Domus Kinnisvara ajaveeb

Erinevate kinnisvara objektide müügiperioodi tipuks tuleb pidada 2009. aastat, mil kinnisvara müügiperiood oli viimase viisaastaku kõige pikem. Eelkõige 2009 I poolaastal löödi rekordid müügiperioodi pikkuse osas nii korterite, majade kui ka maade osas. See oli aeg, kus Eestis kulus korteri müümiseks keskmiselt üle 200 päeva, majade müük ulatus 250 päevani ning maatükkidel tuli ostjat oodata ca 350 päeva. Põhjuseid nii pikaks müügiperioodiks ei tule pikalt analüüsida, sest samasse ajajärku jääb ka viimaste aastate madalam tehinguaktiivsus. Nõudlus oli enam-vähem sama suur kui on praegu Liibüasse reisida soovivate inimeste hulk.

Kui 2009. aasta suveni eelnes objektide müügiperioodi ühtlane pikenemine, siis alates sellest hetkest sai alguse stabiilne müügiperioodide lühenemine, mis näiteks korterite puhul on kulgenud eriti laugjalt kuni eelmise aasta lõpuni. Korterite osas kujunes 2010. aasta lõpuks keskmiseks müügiperioodiks 50-60 päeva ehk ca 2 kuud. Maade ja majade puhul on müügiperioodide lühenemine toimunud mõnevõrra hüplikuma languskõvera kohaselt, aga ka siin on trend olnud selgelt järjest lüheneva müügiperioodi suunas. Majade puhul vähenes müügiperiood möödunud aasta lõpul ca 120 päevale ja maade puhul kippus müügiperiood ikka üle 200 päeva jääma. Kinnisvaraturg näitas aasta lõpus häid müüginumbreid ja see tõmbas müügiperioodi ka kiiresti allapoole. 2011. aasta algus on endaga kaasa toonud 2010.a. IV kvartaliga võrreldes madalama tehinguaktiivsuse ja see on koheselt pikendanud keskmisi müügiperioode. Kõige aktiivsemal korteriturul on liigutud tagasi 2009/2010 sügis-talve, kus ca pool aastat püsis müügiperiood keskmiselt 130 päeva juures. Siiski võib prognoosida, et kuna eeldatavalt 2011 II kvartalis tehingumahud jälle suurenevad, siis liiguvad korterituru müügiperioodid taas tasemeni, kus nad olid 2010. aasta lõpus. Maade ja majade puhul on müügiperioodide lühenemiseks potentsiaal suurem, aga kuna need harud taastuvad aeglaselt, siis kiireid muudatusi pole siin ette näha.

* Artikli kirjutamisel on kasutatud spot.city24.ee andmeid

9. märtsil ilmus ajalehes Vooremaa artikkel “Korteri ruutmeetri hind on Jõgeval pea poole võrra langenud”, mille autoriks oli Helve Laasik. Ajakirjaniku nõusolekul avaldame loo ka meie blogis.

Korteri ruutmeetri hind on Jõgeval pea poole võrra langenud

Kui mullu esimeses kvartalis maksti Jõgeval korteriostul ruutmeetri eest veel keskmiselt 3500 krooni, siis neljandas kvartalis vaid 1500 krooni ehk langus on olnud 42,86 protsenti, selgus Domus Kinnisvara uuringust.

HELVE LAASIK

Domus Kinnisvara hindamisteenuste juhi Kristjan Grossi sõnul iseloomustab tekkinud olukorda kõige paremini näide, kus mullu neljandas kvartalis ulatus korterite puhul Jõgeval müügipakkumise ruutmeetri hind kuni 3500 kroonini. “See tähendab, et tehinguteni jõuti just madalama hinnaklassi objektide puhul,” märkis ta. Keskmine pakkumise hind väljendab omanike soovi. Paraku on keskmine pakkumise hind Jõgeva linnas pidevalt langenud, kuid see ei ole nii tugevaks osutunud, et rohkete tehinguteni jõuda.

Võib tõdeda, et korteriturg terves maakonnas oli passiivne. Mullu neljandas kvartalis tehti Jõgeva linnas Maa- ameti statistika andmetel 12 korterimüügi tehingut. Võrdluseks: Võrus tehti Maa- ameti statistika andmetel mullu neljandas kvartalis 27 tehingut, Valgas 20.

Kristjan Grossi sõnul on tehingute arv väga väike ja seetõttu mõjutavad ka need vähesed  keskmist ruutmeetri hinda väga tugevalt. Müüjad on tema sõnul need, kes on hädas ja on sunnitud oma kinnisvara müüma. Osta saavad aga inimesed, kel on raha endal olemas või annab neile selle pank. “Pangad testivad laenukliente praegu väga hoolega, sest buumi ajal inimese maksevõimet ja töökoha säilimise kindlust kuigi põhjalikult ei analüüsitud. Praegu hinnatakse kliendi maksevõimet igakülgselt.”

Grossi hinnangul näitas nende büroo tehtud uuring, et Jõgevamaa kinnisvaraturg oli mullu küllalt passiivne ja väike. Tema kinnitusel on praegune ostja väga teadlik ning valib põhjalikult. “Oluline on kinnisvara puhul asukoht ehk siis töökoha, aga ka kooli ja lasteaia ning kaupluse lähedus, majas kasutatav kütteliik. Varem levinud suhtumist, et töökoht on Tartus, aga ostan korteri kuhugi väikesesse asulasse lähiümbruses, enam ei eksisteeri. Küsimus on eelkõige transpordikulus, mis kipub aina kerkima,” rääkis Gross. Kui vahetatakse üürikortereid, et olla töökohale lähemal ja maksta sõidu eest vähem, siis on tegemist uue tendentsiga, mida maaklerid varem polnud täheldanud.

Majad lähevad kaubaks

Meeldiv on tõdeda, et individuaalelamuid müüakse Jõgevamaal teiste Lõuna-Eesti maakondadega võrreldes rohkem, sest tegemist on Tartule küllalt lähedal asuva looduskauni paigaga, kuhu  meelsasti elama kolitakse. Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti büroo juhataja Marge Tõnnise sõnul tekitavad Vooremaa kaunid maastikud ning järvesilmad ostuhuvi ka puhkekinnisvara soetamisel.

Nagu igal pool mujal, on ka Jõgevamaa kinnisvaraturg mõjutatud majandusoludest ja töötute hulgast. Kuigi statistiline töötute hulk tööjõulise elanikkonna hulgast pole Jõgevamaal kõige hullem, jäädes isegi väiksemaks kui Tartumaal, mõjutab kinnisvaraturgu üldine majanduslik olukord ning ostuvõime, mis on jätkuvalt veel tuntavalt madal.

Hea põllumaa leiab ostja

Kristjan Grossi sõnul suureneb kevadeti huvi maakodude ja talude vastu oluliselt, ka tänavu võib sama täheldada.

Jõgevamaal lähevad hästi kaubaks ka maad – huvi hoonestamata kinnistute vastu on majandussurutisest hoolimata täiesti olemas. “Enamus sellest huvist on kindlasti seotud põllumajandusmaadega, osasid huvitab mets,“ lisas Tõnnis.

Kristjan Grossi sõnul müüdi mullu Jõgevamaal põllu- ja metsamaid sama palju kui aastal 2008. Suur osa neist müüdi just Maa-ameti oksjonitel, eelkõige läks kaubaks hea põllumaa. Riik plaanib tänavu veel põllumaid müüa. Jõgevamaal on tugevaid põllumajandustootjaid, kes suudavad neid maid ka osta. “Praegu on selleks ka õige aeg, sest hinnad on soodsad,” lisas Gross.

Põltsamaal pole üürikorterite turgu

Domus Kinnisvara maakleri assistent Sirle Koorts tõdes, et Põltsamaal on ostuhuvi korteritele ja majadele olemas. Kõige huvitavam on tema kinnitusel tõsiasi, et Põltsamaal üürikorterite turg sisuliselt puudub. “Üürimise järele on vajadus aasta aastalt suurenenud ja ilmselt kasvab veelgi, arvestades praegust tööhõive temaatikat,” märkis Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti büroo juhataja Marge Tõnnis. Kahju on Koortsi sõnul sellest, et Põltsamaal lastakse objekt pigem tühjana seista ja kantakse kulusid, kui et võõras inimene sisse võetakse. Tühjana seismine aga vähendab vara väärtust, “See tundub olevat  piirkonnale iseloomulik,” märkis ta.

Peipsi ääres müüjate ootused kõrged

Peipsi ääres pole Domus Kinnisvara uuringule toetudes täheldanud kinnisvaratehingute ega ka maa ostu ja müügitehingute olulist kasvu. Nõudlus soodsa hinnaga maa järele selles piirkonnas oli üleval veel aastal 2008, kuid majandusraskused on oma töö teinud ja ettevõtjad puhkepiirkondade rajamise ning arendamisega praegu ei kiirusta. Piirkonda on kinnistuid ostetud ja küllap ootavad puhkemajandust edendada soovivad ettevõtjad paremaid aegu.

Marge Tõnnis tõdes, et selles piirkonnas on mitmesuguse vara müüjate ootused veel väga kõrged, kuid ostjad pole enam kindlasti valmis küsitud hinda maksma.

Sirle Koorts märkis, et esimesed päikeselised päevad on hüppeliselt kasvatanud võimalikku ostuhuvi mitmesuguse kinnisvara kohta Jõgeva maakonnas. Inimesed helistavad või saadavad e-maile väga erinevate küsimustega. „Loodame, et kevade edenedes paraneb meie klientide kindlustunne Eesti olude suhtes ning me sõlmime enam tehinguid kui möödunud mõõna-aastail.“

On see nüüd sellest, et talv ja lumi ei taha kuidagi saabuda või tõesti taaskordne märk kinnisvaraturu aktiviseerumisest, aga Domuse maade ja majade maaklerid on sellel hilissügisel tähendanud ootamatult suurt huvi maade, talude ja isegi suvilate suhtes, mis asuvad keskustest kaugemal. Maaklerid ei mäleta näiteks eelmisest aastast ka seda, et novembri lõpus oleks käinud aktiivne suvekodude otsimine. Kaubaks lähevad ka harilikud maatulundusmaad, kus puudub detailplaneering ja hoonestus. Ühelt poolt on selge, et ostjate huvi on saanud võimalikuks seetõttu, et hinnatase on muutunud sedavõrd soodsaks. Mõningaid talusid ja maatükke saab jälle kätte hindadega, nagu me mäletame umbes 6-7 aastat tagasi. Teiselt poolt võib täheldada, et enamus ostjaid on nö sularahas ostjad ja ei kasuta pankade abi finantseerimisel. Ei ole teab mis suur ime, et paljudel inimesetel on sukasääres olnud 300 000 või 600 000 kr ja nad on oodanud oma hetke. Mingit hulka inimesi hirmutab aga jätkuvalt devalveerimise hirm ja euro saabumine, sest mine tea, mis siis juhtuma hakkab. Ca 1/4 huvilistest on sellised, kes soovivad kinnisvara soetada puhtalt investeerimise eesmärgil.

Et jutt ei jääks ainult tühipaljaks promoks, siis toome siinkohal ära mõned tehingud, mis viimasel kuul on toimunud Domuse maaklerite vahendusel:

Suvila müük Harjumaal
Asukoht: Keila vald, Laulasmaa
Krundi suurus: 819 m2
Kommunikatsioonid: elekter, vesi
Kirjeldus: Krundil vundament ja vundamendi
ühes otsas esialgseks elamiseks
kohaldatud elamispind. Krunt väga heas korras.
Hind: 270 000 kr

Kinnistu müük Harjumaal
Asukoht: Saue vald
Krundi suurus: 2 ha
Sihtotstarve: maatulundusmaa
Detailplaneering: olemas
Kommunikatsioonid: elekter
Hind: 960 000 kr

Kinnistu müük Harjumaal
Asukoht: Padise
Krundi suurus: 25,8 ha
Sihtotstarve: maatulundusmaa
Kommunikatsioonud: puudu
Hind: 625 000 kr

Maja müük Läänemaal
Asukoht: Nõva
Maja suurus: 138 m2
Ehitusaasta: 1970
Krundi suurus: 2700 m2
Hind: 190 000 kr