Kinnisvaraturul nõutakse kvaliteeti
Domuse maaklerite poolt novembri lõpus ja detsembri alguses vahendatud korteritehingud ainult kinnitavad seda trendi, mis juba mõnda aega turul valitsenud on. Selge nõudlus on olemas korraliku kvaliteediga korterite järele ja piirkondadest domineerib jätkuvalt kesklinn. Korralikku siseviimistlust, kvaliteetseid materjale, läbimõeldud sisekujundust on pakutavates korterites vähevõitu ja seetõttu saab keskmisest tasemest eristuv korter paraja tähelepanu osaliseks. Ostjatele pole täna probleemiks maksta kesklinna piirkonnas järelturu korterite eest kuni 30 000 kr/m2 (1917 eur/m2) hinda. Tehinguid tehakse ka kõrgemate hindadega, aga siis juba valdavalt tornmajades ja vanalinnas.
Toome ära mõned näited reaalsetest tehingutest:
Asukoht: Tallinn, Virmalise tn
Korrus: 5/2
Üldpind: 39 m2
Tubade arv: 2
Seisukord: rahuldav
Hind: 670 000 EEK (42 820 EUR)
Asukoht: Tallinn, Ravi tn
Korrus: 3/3
Üldpind: 105 m2
Tubade arv: 3
Seisukord: väga hea
Hind: 3 100 000 EEK (198 126 EUR)
Asukoht: Tallinn, Rännaku pst
Korrus: 5/2
Üldpind: 82 m2
Tubade arv: 3
Seisukord: väga hea
Hind: 1 320 000 EEK (84 363 EUR)
Eksperthinnangu koostamisel rohkem tööd, kuid teenustasu langeb
Kinnisvaraturu langusest on osa saanud ka kinnisvara hindamise teenus – hindamiste arv ja teenuse hinnad on langenud. On selge, et laenumahtude vähenemise tõttu pole ka hindajatel nii palju tööd kui varem, mistõttu võideldakse klientide saamise nimel. Kliendi jaoks ongi konkurentsi meeldiv külg soodsamad teenusehinnad.
Hindaja töös on muutus pigem vastupidine – tööd tuleb teha rohkem. Hindamine on üsna reguleeritud ning teadmisi ja kõrgeid eetilisi nõudeid eeldav valdkond. Kõikidel hindajatel on kohustus lähtuda hindamisstandardist, millest nüüdseks on välja antud 11 osa. Samuti tuleb lähtuda Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingus vastu võetud Heade Tavade Koodeksist. Need dokumendid määravad mõisted, meetodid ja põhimõtted. Viimane hindamisstandardi osa EVS 875-11:2009 on elukondliku kinnisvara hindamise peamise meetodi, võrdlusmeetodi kohta.
Võrdlusmeetod lähtub põhimõttest, et ostja ei ole nõus maksma vara eest rohkem, kui sarnase vara eest turul makstakse. Hindaja peab seda meetodit kasutades leidma hinnatava objektiga sarnase varaga toimunud turutasemel ostu-müügitehingu. Kuna turul tehakse vähe tehinguid, siis sobivate võrdlusobjektide leidmiseks teeb hindaja oluliselt rohkem tööd. Vähem sobivate tehingute tõttu võib kannatada eksperthinnangu kvaliteet ning hinnangu tulemus, mis ei ole kasulik ju ühelegi kliendile.
Hindaja jaoks on hinnangu andmisel väga oluline olla kursis kinnisvaraturul toimuvaga. Seejuures on üheks parimaks info allikaks turul tegutsevad maaklerid, kes klientidega suheldes omavad kõige paremat ülevaadet hindadest, mida potentsiaalne ostja on nõus maksma. Viimaste aastate muutuv turg oli hindajate jaoks keeruline, sest väga raske oli anda konkreetset numbrilist väljendust objekti turuväärtusele, kuna hinnad langesid üsna palju ning piirkonniti erinevalt. Seetõttu on kinnisvaraturuga paremini kursis suuremad firmad, sest neil on paratamatult rohkem infot.
Eksperthinnangu lahutamatu osa on kinnisvaraturu analüüs. Selle eesmärk on anda lugejale ülevaade turul toimunust/toimuvast, nõudlusest-pakkumisest, tehingute mahust, hindadest jms. See kõik on annab nö taustinformatsiooni hindaja poolt leitud turuväärtusele. Põhjaliku ning ülevaatliku analüüsi koostamine on üsna ajamahukas töö.
Nagu eespool öeldud, siis tänaseks on välja antud juba 11 hindamisstandardi osa, mis hindajatel on kohustuslikud. Seega on üldised kvaliteedinõuded hindajate jaoks pidevalt kasvanud. Teenuse hind on liikunud teisiti. Tänases majanduslikus olukorras peavad kõik rohkem tööd tegema. Ka hindajad, kuid unustamata kvaliteeti.