei ole tegelikkuses puutumata ka korteriomanikud. Ka kortermajadel võib tihti olla kasutusloaga probleeme, näiteks kui peale ehitusluba ning ehituse lõppu pole mingil põhjusel tegeletud hoone kasutusele võtmisega. Kui kortermaja aga renoveeritakse ning ehitustööd on pooleli, kasvõi juhul, kui ehitustöösid teostatakse väga aeglases tempos, on tegemist mõjuva põhjusega kasutusloa puudusele ning see ei tekita probleeme. Küll aga kui asi on taaskord puhtalt asjaajamise taga või on ehitus teostatud nõuetele mittevastavalt, võib pank keelduda ostu finantseerimast. Kasutusluba ei väljastata korterelamus üldiselt vaid ühele korterile, vaid kogu majale ühiselt. Seega, kui korterelamul puudub kasutusluba, tasub selle tagamaid uurida ühistult või haldusfirmalt. Ühtlasi tasub tähele panna, et kaasomandis kinnisvara puhul on protsess palju
keerulisem, kuna taotlemiseks on vaja kõigi omanike nõusolekut ning allkirja, mille saamine võib osutuda üsna keeruliseks.

Kontrolli oma kinnisvara kasutusloa olemasolu

Probleemide ennetamiseks on otstarbekas kontrollida oma kinnisvara kasutusloa olemasolu ning alustada vajadusel taotlemisega juba täna. Seda saab teha kõige lihtsamalt Ehitisregistrist minnes veebilehele https://www.ehr.ee, sisestades seal kinnisvara aadressi ning vaadates avanevalt leheküljelt ehitise üldandmetest viimati esitatud ehitusalast dokumenti. Kui viimaseks dokumendiks on kasutusluba või kasutusteatis, on sellel kinnisvaral dokumentatsiooni poole pealt tõenäoliselt kõik korras. Kui seal on aga ehitusluba või ehitisteatis, puudub kinnisvaral kasutusõigus ning tasub uurida selle tagamaid. See võib olla mõjuvalt põhjendatud, kui objektil käibki parasjagu ehitustöö, kuid probleemi võib aimata juhul, kui sellest märke ei ole. Ühtlasi ei tasu täieliku tõena võtta, kui ehitise seisundiks on märgitud „kasutusel“, kuna tegemist võib olla aegunud informatsiooniga. Juhul, kui avastad kasutusloa osas puuduse, tasub pöörduda vastava piirkonna omavalitsuse ehitusspetsialisti poole, kes suunab Sind vajalike toiminguteni, et see luba kinnisvarale saada.

Mariel_Aim
Mariel Aim
Pärnu kontori maakler

Üürida või osta elukoht – selles on küsimus

Postitaja: Kersti Luik @ 16.11.2015 09:08; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pangandus
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Püstitatud küsimus vaevab kõige rohkem inimesi vanuses 25-35 eluaastat, sest siis tuleb aktiivsemalt hakata mõtlema oma kodu soetamise ning pere loomise peale. Enamus inimesi kaldub arvama, et oma kodu saab olla ainult ostetud, kuid kas alati?

Tegelikult on mõlemal tegevusel, nii ostmisel kui üürimisel, omad plussid ja miinused ning ei saa öelda, et üks on teisest parem. Mõlema tegevusega kaasnevad suuremal või väiksemal määral rahalised kulutused. Ostmise puhul on tegemist väga suure väljaminekuga ning ilmselt suurima rahalise otsusega elus. Järgenevalt on toodud välja mõned punktid, et saada selgust, kas Sul oleks kasumlikum ÜÜRIDA:

• Sul on piiratud rahalised vahendid: kui puuduvad rahalised vahendid kodu ostmisel laenu sissemakse ja lisakulutuse tegemiseks on sulle sobivam kodu üürimine.

• Sa oled oma töökoha suhtes ebakindel: kui Sa pole kindel oma töö olemasolus vähemalt 5 järgneva aasta, siis peaksid sa mõtlema üürikorterile. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on võimalik kolida kallimast üürikorterist odavamasse, kuid pangalaenuga soetatud elukohast võid halvimal juhul lausa ilma jääda.

• Vajad elamist lühikese aja jooksul nt. asud täitma tööülesandeid, mis kestavad vähem kui 2 aastat või kavatsed järgmise paari aasta jooksul mujale kolida seoses pere loomisega. Sarnane soovitus kehtib ka juhul, kui oled läbi elanud mõne traagilise elusündmuse: abielulahutuse või abikaasa kaotuse, siis on parem üürida, kuni oled saanud jälle kindla jalgealuse.

• Soovid elada unistuste kodus, kuid selle ostmiseks napib raha. Üürimise eeliseks on kindlasti kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada.

või OSTA:

• Sul on kogu ostusumma ulatuses raha olemas ning laenukohustust võtma ei pea. Samuti oled arvestanud oma kodu ostmisel seonduvate lisakuludega (nt. notaritasu, riigilõiv, uus mööbel ja tehnika).

• Sul on raha laenu sissemakseks (20% laenusummast) ja ostuga seonduvateks lisakuludeks ning oled kindel oma igakuises sissetulekus.

• Sul on plaan jääda ühte kohta elama vähemalt viieks aastaks. Kõige parem on osta, kui Sul on pikaajaline nägemus, mida oma eluga peale hakkad.

• Sa soovid stabiilset elu ja vabadust. Igati mõistetav on soov, et kodu oleks just selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus saad olla vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga enda võimalustest lähtudes. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid internetiavarustes leiduvaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Tutvu ka „Osta või üürida“ kalkulaatori võimalustega: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=17

Autor

Kersti Luik

KERSTI LUIK
Maakler
 

Huvi maal asuvate odavate korterite vastu kosub

Postitaja: Domus @ 05.06.2013 07:06; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maa-ameti kokku löödud kinnisvaratehingute numbrid näitavad, et Pärnumaal on esimeses kvartalis müüdud sadakond korterit mullusest enam, peaasjalikult puudutab tõus maakohti.

Pärnus on selle aasta jooksul notarite vahendusel müüdud 214 korterit, mida on peaaegu 40 mullusest enam. Kõige kallim korter maksis linnas 218 000 eurot. Müüdud korterite ruutmeetri minimaalne hind oli 97 ja kõrgeim 2942, kuid keskmine ligikaudu 700 eurot, mis on mullusega enam-vähem sama suurusjärk.
Nagu varasematelgi aastatel müüdi maakonnas enim kortereid Pärnu lähiümbruse alevites Paikusel ja Saugas ning Sindi linnas, peale selle maakonna madalaimate hindadega Tootsis.
Üllatas Koonga, kus nelja kuu jooksul läks kaubaks kümme korterit, samal ajal kui mullu müüdi seal terve aasta jooksul neli korterit. Kuid ei saa uskuda, et valla elanikkond nüüd jõudsalt kasvas, sest neist seitse Lõpe ja Oidrema külas asuvat korterit müüdi ühel päeval peaaegu ühesuguse hinna eest.
“Koonga ja mõni Tõstamaa valla tehing on ettevõtetevahelised tehingud,” rääkis Domus Kinnisvara maakler Vilja Holzberg. “Need varad kuulusid firmale ja toimus omanike vahetus, tehinguhinnad olid ligikaudsed ega vasta turuväärtusele. Samasuguseid tehinguid toimub aasta läbi teisteski valdades. Need ei ole turutehingud.”

Hinnatundlikud kliendid
Ometi on enamikus Pärnumaa valdades müüdud kortereid siiski pisut enam kui aasta tagasi. “Maakonnas püsib korteriturg väikeses kasvutrendis, mille tingib soodsam hind, võrreldes Pärnu ja selle lähedal asuvate suuremate asulatega,” selgitas Holzberg.
Pärnust kaugemale ostavad eluasemeid peaasjalikult hinnatundlikumad kliendid. “Ostjad tulevad näiteks Ida-Virumaalt ja Jõgevamaalt või on kohalikud, kes on jäänud rahaliselt kehva seisu ja on sunnitud odavamat korterit otsima,” selgitas DTZ Kinnisvaraeksperdi kutseline maakler Arne Pent.
Mujalt Eestist tulnud ei otsi Pärnumaal odavaid kortereid küll massiliselt, kuid selge märk on olemas. “Kui inimene tuleb paigast, kus kinnisvarahinnad ja palgad on madalad, siis ta lihtsalt on sunnitud odavama valikuga leppima,” selgitas Pent. “Pärnust kaugemale kolivad ka need, kes on linnas hätta jäänud ja saavad olemasoleva kinnisvara müüdud ning ostavad ülejääva raha eest odava korteri.”
Samas saavad maakonna ääreala küladesse korteriostu lubada siiski valdavalt kas mittetöötavad või vanemad inimesed, sest noor lastega pere sõltub paljuski töökoha, lasteasutuse ja korraliku transpordiühenduse olemasolust.
Kui vaadata Pärnust üle kümne kilomeetri kaugemale, on juba pikemat aega odavad korterid müügil Tootsis, kus turbatööstuse kadumise järel olid paljud tööealised sunnitud uue elatusallika otsingul mujale suunduma ja nii tuligi hulk kortereid soodsa hinnaga pakkumisele.
Eilegi oli kinnisvaraportaali City24 andmeil Tootsis pakkuda üle kümne korteri, mille eest müüjad loodavad saada 550 kuni 28 000 eurot.
Tootsist palju enam ei õnnestu Pendi jutu järgi müüjal saada ka Tihemetsa, Varbla, Vändra ja muude kaugemate asulate korterite eest. Paremat hinda saavad müüjad Sindis ja Audrus, sest seal on hea bussiühendus, kauplused ning kool ja lasteaiad.
Holzberg rääkis, et näiteks Audru alevikku soovivad soetada elamist pigem vanemad inimesed, sest seal on soodne hinnatase ja hea ühendus Pärnuga, samuti palju ahiküttega kortereid. Paikuse alevikku ja valda tahavad elukohta pigem nooremad pereinimesed, sest eelistavad keskkütte ja mugavustega kortereid.
Pent tõdes, et selliseid ostuhuvilisi, kes töötavad Pärnus, aga sooviksid võimalikult odavat korterit maakonda, on vähe ja siis vaadatakse pigem Sauga, Paikuse, Sindi ja Audru poole. “Vastavalt kaugusele ja ühissõidukiliiklusele väheneb hind ja nõudlus,” selgitas maakler.
Pärnusse tööl käimise tsoon on kahanenud paarikümnele kilomeetrile ja kaugemale jäävate piirkondade vastu on ostuhuvi tagasihoidlikum. “Maapiirkonnas on otsitud eelkõige looduskaunites ja privaatsetes asukohtades elamud, eelise annavad veekogu lähedus, metsamaa olemasolu ja hea juurdepääsutee,” lisas Holzberg.
Kallist maja raske müüa
Elumaju on tänavu Pärnumaal müüdud 92, mida on paarkümmend mullusest enam. Pärnus on ostetud 21 maja, Sindis 13, Audrus 10, Saugas 9, Paikuse ja Tahkuranna vallas 6, Saarde ja Tori vallas 3 ning mujal vähem.
Kalleim maja Pärnus maksis 240 000 eurot, aga keskmine hind jäi siin 70 000 euro juurde. Kõige enam õnnestus maju müüa Ülejõe linnaosas, kus müügitehingud jäid 20 000 ja 145 000 euro vahele.
Paikuse vallas on müüdud majade keskmine hind ligi 90 000 eurot, Saugas 50 000, Audrus, Sindis ja Tahkurannas kõigub see 30 000 euro ümber.
Holzberg rääkis, et huvi maal asuvate eramute ja talukohtade vastu on viimastel aastatel kasvanud, kuid sobivaid müügipakkumisi, kus kvaliteedi ja hinna suhe on paigas, leiab siiski harva. Seepärast valitsevad pakkumis- ja müügihindade vahel suured käärid ning müügiperiood kestab üldjuhul 6–12 kuud.
Samuti on märgata huvi kasvu suuremate kinnistutega talukohtade vastu, kus toimub põllumajanduslik tootmine. “Inimestel on tekkinud järjest rohkem soov oma elu rajada maale – looduslähedane ja maaelu on taas päevakorral,” märkis Holzberg.
Pärnumaal on maamajade ja talukohtade pakkumine suur, mistõttu on hinnad ja kvaliteet väga erinevad. Rahuldavas korras maamaja võib leida 20 000 – 30 000 euroga, halvas seisukorras ja lagunenud hoonetega kinnistute järele on nõudlus väike, olenemata isegi alla 10 000eurosest hinnast.
Enim tehakse tehinguid maamajadega hinnaklassis 25 000 – 45 000 eurot. Uue või heas korras maakodu hinnaklass jääb üldjuhul 40 000 – 65 000 euro piiridesse. “Keskustest kaugemal äärealal on nõudlus ja seetõttu ka hinnatase madalam,” lisas Holzberg.
Kui buumiajal osteti Eestis kinnisvara valdavalt eluasemelaenuga, siis nüüd tehakse pool tehingutest laenuta. Pärnus on Holzbergi andmeil 60–70 protsenti kuni 70 000 eurot maksvatest elamispindadest ostetud omafinantseeringuga.
Kui kümmekond aastat tagasi otsisid ja ostsid välismaalased agaralt Pärnu kinnisvara, siis buumi lõpul kerkisid hinnad siin neilegi absurdselt kõrgeks ja vahepealsetel aastatel kahanes ostuhuvi oluliselt ning pigem sooviti müüa, kuid nüüd on juba aastapäevad ostuhuvi taastumas.
“Enamik soomlastest, kes siia 10–15 aastat tagasi püsivalt elamiseks kinnisvara ostsid, on eakamad inimesed ja aja jooksul on neil tervis sedavõrd kehvaks läinud, et nad soovivad Soome tagasi minna,” rääkis Pent. “Need, kes elamise suvituskorteriks ostsid, on aru saamas, et kasutavad seda siiski vähe ja mõistlik on see maha müüa ning hotellis või üüripinnal peatuda.”
Kui soomlased tunnevad huvi pigem heas korras kinnisvara vastu, siis kohalikud otsivad soodsama hinnaga kortereid-maju, kus ise remonti teha.
Nii ongi raske müüa Pärnu lähiümbrusesse buumi ajal kerkinud uusi ja kalleid maju. “Kalleid maju on turul kindlasti rohkem, kui on nõudlus,” märkis Pent. “Enam on tahetud 60 000 – 80 000 eurot maksvaid linnas asuvaid maju, kus kannatab sees elada ja siis ise neid kõpitseda.”
Kõige rohkem otsitakse Pärnus aga kahe-kolmetoalisi heas seisukorras kortereid Mai piirkonnas, kesklinna ja ranna rajoonis. Samuti on nõutud elamud ja majaosad ranna rajoonis ja kesklinna piirkonnas.
Suve eel on päevakorras suvekodude ja suvilate teema. “Kolme-nelja aasta taguse ajaga võrreldes on hakatud taas ostma pisemaid suvilaid ja aiamaju, mida kasutatakse “potipõllunduseks”,” iseloomustas Pent. “Huvi on ka kallimate ja kapitaalsemate suvilate vastu ning nende puhul on eelistatud looduskaunid asukohad ja privaatsus.”
Aiandushuviliste pärnakate seas on nõutumad Tammiste ning Kirsi ja Raba tänava kandis asuvad endised suvilad. Kaugemalt tulijate hulgas on eelistatud mere lähedus.
Kui aga rääkida suvekodudeks otsitavatest korteritest, siis siin võib soovijad Holzbergi jutu järgi jagada kaheks: ühed otsivad kuni 35 000 eurot maksvaid heas korras kahe-kolmetoalisi ahiküttega ranna rajooni korterid, teised soovivad tänapäevase viimistluse ja mugavustega kesklinna kortereid, näiteks Aida 5 ja 7 ning Jalaka 10 majadesse.
Olgu veel märgitud, et haritavat maad on tänavu Pärnumaal müüdud 31 korral, peaasjalikult Halinga, Tõstamaa ja Koonga vallas, ning metsamaad müüdi 55 korral, kõige enam Vändra kandis.

* Artikkel ilmus ajalehes Pärnu Postimees, toimetaja Riina Martinson

Maaelu-romantika ja linnamugavus pole alati vastandid

Postitaja: Domus @ 08.05.2013 10:08; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maaklerina täheldan kaht mõneti vastandlikku tendentsi. Ühelt poolt on üha nooremad inimesed kolimas eramutesse, soovides seeläbi parandada elukvaliteeti, suurendada privaatsust ning võimaldada looduslähedasemat keskkonda oma lastele. Teisalt aga püüavad nii mõnedki pered kolida kinnisvarabuumi käigus rajatud eramukvartalist taas tihedamasse asustusse, kus on parem taristu. Head elukvaliteeti suudab aga pakkuda nii üks kui teine ning kohati vägagi võrdsetel tingimustel.

Peale asukoha, mis on kinnisvara valikul üks tähtsamaid kriteeriume, teadvustavad inimesed üha enam ka naabruskonda, naabreid ning logistilist infrastruktuuri. Sage põhjus eramusse kolimisel on soov saada rahu naabritest. Enamik nõukogude ajal (aga kahjuks ka paljud tänapäeval) ehitatud majad kannatavad läbikostvuse all ning pidev remont, laste jooksmine ning naabrinaise toidulõhnad väsitavad ühel hetkel meid kõiki.

Uuselamukvartalisse eramu ostmine aga ei pruugi seda probleemi lahendada – kõrghaljastuseta väli kannab sumedal suveõhtul edasi naabrite grillipeo melu ja lõhnad, koerte haukumise ning hommikused muruniitmised. Naabrid võivad muuta elu nii korteris kui majas väga toredaks kogemuseks, kuid sama teha sellest ka igapäevase piina. Seetõttu tasub eluruumi ostmisel pigem küsida, kas elamus või eramupiirkonnas on moodustatud ühistu ning kas ja millised ühiselu korraldavad kokkulepped on naabrite vahel tehtud.

Mis saab määravaks?

Enamasti võetakse «maale» kolimine ette laste sündides, et järelkasvul oleks, kus kasvada. Maal elamine tähendab laste jaoks peaaegu garanteeritult seiklusterohkemat ja elutervemat lapsepõlve, kui paneelmajade sisehoovides olevate liivakastide vallutamine. Sellele aga vastandub linnast maale kolimise logistiline müsteerium – muretu lapsepõlv väikelapsel kestab tunduvalt vähem perioodist, mil vanematest saavad taksojuhid erinevate huviringide, koolide, lasteaedade jms vahel.

Sellega kaasnev ajakulu on märkimisväärne ning kui liita juurde kütusekulu, on mõnikord mõistlikum valida kallima kuumaksega eluruum linnas. Linnades on lisaks paneelmajadest koosnevatele magalarajoonidele ka mõnusaid, privaatseid, madala hoonestuse ning kõrge haljastusega piirkondi.

Kuid ka linnakorter ei tähenda automaatselt seda, et kõik eluks vajalik on käe-jala ulatuses. Tegelikult on ka piisava infrastruktuuriga linnalähedasi valdu ja vallakeskusi, mis võivad osutuda mõistlikumaks valikuks väiksema rahakotiga noortele peredele. Hästi korraldatud ühistransport võib olla heaks alternatiiviks autole ning kasvades saavad lapsed enda transportimisega üldjuhul ise hakkama.

Koolide, poodide ja huviringide kaugus ning asukoht mõjutavad hilisemat elu, mistõttu tasub põhjalikult läbi mõelda, millised saavad olema pere liikumisvajadused järgnevatel aastatel. Linnalähedased piirkonnad on erinevalt arenenud – põhjalikult tuleks uurida, kas ja kuidas on huvipakkuvas piirkonnas üles ehitatud taristu.

Rohelust saab kõikjal

Äärelinnas või linnast väljas paikneva maja kõral on korter linnas alati likviidsem vara, pakkudes paindlikumat elu – vajadusel on korter kergelt müüdav või välja üüritav. Siiski ei ole paindlikum ja mugavam elu korteris alati soodsaim variant igakuiseid kulusid silmas pidades.

Eelkirjeldatud igapäevase liikumise kulusid kalkuleerides tuleb arvestada, et erinevate remondifondide ning kortermajade renoveerimiseks võetud laenumaksete tõttu ületavad korterite ülalpidamiskulud nii mõnelgi juhul uute ja säästlike eramute ülalpidamiskulusid.

Seda eriti juhul, kui eramu ehitamist alles kavandatakse ning tulevasel omanikul on võimalik teha kõik mõistlik selleks, et maja saaks energiasäästlik ja hea sisekliimaga.

Eramu soodsamaid igakuiseid ülalpidamiskulusid täiendavad siiski perioodilised väljaminekud aiatarvikute, uue terrassimööbli ja muu vajaliku näol, mis korteris elades kindlasti kuluarvest välja jääksid.

Üha rohkem on uusi arendatavaid kortermaju, kuhu on rajatud piisavad ühiskondlikud alad õuealade, grillinurkade või ühiste terrasside näol – järjest enam mõeldakse ka privaatsete rohealade liitmisest korterite juurde.

Kuldne kesktee

Oma maja unistus on paljudel inimestel jäänud tõenäoliselt täitumata just finantsilistel põhjustel. Samas on 4-toaline linnakorter tihtipeale samas hinnas pindalalt võrdse, ent märksa privaatsema eramajaga linna lähiümbruses. Nii ei olegi hind suurematele peredele peamiseks kriteeriumiks.

Kooselu alustanud paarile aga ei pruugi eramu olla funktsionaalselt sobiv. Seetõttu tasub alternatiivse võimalusena kaaluda linnakorterile lisaks väikese suvekodu või mõnes Eesti väikekohas paikneva suvituskorteri soetamist – nii on olemas mugav elu linnakorteris ning eraldi pelgupaik looduse keskel.

Eesti väikekohtades on veel piisavalt vanu talumaju ja suvilaid, mis ootavad uuesti ellu äratamist ning lihtsalt imeilusaid krunte, kuhu oma väike maja ehitada. Praegu kipub maal elavate vanaemade/vanaisade põlvkond hääbuma ning suvilakultuur on uuel kujul taas tärkamas.

Korteri ja eramu võrdluses ei saa öelda, kumb on parem või halvem – eelkõige sõltub see konkreetse pere vajadustest ja soovidest. Kindlasti tasub aga olla oma uue kodu ostu kavandades ja ellu viies põhjalik.

5 nõuannet valiku lihtsustamiseks

1. Pane kirja oma pere vajadused. Tõsta nimekirja ette need, milles ei saa teha järeleandmisi – kõigi teiste osas kaalu alternatiive.

2. Pööra tähelepanu naabritele ning ühistegevusele. Uuri, kas on loodud ühistu ning millistes ühiselu reeglites on kokku lepitud.

3. Mõtle läbi oma pere igapäevane liikumine – kes, kuidas, kuhu ja millal peab minema? Ja kuidas see kajastub pere igakuises eelarves? Mõnikord tasub suurendada laenumakset vähenevate transpordikulude arvelt või vastupidi.

4. Vaata ülapidamiskulusid. Muuhulgas proovi hinnata neid kulusid, mis võiksid tekkida lähitulevikus ning kuidas need hakkavad kajastuma pere igakuises eelarves. Kallim, ent parem objekt võib tihtipeale kujuneda lõpuks odavamaks.

5. Vaata ringi avatud ja realistliku pilguga. Tihti on mugavam elada ikkagi linnakorteris ning harrastada maaelu-romantikat enda või sõbra suvilas. Samas võib ka maalt linnakorterisse kolimine kujuneda ootamatult frustreerivaks.

* Artikkel ilmus Postimehe lisas Eluruum mai 2013

Majade turgu mõjutab tugevalt sessoonsus

Postitaja: Raul Reino @ 22.10.2012 08:26; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Harjumaal eramut osta soovijatest otsib suurem osa inimesi remontivajavat maja hinnaklassis 130 000–150 000 eurot. Ihaldatud piirkonnad Tallinnas on Nõmme, Pirita või Kristiine ja tahetakse maja, kus pärast mõningaid ehitustöid saab elama asuda.

Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Majade turu madalseis jääb Harjumaal sarnaselt kogu ülejäänud kinnisvaraturule ja piirkondadele 2009. aasta I kvartalisse, mil hoonestatud maadega tehti vaid 157 tehingut. Pärast seda pole enam kuni tänaseni olnud ühtegi kvartalit, mil tehingute arv oleks jäänud kvartalis alla 200. Näiteks 2011.a. I kv tehti Harjumaal 204 tehingut ja II kv juba 300, siis käesoleval aastal on numbriteks vastavalt 213 ja 353 tehingut. Keskmiselt tehakse talveperioodil ca 70-80 tehingut kuus ja suveperioodil 100-110. Sisuliselt on majade turu tehinguaktiivsus püsinud samal tasemel alates 2010. aastast ja suuremaid muudatusi pole kaasa toonud ka käesolev aasta. Kui korteriturul on viimastel aastatel olnud trend selline, et mida kvartal rohkem aasta lõpu poole, seda rohkem tehakse tehinguid, siis majade turg saavutab oma tipu II ja III kvartalis, kus tehakse enim tehinguid. Mahud kasvavad antud ajaperioodil seetõttu, kuna siis tehakse palju tehinguid suvilatega, mis läheb hoonestatud maana statistikasse kirja ja samuti eelistab suur hulk ostuhuvilisi oma soovi realiseerida just suvel, kus hoonete ning nende ümbruse head ja halvad küljed tulevad kõige paremini välja.
Kuna tehingute arv on püsinud viimased aastad stabiilsel tasemel, siis pole olnud põhjust muutuda ka majade hindadel. Samas võib märgata sessoonsuse ilminguid tehinguhindade juures, millele lisandub selge korrelatsioon tehingute arvuga. Nimelt on alates 2009. aastast kõige kõrgemad keskmised hinnad I kvartalis ja suvel aasta madalamad hinnad. Näiteks 2011.a. I kv oli keskmine maja hind 154 000 € ja III kvartalis 112 000 €. Käesoleval aastal oli I kv keskmine hind 123 000 € ja II kv keskmine hind 90 000 €. Ühemõttelist soovitust „osta suvel, siis on hinnad maas“ on aga ennatlik teha, sest statistika toob välja keskmised hinnad ja suveperioodil ajavad suurema tehingumahu juures keskmised näitajad madalamaks eelpool mainitud suvilad ja muud odavamas hinnaklassis tehtud majatehingud. Enamlevinud klienditüüp otsib Tallinnas jätkuvalt remontivajavat maja hinnaklassis 130 000 – 150 000 eurot Nõmme, Pirita või Kristiine piirkonnas. Otsitakse eramut, kus mõningate ehitustööde järgselt saab elama asuda.
Korrelatsiooni ei ole võimalik märgata mitte ainult nõudluse ja tehinguhindade vahel, vaid ka nõudluse/pakkumise vahel. Kinnisvaraportaali City24 andmetel ei ole pakkumiste arv viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, kuid iga-aastaselt käib kerge „nõks“ üles just suveperioodil. Suurem nõudlus toob turule ka pakkumist juurde. Näiteks kui 2011.a. jaanuaris oli pakkumises Tallinna linnas 861 maja, siis suve lõpuks oli see number tõusnud juba 1037 juurde. Trend ei ole muutunud ka käesoleval aastal, kuigi absoluutnumbrid on mõnevõrra suurenenud – jaanuaris oli pakkumises 934 maja ja juulis 1122 maja.
Suurim muudatus viimastel aastatel on müügiperioodi lühenemine. Kui 2009. aastal oli Harjumaal keskmine maja müügiperiood 200 päeva lähedal, siis käesoleval aastal on Harjumaa majade keskmine müügiperiood ca 90 päeva ehk 3 kuud. Mõistagi on suveperioodil müügiperioodid lühemad ja talveperioodil pikemad.

Enamus tehingutest tehakse Harjumaal odavamas hinnaklassis olevate hoonetega, näiteks alla 100 000 € väärtusega majade müügitehingute osakaal on 60 %, hinnavahemikus 100 000 – 200 000 olevate majade osakaal on 29 %, 200 000 – 300 000 hinnaklassis maju müüdi vaid 7 % osakaaluga ja üle 300 000 € maksnud maju müüdi Harjumaal vaid 38, mis teeb osakaaluks kogutehingutest 4 %. Tallinna osas on osakaalud pisut kõrgemas hinnaklassis olevate majade kasuks. Kallimate majade esikümne moodustavad valdavalt Nõmme, Pirita ja Haabersti piirkonnas asuvad majad, kus kvaliteeti hindav klient peab arvestama minimaalselt 300 000 € suuruse väljaminekuga. Kvaliteeti tähtsustavate ostuhuviliste hinnaootus on küll pigem 250-300 tuh vahemikus, kuid sageli peavad nad tegema korrektuure hinna osas ülespoole.

Maaklerid on sageli kokku puutunud ostuhuviliste kurtmisega, et häid pakkumisi on vähe. Hea pakkumise all mõistetakse väljakujunenud elamispiirkonna (ühistransport, koolid), hea ehituskvaliteedi (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks) ning hea asukoha sümbioosi. Kui neid faktoreid väärtustav klient hakkab süvenema pakkumistesse, siis on enamjaolt tõdemuseks, et sobivaid ja omavahel võrreldavaid pakkumisi on väga vähe. Kui head ehituskvaliteeti veel leiab, mis on kõrget hinda väärt, siis hea asukohaga on juba palju kehvemad lood. Lihtsalt paljud head majad on ehitatud kohtadesse, mida valdav osa tänastest huvilistest kõrgelt ei hinda. See puudutab nii Tallinna linna kui ka ümbritsevaid valdu. Eriti suur nõudluse kadumine ongi tabanud just Harjumaa valdu, kuna ostjate huvi keskendub eelkõige Suur-Tallinna piirkonnale, mis tähendab Tallinnat ja kaugust sellest kuni 10 km. Infrastruktuuride olemasolu ja väljakujunenud elamispiirkondi hinnatakse kõrgelt, lisaks on oma töö nõudluse vähendajana ära teinud kütusehinna kallinemine. Samas on kaugemal asuvatel ja valdavalt buumi ajal ehitatud eramuarendustel tehingupotentsiaal veel olemas ning nn „põlluarendustes“ on veel piisavalt müümata krunte.

Tallinna linnas on 2012. aastal enim tehtud tehinguid Nõmme linnaosas (63), millele järgnevad Pirita linnaosa (42), Kristiine (27) ja Haabersti (26). Nõmmel ja Pirital on Tallinna linnas ka pakkumiste hulk kõige suurem, kõikudes igakuiselt keskmiselt 270-280 ühiku suurusjärgus. Seepärast pole nendes piirkondades suurem tehingute arv ka üllatus. Pakkumiste osas hoiab kolmandat kohta Haabersti, kus keskmine pakutavate majade arv on 150 ühikut kuus. Haaberstist omakorda jääb pakkumiste arvu osas pea kahekordselt maha Kristiine, mistõttu on veidi üllatav, et Kristiines on olnud tehinguid rohkem Haaberstis. Aga ilmselt võib seda seletada erinevate hinnaklasside tõttu, kuna Kristiines on müügis pigem soodsama hinnaklassi majad ja ostjate hulk on suurem, kes eelistavad hinnaklassi 150-200 tuhat. Enimnõutud piirkond Nõmme erineb teistest linnaosadest ka seetõttu, et seal tehakse palju tehinguid majaosadega. Kuna piirkonnas on pakkumist sedavõrd vähe, siis haaratakse sisuliselt kinni igast võimalusest ja poole maja ostmine Nõmme piirkonda on juba pikaajaline traditsioon ja nõudluse sihtmärk. Head asukohta tähtsustatakse nii Nõmmel kui ka teistes piirkondades äärmiselt kõrgelt, mistõttu küllalt sageli jõuavad tehingusse amortiseerunud või tugevat remonti vajavad majad. Sellist tüüpi pakkumisi jälgivad ka jõukad inimesed, et soetada mõni hoonestatud kinnistu krundi hankimise eesmärgil. Tühjade kruntide valik on Nõmmel äärmiselt väike ja seega on kaasaegset villat ehitada soovivad inimesed sunnitud vaatama ka hoonestatud kinnistuid. Maksta 100 000 – 150 000 €, mõningatel juhtudel isegi kuni 180 000 €, seejärel olemasolev maja maha lammutada ja uus peale esitada, pole Nõmmel mitte mingi ime, vaid üha kestev trend.

Nõudlus Pirita majade osas märgatav

Postitaja: Domus @ 23.11.2011 01:17; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pirita linnosas on nõudlus korralike majade vastu märgatav. Üha enam küsitakse optimaalse suuruse, läbimõeldud ruumilahenduse ning energiasäästlike tehniliste lahendustega maju.

Kuid siiski, et tänasel turul tulemuslikult müüa, nõuab müügiprotsess põhjalikku müügieelset turu- ja hinnaanalüüsi ning müüjaga eelnevalt kokku lepitud müügistrateegiat.

Tänased ostjad on oluliselt turuteadlikumad, kui paar – kolm aastat tagasi. Osatakse märgata millised hinnad on õigustatud, millised mitte. Tihti kaasatakse ehituseksperte, et olla veendunud ehituskvaliteedis. Ülehinnatud kinnisvaraga tutvumisele sageli oma aega ei kulutata.

Ligikaudu 2 kuud müüdud suurepärane üksikelamu leidis endale uue omaniku möödunud nädalal:

Asukoht: Tallinn, Pirita linnaosa
Krundi suurus: 1500 m2
Üldpindala 216 m2
Ehitusaasta: 2007
Tubade arv: 5
Korruselisus: 2
Konstruktsioon: kivi+betoon
Hind: 430 000 €

Harjumaal tehakse majadega üle 500 tehingu poolaastas

Postitaja: Liia Laid @ 15.09.2011 08:56; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pärast kinnisvarakriisi hakkas Harjumaal muu kinnisvara tehingute kõrval kasvama ka  hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Viimase kolme aasta madalaim tase jäi 2009 aasta esimesse poolde, mil tehti vaid 382 tehingut. Hiljem on poolaasta jooksul tehtud stabiilselt üle 500 tehingu. Tänavu on siiski elamute tehinguid varasemaga võrreldes vähem nagu teisteski kinnisvara sektorites. Kogu Harjumaa tehingute arv vähenes möödunud poolaastaga võrreldes 15%  ning Tallinnas 12%. Tehingute hulga vähenemine valdades on olnud erinev. Suurima languse on läbi teinud Rae ja Kiili vallad. Sealne varasem suur tehingute arv tuli rohketest arendusprojektidest, mis piirkonnas buumi aegadel tehti (Rätsepa kodu, Peetri küla, Karla küla, Järveküla, jt). Ajapikku on hulk nendest eramutest leidnud omale püsielanikud. Siiski tähendavad toonased rohked eramuarendused ka suuremat tehingupotentsiaali ning nn „põlluarendustes“ on samuti veel piisavalt müümata krunte.

Valdadest populaarsemad Viimsi ja Harku

Harjumaa omavalitsustest asub kõige aktiivsem kinnisvaraturg mõistagi Tallinna linnas. Ka valdade „edetabelit“ kroonivad vahetult Tallinnaga piirnevad vallad – Viimsi, Harku, Rae, Saku ja Saue. Tallinnast kaugemale jäävates valdades  kinnisvaraturg kohati seisab, nii näiteks tehti Aegviidu vallas 6 kuuga vaid 1 tehing hoonestatud elamumaaga. Enim on klientide poolt eelistatud Viimsi vald, kus esimesel poolaastal müüdi 57 hoonestatud elamumaad, keskmise hinnaga 161 000 eurot. Klientide jaoks on soovitud just Haabneeme alevikus ja selle lähedal paiknevad eramud. Põhjuseks olemasolev infrastruktuur – koolid, lasteaiad, kauplused, ühistransport. Piirkonnas on tehtud ka üksikud tipphinnaga tehingud. Need  on kaasaegsed merevaatega kinnistud hinnavahemikus 540 000 – 1 165 000 eurot. Turul on hea kauba märksõnadeks väljakujunenud elukeskkond (ühistransport, koolid) ja hea ehituskvaliteet (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks). Klient on siiski jätkuvalt hinnatundlik ning enim tehinguid tehakse odavamate varadega. Harku vallas jaotuvad tehingud ära paljude külade vahel, kusjuures enim tehakse tehinguid traditsiooniliste suvilapiirkondadena tuntud Vääna-Jõesuus ja Türisalus, aga ka Murastes, Vitis, Suurupis. Valla keskmine tehinguhind on ca 100 000 eurot. Ühelt poolt viivad  hinna alla suurusjärku 20 000 – 40 000 eurot jäävad tehingud suvilatega, aga teiselt poolt tõstavad üksikud tehingud, üle 500 000 euro maksvate villadega. Padise vallas, kus tänu Maa-ameti enampakkumistele tehti I poolaastal märkimisväärselt palju tehinguid hoonestamata maadega, oli hoonestatud elamumaade osas oluliselt väiksem tehinguaktiivsus ja statistikasse jääb kirja vaid 3 tehingut. Kernu vallas on möödunud poolaastal silma hakanud aiamajade müügi aktiviseerimine. 2011. I poolaastal tehti 22 hoonestatud maa tehingut, millest enamus suvilad – aiamajad, hinnavahemik 12 000 – 50 000 eurot. Suvilate osakaalu Harjumaa hoonestatud elamumaade tehingutes võib üldse pidada tähelepanuväärseks, nii näiteks tehti Keila valla 21 hoonestatud elamumaa tehingust 11 Laulasmaal, need valdavalt suvilatega.

Harjumaa kallimate majatehingute TOP 10

Postitaja: Raul Reino @ 02.09.2011 10:56; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Harjumaa valdadest on hoonestatud elamumaa osas kõige aktiivsem turg Viimsi vallas, kus I poolaastal müüdi kokku 57 maja ehk siis keskmiselt ca 10 maja kuus. Kusjuures alates 2009 aasta I poolaastast on turg Viimsis olnud suhteliselt stabiilne ja igal poolaastal müüakse 50-60 maja. Kuna nõudlus Viimsi vastu on kõrge, siis pole ka midagi imestada, et Harjumaa I poolaasta hoonestatud elamumaade müügihindade TOP 10-s on 7 maja just nimelt Viimsi vallast. TOP 10-s on veel 2 maja Jõelähtme vallast ja 1 maja Saue vallast. Tähelepanuväärne on, et Harjumaal on I poolaasta vaid 2 hoonestatud elamumaad müüdud hinnaga 1 000 000 € ja rohkem. Ka kroonides „maagilisena“ tunduva 10 miljoni piiri ületasid just nimelt mainitud 2 maja Viimsist.

TOP 10 näeb välja järgmine:

1. Viimsi vald, Pringi küla – müügihind 1 166 388 €
2. Viimsi vald, Miiduranna küla – müügihind 1 000 000 €
3. Viimsi vald, Leppneeme küla – müügihind 610 000 €
4. Viimsi vald, Rohuneeme küla – müügihind 543 722 €
5. Jõelähtme vald, Manniva küla – müügihind 415 000 €
6. Jõelähtme vald, Iru küla – müügihind 351 514 €
7. Saue vald, Laagri alevik – müügihind 340 000 €
8. Viimsi vald, Rohuneeme küla – müügihind 300 000 €
9. Viimsi vald, Rohuneeme küla – müügihind 295 000 €
10. Viimsi vald, Püünsi küla – müügihind 294 000 €

Kinnisvara müügiperioodid on lühenenud

Postitaja: Raul Reino @ 10.03.2011 12:23; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Erinevate kinnisvara objektide müügiperioodi tipuks tuleb pidada 2009. aastat, mil kinnisvara müügiperiood oli viimase viisaastaku kõige pikem. Eelkõige 2009 I poolaastal löödi rekordid müügiperioodi pikkuse osas nii korterite, majade kui ka maade osas. See oli aeg, kus Eestis kulus korteri müümiseks keskmiselt üle 200 päeva, majade müük ulatus 250 päevani ning maatükkidel tuli ostjat oodata ca 350 päeva. Põhjuseid nii pikaks müügiperioodiks ei tule pikalt analüüsida, sest samasse ajajärku jääb ka viimaste aastate madalam tehinguaktiivsus. Nõudlus oli enam-vähem sama suur kui on praegu Liibüasse reisida soovivate inimeste hulk.

Kui 2009. aasta suveni eelnes objektide müügiperioodi ühtlane pikenemine, siis alates sellest hetkest sai alguse stabiilne müügiperioodide lühenemine, mis näiteks korterite puhul on kulgenud eriti laugjalt kuni eelmise aasta lõpuni. Korterite osas kujunes 2010. aasta lõpuks keskmiseks müügiperioodiks 50-60 päeva ehk ca 2 kuud. Maade ja majade puhul on müügiperioodide lühenemine toimunud mõnevõrra hüplikuma languskõvera kohaselt, aga ka siin on trend olnud selgelt järjest lüheneva müügiperioodi suunas. Majade puhul vähenes müügiperiood möödunud aasta lõpul ca 120 päevale ja maade puhul kippus müügiperiood ikka üle 200 päeva jääma. Kinnisvaraturg näitas aasta lõpus häid müüginumbreid ja see tõmbas müügiperioodi ka kiiresti allapoole. 2011. aasta algus on endaga kaasa toonud 2010.a. IV kvartaliga võrreldes madalama tehinguaktiivsuse ja see on koheselt pikendanud keskmisi müügiperioode. Kõige aktiivsemal korteriturul on liigutud tagasi 2009/2010 sügis-talve, kus ca pool aastat püsis müügiperiood keskmiselt 130 päeva juures. Siiski võib prognoosida, et kuna eeldatavalt 2011 II kvartalis tehingumahud jälle suurenevad, siis liiguvad korterituru müügiperioodid taas tasemeni, kus nad olid 2010. aasta lõpus. Maade ja majade puhul on müügiperioodide lühenemiseks potentsiaal suurem, aga kuna need harud taastuvad aeglaselt, siis kiireid muudatusi pole siin ette näha.

* Artikli kirjutamisel on kasutatud spot.city24.ee andmeid