arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

MAAKLERI KUTSETUNNISTUS ON VAJALIK

Tervitan igati, et kinnisvaramaaklerite kutsetunnistuse küsimus on kinnisvarauudised.ee vahendusel avalikku diskussiooni jõudnud. Usun, et nii teadvustavad kliendid sellega kaasnevaid võimalusi ning oskavad teenusepakkujalt kvaliteeti nõuda.

Kutsetunnistus on olemuselt kvaliteedimärk, mida ei anta igaühele. Ma olen Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja kutsekomisjoni liige juba mõnda aega ning näen, kui palju tegelikult on kutseeksamil läbikukkujaid. Teisisõnu neid, kes tulevad nö „mütsiga lööma“ või on nende teadmised/oskused lihtsalt töö kvaliteetseks tegemiseks puudulikud. Kliendi seisukohalt vaadates on suur oht, et need maaklerid teevad samamoodi oma igapäevast tööd. Raske eksamiga eraldatakse terad sõkaldest. Ka on kutsetunnistus üldiselt märk sellest, et maakler on igapäevaselt erialase töö juures, sest vastasel korral ei tasuks kutse taotlemine pingutust.

Euroopa kinnisvaramaakleri teenuste standard seab suhteliselt konkreetsed (miinimum)nõuded maakleri ettevalmistusele ning jätkuõppele. Iga iseenesest lugupidava maaklerfirma kohuseks peaks olema oma töötajatele erialast väljaõpet korraldada. Riiklik haridussüsteem meil seda vajalikul kujul ei paku. Kuna maaklerfirmade kvaliteeti kuidagi ei mõõdeta ega kontrollita, siis on kutseliste kinnisvaraspetsialistide olemasolu ja arv ettevõtte kvaliteedinäitajaks. Seetõttu peaks maaklerfirmad aktiivselt seisma selle eest, et töötajad käiksid oma pädevust eksamil tõendamas. On ilmselge, et kontrollitud pädevusega spetsialistide meeskond suudab pakkuda paremat teenust kui need, kes ei julge, suuda või viitsi eksamile minne. Jah – sellega kaasnevad kulud ning näiteks hindajate kutse taotlemise protsessis on kuludega aeg-ajalt ka liiale mindud. Samas Domus Kinnisvara praktikas on näha, et kliendid oskavad kutsetunnistuse olemasolu tähtsustada ning kulud teenitakse tagasi.

Loomulikult on võimalik, et kutseline maakler muutub laisaks ja lohakaks. Kutsetunnistus antakse 5 aastaks, misjärel tuleb seda uuendada. Iga järgmise uuendamisega muutub eksam lihtsamaks. Lihtsam eksam aga tähendab ka kergema vaevaga läbisaamist. Võiks ju nõudeid karmistada, kuid on ka teine – eelkirjeldatud – võimalus. Kui maaklerfirmal on välja kujunenud oma töötajate erialast pädevust toetav koolitussüsteem ning vastav mentaliteet, siis mandumise asemel areng jätkub. Seetõttu soovin jaksu kõigile, kes panustavad kinnisvaraspetsialistide erialasesse täiendõppesse ning kõigile, kes püüdlevad pädevuse tõstmise ning selle tõendamise poole.