November 2015 ülevaade: kinnisvaraturul suuremate muutusteta

Hoolimata õues püsivatest plusskraadidest ja olematust jõulumeeleolust liigub Eesti kinnisvaraturg rahulikuma aasta lõpu poole, mida ilmestab ka novembrikuu tehingute arvu väike langus. Paljud uue kodu otsijad on endale juba jõuludeks uue kodu leidnud ning suunanud oma energia jõuludeks ettevalmistuste tegemistele. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta novembrikuus Eestis kokku 3906 ostu-müügitehingut koguväärtusega 210,552 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 5% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 23% madalam. Tehingute arv on võrreldes eelmise aasta novembriga tõusnud 6% ning tehingute koguväärtus on tõusnud 3%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli novembris viimase 12 kuu keskmisel tasemel.

KOKKU november

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta novembris 1756 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 150 316 246 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 2%. Oktoobris toimus Harju maakonnas mitu kalli ärihoone tehingut, millest tulenevalt oli tehingute koguväärtus novembris 27% madalam. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 15% ja koguväärtus 7%.

Novembris toimus Tallinnas 756 korteriomandi tehingut – 11 tehingut rohkem kui oktoobris ja 117 tehingut rohkem, kui eelneva aasta novembris. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 1%, olles 1560 €/m² (mediaan 1474 €/m2). 2014. aasta novembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 2%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Paepargi 49 ja Vana-Kalamaja 45 arendused, kus kokku teostati 34 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1929 €/m2.

Tallinn KOM novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega novembris 25 ostu-müügitehingut (maakonnas 127). Võrreldes oktoobriga toimus Tallinnas 31 eramu tehingut vähem ning 2014. aasta novembriga 7 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 5 tehingut (maakonnas 78). Oktoobris teostati 68 ja aasta tagasi novembris 20 hoonestamata elamumaa tehingut. Oktoobrikuu elamute ja hoonestamata elamumaade tehingute arvu viis üles komplekstehing kaua oodatud Kopli liinide maa-alaga ja Olümpia hotelli vastas olevate kruntidega.

.

TARTU

Tartu maakonnas teostati novembris 391 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 17 825 679 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes oktoobriga võrreldes 2% ning koguväärtus 16%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 16%, kuid koguväärtus on langenud 15%.

Novembris toimus Tartu linnas kokku 134 korteriomandi tehingut, mis oli 11 tehingut vähem kui oktoobris ja 21 tehingut vähem, kui eelneva aasta novembris. Keskmine hind tõusis novembris 3%, olles 1173 €/m2 (mediaan 1076 €/m2). Võrreldes 2014. aasta novembriga on keskmine hind langenud 3%.

Tartu KOM novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati novembris 16 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem oktoobris müüdi 8 eramut vähem ning aasta tagasi novembris müüdi 6 eramut vähem. Tartu linnas toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 31). Oktoobris toimus 4 ja 2014. aasta novembris toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati novembris 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 304 035 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 3% ning tehingute koguväärtus 10%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 25% ning koguväärtus on tõusnud 31%.

Pärnus toimus novembris 69 korteritehingut. Kuu varem oktoobris toimus 8 tehingut vähem ning 2014. aasta novembris toimus 10 tehingut vähem. Keskmine hind oli novembris 964 €/m² (mediaan 918 €/m2), mis võrreldes oktoobriga tõusis 9% ja 2014. aasta novembriga võrreldes tõusis 25%.

Pärnu KOM novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti novembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 20), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aasta tagasi novembriga võrreldes 3 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati novembris 5 tehingut (maakonnas 18). Kuu varem oktoobris  ja aasta tagasi novembris toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 127 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 215 988 eurot. Tehingute arv langes oktoobriga võrreldes 24% samas koguväärtus tõusis 6%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 17% ning koguväärtus langes 33%.

Novembris toimus Viljandi linnas 23 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut vähem kui kuu varem oktoobris ning 1 tehing vähem, kui 2014. aasta novembris. Keskmine hind oli novembris 524 €/m² (mediaan 518 €/m2), mis võrreldes oktoobriga tõusis 8% ja 2014. aasta novembriga võrreldes 18%.

Viljandi KOM novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti 2015. aasta oktoobris ja ka novembris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 21). Samuti toimus 2014. novembris 5 ostu-müügitehingut. Viljandi linnas ei teostatud novembris, ega oktoobris ühtegi hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 1). Samuti ei toimunud 2104. aasta novembris hoonestamata elamumaa tehinguid.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 98 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 1 936 308 eurot. Võrreldes kuu varasemaga langes tehingute arv 35%, mille tõi kaasa oktoobris maatulundusmaaga teostatud tehingute arvu tõus. Tehingute koguväärtus langes 55%, kuna kuu varem viis koguväärtuse üles SPA Hotell Saaremaa Valssi tehing. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 35% ning koguväärtus on langenud 42%.

Novembris teostati Kuressaares 13 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut vähem, kui kuu varem ja 7 tehingut rohkem, kui 2014. aasta novembris. Novembrikuu keskmine hind langes 7%, olles 634 €/m² (mediaan 644 €/m2). 2014. aasta novembriga võrreldes langes keskmine hind 9%.

Kuressaare KOM novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Novembris toimus Kuressaare linnas 1 (maakonnas 9) eramu ostu-müügitehing. Oktoobris toimus 5 tehingut rohkem ning aasta tagasi novembris teostati samuti 1 eramutehing. Nii käesoleva aasta kui ka eelmise aasta novembris teostati 1 (maakonnas 4) hoonestamata elamumaa tehing. Oktoobris toimus Kuressaare linnas 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas novembris 289 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 635 406 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tõusnud tehingute arv 6% ning koguväärtus 15%.

Novembris toimus Narvas 64 korteriomandi tehingut, mis on 5 tehingut rohkem kui oktoobris ja 14 tehingut rohkem kui eelneva aasta novembris. Võrreldes kuu varasemaga tõusis keskmine hind 11%, olles novembris – 495 €/m² (mediaan 500 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

Narva KOM novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati novembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 27), mis on oktoobriga võrreldes 4 tehingut vähem ja 2014. novembriga võrreldes 2 tehingut vähem. Narva linnas müüdi novembris 2 hoonestamata elamumaad (maakonnas 11). Oktoobris teostati 1 ja aasta tagasi novembris 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

Kadri Lest

Kutseline maakler / analüütik

Lühiülevaade septembrikuu korteriturust

Postitaja: Kristjan Gross @ 15.10.2014 01:53; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maa-ameti tehingustatistika andmetel on suvine passiivne korteriturg mõningal määral aktiviseerunud, sest suuremates linnades on sügis alanud rohkemate tehingutega kui suvel. Ainuke erand on Pärnu, kus tehingute arv on sisuliselt jäänud samaks.

Tallinnas teostati septembris 663 korteriomandi tehingut, mis on 112 tehingu võrra rohkem kui augustis. Üsna märkimisväärne tõus, isegi kui arvestada ühte komplekstehingut kesklinnas, kus müüdi 11 korteriomandit ühes elamus. Ka kevadkuudega võrreldes (märtsis 702 ja aprillis 667 tehingut) oli eelmise kuu tehingute mahu suurusjärk võrreldav – ehk aasta esimesest poolest, millest alates on kinnisvaraturu jahenemisest juttu olnud, on septembrikuu meeldiv üllatus.

Tehingute keskmine hind oli septembris 1447 €/m², mis on ca 3% madalam kui augustis. Aastases võrdluses oli eelmise kuu keskmine siiski 15% kõrgem. Kuude lõikes on hinnatase kõikuv, kuid kvartaalses võrdluses oli kolmandas kvartalis keskmine hind aasta kõrgem 1457 €/m². Tundub, et ennustatud hinnakorrektsioon annab end statistikas oodata.

Tartus teostati septembris 128 korteriomandi tehingut, mis on 2014. aasta teine tulemus (juulis teostati 140 tehingut). Tehingute keskmine hind oli 1193 €/m², mis on käesoleva aasta kuude võrdluses üsna kõrge tulemus, sest ka kevadkuudel kompas turg 1200 eurost hinnataset mitu korda. Mingil määral on tegemist märgilise piiriga, sest 2007. aasta buumi tipus oli linna keskmine hind 1200 €/m² – nüüd, mil kinnisvaraturul oodatakse jahenemist, on hinnatase sama.

Pärnus teostati septembris 63 korteriomandi tehingut, mis on ühe võrra vähem augustiga võrreldes, kuid 4 tehingu võrra rohkem eelmise aasta septembriga võrreldes. Tehingute keskmine hind oli 837 €/m², mis on 5% väiksem augustiga võrreldes. Aastases võrdluses on keskmine hind siiski 13% kõrgem.

Narvas teostati eelmisel kuul 66 korteriomandi tehingut. Sisuliselt sama palju kui Pärnus. Tehingute aktiivsus on alates juunist olnud pidevalt kasvav – juuni maht oli üllatavalt väike 41. Septembrikuu tehingute maht oli eelmise aasta kuude võrdluses suurem. Selle kaudu eristub Narva korterite turg teistest vaadeldavates linnadest, kuna tehingute arv ületab 2013. aasta ühe kuu tehingute mahu. Eelneva taustal on piirilinna korterite keskmine hind tõusnud – septembris oli see 510 €/m², mis on 16% rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Novembrikuu korteriturul üllatusi ei olnud

Postitaja: Kristjan Gross @ 09.12.2013 11:30; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tallinnas tehti novembris maa-ameti andmetel 696 korteriomandi tehingut. See on 70 tehingut vähem kui oktoobris (766 tehingut), kuid sisuliselt sama palju kui septembris (700 tehingut). Oktoobrikuu statistika hulgas oli mitme arendusprojekti korterite müügi vormistamine. Ka novembris oli selliseid tehinguid, kuid peamiselt oli tegu ühe projekti müügiga (27 korterit). Seetõttu võib laias laastus öelda, et viimaste kuude elamispindade aktiivsus on olnud stabiilne. Suure tõenäosusega liigub maht siiski allapoole, sest jõulud ja aastavahetus on aeg, mil turg on passiivne. Näiteks eelmisel aastal oli detsembrikuine ostu-müügitehingute arv 26% väiksem kui novembris. Ka uue aasta esimese kvartali suhtes on ootused pigem madalad.

Novembrikuu keskmine hind pealinna korteritel oli 1307 €/m², mis on 2,1% väiksem eelmise kuuga võrreldes. Aastases võrdluses on tänavune keskmine hind ca 14% kõrgem.

Tartus tehti novembris 119 korteriomandi tehingut, mis on 10 võrra väiksem kui oktoobris. Tehingute arv on nüüdseks langenud 3 kuud järjest. Keskmine hind on samal ajal langenud 2 kuud, jõudes novembris tasemele 1088 €/m². Aastases võrdluses olid tänavused näitajad tublisti kõrgemad: kui elamispindade tehinguid on sel aastal üle 15% rohkem, siis keskmine hind on tänavu lausa 23% kõrgem.

Pärnus teostati novembris 52 korteriomandi tehingut, mis on 13 võrra väiksem kui oktoobris. Ka keskmine hind langes, jäädes tasemele 764 €/m². Kuine langus on 2,4%, kuid aastases võrdluses on hinnatase siiski 8% kõrgem.

Narva korteriturg eristub Tartu ja Pärnu turust üsna stabiilse tehingute arvuga – kui teistes linnades on viimastel kuudel tehinguid jäänud vähemaks, siis Narvas on kolm kuud järjest ostu-müügitehingute arv vähesel määral hoopis tõusnud. Selle tulemusel teostati novembris 61 korteriomandi võõrandamistehingut, mis on oktoobrikuuga võrreldes küll ainult ühe võrra rohkem.

Ka tehingute keskmine hind on Narvas püsinud väga stabiilne: viimasel kolmel kuul on keskmine hind sisuliselt sama, sest 1 m² keskmise hinna kõikumine on sel perioodil olnud ainult 1-2 eurot. Käesoleva aasta novembrikuu keskmine hind 439 €/m² on 20% kõrgem eelmise aasta sama ajaga võrreldes.

Elamispinna defitsiit kimbutab tõmbekeskusi

2011. aasta rahvaloenduse kokkuvõttena võib öelda, et elamispinna defitsiit Eestis vormiliselt puudub, sest eluruumide arv ületab selgelt leibkondade arvu.

Võrreldes 2000. aasta rahvaloenduse tulemusega on tavaeluruume tulnud juurde 5,2 protsenti ja kuigi ka leibkondade arv on kasvanud, siis kokkuvõttes ületab eluruumide arv leibkondade arvu juba ligemale 10 protsendi võrra.
Kinnisvaraturu kõrgaastad on statistikale ainult kasuks tulnud ja nii on aastatel 2005–2008 ehitatud juurde hulga eluruume. Nende osatähtsus oleks võinud veelgi rohkem tõusta, sest Eestist on lahkunud enam kui 75 000 inimest, kuid vastu ootusi on leibkondade arv kasvanud 3 protsendipunkti võrra, tingituna leibkonna keskmise suuruse vähenemisest.

Rohkem ruumi
Seniseid trende arvestades võib järgnevateks aastateks siiski prognoosida, et eluruumide ja leibkondade suhtarvu võrdluses tasub panuseid teha pigem eluruumide osatähtsuse kasvule.
Rahvaloenduse andmed näitasid ka seda, et mõnevõrra on paranenud struktuurne defitsiit. Kui varasema rahvaloenduse andmetel kuulusid probleemkohtade hulka eluruumide ja leibkondade suuruse mittevastavus ning ka tõsiasi, et mitu põlvkonda kasutasid ühte eluruumi, siis värsked andmed näitavad meile selgelt, et mitme pere leibkondade arv on vähenenud – neid on Eestis vähe ning ka elamistingimused on paranenud.
Olgu viimase kinnituseks fakt, et lisaks suurenenud eluruumide arvule on märkimisväärselt kasvanud elamispinna keskmine suurus. Kui eelmisel loendusel oli selleks 24 ruutmeetrit, siis viimane rahva ja eluruumide loendus näitas juba 30,5 ruutmeetrit.

Eluasemefond vananeb
Probleemiks on aga jätkuvalt eluruumide ja töökohtade geograafilise paigutuse mittevastavus. Kui näiteks Kagu-Eesti elanikkond järjest väheneb, siis Eesti suured tõmbekeskused (Tallinn, Tartu, Pärnu) selle üle kurta ei saa ning siin valitseb pigem kvaliteetsete eluruumide nappus – kinnisvaraarendajatel on nendes keskustes tööd veel pikkadeks aastateks.
Kuigi loenduse andmed näitavad uuematesse hoonetesse elama asumise tendentsi, siis endiselt elab suurem osa Eesti leibkondadest küllaltki vanades (enne 1971. aastat ehitatud) hoonetes, millega jääme enamikust oma Euroopa sõpradest kaugele maha. Eesti eluasemefondi vanus on Ida-Euroopa riikide viimaste hulgas.

Uute arenduste ootel
Statistikaameti avaldatud andmetest jäi silma ka fakt, et väikeelamutes (eramud, paarismajad, kaksikelamud) elavate leibkondade osatähtsus on suurenenud 28,7 protsendilt 30,5 protsendile. Seega kümnendi jooksul, mis tõi meile hoogsa ehitusbuumi, uued elurajoonid ja väikeasumid, on elamute osatähtsus kasvanud kõigest 1,8 protsendipunkti võrra.
Seda ajal, mil meedia jättis kinnisvaraturust valdavalt mulje kui järjest põlluarendusi tootvast saatanlikust masinavärgist, mis viis levinud hinnangute järgi nii kinnisvaraturu kui kogu majanduse allamäge.
Elamute soetamine toimub nagu korraliku sinusoidi järgi, kus majanduse ebakindlatel aegadel on nõudlus põhjas, kindlustunde paranedes kipub aga jälle kerkima. Eestlaste igatsus oma maja järele on tugev – järgmisel kümnendil näeme juba uusi põlluarendusi ja asumeid, mis kõik luuakse oma unistuste kodu soovi täitmiseks.

* Artikkel ilmus 12.11.2013 Postimehe teemalehes ELURUUM

Aktiivse oktoobrikuu Tallinna korterituru taga arendusprojektide korterite vormistamised

Postitaja: Kristjan Gross @ 11.11.2013 01:10; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Vaadates maa-ameti tehingute statistikat, oli oktoobrikuu korteriturg Tallinnas üle aastate aktiivne koos keskmise hinna kasvuga. Maa-ameti andmetel teostati pealinnas eelmisel kuul 766 korteriomandi tehingut. Sellises mahus on tehinguid oli viimati 2007. aastal, hiljem mitte. Seega justkui märgid viitavad buumiaegsele mahule.

Siiski kui tehinguid täpsemalt vaadata, selgub, et suurearvulise tehingute taga on mõne arendusprojekti elamispindade vormistamine. Näiteks enim on registreeritud Mäepealse tänava uue elamu korterite tehinguid (36 tehingut), samuti Meeliku tänaval (17 tehingut) ning Tartu maanteel (10 tehingut).

Kokku oli esialgsetel andmetel Tallinnas 192 uue korteri müüki, mis moodustab kõikidest korteriomandi tehingutest 25%. Nii suurt arendusprojekti korterite osakaalu pole viimasel ajal Tallinna tehingutes olnud. Neljandik kõikidest tehingutest mõjutab suure tõenäosusega ka keskmist hinda. Maa-ameti andmetel oli oktoobrikuu korteriomandi tehingute keskmine hind 1336 €/m². See on 6,5% kõrgem kui kuu varem ning lausa 21% kõrgem, kui aasta varem. Uute korterite keskmine hind oli ca 1700 €/m², olles seega kõikide tehingute 1 m² keskmisest hinnast ca 27% kõrgem.

Tartus teostati oktoobris 129 korteriomandi tehingut, mis on 12 võrra vähem kui septembris. Keskmine hind jäi sisuliselt samaks, sest maa-ameti statistika alusel oli eelmise kuu keskmine 3 € väiksem kui septembris. Aastases võrdluses oli tänavu tehinguid 10 tükki rohkem ning keskmine hind 18% kõrgem.

Uute korterite tehinguid oli esialgsetel andmetel Tartus 15, mis on kõikidest korteriomandi tehingutest 12%.

Pärnus tehti oktoobris 65 korteriomandi tehingut, mis on septembrikuuga võrreldes 6 tehingut rohkem. Aasta varem oli 67 tehingut, seega oluliselt tehingute mahud muutunud ei ole. Ka keskmine hind pole sisuliselt muutunud, sest tänavu oktoobri keskmine hind 783 €/m² on samaväärne aasta tagasi keskmise hinnaga 785 €/m².

Narvas oli eelmisel kuul 60 korteriomandi tehingut, mis on 8 võrra suurem kui septembris. Hinnatase septembriga võrreldes on jäänud samaks, kuid aastases võrdluses on keskmine hind tõusnud ca 27%.

Septembri korteriturg: Tallinn ja Tartu aktiivsed, Pärnus hinnalangus

Postitaja: Kristjan Gross @ 09.10.2013 01:43; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tallinnas tehti septembris maa-ameti tehingustatistika andmetel täpselt 700 korteriomandi tehingut. Tegemist on arvuga, mis on käesoleva aasta kolmas tulemus, seega üle keskmise tehinguid. Seda eriti kui võrrelda viimase kolme-nelja kuuga, mil tehinguid oli 500 – 600, oli septembri maht väga hea tulemus.

Tehingute keskmine hind oli septembris 1255 €/m², mis on sisuliselt sama augustikuuga võrreldes. Aastases võrdluses oli keskmine hind 12% kõrgem.

Esialgsetel andmetel oli korteriomandi tehingutest uute elamispindade tehinguid 40, mis moodustab kõikidest korterite tehingutest ca 6%. Tehinguandmeid täpsemalt vaadates selgus, et arendusprojektide korteritest 17 tehingut oli Kristiine linnaosa ühe uue elamu korterite võõrandamised.

Tartus teostati kooliaasta esimesel kuul 141 korteriomandi tehingut. Tegemist on keskpärase tulemusega, sest viimase poole aasta jooksul on tehingute arv kõikunud sarnases suurusjärgus. See-eest tehingute keskmine hind on see, mis on jätkuvalt tõusnud. Septembrikuu keskmine hind Tartus oli 1102 €/m², mis on augustikuuga võrreldes 6% kõrgem ning ca 14% kõrgem kui aasta tagasi. Keskmise hinna kasvu üheks põhjuseks on tehingute struktuuris, kus arvestatav osa tehinguid on elamispindadega, mis on heas või väga heas seisus. Klient ei soovi remondiga tegelda, vaid võimalusel kohe sisse kolida, olles seetõttu valmis maksma üle 1000 €/m².

Pärnus teostati septembris 59 korteriomandi tehingut, mis on täpselt sama palju kui kuu varem. Jääb mulje, et turg on stabiilne, kuid oluline muutus toimus keskmise hinnaga. Objektideks olnud odavama hinnaklassiga varad langetasid keskmist hinda augustikuuga võrreldes lausa 12% tasemele 741 €/m². See on tulemus, mis on 4% madalam isegi aastases võrdluses. Hinnalanguse taga on tehingute struktuur, sest arvestatav osa objektidest olid odavama hinnaklassi korterid. Päris mitu tehingut registreeriti ka hindadega, mis tegelikult polnud turutasemel. Septembris müüdi küll ka mitmeid arendusprojekti kortereid (nt Aida tn 5), kuid tundub, et Pärnule omane jõukama kliendiga suvine sessioon on selleks korraks möödas.

Narva korteriturg oli septembris tehingute mahult üsna keskmine, sest 52 korteriomandi võõrandamistehingut on maht, mis jääb küll kevadkuudele alla, kuid on suveperioodi madala aktiivsusega kuudest suurem. Viimaste kuude jooksul on tehingute arv kõikunud, kuid keskmine hind on 3 kuud järjest stabiilselt tõusnud, saavutades septembriks tulemuse 440 €/m². See on aastases võrdluses 27% kõrgem. Eelmise kuu hinnatase jääb siiski alla käesoleva aasta kõrgeima keskmise hinnaga aprillikuule, kui keskmine hind oli 491 €/m².

Aastases võrdluses oli tänavu augustikuu korteriturul seisak

Postitaja: Kristjan Gross @ 06.09.2013 04:25; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Augustikuu korteriturg oli tehingute arvult suuremate muutusteta. Kuigi maa-ameti tehingustatistika alusel oli Tartus rekordiliselt müüke, siis tegelik olukord on sarnaselt teiste suuremate linnadega pigem stabiilne, sest tänavu augustikuu tehingute arv oli neis linnades sisuliselt sama või isegi vähem kui eelmisel aastal.

Tallinnas teostati augustikuus 636 korteriomandi müügitehingut, mis on 90 tehingu võrra vähem kui käesoleva aasta rekordilise maikuu 726 tehingut. Ka võrdluses eelmise aasta augustikuuga, mil tehti 650 korteriomandi tehingut, on tänavu elamispindade tehinguid vähem. See-eest on keskmine hind aastases võrdluses oluliselt kasvanud – eelmise kuu keskmine hind oli 1251 €/m², mis on 14% kõrgem kui aasta tagasi.

Nagu öeldud, oli maa-ameti tehingustatistika andmetel Tartus korteriomandite tehingute arv rekordiline. Augustis vormistati 174 tehingut, millesarnast mahtu pole juba aastaid olnud. Samas sisaldas see number 18 korteriomandi  müüki ühest arendusest, mis oli sisuliselt tehingute lõppvormistus. Seega võib lugeda reaalseks korterite tehingute mahuks 156 tehingut, mis on samaväärne eelmise aasta Tartu korteriturule.

Juulikuuga võrreldes keskmine hind ülikoolilinnas langes ca 4%, olles augustis 1040 €/m². Kui jätta välja selle ühe arendusprojekti korterite tehingute vormistamine, siis keskmine hind oleks ca 960 €/m². See on sama hinnatase, mis aasta tagasi augustis.

Pärnus teostati augustis 59 korteriomandi tehingut (sama palju oli ka 2012. aasta augustis), mis on 4 võrra rohkem kui juulis. Keskmine hind tõusis ca 5%, olles augustis 844 €/m². Aastases võrdluses on Pärnu elamispindade hinnad kasvanud 6,3%.

Narva korteriturg on suured hüpped jätnud seljataha – kõrgeim keskmine hind ja tehingute arv jäid aasta esimesse poolde. Augustikuu tehingute aktiivsus oli tagasihoidlik 40 müüki, millede keskmine hind oli 419 €/m². Üldist hinnakasvu näitab aastane võrdlus: sama tehingute mahu juures (2012. augustis oli 39 korteriomandi tehingut) on tänavu augustikuu keskmine hind 17% kõrgem.

Neli vaatlusalust linna on küll erineva kinnisvaraturu aktiivsusega, kuid eelmise kuu tehingute statistika viitab ühele sarnasele joonele – aastases võrdluses pole tehingute arv kasvanud, vaid kohati isegi langenud. Suurima tehingumahuga kuud jäid kõigis neljas linnas aasta esimesse poolde, viimased kuud on olnud pigem stabiilsed. Kuigi sügiskuud ja aasta lõpp on peaaegu alati olnud väga aktiivsed müügikuud, on edaspidi huvitav vaadata, mida teeb kinnisvaraturg langetatud majandusprognooside taustal.

Tallinnas pidev hinnakasv, mujal hinnad stabiilsed.

Maikuu korteriturg oli suuremates linnades väga aktiivne, nõudlus korterite vastu on jätkuvalt üsna suur.

Tallinnas tehti maikuus Maa-ameti tehingustatistika andmetel 726 korteriomandi tehingut, mis on üsna samaväärne tulemus võrreldes aprilliga. Aastases võrdluses on tänavuse lehekuu müügimaht 13,6% võrra suurem kui eelmisel aastal. Peaaegu sama palju on kasvanud ka tehingute keskmine hind: kui 2012. aasta mais oli keskmine hind 1106 €/m², siis käesolevaks aastaks on hinnatase kasvanud 13,7%, jõudes tulemuseni 1258 €/m². Nii kõrge hinnatase oli viimati 2008. aasta lõpus. See oli aeg, mil tehingute mahud olid langenud drastiliselt – 2008.aasta novembris tehti 383 ja detsembris 379 korteriomandi tehingut.

Võrreldes teiste linnadega, eristab pealinna korteriturgu selle keskmise hinna pidev ja stabiilne tõus. Kui mujal on hinnatase kas hüplik või ühtlaselt stabiilne, siis Tallinnas on hinnagraafik selgelt tõusvas joones. Eelmise aasta teises pooles saavutas tehingute keskmine hind taseme 1100 €/m2, mis nüüd viimase kolme kuu jooksul on olnud üle 1200 €/m2. Sellist trendi mujal ei ole.

Tartus teostati maikuus 156 korteriomandi tehingut, mis on selle aasta kõrgeim tulemus. Ka viimastel aastatel on samaväärset mahtu vähe, välja arvatud 2012.aasta august, mil tehti 155 korteriomandi tehingut.

Keskmine hind jäi maikuus tasemele 953 €/m², mis on võrdväärne aprillikuule. Eelmise aastaga võrreldes on hinnakasv olnud 8,2%. Käesoleval aastal on hinnatase olnud üsna stabiilne, kõikudes vähesel määral ümber 950 €/m². Eelmise aasta esimese viie kuu keskmine hinnatase oli ca 870 €/m².

Pärnu linna korteriturg näitas maikuus suve-eelset aktiviseerumist. Kui aprillis oli suvepealinnas 49 korteriomandi tehingut, siis maikuus tehti 65 tehingut. Seejuures tehingute keskmine hind (750 €/m²) langes nii aprilli, kui ka 2012. aasta maikuuga võrreldes (langus 3-4%). Suurte kõikumiste tõttu ei ole Pärnu korterite keskmisel hinnal sellist stabiilsust nagu Tartus.

Narvas tehti eelmisel kuul 60 korteriomandi tehingut, mis on kahe võrra vähem kui aprillis. Tegemist on üsna tavapärase tulemusega, sest varasematel kuudel on maht enam-vähem samaväärne. Keskmine hind aprillikuuga võrreldes langes 12%, kuid eelmise aasta sama ajaga võrreldes on hinnatase 31% kõrgem. Möödunud kuu hinnatase oli 431 €/m², mis on siiski oluliselt kõrgem kui 2012. aastal  keskmiselt (ca 360 €/m²). Käesoleva aasta viiest kuust neli kuud on olnud üle 400 €/m². Seega piirkonna üldine hinnatase on üsna korralikult kasvanud.

Märtsi korteriturg – kevadet oodates

Postitaja: Kristjan Gross @ 04.04.2013 10:48; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Suuremates linnades tehti märtsikuus vähem korteriomandi tehinguid kui kuu varem veebruaris. Sellele vaatamata on tänavu esimese kvartali maht Tallinnas, Tartu, Pärnus ja Narvas kõrgem kui aasta varem. Elamispindade turg on jätkuvalt aktiivne, nõudlus korterite järele on üsna suur.

Tallinnas tehti märtsikuus 559 korteriomandi tehingut (veebruariga võrreldes 19 tehingut vähem). See on samaväärne eelmise aasta lihavõttekuuga (553 tehingut), kuid suur erinevus on keskmises hinnas – 2012. aasta märtsiga kõrvutades on tänavune hind 9% kõrgem, ulatudes üle 1200 €/m². Selline hinnatase oli viimati 2008. aasta lõpus, kui umbes aasta oli tipust hinnad langenud.

Ka Tartus realiseerus eelmisel kuul vähem tehinguid (119) kui veebruaris (127). Keskmine hind kahanenud tehingute arvu juures siiski tõusis, saavutades hinna 970 €/m². See on ca 8% kõrgem aastases võrdluses. Uusi kortereid müüdi märtsis üllatavalt vähe, esialgsetel andmetel ainult 3 korterit. See näitab mõningast tagasiminekut varasemaga võrreldes, sest näiteks veebruaris müüdi 6 ja jaanuaris 11 uut elamispinda. Siiski ei saa rääkida huvi langusest arendusprojekti korterite vastu – nii mõneski viimasel ajal valminud korterelamus on enamus eluruume üsna kiirelt realiseeritud. Pigem on põhjuseks ehitusjärgus projektid, kus korteriomandeid pole veel moodustatud ja korterid esialgu broneeritakse notariaalset tehingut tegemata. Mitmed heas asukohas ja lähitulevikus valmivad elamud pakuvad turul juba praegu konkurentsi, mistõttu kehvemas asukohas võib nii mõnegi elamispinna müük seetõttu edasi lükkuda.

Narvas ja Pärnus vähenes Maa-ameti andmetel nii korteriomandi tehingute arv kui keskmine hind. Pärnus toiminud 41 korteritehingu keskmine hind 711 €/m² on 3% kõrgem 2012.aasta märtsiga võrreldes, mil tehti 47 korteriomandi tehingut. Narvas käidi märtsis korteri ostu-müügitehinguid vormistamas 56 korral, mis on veebruariga võrreldes 8 võrra vähem, kuid siiski esimese kvartali vahepealne tulemus. Tehingute keskmine hind langes 400 € allapoole, jõudes hinnani 388  €/m².

Teine kvartal tuleb tõenäoliselt tehinguterohkem, sest tavapäraselt on kevad-suvel turg aktiivsem.

Narva korteriturul uued tipud

Postitaja: Kristjan Gross @ 12.02.2013 01:19; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Viimase kolme aasta algus suuremate linnade korteriturul on olnud üsna sarnane – jaanuarikuu on üks väiksema aktiivsusega periood, mil turg alles hakkab hoogu võtma. Seetõttu oli huvitav vaadata käesoleva aasta esimese kuu Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korterituru käitumist ning võrrelda seda varasemate aastatega.

Alates 2010. aastast on jaanuarikuu tehingute aktiivsus suuremates linnades  ülimadal: detsembrikuu tehingute mahuga võrreldes kukkus aasta esimese kuu ostu-müügi tehingute arv kohati isegi 40%. Käesolev aasta on erand. Näiteks Tallinna korteriomandi tehinguid oli jaanuaris 534, mis on 21 võrra rohkem kui kuu varem. Samas meenutan, et kui aasta teises pooles toimus üldjuhul üle 600 korteri tehingu kuus, siis aasta viimasel kuul tehtud 505 tehingut on ikka väga madal tulemus (muutus lausa -26%). Seega jaanuarikuu maht on samaväärne detsembrile, olles siiski 10% kõrgem kui 2012. aasta jaanuar.

Vaatamata vähenenud tehingutele on keskmine hind jätkuvalt tõusvas joones, saavutades jaanuaris tulemuseks 1135 €/m²: detsembriga võrreldes oli muutus marginaalne 0,5%, kuid aastases võrdluses on hinna muutus 6,9%.

Tartu tehingute aktiivsus jaanuaris langes: 84 korteriomandi tehingut on samast klassist, mis aasta varem, kuid ca 23% väiksem kui detsembris. Keskmine hind tegi eelmise kuuga võrreldes muutuse 7%, jõudes hinnani 956 €/m². 2012. aasta jaanuarikuuga võrreldes on tänavune keskmine hind ca 10% kõrgem.

Pärnu korteriturg oli see-eest novembri ja detsembriga võrreldes oluliselt aktiivsem, sest 54 tehingut ületas üsna suurelt kahe varasema kuu tehinguid. Kasvanud mahtuda taga olid odavama hinnaklassiga elamispindade tehingud, mis viisid keskmine hinna 10% võrra alla. Aastases võrdluses oli käesoleva aasta jaanuarikuu keskmine 16% kõrgem.

Narva jaanuarikuu korteriturg oli üllatus, sest kuigi korterite ostu-müügi tehinguid tehakse üsna keskmises mahus, siis hinnad rühivad järjest uutesse kõrgustesse: ühe ruutmeetri keskmine hind oli jaanuaris 428 €, mis on ca 13% kõrgem kui detsembris ja lausa 43% kõrgem kui eelmise aasta jaanuaris. Keskmise hinna jõudmine üle 400 €/m² oli vältimatu, sest jaanuari tehingutest 42% olid sellest hinnatasemest kõrgemad.

Kokkuvõttes võib öelda, et aasta korteriturul on alanud üsna aktiivselt ning nii mõneski linnas pole aasta alguse depressiooni. Lähitulevik näitab, et kas elektrihinna tõusul on mõju korteriturule ja milliseks kujuneb kinnisvaraturg Eesti ja Euroopa majanduse taustal.