Maaklerlepingutest tõsiselt

Ütlen kohe ära, et tegemist ei ole maaklerlepinguid kõrgendavasse valgusesse tõstva artikliga, mis püüab teid tulihingeliselt veenda kirjutama alla kõigele, mida maaklerlepinguna esitletakse. Fakt on see, et leping on dokument ja tuleb kriitilise pilguga kontrollida, millele alla kirjutatakse. Leping ei anna maaklerile vabu käsi, tegemaks müüja kinnisvaraga kõike, mis pähe tuleb. Müüjal on õigus maakleri tegevust lepingu täitmisel kontrollida ja veenduda, et teenus on kvaliteetne.

Tõsiasi on ja jääb, et nagu iga teine leping, tuleb ka maaklerleping otsast lõpuni läbi töötada ja küsimuste tekkimise korral, need ka esitada. Samuti on oluline koos maakleriga kirja panna erikokkulepped ning –soovid, kuidas ja mida teenusest oodatakse.

Miks on maaklerleping vajalik?

Vastus sellele on lihtne – maaklerid ei müü teie muruniidukit või riidekappi, tegemist on kinnisvara müügiga, milles sageli figureerivad suured summad. Protsess võib olla pikk, detailiderohke, eriteadmisi vajav ning võib-olla isegi emotsionaalne. Kui kogu eelmainitud protsessi kinnitab vaid suusõnaline kokkulepe: „Müü ära“, siis pole see just kuigi turvaline ning jätkusuutlik kokkulepe, ei müüja ega maakleri vaatevinklist.

Maakler lähtub oma töös Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Heade Tavade Koodeksist ja juhindub oma tegevuses kinnisvaramaaklerite teenuse standardist EVS-EN 15733:2010, mille täitmine fikseeritakse ka maaklerlepingus. Kutseliste maaklerite puhul on koodeksi ning standardi täitmine juba kutsest tulenev kohustus. Kutseta maakler lähtub aga oma kinnisvarabüroo ettekirjutustest ning sageli lepingust. Seega tasub alati usalduse kinnitamiseks uurida ka büroo tausta.

Standardis määratletakse nõuded kinnisvaramaaklerite teenustele, mille hulka kuuluvad: nõustamine (kinnisvara turuväärtuse kohta teabe esitamine jms); kinnisvara turustamine ja reklaamimine; ostu- ja müügialased teenused; üürileandmise ja üürilevõtmisega seotud teenused; kinnisvaraga seotud õiguste kehtestamine, omandamine ja registreerimine; ehitiste ning kruntide mõõdistamine; lepingute koostamine; kinnisvara ülevaatamine ja näitamise korraldamine; kontaktide loomine ja müüja ning ostja vahelise suhtluse korraldamine.

Ühtlasi on lepingus detailselt välja toodud kõik maakleri kohustused kogu müügiga seotud protsessi juhtimiseks.

Kui lähtume tõesti vaid „Müü ära“ mentaliteedist, siis võime järeldada, et kõik eelmainitud nõuded maakleri tööle, mis ei ole lepingulise kokkuleppega fikseeritud, on tegelikult suusõnalised ja nende olemasolu on vaja eraldi tõestada. Taolise kokkuleppe olemasolu tõestamiseks on vaja tunnistajaid või kirjalikus vormis esitatud materjali, tõendamaks et maakleril oli kohustus. Seega kui tekib olukord, et maakler saab kinnisvara müümiseks võtmed ja lause „Müü ära“ ning sealjuures pole lepingut sõlmitud, siis võib eeldada, et ka likviidne kinnisvara võib seista niimoodi mitu kuud.

Miks see nii on? Lepinguline kokkulepe raamib maakleri tegevust, seega tuletab talle ka pidevalt meelde, et tal on kohustused oma kliendi ees. Sageli pööratakse konkreetselt nende klientide kinnisvara müümisele rohkem tähelepanu, kellega on sõlmitud leping, sest antud klient on teadlik oma õigustest ja on seadnud maaklerile määratletud kohustused. Ka probleemide tekkimisel on võimalik antud juhul tugineda konkreetsele dokumendile. Selle kõrval jääb suusõnaline kokkulepe häguseks ja ebamääraseks.

Maaklerleping ei seo Sind käest ja jalust

Väga levinud on kartus,Untitled design et kui maakler hakkabki kinnisvara müüma, siis on klient maakleriga seotud igavesti. Samuti on levinud ka arvamus, et kui leping soovitakse ka mingil põhjusel lõpetada, siis langevad kliendile kaela üüratud kulud ning maaklertasu tuleb ikka sajaprotsendiliselt katta, ka juhul kui maakler pole olnud suuteline kliendi kinnisvara müüma.

Millist rolli mängib kliendi seotus maakleriga, saab vastata lepingulise seotusega. Lepingus märgitakse tähtaeg, millal kaotab antud dokument oma kehtivuse. Seega ei ole tegemist eluaegse lepinguga, mida pole mitte mingil moel võimalik ka enne tähtaega lõpetada.

Enne tähtaega on võimalik leping lõpetada, kui maakler pole täitnud oma lepingulisi kohustusi. Samuti on võimalik esitada ka pretensioon maakleri tööle, kui maakler on kinnisvara müümisel olnud passiivne.

Maaklerteenuse eest tasumist reguleerib VÕS § 667. Käesoleva paragrahvi lõige 1 määratleb, et lisaks teenustasule on maakleril võimalik nõuda ka muude kulude hüvitamist. Tõsi on, et kinnisvarabüroo teeb samuti suuri kulutusi, et kliendi vara müüa. Sealjuures on aga kõige olulisem mõista, et kui maaklerteenust osta, siis lepitakse eelnevalt lisatasude osas kokku. Keegi ei hakka tasusid kliendilt nõudma, kui selles pole kokkulepet saavutatud.

Kui aga tekibki olukord, et leping tuleb enne tähtaja saabumist kliendi poolt lõpetada, siis seda situatsiooni reguleerib teenuse eest tasumise osas VÕS § 667 lg 2.  Antud paragrahv määratleb, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita ehk kui tehingut ei toimu, siis võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Ka siinkohal pööran tähelepanu, et eraldi tasunõude esitamiseks peab olema kokkulepe. Seega tuleb anda kliendil teadlikult oma kinnitus valmisolekule teenuse eest tasuda. Kui klient pole juba lepingu sõlmimise faasis antud kokkuleppega nõus, siis midagi sellelt kliendilt nõuda vastu tema tahtmist ei saa.

Seega saame vastata eitavalt küsimusele, kas maaklerleping seob kätest ja jalgadest. Lepingu tähtajad on paindlikud ning tasudes on alati võimalik kokku leppida.

Kes koostab maaklerlepingud?

Igas kinnisvarabüroos peaks olemas jurist või juriidilist teenust osutav isik, kes maaklerlepingud koostab, neid kontrollib ning vajadusel ka kliendi erisoovid lepingusse kirja paneb. Igasuguste hilisemate probleemide tekkimise vältimiseks on vajalik, et lepingud on juriidiliselt korrektselt vormistatud ning ka sisu vastab kehtivatele õigusaktidele.

Lõpetuseks tuletan veel algust meelde, milles seisneb maaklerlepinguga olulisus. Antud dokumendiga tagatakse müüjale õigus maakleri tegevust lepingu täitmisel kontrollida ja veenduda, et teenus on kvaliteetne, professionaalne, turvaline ning kliendisõbralik. Tuletan meelde ka seda, et kui antud dokumenti maakleriga sõlmitud ei ole, siis juhib maakler oma tegevust ise ning müüjal ei ole otseselt võimalik esitada argumenteeritud nõudeid, kui maakler on oma tegevusega probleeme tekitanud.

880A8702

SANDRA VASK
Tartu kontori maakler
 
 

Domus Kinnisvara kutseliste maaklerite rida täienes taas

Tänavusel kinnisvaramaaklerite kutseeksamil osales kokku 32 maaklerit, kellest 8 sooritasid eksami koheselt esimeses voorus. Nendest kaheksast neli olid Domus Kinnisvara tublid maaklerid. Domus kinnisvara väärtustab kutsetunnistuse olemasolu ning koolitab oma maaklereid selleks, et pakkuda kõikidele meie klientidele parimat vahendusteenust. Domus Kinnisvaras on hetke seisuga 17 kutselist maaklerit ja 13 kutselist hindajat.

Kutseeksami läbisid Tartu büroost  Eesti Maaülikooli taustaga Kadri Lest ja Kristo Kivisalu. Tartu kontoris töötab kokku neli kutselist maaklerit.

Viljandi kontoris töötab kokku kuus töötajat ja nüüd omavad nad kõik kutsetunnistust. Eksami sooritasid Li Otsing ja Ülle Mainsoo.

Kutsetunnistused anti pidulikult üle Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aastalõpupeol, kus lisaks tunnustati uusi koja liikmeid ja aasta maaklerit.

Palju õnne ja tuult tiibadesse!

IMG_0638

Domuse maaklerid kutseeksamil edukad

Sügisel toimunud kinnisvaramaakleri kutseeksami läbisid edukalt 3 tubli Domuse maaklerit.

Oleme rõõmsad ja uhked oma tarkade kolleegide üle!

 

Domuse soovid

Domus Kinnisvaras enim kutselisi hindajaid

Domus Kinnisvara tõusis suurimaks kinnisvarafirmaks Eestis kutseliste kinnisvara hindajate arvu poolest. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu poolt on väljastatud kutsetunnistusi koos registreeringuga riiklikus Kutseregistris kokku 11-le Domus Kinnisvara hindajale.

„Tegemist on pika protsessi ja teadliku strateegia lõpptulemusega, kuhu Domus Kinnisvara on panustanud aastaid“ ütles Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino. Ettevõte on tema sõnade kohaselt investeerinud inimeste koolitamisse ja väärtustanud erialast kutseeksamit pikkade aastate jooksul. „Isegi masu ajal, mil paljud ettevõtted koolituste eelarved miinimumi viisid, jätkas Domus Kinnisvara aktiivselt oma töötajate koolitamist ja innustas kutseeksamitele minemist. Nüüd ongi rõõm tõdeda, et tehtud töö on kandnud vilja“ sõnas Raul Reino. Lisaks hindajatele töötab ettevõttes 15 kutselist maaklerit.

Domus Kinnisvaraga liitus käesoleva aasta kevadel kolmandik Arco Vara hindamisosakonnast. Domuse Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juhi Virgo Laansoo sõnul on ettevõte tõusnud omas valdkonnas Eesti tipptegijate hulka, mille kinnituseks on pädev meeskond ja pankade usaldus. „Domus Kinnisvara hinnanguid aktsepteerivad kõik Eestis tegutsevad pangad, mis ei kehti paraku kõigi kinnisvarafirmade kohta ning kõneleb sellest, et ettevõtte liigub edasi õigel teel koos tugevate partneritega“ ütles Virgo Laansoo.

Miks kasutada kinnisvara müües või ostes maaklerit

Postitaja: Liia Laid @ 06.05.2013 10:10; kategooriad: Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maakler võib müüja või ostja eest paljugi ära teha, aga loomulikult on teenusel oma hind.

Hakates omale uut kodu soetama või soovides olemasolevat maha müüa, tekib ikka küsimus, kas tegeleda sellega ise või kasutada maaklerit. Kui ostjaks on hea sõber, siis on vaevalt mõtet maaklerile teenustasuna sajalisi loovutada. Ent kui võib arvata, et müük ei lähe kõige libedamalt või pole ostjal aega netisügavustes pakutava hulgas kaevuda, saab maakler abiks olla.

Maakleri kasutamine oma korteri müügi korraldamises oli meie jaoks parim lahendus. Hoidsime kokku aega ning meil polnud vaja ise paberitega toimetada,” ütleb harjumaalane Aivi Müür, kes selle aasta alguses müüs maha oma Kristiine linnaosas asunud kolmetoalise korteri. Müüri sõnul otsustas ta maakleriteenuse kasuks eelkõige seetõttu, et endal poleks olnud aega tühjalt seisvat korterit huvilistele näitamas käia. Maakler andis nõu ka korteri müügihinna määramisel, olles enne ära teinud turuanalüüsi. Vastavalt soovitusele langetas Müür korteri müügihinda, kuna soovis kinnisvara kiiresti maha müüa.

„Olin arvestanud, et korter vahetab omanikku ehk nii kuu ajaga, kuid juba päev pärast kuulutuse ilmumist olid ostuhuvilised olemas ja leidus ka kindel ostja,” meenutab ta. Maakler koordineeris asjaajamist pangaga, mis endalt oleks parasjagu aega ning ka vastavaid teadmisi nõudnud. Maakler pani kinni ka aja notari juurde ja tegi kõik vajaliku, et ostu-müügi tehing saaks osapoolte jaoks kiiresti ja sekeldusteta vormistatud. Müürile meeldis, et ostjate jaoks uuris maakler korteriühistult ka maja renoveerimise plaane.

Aivi Müüril ja ta perel aitas linnakorteri kiiresti ja mõistliku hinnaga maha müüa Domus Kinnisvarabüroos töötav, Aasta Maakler 2010/2012 tiitliga kutseline kinnisvaramaakler Liia Laid. „Veel tänagi leidub kliente, kes arvavad, et maakleri ülesanne on vaid kuulutuse riputamine internetti ja sellega tema tegevus piirdub. Päris nii see ikkagi ei ole,” ütleb ta.

Laidi sõnul on maakleri esmaseks ülesandeks selgitada välja kliendi soov, millised on tema väljavaated kinnisvara müümiseks või soetamiseks tema esitatud tingimustel ja tutvustada kliendile turu hetkeseisu. Seejärel vaatab maakler kinnisvara üle ja kontrollib tehinguks vajalike dokumentide olemasolu ja vastavust registrites.
Maakler kavandab ka müügistrateegia. Sellele järgneb juba paljudele ostusooviga klientidele tuttav objekti esitlemine.

Jooksvalt ja regulaarselt peab maakler teavitama klienti käsundi täitmise käigust. Kui kinnisvarale ostja või ostjale soovitud uus kodu leitud, toetab maakler pooltevahelistel läbirääkimistel, ostu- ja müügilepingute ettevalmistamisel ja notariga suhtlemisel. Samuti teeb maakler vajadusel koostööd finantsasutustega.

Rohkem reklaami

„Ainuüksi kuulutuse riputamine kinnisvaraportaali ei ole tõesti kuigi kulukas ja seetõttu võib jääda mulje, et nii on odavam ja maakleri abi pole vaja. Kinnisvarafirmal on aga tunduvalt rohkem võimalusi,” sõnab Laid. Kuulutatakse mitmes kinnisvara pakkuvas internetiportaalis.
Praktika on näidanud, et tehingut otsivad kliendid ei sorteeri kõiki portaale läbi, piirdutakse vaid ühe suurema portaaliga. Kui aga juhtub, et omanik on oma pakkumise välja pannud vaid ühele veebilehele, ei pruugi see otsijale lihtsalt silma jääda.

Lisanduvad veel mitmed kinnisvarabüroo reklaamivõimalused: eripakkumised portaalide esilehtedel, välireklaam, mis nõuab kooskõlastust omavalitsuses ja reklaamimaksu tasumist ja veel palju muud, sealhulgas ka kauba pakkumine piiri taha. „Kuulutamine on üks väikseim osa kinnisvara müügis. Tunduvalt edukam tulemus saadakse läbi infopagasi, mida maakler omab,” selgitab maakler.

Ent loomulikult ei ole olemas tasuta lõunaid ning iga teenuse eest tuleb ka maksta. Kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on tasuks tavaliselt teatud protsent tehinguhinnast. Kui suur täpselt, sõltub objekti asukohast ja osutatud teenusest. Kindlasti on tasu suurus korrelatsioonis teenuse pakkuja panusega. Mida rohkem on maakler teinud, seda kõrgem on teenustasu.

Sooman nendib, et tema ise, olgugi, et ta oskab kõiki eelloetletud toiminguid väga hästi ka ise teha, kasutab kinnisvara ostul-müügil maaklerit. „Maakler tasakaalustab osapoolte vahelisi läbirääkimisi,” põhjendab ta. „Paljud tehingud jäävad tegemata, sest müüja ja ostja ei jõua omavahel kokkuleppele. Maakler aga on vahemeheks, kes aitab mõelda, asju läbi analüüsida.”

Sooman toob näite olukorrast, kus ostja tuleb korterit üle vaatama, näpib seinu ja on üldse kriitilise olekuga. „Mis siis juhtub?” küsib
Sooman. „Juhtub see, et müüjal tekib blokk ja ta saadab ostja minema.”

Ta toob ka teistpidise näite – ostja peab korterit heaks, aga hinda liiga kõrgeks, mispeale müüja teatab: „Ära siis osta, kui hind on liiga kõrge.”
Ostja solvub ja marsib uksest välja. „Maakler aga võtab hoogu maha, ei lase emotsioonidel üle pea kasvada,” ütleb Sooman.

Tehing sõlmimata

Liia Laid tõdeb, et maakleri teenuse kasutamises on ka kaheldud ja nii on jäänud tehingud ka tegemata.

Ta meenutab lugu vanemast härrasmehest, kellel oli hinnatud linnaosas kortermaja. Pensionini oli jäänud veel mõni aasta, aga mees jäi tööta. Et eluga hakkama saada ja oma kinnisvara kõpitseda, oli ta võtnud oma kinnisvara tagatisel erainvestorilt laenu. Mees pöördus Laidi poole konsultatsioonile. Vaadanud läbi mitmed müügistrateegiad, tegi maakler analüüsi elamispindadele eraldi, korterite kaupa, samuti kinnistu
põhiselt. Tulemus oli päris hea ja ka Laidi portfellis oli potensiaalne ostja olemas. Kuid mees oli veendunud, et tema kinnisvara maksab oluliselt rohkem ning kokkulepped jäidki lahtiseks.

Mõne aja möödudes tuli mees sooviga endine maja kiiresti maha müüa tagasi, sest vahepeal oli juba laenule lisa võetud, et kuumaksed tasuda. „Tegin uued pakkumised ja olin valmis
aktiivselt müügiga tegelema hakkama, näidates ära konkreetsed võimalused tehinguni jõudmiseks. Härra soov oli tagastada laen ja ülejäänud summa eest leida endale linna lähedal õdus maamaja. Kõik see mahtus minu pakkumisse,”
pajatab Laid.

Härra jäi taas kõhklema, pidades teenuse hinda kõrgeks. Samal ajal oli ta sõlminud lepingu ka juristiga, kelle komisjonitasu oli protsent müügihinnast ja kordi suurem maakleri küsitud teenuse hinnast. Taas ei saanud kokkulepe sõlmitud.

Mees tuli veel kolmaski kord, kui laenu tagastamiseni olid jäänud vaid mõned päevad. „Ta avaldas vaid kahetsust, et see kokkulepe ikkagi meiega sõlmimata jäi. Härra jäi ilma oma majast, mis läks laenu katteks, ja mõnusast maakodust jäigi vaid unistus.”

Kui kellelgi on plaanis kinnisvaraga tehinguid teha ja vajab selleks abi, siis kõige õigem viis leida usaldusväärne maakler on otsida soovitajaid. Kui tuttavatelt abi ei saa, siis järgmise sammuna soovitab Laid teha valik tuntud kinnisvarabüroode vahel ja tutvuda nende kodulehtedega. Kontaktide nimekiri on seal reeglina pikk, kuid eelistada tasuks kutsetunnistusega maaklerit. Tegutsevate atesteeritud maaklerite täisnimekirja leiab ka maakleritekoja kodulehelt. Eestis on maaklerite tegevus reguleeritud võlaõigusseadusega, millega on sätestatud muuhulgas maaklerite õigused ja kohustused.

„Otseselt vastutab maakler käsundiandjaga sõlmitud maaklerlepingus sätestatud kohustuste täitmise eest. Samuti lasub maakleril vastutus talle seadusega määratud kohustuste täitmise eest,” selgitab Laid.

Paljud inimesed on kinnisvara müügi või ostuga muidugi ka ise hakkama saanud, kui jagub pealehakkamist ja on aega müügi või ostuga tegelemiseks. Peamine on aga, et oleks teadmised lepingute sõlmimisest.

Erinevates foorumites leiduvad nurinad maaklerteenuste üle on põhiliselt seotud maaklerite passiivsusega.


Maakleri teenust on vaja,

kui sul pole aega müügiga ise tegeleda, sh käia võimalikele ostjatele kinnisvara näitamas, või kui pole aega tegeleda ostuks sobiva kinnisvara otsimisega;

kui sul puudub kogemus ja dokumentide põhjad eellepingu sõlmimiseks, üleandmis- ja vastuvõtuaktide koostamiseks;

kui ostja ei soovi sissemaksu raha kanda sinu arvele, siis on vaja näiteks; maaklerfirmat, kelle kontole kantakse sissemaksu raha deposiiti, kuni tehing on notari juures sõlmitud;

kui ostja ei tea, kuidas ostuks pangast laenu võtta;

kui soovite, et teie kinnisvara müügireklaam ilmuks peale City24 ja teiste kinnisvaraportaalide ka maaklerfirma reklaamikanalites;

sest maakleri käest saab kõige tõenäolisemalt teada kinnisvara reaalse müügihinna ja prognoositava tehinguni kuluva aja.


Mida tasub eelnevalt teada

Sõlmi leping kinnisvara müügiks korraga vaid ühe maaklerfirmaga, siis on neil suurem huvi selle müügiga tegeleda.

Eelleping on juriidiliselt pädev üksnes siis, kui see on notariaalselt kinnitatud, sõltumata, kas selle sõlmimist vahendas maakler või mitte.

Kutseliste maaklerite täisnimekirja leiab maakleritekoja kodulehelt.

Artikkel ilmus 10.04.2013 Eesti Päevalehes

Kinnisvaramaaklerite kvaliteet ja pädevus kasvuteel

Uuemate Eesti filmide hulka kuuluv „Elavad pildid“ jõuab oma ajaloorännaku kaudu tänapäeva ja tegevusse sekkub ka kinnisvaramaakler. Kahetsusväärselt ei saa film üle ega ümber stereotüüpsest lähenemisest, mille kohaselt on kinnisvaramaakleri rolliks olla mustade jõudude tööriist. Ikka on maakler see arrogantne tüüp, kes aitab kaasa sümpaatsete vanainimeste kodust ilmajäämisele.
Kivistunud mälupildid maakler-susserdajast, mis olid ehk mõnevõrra põhjendatud 90-ndatel, on visad kaduma. Kas ikka saab ja tasub kõiki maaklereid ühe vitsaga lüüa on aga enam kui küsitav. Vahepealsetel aastatel on juhtunud nii mõndagi:

  • kinnisvarakrahh ja MASU viis kinnisvaraturult hulga õnneotsijaid ja „ratsa rikkaks“ saada tahtvaid tegelasi minema;
  • kutseliste maaklerite arv on taas suurenemas ning pädevuse tõestamine ja tähtsustamine nii turuosaliste kui avaliku arvamuse silmis on üha enam kasvanud;
  • kinnisvaramaakleri teenuse standard on kehtestatud ja maaklerite tegevusel on selge raamistik. Avalikkuse ees on standardit tutvustatud piisavalt ja nii tarbijad kui ka maaklerid peaksid olema oma tegevuse õigustest ja kohustustest teadlikumad;
  • kinnisvarafirmad on muutunud järjest professionaalseks ja paljud omavad läbimõeldud koolitusplaani, mis toob turule stabiilselt juurde uusi ja asjatundlikke maaklereid;
  • pidevalt korraldatakse koolitusi ja konverentse, mis kõik aitavad kinnisvarasektori mainele ja kompetentsi tõusule kaasa;
  • kinnisvaramaakleri töö maine on paranenud, mille üheks kinnituseks on sealhulgas töökonkursid, mis on aktiivsed oma osavõtu poolest ja näitavad, et kinnisvaramaakleri töö vastu on usalduskrediiti küllaga;
  • kinnisvarafirmad on ise huvitatud, et ebakompetentseid või ebaeetilisi maaklereid oleks turul võimalikult vähe tegutsemas ja teataval määral toimib enesekontrolli süsteem. Näitas seda kasvõi puuküürniku juhtumi avalikuks tulek, mille tagajärjel küsitavalt tegutsenud kinnisvaramaakleri osas peatati koheselt töösuhe.

Seega, turuosalised on teadlikumad, nõudlikumad ja professionaalsemad, tööd osatakse väärtustada nii klientide kui ka kinnisvaramaaklerite eneste poolt ning buumiga võrreldes teeb väiksem hulk maaklereid paremat tööd.

Jaanuaris europohmelli ei olnud

Kas jaanuaris oli europohmell või mitte? Kas euro mõjutas kuidagi korteriturgu? Kuidas üldse algas aasta korteriturul? Neile küsimustele saab vastuse Maa-ameti tehingustatistikat ja tegutsevate maaklerite kommentaare uurides.

Tallinna korteriomandite ostu-müügitehingute arv jäi jaanuaris üsna kesiseks. Esialgsetel andmetel tehti tehinguid poole võrra vähem – kui detsembris käidi notaris 579 korral, siis jaanuaris ainult 330 korral. Isegi 2010 aasta jaanuaris oli see tulemus 354. Seega tehingute maht oli jaanuaris üllatavalt väike. Samas on Domus Kinnisvara maaklerite kogemuse põhjal klientide huvi elamispinna vastu jätkuvalt olemas. Kutselise maakleri Martti Juse sõnul on ostuhuvilisi jätkuvalt, kuid tehinguni jõudmise takistuseks on puudulik pakkumine ning müüjate kõrged hinnaootused. Euro pole Martti sõnul ostjate jaoks mõju avaldanud – kuigi hinnad on eurodes, arvutatakse see kiirelt kroonideks.

Olemasoleva nõudluse tõestuseks on kasvanud hinnad. Detsembri kuuga võrreldes oli jaanuari tehingute hinnad ca 5% kõrgemad, ulatudes 958 €/m². See on oluliselt suurem kui 2010.aasta jaanuari keskmine hind 863 €/m².

Ka Tartus tehti korterite ostu-müügitehinguid vähem – esialgsetel andmetel 55. Nii madala tehinguaktiivsusega oli 2009. aasta algus, mil jaanuaris tehti 37, veebruaris 61 ja märtsis 59 tehingut. Ka oli käesoleva aasta esimese kuu maht oluliselt väiksem 2010.aasta omast (70 tehingut). Kuigi tehinguid tehti vähem, on nõudlus Tartu elamispindade vastu jätkuv. Sellele viitab näiteks maakler Diana Kurvits kogemus, mille järgi on ta mõnd korterit klientidele näidanud rohkem kui eelmisel aastal.

Väheste tehingute kõrval keskmine hind esialgsetel andmetel siiski kasvas, ulatudes jaanuaris 870€-ni ühe ruutmeetri eest. See tulemus on ca 12% kõrgem detsembri kuu keskmisest hinnast.

Pärnu korteriomandite ostu-müügitehingute arv oli samuti oodatult väike. Kui möödunud aasta lõpus oli tehinguid umbes 44 tk kuus, siis käesoleva aasta jaanuari maht oli 31. Samas on see tulemuse oluliselt parem 2010.aasta jaanuari kuuga võrreldes, mil tehti ainult 18 tehingut. Seega ostuaktiivsus oli üsnagi hea.

Keskmine hind oli eelmisel kuul üllatavalt suur. Tehingute hulgas andsid tooni kesklinna ja Mai piirkonna 2- ja 3-toaliste korterite tehingud, millede hinnad olid keskmisest kõrgemad. Kuna detsembris oli tehingute hulgas odavama hinnaklassiga korterid Uus-Sauga ja Ülejõe piirkonnas, mille tulemuseks oli keskmine hind ca 600 €/m², siis jaanuari kuu keskmine hind 790 €/m² annab hinnakasvuks lausa ca 30%. Domus Kinnisvara Pärnu esinduse maakleri Vilja Paju sõnul oli jaanuarikuu ostuklient teadlikum ja nõudlikum, sest objektid olid valdavalt kallimates piirkondades.

Kokkuvõttes võib öelda, et Domus Kinnisvara hinnangul jaanuaris euro-pohmelli ei olnud. Kuu oli tüüpiliselt vähese aktiivsusega, kuid kasvanud hinnad viitavad ostjate valmisolekule kortereid soetada. Oleks ainult pakkuda.

Avatud köök on üha ebapopulaarsem

Postitaja: Raul Reino @ 31.10.2010 09:18; kategooriad: Domus, Majandus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Meie kutseline maakler Liia Laid andis portaalile Delfi kommentaari avatud ja suletud köökide teemal. Loe pikemalt artiklit SIIT

Aasta rekordtehing tehtud

Postitaja: Raul Reino @ 17.09.2010 01:06; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvaraturul tehakse vahel müstilisena tunduvaid tehinguid, mis eriti Tallinna poolt vaadates paistavad uskumatute hindadega. Äsja vahendas meie kutseline maakler Merike Teas ühe hoone Märjamaa lähedal, mis maksis 25 000 kr ehk siis 1598 eurot. Tegemist on endise lasteaia hoonega, mis mõistagi vajab kapitaalset remonti. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et hoone ei ostnud mitte läheduses elav edukas talupidaja, vaid hoopis väliskapital. Ilmselt ei tundunud alla 2000 euro ost kinnistu eest just väga suur investeering….

Mida saab 25 000 kr eest:

Asukoht: Raplamaa, Märjamaa vald
Krunt: 2080 m2
Elamispind: 306,9 m2
Seisukord: vajab kapitaalremonti

Intervjuu Domus Kinnisvara aasta maakleriga

Postitaja: Raul Reino @ 01.04.2010 01:47; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara “Aasta maakler 2009″ tiitli sai endale kutseline Marttimaakler Martti Juse. Siinkohal toome ära intervjuu temaga:

Martti, Sa oled Domuse 2009. aasta parim maakler. Mis Sa ise arvad, tänu millele Sa selle hea tulemuse saavutasid?

Arvan, et eelkõige järjekindlus ja pidev tegutsemine viisid mind uute klientideni ja edukate tehinguteni. Minu tööpäev koosneb aktiivsest ja asjalikust suhtlemisest klientidega ning nende nõustamisest ja lahenduste leidmisest. Kindlasti aitas kaasa ka varasem töökogemus maaklerina ja hea kontakt paljude klientidega, kes on minu juurde uuesti pöördunud ning soovitanud mind oma tuttavatele. Minu tulemuslikkusele on kaasa aidanud Domus Kinnisvara hea maine ja klientide varasemad positiivsed kokkupuuted Domuse maakleritega. Mul on palju häid kolleege, kes jagavad omavahel infot ja kellega koostöös on tehtud palju tehinguid. Lisaks on palju abi olnud Domuse turundustegevustest. Firma reklaami eelarve on olnud oluliselt suurem kui nendes firmades, millega ma varem olen kokku puutunud.

Kuidas Sul tegelikult läks? Kui palju tehinguid praegu üks hea maakler üldse vahendab?
Aasta 2009 oli vägagi aktiivne minu jaoks. Ma vahendasin kokku 49 kinnisvara tehingut, mis teeb keskmiselt üle 4 tehingu kuus. Nende hulgas oli nii kinnisvara müüke kui üürivahendusi. Tehingud olid äärmiselt erinevad, mõned kestsid kuid, mõned toimusid nädalaga.

Aasta 2010 peale mõeldes. Kas midagi paneb ka muretsema?

Maaklerite jaoks on probleemiks saamas kogu turul olevate müügiobjektide vähenemine, mis vähendab ka maaklerite võimalusi teha palju tehinguid. Turul on ostuhuvilisi piisavalt, kuid kahjuks ei ole tihti neile midagi pakkuda. Jutud, et ostjaid ei ole, ei vasta kindlasti tõele.

Kinnisvara müüjaid ja ostjaid on turul palju. Milliste omadustega maaklerit Sa neile soovitad?

Endiselt on suurem osa müüjatest huvitatud koostööst maakleriga, kes omab laiemaid teadmisi ja turundamise võimalusi, mis on hetke turul väga olulised asjad. Müüja soovib, et teda konsulteeritakse hinna küsimustes, korraldatakse laialdane reklaam, antaks tagasisidet, nõustatakse juriidilistes küsimustes, mis pidevalt aina keerulisemaks lähevad, kuna notariaalse lepingu osapooli on palju. Müüjad soovivad, et neil on maakler, kes kontrollib asjade käiku ja keda saab usaldada.

Ostjate juures hakkab silma aina rohkem see, et on palju eeltööd tehtud, uuritud kinnisvara kohta, mis neid huvitab, seadusandlust teatakse paremini, mõeldakse tõsisemalt ka tulevikule. Arvan, et maakler peaks kindlasti teadma oma töös vajaminevat seadusandlust, tundma turgu oma piirkonnas, omama ligipääsu tehingustatistikale ja registritele, et saada objekti kohta lisainfot.
Oluline teema on ka läbirääkimisoskus, suhtlemine on väga erinevate inimestega, kõigiga peab olema asjalik, aga samas jääma sõbralikuks ja heasoovlikuks.

Millised on Sinu soovitused kinnisvara müüjale?
Müüjal soovitaksin valida endale maakler, kes teab kinnisvara turgu müüdava objekti piirkonnas, abistaks korraliku müügiplaani koostamisel, annaks tagasisidet ja nõustaks küsimuste tekkimisel.
Soovides koostööd teha mitmete maakleritega, on aeg näidanud, et keegi ei oma kogu vajalikku infot, ostjateni jõuab palju segast infot.

Millised on Sinu soovitused kinnisvara ostjale?
Turul on hetkel suur hulk ostjaid, kelle nõudmised on kindlasti suurenenud varasema ajaga. Valik on suur, aga lähemalt vaadates jääb kliendi valikusse ainult paar sobilikku objekti. Kindlasti peaks ostja tutvuma igakuiste kommunaalmaksetega, dokumentatsiooni korras olekuga, kui finantseerimine toimub pangalaenuga, siis tasuks eelnevalt selgitada välja laenutingimused. Hea oleks küsida maaklerilt kogu müügiprotsessi kulgu, nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

Kuidas on kõige parem Sinuga kontakti saada?
Mul ei ole vahet, kas klient soovib suhelda elektrooniliselt või telefoni teel, kuna olen paindlik ja vastan kiirelt. Minuga saab ühendust e-posti aadressil martti.juse@domuskinnisvara.ee, telefoni teel kontoris 6464 035 või mobiiltelefonil 52 14362. Üle kõige eelistan inimestega otsekontakti, kuna olen veendunud, et silmast-silma suhtlemine annab kõige paremaid tulemusi.