5 asja, mida jälgida ehituskrundi ostmisel

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 17.01.2017 10:24; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kevad pole enam kaugel ja käes on paras aeg sobiva krundi soetamiseks uue kodu rajamise eesmärgil. Kuigi kinnisvara ostmisel lähtutakse eelkõige asukohast, tuleks jälgida veel mitmeid asjaolusid, millest sõltub ostetava maa hind ja edaspidine asja-ajamine. Kinnisvara  pakkumistest leiab krunte, kus kõik vajalikud kommunikatsioonid on olemas, kuid alati ei tarvitse see sobida kas asukoha, suuruse, hinna või mõnel muul põhjusel.

Mida siis tuleks jälgida meelepärase krundi ostmisel?

  • Kas kinnistule on võimalik ehitada? –  Kõige täpsema info saab kohalikust omavalitsusest, kas maa-alal on olemas kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, millega määratakse kindlaks lubatud hoonete arv, suurus, asukoht jms. Krundi ostmisel peab arvestama, et igale poole ei ole võimalik ehitada ja tuleb jälgida ehituskeelu piiranguid, mida saab lähemalt  vaadada Maa-ameti geoportaalist  http://geoportaal.maaamet.ee/ „Kitsenduste rakenduse“  kaardilt.
  • Kas kinnistule juurdepääs on olemas ja kes teedevõrku haldab? – Kui ostetav kinnistu asub detailplaneeringuga kehtestatud alal siis on teedevõrk planeeritud, kuid mõistlik oleks pöörata tähelepanu kellele need teed kuuluvad. Kui tegemist on linna või valla teedega,  siis vastutab teede korrashoiu eest kohalik omavalitsus. Keerulisem on olukord siis, kui teed kuuluvad eraisikule või ettevõttele,  kes ei suuda või ei taha teedevõrku korras hoida ja keskendub pigem oma õigustele.
  • Kas elektrivõrguga liitumine on võimalik? – Igal majapidamisel on tänapäeval vajalik elektrivarustus. Kui osta kinnistu olemasolevast alajaamast kaugemale, kui 400 m siis läheb elektriga liitumine üsna kulukaks. Samuti tuleks arvestada peakaitsme suurusega ehk mitu amprit oleks ehitataval hoonel vaja. Täpse info saamiseks tuleks pöörduda Elektrilevi poole: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumine
  • Kas vesi ja kanalisatsioon on olemas? – Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse vee ja kanalisatsiooni väljaehitamisega ja selle korrashoiuga. Tiheasustuses on üldjuhul vee- ja kanalisatsioonitrassid olemas ja nendega liitumiseks tuleb trasse haldava ettevõttega  vastav leping sõlmida.
  • Millised on looduslikud tingimused? – Krundi ostmisel tuleks jälgida ka selle looduslikke eripärasid nagu ilmakaared, valdavad tuuled, kaugus veekogust, maapinna kõrgus, mullastik, olemasolev taimestik  jms. Kui on olemas juba suured puud ja põõsad siis tasub alati nendega haljastuse planeerimisel arvestada. See mis esialgu võib tunduda miinusena, saab põhjalikult planeerides muuta plussiks.

Kodu ehitamine on pikk ja kulukas protsess aga kui see tee ette võtta siis on võimalus algusest peale oma vajaduste ja soovide järgi meelepärane kodu kujundada ning lõpptulemus on selline, mis kindlasti pakub rahuldust ja jääb kestma aastateks.

tiiu

TIIU KUUSIK

maakler

Põllumaade hind jätkab tõusu

Postitaja: Kristjan Gross @ 30.07.2016 10:38; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Juuli alguses kirjutas Maa-amet, et 2015. aastal langes märgatavalt haritavate maade tehingute arv. Kogu Eestis oli eelmisel aastal 27,4% vähem tehinguid kui 2014. aastal. See-eest maade hind on selle aja jooksul tõusnud. Artiklis põhjendatakse segmendi aktiivsuse muutust riigi poolt müüdavate maatükkide olulise vähenemisega võrreldes eelnevate aastatega, kuid miks vähenevate tehingute juures hind ikkagi tõuseb, seda ei selgitata. Minus tekkis huvi, et milline seis on Lõuna-Eesti maakondade põllumaade turul ning mis põhjusel hinnad on ikkagi tõusnud.

Nii nagu mujal Eestis, toimus ka Lõuna-Eesti maakondades haritavate maade tehingute arvu langus, välja arvatud Valgamaal. Kui suurimad langused olid Jõgeva- ja Põlvamaal (langus ca 42%), siis 16-23% vahele jäi tehingute mahu vähenemine Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaal. Valga maakonnas oli 2014.aastaga võrreldes tehinguid 11% rohkem. Käesoleval aastal jätkub ostu-müügitehingute vähenemine: aasta esimese poole tehingute arv on üksikutes maakondades samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See-eest Jõgeva-, Tartu-, Võru – ja Viljandimaal pole täis pooltki mahtu.

Ostu-müügitehingute vähenemisele vaatamata jätkas tehingute mediaanhind tõusu nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal. Tänavuste haritava maade tehingute mediaanhind on enim tõusnud Valgamaal (+25%) ja Võrumaal (+20%); Jõgeva ja Tartu maakonnas on hinnad 8% kõrgema, Põlva maakonnas 3%. Hinnalangus on olnud ainult Viljandimaal (-4%).

Haritava maa mediaanhind 2007-2016
Joonis. Haritavate maade mediaanhind 2007-2016. Allikas Maa-amet.

Miks väheneva tehingute arvu juures on hind tõusnud? Kui üldine foon põllumajandussektori kohta on pigem murelik, siis miks on põllumees valmis maa eest maksma järjest kõrgemat hinda? Olen sel teemal rääkinud mitme põllumaade ostu-müügiga tegeleva inimesega, ning koorub välja, et peamine põhjus on lihtsalt maade nappuses – kuna maad on vähe, kuid vajadus on suur, siis ollakse nõus maksma järjest kõrgemat hinda. Väga heade maade puhul on hinnatase jõudnud vahemikku 4000 – 4500 €/ha. Tehinguid on tehtud ka kõrgema hinnaga (äärmuslikumad hinnad ca 5000 €/ha), kuid sellisel juhul on hinnal üldjuhul turuvälised põhjused (näiteks erihuvi).

Tooksin veel välja, et kõrgemate ostuhindadega tehinguid ei ole tee mitte rikkad välismaalased, vaid kohalikud suuremad põllumajandustootjad, kelledega väiksematel tegijatel ongi keeruline konkureerida.

 

Kristjan_Gross

Kristjan Gross
Kutseline hindaja

 

 

Tallinn ja Tartu erinevad ülejäänud kinnisvaraturust

Ajal, mil kraanade arv suuremates linnades näitab kasvutendentsi ja korterite järelturg üritab visalt uusarenduste tempos kaasa liikuda, on sobiv hetk peatumiseks ja vaadata otsa statistilistele näitajatele. Nii professionaalsete kui ka kodukootud kinnisvaraturu analüütikute lemmikute hulka on kuulunud keskmise palga ja keskmise ruutmeetri hinna seose muudatuste jälgimine. Kui kinnisvarabuumi ajal jäi keskmine palk keskmisest ruutmeetrist sama kaugele nagu Eesti suusataja medalikohast, siis juba madalseisu läbimise järgselt 2010. aastal sai ühe keskmise kuupalga eest soetada 1,3 m2 elamispinda.

Statistikaameti ja Maa-ameti 2015. aasta andmetele tuginedes võib väga üldistatult väita, et korteriostja jaoks on olukord 5 aastat hiljem veelgi soodsamaks läinud. Keskmisi mediaanhindu arvestades saanuks Eesti keskmisena osta ühe kuupalga eest 2,1 m2 pinda. Kas palgad on 5 aastaga tõusnud märgatavalt? Tõesti, kasv on tähelepanuvääriv , kuid 5 aastaga on kasvanud ka kinnisvara hind. Eelkõige näitab kasvanud ruutmeetri maht seda, et märgatavalt on suurenenud diferents eri maakondade näitajate vahel. Harju ja Valga maakonna kinnisvaraturgude vahele jääb tohutu kuristik, mis paraku kõikide märkide järgi üha süveneb. Kui Tallinnas, aga ka Tartus, ei saa ühe kuupalga eest soetada ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal on vastav näitaja juba 9,3 m2. Kui arvestada, et Valgamaa keskmine palk on viimase 2 aastaga suurenenud 13 % ja korterite keskmine mediaanhind langenud 4,5 %, siis võib prognoosida, et peagi ületatakse ka maagilise 10 m2 piir ühe kuupalga kohta. Ebaõnnestunud regionaalpoliitika selge tulemus.

Üle-eestiliselt ongi vaid 2 maakonda – Harju ja Tartu – kus keskmise kuupalga eest ei saa soetada ühte ruutmeetrit. Tõsi, Tartu on sellele väga lähedal ja võib öelda, et heade mõtete linnas koos ümbritsevate valdadega valitseb hindade mõttes kinnisvaraturu tasakaal. Tallinn jääb analüütikute unistuste olukorrast veel maha, kuid mitte lootusetult. Näiteks buumi aegadel sai Tallinnas ühe kuupalga eest osta vaid 0,5 m2 elamispinda. Keskmise brutopalga edasist käekäiku prognoosida on keeruline, kuid korteriomandite keskmine hind näitab Tallinnas stabiliseerumist, mistõttu võib väita,et käärid keskmise palga ja kinnisvara hinna vahel suurenemas ei ole. Seega, parafraseerides klassikuid, siis Eesti kinnisvaraturu tervis on hea, kuid mitte lootusetu.

maakonnad

Mida arendajad pakuvad ning mida kliendid tegelikult ostavad (Tartu uusarenduste näitel)

Igaüks, kes Tartus ringi jalutanud, on ilmselt märganud kerkimas mõnda uut korterelamut. Statistikaameti andmetel väljastati Tartu linnas 2015. aastal 30 korterelamu ehitusluba ning 21 kasutusluba. 2016. aasta alguses oli Tartu linnas müügis ca. 260 uut korterit. Neist kõige rohkem on kahetoaliseid kortereid (44%) keskmise pindalaga 52 ruutmeetrit ning keskmise hinnaga 1927€/m2.

Müügis olevatest korteritest mahu poolest on aasta alguses teisel kohal 3-toalised eluruumid (36%). 3-toaliste müügis olevate korterite keskmine pindala oli 70 ruutmeetrit ning keskmine hind 1897€/m2. Kui müügis on 2-toaliseid kortereid 8% rohkem kui 3-toaliseid, siis tehinguid on tehtud eelneva aasta teisel poolaastal 2- ja 3-toalistega võrdselt 40%. Küll aga on keskmine müügis oleva korteri hind võrreldes tehtud tehingutega eelmainitud korterite puhul 10,5% kallim.

Pakkumises olevate korterite kogumahust kolmandal kohal on 4-toalised korterid (15%) keskmise suurusega 94 ruutmeetrit ning keskmise hinnaga 1925 €/m2. 2015. aasta teises pooles tehtud tehingute osakaalust moodustavad 4-toalised korterid vaid 10% ning pakkumises olevate korterite keskmine hind on ligi 17 protsenti kallim kui tehingusse jõudnud korterite keskmine. Kõige vähem on müügis 1-toaliseid kortereid (5%) keskmise hinnaga 2478€/m2. Küll aga on 1-toaliste osakaal tehtud tehingutest 10%.

Kokkuvõtteks võime öelda, et turul on ruumi pigem 1-toalistele ja 3-toalistele korteritele. Neljatoaliste korterite puhul võib suure pakkumise ja tehtud tehingute hinnaerinevuse tõttu öelda, et vaja oleks pigem odavama hinnaga kortereid, kui hetkel turul pakkumises.

Capture

Autor:

IMG_2798

KRISTO KIVISALU
Tartu kontori kutseline maakler
 
 

Tallinnas 30% rohkem tehinguid, Narvas 30% kõrgemad hinnad

Aprillikuu korteriturg oli Tallinnas väga aktiivne- tehinguid tehti 721, mis on märtsikuuga võrreldes 28% kõrgem ning aastases võrdluses ca 30% kõrgem. Keskmine hind Maa-ameti andmete järgi küll veidi langes, kuid oli siiski teist kuud järjest üle 1200 €/m² ehk 1205 €/m²

Uusi kortereid müüdi pealinnas esialgsetel andmetel 52. Nii uute korterite kui järelturu korterite aktiivsem turg oli Kesklinnas, kus toimus 23% kõikidest linna korterite tehingutest. Piirkonna keskmine hind on ca 1600 €/m² ning uute korterite keskmine hind ca 2100 €/m². Teine suure elamufondi ja tehingutega piirkond on Lasnamäe linnaosa, mille ostu-müügi tehingute osakaal oli eelmisel kuul 22%. Samas on tegemist kõige madalama keskmise hinnaga linnaosaga, kus ainukesena on keskmine hind alla 1000 €/m² ehk 941 €/m². Ka uute elamute hinnatase on madalam, olles ca 1100 €/m².

Tartus tehti aprillis 146 korteriomandi tehingut. See on tulemus, mida ületas eelmisel aastal ainult augustikuu 155 tehinguga. Keskmine hind tegi möödunud kuul mõneprotsendise languse, jäädes tasemele 947 €/m². Aastases võrdluses on hinnatase kasvanud ca 11%. Uute korterite esmamüüke oli 5, mis on üllatavalt vähe. Veidi rohkem oli tehinguid mõned aastad tagasi ehitatud elamute korteritega. Selliste tehingute hinnatase jäi vahemikku 1400 – 1700 €/m².

Pärnus teostati aprillis 49 korteriomandi tehingut keskmise hinnaga 782 €/m². Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on see ca 19% kõrgem.

Narva linna korteriturg pakkus taas üllatust, sest üle keskmise hea tehingutemahu (62 tehingut) juures tegi keskmine hind märtsikuuga võrreldes ca 27% kasvu, saavutades tulemuseks 491 €/m². 2012. aasta aprillikuuga võrreldes on Ida-Virumaa pealinna korterite keskmine hind ca 30% kõrgem.

Viljandimaal on aktiivne hoonestamata maade turg

Postitaja: Mirje Kallaste @ 27.12.2012 09:20; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Viljandi korteriturul on ostjate käitumine aastal 2012 sarnanenud 2011. aastaga nii tehingute mahult kui ka hinnalt. Natuke on tõstnud tehingute keskmist hinda uuemates korterelamutes järelturu korterite müügitehingud, aga tüüpkorterite hinnad on jäänud samale tasemele.

Kõige enam tehakse tehinguid 2- ja 3-toaliste korteritega. Vastavalt Maa-ameti statistikale on enam tehinguid korteritega pindalaga 41 – 55 m2 (valdavalt 2-toalised ja väiksemad 3-toalised korterid). Vähem tehakse tehinguid 1-toaliste korteritega ning 4- ja enamatoaliste korteritega. Märgata on väikest nõudluse tõusu paremas seisukorras korteritele.

Eramute turul sõltuvad hinnad eelkõige asukohast, seisukorrast ja suurusest. Remonti vajavate majade hinnad Viljandi linnas jääva hinnaklassi 40 000 – 65 000 €, remonditud ja heas seisukorras majade hinnad on 65 000 – 95 000 €. Uuselamutega on Viljandi linnas ja lähipiirkonnas tehinguid tehtud hinnaga 95 000 -120 000 €.

Eelistatum suurus majadel on 120-150 m2, väga suurte (enam kui 250 m2) majade järele on nõudlus madal. Väga suurtele ja ulatuslikku remonti vajavate majade realiseerimine on keeruline, võimalik vaid väga soodsa hinna juures, sest ostjad kalkuleerivad enda jaoks välja ka remondikulu ja arvestavad edaspidiste ülalpidamiskuludega.

Elamuturg on 2012 aastal jäänud sarnasele tasemele tehingute arvu ja keskmiste hindadega võrreldes 2011 aastaga.

Suhteliselt palju on tehtud Viljandimaal tehinguid maatulundusmaadega. Eelmisel aastal oli kokku 449 tehingut, sellel aastal on juba 512 tehingut ning märgata on ka ca 5% hindade tõusu.

Kui eelmisel aastal oli suures ülekaalus põllumaade tehingute arv, siis sellel aastal on oluliselt rohkem tehtud tehinguid metsamaadega ning maatulundusmaade keskmine hektari hind on tõusnud just tänu metsamaade hinnatõusule. Samas on nõudlust haritud ja suurema massiivina asuva põllumaa järgi  ning selle eest ollakse valmis maksma ka keskmisest hinnatasemest kõrgemat hinda.

Kinnisvara hindadel kasvuruumi küllaga

Postitaja: Raul Reino @ 28.11.2012 12:12; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta III kvartalis 855 eurot, teatab Statistikaamet. Teise riigiasutuse, Maa-ameti, tehingute andmebaasi info kohaselt teostati III kvartalis 4266 tehingut korteriomanditega ja pinnaühiku (eur/m2) keskmine hind oli 770 eurot. Teada-tuntud rusikareegli kohaselt peab elamispinna ruutmeetrihind vastama keskmisele kuupalgale. Seega, kui eeldada, et nimetatud väide on tõene, siis on Eesti korteriomandi hindadel kasvuruumi 11 protsenti. Käesoleval aastal on hindadel olnud tõusutrend olemas, kuigi selgelt on seda vedanud regioonidest Harjumaa ja uusarenduste sektor. Kas ja kuna jõuab keskmine pinnaühiku hind Eestis 855 euroni, näitab aeg.

Märtsis tehingute mahud kasvasid, nõudlus korterite vastu jätkuv

Postitaja: Kristjan Gross @ 04.04.2012 10:52; kategooriad: Hindamine, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2012. aasta on Tallinna korteriturul kulgenud tõusvas joones. Iga kuu on kasvanud nii keskmine hind kui tehingute maht. Tänavu on tehtud 358 korteriomandi tehingut rohkem kui 2011. aasta I kvartalis. Ka keskmine hind on teinud korraliku hüppe – võrreldes eelmise aastaga on keskmine hind ca 14% kõrgem. Seega elanike valmisolek elamispinda soetada on jätkuvalt tõusujoones, sest märtsikuu keskmine hind on enam-vähem samal tasemel kui 2011. aasta kõrgeima keskmise hinnaga septembrikuu.

Keskmise hinna kasvu põhjuseks võib pidada asjaolu, et tehingute hulgas on peamiselt heas seisukorras korterid. Remontivajavate korterite vastu on nõudlus pigem väike, samas on heas seisukorras, likviidseid ja turutaseme hindadega kortereid pakkumises ebapiisavalt. Kehvemas seisukorras korterite vastu tunnevad huvi need, kes renoveerimise järel müüvad korteri maha.

Uute korterite müüke oli ligikaudu 49, millest võib välja tuua Kesklinna linnaosas Tartu mnt 50a (6 tehingut), Lasnamäe linnaosas Meeliku 23 (8 tehingut) ja Põhja-Tallinnas Paldiski 14 (6 tehingut) ning Põhja pst 17b/ Soo tn 1b (6 tehingut).

Ka Tartus on viimaste kuude tehingute aktiivsus olnud kasvav. Isegi sedavõrd, et märtsikuu 109 tehingut on võrreldav eelmise aasta augustikuuga, mil tehti 115 tehingut. Mõlema perioodi keskmine hind ületas 900 €/m². 2011. ja 2012. aasta esimese kvartali võrdluses on Tartu korteriomandite hinnad kasvanud ca 3,5%.

Pärnus tehti märtsikuus 47 korteriomandi tehingut, mis on ligilähedane veebruarile (49 tehingut). Tehingute keskmine hind langes 5%, jäädes tasemele 689 €/m². Ka kvartalite võrdluses on tänavune keskmine hind väiksem kui 2011. aasta I kvartalis – kuigi tehingute maht on kasvanud, vähenes keskmine hind 10%.

Narvas on korteriomandi tehingute maht veidi kasvanud, kuid keskmine hind on jäänud enam-vähem samale tasemel. Veebruarikuus saavutas keskmine hind üle ootuste kõrge taseme 376 €/m², samaväärne oli see ka märtsis – 373 €/m². 2011. aasta I kvartaliga võrreldes on tänavu tehtud 51 tehingut rohkem. Seejuures on keskmine hind kasvanud ca 17%.

Seega näitavad 2012. aasta esimese kvartali numbrid optimismi olemasolu Tallinn, Tartu ja Narva kinnisvaraturul. Kevadperiood on tõenäoliselt samalaadne.

Maa-amet on ka edukas kinnisvarabüroo

Postitaja: Raul Reino @ 10.01.2012 11:03; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maa-amet andis täna teada, et nad korraldasid 2011. aastal 22 kirjalikku ja 11 elektroonilist enampakkumist, mille käigus võõrandati 14 793 hektarit maad, mille eest laekus riigieelarvesse 26,53 miljonit eurot. Kokku pandi müüki 1851 kinnistut, millest õnnestus võõrandada 1401 kinnisasja. Enim kinnistuid oli müügis Harju maakonnas – 535 kinnistut kogupindalaga 4787,7 hektarit. Neist pakkumised laekusid 58 protsendile ehk 310 kinnistule.

2011. aastal müüdi Harju maakonnas kokku 1764 hoonestamata maatükki, millest 868 olid tehingud maatulundusmaaga. Kui nüüd võtta aluseks Maa-ameti poolt müüdud 310 kinnistut, siis saame tema turuosaks Harjumaal 17,6 %. Arvestades ainult müüdud maatulundusmaade hulka, siis selles kitsas sektoris on Maa-ameti osakaal orienteeruvalt 33 %. Maa-amet on seega vägagi arvestatav tegija Eesti kinnisvaraturul ja tema mõju näiteks maa hindade kujundajana on märkimisväärne.

Kui suur on kinnisvara müügil kinnisvarafirmade osakaal, on raske öelda. Erinevatel hinnangutel jääb Eestis kinnisvaramaaklerite osakaal 10-60 % vahele kogu kinnisvara ostu-müügitehingutest. Kui nüüd lähtuda sellest ja mitte eeldada, et see ulatub 80 % juurde, nagu ta arenenud riikides kipub olema, siis saame tõdeda, et vähemalt maa müügi osas annab Maa-amet silmad ette enamusele Eesti kinnisvarafirmadest. Arvestades, et 2012. aastal on Maa-ametile ette nähtud müügikohustus 16 miljonit eurot, siis on ilmselt aja küsimus, mil amet saab endale aasta Kinnisvara Guru tiitli.

Kasvavad nii korterite keskmine hind kui pindala

Postitaja: Raul Reino @ 04.01.2012 03:53; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maa-ameti esialgsetel andmetel teostati Harjumaal 2011. aastal ca 7000 tehingut korteriomanditega, mille keskmine ruutmeetri hind oli 970 €. 2010. aastal jäi keskmiseks ruutmeetri hinnaks Harjumaa korteritel 847 €. Kõige vähem tehti tehinguid alla 30 m2 suuruste korteritega, kus omanikku vahetas 757 korterit. Enim müüdi 41-54,99 suuruseid kortereid, kus kokku vahetas omanikku 1905 korterit. Kuigi trend on juba pikemat aega, eriti uusehitiste puhul, et eluruumi keskmine suurus kasvab, siis Harjumaal jäi 2011. aastal müüdud korterite keskmiseks pindala suuruseks 56 m2, mis on aasta varasema perioodiga kasvanud 2 m2 võrra. Lääne-Euroopa riikide tulemuseni, kus eluruumi keskmine suurus on ca 90-100 m2, on Eestis veel pikk tee käia. Tuleb ka möönda, et huvi 3-4 toaliste korterite vastu on siiski märkimisväärne ja näiteks 70-249,99 m2 suuruseid kortereid müüdi Harjumaal möödunud aastal 1430.

Näited detsembri lõpus toimunud tehingutest:

Asukoht: Tallinn, Kadriorg
Tubade arv: 2
Üldpind: 39,2 m2
Korruselisus: 3/2
Seisukord: hea
Märkus: ahjuküte
Hind kokku: 59 900 €
Hind €/m2: 1528
Maakler: Kristel Grossthal

Asukoht: Tallinn, Pirita
Tubade arv: 2
Üldpind: 56,6 m2
Korruselisus: 3/3
Seisukord: väga hea
Hind kokku: 79 000 €
Hind €/m2: 1396
Maakler: Elina Tolli

Asukoht: Tallinn, Lasnamäe
Tubade arv: 1
Üldpind: 32,7 m2
Korruselisus: 9/7
Seisukord: remonti vajav
Hind kokku: 24 000 €
Hind €/m2: 734
Maakler: Martti Juse