Üürimajad tulevad ka ilma riikliku sekkumiseta

Meile võivad Urve Palo ja sotsiaaldemokraadid meeldida või mitte meeldida, aga üürimajade populariseerimise eest võib ministrile küll keskmise suurusega ausamba püstitada. Üürimajadest räägiti ja äriplaane koostati muidugi ka enne, kui proua Palo ministriks sai ja sotsid riigipiruka juurde pääsesid. Samas aga sellist tähelepanu ja kirgi ei oleks eales tekkinud, kui sotsid poleks riiklike üürimajade projektiga välja tulnud. Ootamatu idee riigi sekkumisest kinnisvaraturule sünnitas mitmeid emotsionaalseid sõnavõtte ja puudutas paljude hingekeeli, aga pani ka erasektori finantsjuhid senisest kiiremini tööle ja üürimajade tasuvusarvutusi tegema. Skeptik ilmselt ütleks vastu, et Palo sõnavõtud ja seisukohad ning kinnisvaraturu arengukõver lihtsalt sattusid kokku ja Palo teeneid üürimajade käivitajana ei maksa ülehinnata. Igatahes täna oleme olukorras, kus pikki aastaid räägitud üürimajade tulek on fakt. LHV on sellest ajakirjanduse kaudu teada andnud, kuid veel rohkem projekte on ettevalmistuse faasis ettevõtjate poolt, kes pressiteateid varajases staadiumis esitama ei pea. Aga küll neid peagi hakkab tulema, sest üürimaju juba ehitatakse ning veel rohkem projekteeritakse.

Erasektor pole ainus, kelle seas sotside tegevus on tähelepanu tekitanud ja paraku negatiivses võtmes. Ardo Hansson rääkis hiljuti, et praegu on valitsussektori investeeringute kasv kontsentreeritud ehitussektorisse, samuti on ehitussektoril kõige suuremad ootused tööhõivele. Eesti Panga president lisas, et ehitussektor on ülekuumenemise lävel ja riik peaks seda teiste sektorite ning eraettevõtjate säästmiseks jahutama oma tellimuste tagasitõmbamisega. Mida arvab aga Palo ja valitsus selle kohta? Eraldab kohalikele omavalitsustele uute üürimajade ehitamiseks või vanade renoveerimiseks 60 miljonit eurot. Ikka kellu ja betooniga majandust elavdama, tulevikku panustama ja riiklikku arengut tagama.

Urve Palo on öelnud, et kui riik midagi ei tee, siis asjad ei liigu. Julge väide. Aga kas mitte üürimajade temaatika puhul ei võiks jäädagi nii, et riigi ja sotside panus „tegemisse“ lõpeb sellega, et nad algatasid aktiivse diskussiooni ja andsid investeeringute tegemise edasi erasektori kätesse? Liberaalina arvan, et riigil pole vaja tegeleda kinnisvara arendustegevustega ja sekkuda majandusse seal, kus seda vaja pole. Küllap on Palo nii mõnelegi meelde tuletanud tõsiasja, et nõudlus üürikorterite järele on Eestis olemas ning ainuüksi selle eest tuleb ministrile tänusõnad öelda. Aga siit edasi saab erasektor juba ise hakkama, raha vedeleb nii era kui juriidiliste isikute, aga ka pensionifondide kontodel, mis kõik ootavad pikaajaliste investeeringutele järele. Üürimajade vahel saavad huvilised juba õige peagi suuremaid valikuid teha.

Domus on Eesti Gasellettevõte 2016

Postitaja: Raul Reino @ 08.12.2015 08:48; kategooriad: Domus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara on Eesti Gasellettevõte 2016.

Gasellettevõtted on kolme aasta jooksul kasvatanud käivet ja kasumit rohkem kui 50 %, loovad kõige rohkem uusi töökohti, kannavad endas kiiresti areneva ettevõtte olulisi omadusi – paindlikkus, kiirus ja julgus.

Vaid alla 1 % Eesti ettevõtetest on gasellid.

Oleme õnnelikud ja uhked!

Domus on Gasell

LHV Pank, Domus Kinnisvara ja Glimstedti advokaadibüroo investeerimisseminar

Postitaja: Raul Reino @ 23.04.2013 06:57; kategooriad: Domus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

30 aprillil 2013.a. toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja saalis investeerimisteemaline seminar. LHV Pank, Domus Kinnisvara ning Glimstedti advokaadibüroo diskuteerivad ühiselt alternatiivsete investeerimisvõimaluste üle. Seminari esimene osa keskendub üldisele turuolukorrale nii väärtpaberi- kui ka kinnisvaraturul. Ühiselt otsitakse turvalisemaid ja tulusamaid investeerimissuundi. Seejuures ei jää tähelepanuta ka maksuküsimused. Seminari teises blokis analüüsitakse konkreetsemaid võimalusi. Vaadatakse seda, millele pank investeerimisprojektide läbivaatamisel tähelepanu pöörab ning mida finantseerimisprojektidest otsib. Lisaks võrreldakse erinevaid investeerimisvõimalusi kinnisvaraturul nii äri- kui elukondliku kinnisvara osas. Samuti juhitakse tähelepanu mõningatele tehnilistele küsimustele, sealhulgas vara ja ettevõtte omandamise erisustele, dokumenteerimisvajadusele jms. Seminari viimases blokis diskuteeritakse ühiselt äriarenduseks vajalike investeeringute finantseerimiseks ressursside leidmisele. Millised on panga poolt pakutavad ebatraditsioonilised finantseerimisvõimalused ning kuidas leida lisaressurssi oma olemasolevaid varasid (sh kinnisvara) paremini kasutades. Ning millistele maksuküsimustele erinevate lahenduste korral tuleb tähelepanu pöörata. Seminar on planeeritud praktilise suunitlusega ning eelkõige diskussiooni vormis.

Seminari päevakava:
1. Eesti tänases maailmas – Titanic või Noa laev?
• Olukord rahvusvahelisel aktsia- ja võlakirjaturul
• Taustainfo kinnisvaraturu tänasele ja homsele päevale
• Hinnang Eesti maksukeskonnale võr võrreldes investorite alternatiivseid variante
2. Soovid ja tegelikkus – kuhu investeerida?
• Kuidas pank mõtleb?
• Kinnisvaraturu võimalused – ärikinnisvara vs elukondlik; arendus vs rahavoog
• Investeeringute tehnilised küsimused – vara või ettevõte, protsesside dokumenteerimine
3. Avalikud ja peidetud võimalused – kust võtta ressursid investeeringuteks?
• Panga poolt pakutavad tavapäratumad laenutooted (mezzanine laenud)
• Alternatiivsed finantseerimisallikad kinnisvara kaasamisel
• Finantseerimiallikate maksualased erisused

Esinevad:
Rait Kondor ja Indrek Nuume LHV Pangast
Ingvar Allekand ja Einar Vellend Domus Kinnisvarast
Leho Pihkva ja Marko Saag Glimstedt Advokaadibüroost

Registreerimine: info@domuskinnisvara.ee või tel: 64 64 035
Osalustasu: 60 eurot.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele soodustus 30%
LHV Panga, Domus Kinnisvara ja Glimstedt Advokaadibüroo klientidele tasuta