Mai 2017 ülevaade: 2007. aasta tehingute rekord sai purustatud

Kui varasemalt sai välja hõigatud, et märtsis toimus majanduslanguse järgne kinnisvaratehingute rekord, siis mais sai ületatud 2007. aasta rekord, mil toimus Eestis kokku 5053 ostu-müügitehingut. Samas tehingute koguväärtus jäi 37% madalamaks.  Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta mais Eestis kokku 5136 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 269 miljonit eurot. Võrreldes buumiaegse rekordiga tõi seekordse tehingute arvu tõusu kaasa hoonestamata maatulundusmaade ja elamute müügitehingute arvu tõus. Korteritehinguid toimus üle 500 tehingu võrra vähem.

Tehingute arv tõusis aprilliga võrreldes 29% ning võrreldes eelmise aasta maiga 14%. Käesoleva aasta maikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 25% kõrgem.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 2050 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 185 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 20% ja tehingute koguväärtus 38%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12% ja tehingute koguväärtus 24%.

Tallinn MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati mais ca 23% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 20%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Astangu 19, Erika 15 ja Pirita tee 26b arendused, kus kokku teostati 41 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1896 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati mais 606 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 27 miljonit eurot. Aprilliga võrreldes tõusis tehingute arv 74% ning koguväärtus 31%. Tartu maakonna tehingute arvu tõusu taga oli asjaolu, et teostati mitmeid komplekstehinguid hoonestamata elamumaadega ning samuti müüdi varasemast kuust rohkem järelturu kortereid. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 34% ja tehingute koguväärtus 10%.
Tartu MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kui aprill tõi endaga kaasa Tartu korterite keskmine ruutmeetrihinna uue rekordi, siis mais oli keskmine hind tagasihoidlikult 1216 €/m2. Tartu linnas teostati mais ca 6% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 13%.

Tartu linnas viis hoonestamata elamumaade tehingute arvu üles Tammelinna kruntide komplekstehing, kus müüdi korraga 24 kinnistut. Hoonestamata elamumaadega teostati ka Luunja vallas komplekstehing, kus müüdi korraga üle 80 kinnistu.

.

Pärnu maakonnas teostati mais 381 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 16 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 56% ning tehingute koguväärtus 47%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite, elamute ja hoonestamata maatulundusmaade müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 1%, kuid koguväärtus tõusis 36%.

Pärnu MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta mais 162 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehingute arv 4% ja tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 6% ning koguväärtus 11%.

Viljandi MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Mai oli Viljandi linnas aktiivne elamute tehingute kuu, kokku teostati 10 elamu müügitehingut.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta mais 192 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 36% ja tehingute koguväärtus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 6%, kuid koguväärtus tõusis 16%.
Kuressaare MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati mais 384 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 7 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 23% ja koguväärtus 42%.
Narva MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Kas uus või vana korter?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 09.03.2017 12:41; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

bhf_2271Kui sa oled koduotsingul, siis vaatad läbi kõik portaalid, leheküljed, foorumid. Pakkumisi on palju, aga ikkagi kerkib üles küsimus: kas osta uus või vana? Ilmselt on selle dilemma ees seisnud nii mõnigi ostja. Vaatame sellele küsimusele puht matemaatiliselt otsa.

 

 

Toome näite Lasnamäelt

Kui osta korter Ümera tänava vanemasse majja, kus 2016.aastal oli  3-toaliste korterite keskmine müügihind 73 500, tuleks laenumakse kuus 246 €  kuus . Arvutused on tehtud tingimustel: omafinatseering 20%, laenu intress 2,3%, laenuperiood 30 aastat.  Uues korterelamus Ümera 28 on 3-toalise korteri hinnaks 95000 eurot. Samadel laenutingimustel tuleb laenumakse kuutasuks 317 eurot ehk  71 eurot rohkem kui vana korteri puhul.

Teise võrdlustehte teeme korteri kulude osa, sest see lisandub igakuisele laenumaksele ning peame sellega arvestama. Võtame vaatluse alla samad objektid.

Uue 3-toalise korteri kulud aastas on Ümera 28 majas 1085€ , mis on oluliselt väiksem kui vanades majades. Kokkuhoid kommunaalkuludelt on aastas ligi 350EUR ehk vanas majas maksad igakuiselt 29EUR rohkem. Keskmiseks laenuperioodi pikkuseks on 30 aastat. Seega võime öelda, et kokku tuleb vanema korteri eest maksta koos kommunaalidega selle aja jooksul 204 900 (korteri ostuhind+laenuintress+kommunaalkulud) eurot.  Uues majas on selleks summaks 241 520 eurot ehk 30 aasta jooksul on kogukulu 36 620 eurot suurem.

Ostes aga uue korteri saate 21 500 (95 000-73 500) eurot kallima vara omanikuks. Kui puht matemaatiliselt võtta, siis on 30 aasta jooksul igakuine kulu 42 eurot kuus suurem, aga elate oluliselt paremates tingimustes:

  • Parem heliisolatsioon- ei kuule naaberkorterite tegemise, ega tänavamüra, kuna on kolme klaasiga pakettaknad
  • Puhtam õhk- sissetulev õhk läbib ventilatsiooniseadme filtrite süsteemi
  • Maja väiksem remondi vajadus
  • Kaasaegsed kommunikatsioonid
  • Kvaliteetsed viimistlusmaterjalid- naturaalne parkett, spoonitud siseuksed, kolmekordsed aknad
  • Paremad parkimislahendused- majal on parkimiskohti rohkem võrreldes vanemate majadega
  • Paremad naabrid- uut korterit ei osta eluheidikud

Kas 42 eurot on selle eest palju või vähe maksta, on igaühel otsustada. Arvutused ja kasutatud lähteandmed on antud ajahetkel ja ei arvesta tulevikus toimuvaid muudatusi.

neeme

NEEME LIIVA

maakler

7 tähelepanekut 2016 kinnisvara-aastast

Riik püüdis anda endast parima, aga välja kukkus nagu alati
Riiklike üürimajade teemale kulutati trükimusta ja eetriaega koguses, mis vaigistas hulk teisi ning sugugi mitte vähemtähtsaid küsimusi. Ideel jumet justkui on, aga kohmakas kommunikatsioon tekitas tõsise vastasseisu. Riiklik soov ja seaduse muudatused vähendada bürokraatiat ehitustegevuses ning lihtsustada ja kiirendada erinevaid menetlusvorme on päädinud vähemalt pealinnas olukorraga, kus arendajad on nõutud ega saa aru, et kohaliku omavalitsuse tasandil oleks midagi muutunud.

Vastuolud tarbijateadlikkuses
Kasvas nii nende inimeste hulk, kes olid teadlikud oma õigustest ja ajasid vajadusel juuksekarva lõhki kui ka nende inimeste arv, kes õigustest ja kohustustest teadlikud pole, kuid sellele vaatamata segasid hoogsalt vett ja andsid juristidele tööd. Astusime sammu lähemale USA tüüpi ühiskonnale, kus võimalust haistes hakatakse rõõmuga kohtuuksi kulutama ja nõudeid esitama, vajadusel (sotsiaal) meediat kasutades.

Nutilahendused ei jõudnud massidesse
Jah, me näeme, et nii vanade kui uute majade katustele on järjest enam tulnud päikesepaneele. Järjest enam kohtame välisuksi, mida saab avada kaardiga ning inimeste hulk, kes panevad telefoni teel saunaahju tööle, muudkui kasvab. Aga massidesse nutikodu lahendused pole veel jõudnud, seda nii rahalistel põhjustel kui ka ettevaatliku suhtumise pärast elektrooniliste vahendite töökindlusesse.

Kinnisvarafondide edukus
Olemasolevad kinnisvarafondid näitasid väga häid tulemusi, mistõttu pole imestatav, et fonde, mis investeerivad ärikinnisvarasse ja metsandusse, tuli veelgi juurde. Korraliku rahavooga kinnisvara on kuum kaup nii fondide kui ka üksikinvestorite jaoks. Järjekord investoritest stabiilse rahavooga kinnisvarale on pikem kui oli inimeste arv, kes soovisid lõppenud aastal presidendiks saada.

Tallinna korteriturg rokkis, muu Eesti vaatas kurvalt pealt
Tehingute arv stabiliseerus aasta lõpuks 800 tehingu tasemele ühes kuus ning korterite hinnad kasvasid Tallinnas aastas ligimale 10 %, jõudes väga lähedale buumiaegsele rekordhinnale. Statistiline hinnakasv oli pisut ootamatu, kuid ostuklientide huvi uusarenduste vastu püsis läbi aasta piisavalt kõrgel tasemel, mis tegi märkimisväärse hinnatõusu siiski võimalikuks.

Kutsetunnistused järjest enam au sisse
Piisavat kutsekvalifikatsiooni tõestavad eksamid nii kinnisvaramaaklerite kui hindajate jaoks näitasid suurt huvi ja osavõttu. Kinnisvara hindamise puhul on ilma kutsetunnistuseta hindajad sundseisus, sest 2016. aastal jõustunud määrus võimaldab 2017. aasta 21. märtsist tegutseda hindajana vaid kutsetunnistuse olemasolul. Seega on hindamise valdkonnas riiklik nõue ühene ja turg uuest aastast veelgi enam korrastunud. Maaklerteenuse osas kahjuks väliseid nõudeid ei lisandunud ja osalised saavad vaid loota klientide teadlikkuse ja nõudlikkuse kasvu peale.

Taksojuhid jälle kinnisvaraturul, seekord ühisrahastuse kaudu
Kui buumi ajal osalesid taksojuhid kinnisvaraturul otseselt, ostes kortereid diivanitest väljapurskava laenuraha abil, siis nüüd on nad jõudnud turule tagasi kaudselt. Ühisrahastuse investeeringud arendusprojektidesse meelitavad oma tootluse numbritega noori ja vanu, rikkaid ja vähem rikkaid. Pangad vaatavad toimuvat mõnevõrra morni pilguga, kuid seni on kõik ülejäänud rõõmsad.

November 2016 ülevaade: Tallinna korteriturul oli buumiaegne rekordhind käega katsuda

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta novembrikuus Eestis kokku 3974 ostu-müügitehingut koguväärtusega 231,311 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 2% rohkem tehinguid, samas tehingute koguväärtus oli 3% madalam. Tehingute arv on võrreldes eelmise aasta novembriga tõusnud 2% ning tehingute koguväärtus on tõusnud 10%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli novembris viimase 12 kuu keskmisel tasemel.

kokku-novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta novembris 1779 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 164 644 708 eurot. Võrreldes oktoobriga tõusis tehinguaktiivsus 3% ning koguväärtus langes 2%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samale tasemele, kuid koguväärtus on tõusnud 9%.

Novembris toimus Tallinnas 794 korteriomandi tehingut – 10 tehingut vähem kui oktoobris ja 38 tehingut rohkem, kui eelneva aasta novembris. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 5%, olles 1695 €/m² (mediaan 1566 €/m2) ning pürgides 2007. aasta aprilli hinnarekordini – 1706 €/m2. 2015. aasta novembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 9%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Tartu mnt 56, Lastekodu 23 ( Tartu mnt 52) ja Astangu 19 arendused, kus kokku teostati 63 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2353 €/m2. Nii novembris kui ka kuu varem oktoobris teostati ca 25% tehingutest uute korteritega.

tallinn-kom-novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega novembris 36 ostu-müügitehingut (maakonnas 111). Võrreldes oktoobriga toimus Tallinnas 8 eramu tehingut rohkem ning 2015. aasta novembriga 12 eramu tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 14 tehingut (maakonnas 84). Oktoobris müüdi 5 ja aasta tagasi novembris 6 hoonestamata elamumaad.

.

TARTU

Tartu maakonnas teostati novembris 380 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 22 753 359 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes oktoobriga võrreldes 11% ning koguväärtus 2%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv langes 3%, kuid koguväärtus tõusis 28%.

Novembris toimus Tartu linnas kokku 154 korteriomandi tehingut, mis oli 11 tehingut rohkem kui oktoobris ja 20 tehingut rohkem, kui eelneva aasta novembris. Keskmine hind tõusis novembris 3%, olles 1231 €/m2 (mediaan 1216 €/m2). Novembris teostati ca 16% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 10%. Võrreldes 2015. aasta novembriga tõusis keskmine hind 5%.

tartu-kom-novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati novembris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem oktoobris müüdi 2 eramut rohkem ning aasta tagasi novembris müüdi 8 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 6 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 30). Oktoobris toimus 4 ja 2015. aasta novembris 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati novembris 260 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 682 411 eurot. Võrreldes oktoobriga tõusis tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus langes 22%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 2%, kuid koguväärtus tõusis 14%.

Pärnus toimus novembris 81 korteritehingut. Kuu varem oktoobris toimus 19 tehingut vähem ning 2015. aasta novembris toimus 13 tehingut vähem. Keskmine hind oli novembris 941 €/m² (mediaan 847 €/m2), mis võrreldes oktoobriga langes 9% ja 2015. aasta novembriga võrreldes langes 3%.

parnu-kom-novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti novembris 14 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on eelneva kuuga ja aasta tagasi novembriga võrreldes 5 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati novembris 3 tehingut (maakonnas 22). Kuu varem oktoobris  müüdi 1 ja aasta tagasi novembris 5 hoonestamata elamumaad.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 132 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 039 780 eurot. Tehingute arv langes oktoobriga võrreldes 8% ning koguväärtus 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 4%, kuid koguväärtus langes 5%.

Novembris toimus Viljandi linnas 21 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut rohkem kui kuu varem oktoobris ning 2 tehingut vähem, kui 2015. aasta novembris. Keskmine hind oli novembris 579 €/m² (mediaan 571 €/m2), mis võrreldes oktoobriga langes 3%, kuid 2015. aasta novembriga võrreldes tõusis 11%.

viljandi-kom-novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti käesoleval aastal 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 11). Oktoobris ja 2015. aasta novembris teostati 3 ostu-müügitehingut rohkem. Viljandi linnas müüdi novembris 2 hoonestamata elamumaad (maakonnas 11). Oktoobris müüdi 3 hoonestamata elamumaad, kuid aasta tagasi novembris tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 112 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 168 005 eurot. Võrreldes kuu varasemaga langes tehingute arv 18%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 23%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga oli novembris teostatud mitme kalli ärikinnisvara ostu-müügitehingud. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12% ning koguväärtus 55%.

Novembris teostati Kuressaares 15 korteriomandi tehingut, mis on 5 tehingut vähem, kui kuu varem ja 2 tehingut rohkem, kui 2015. aasta novembris. Novembrikuus keskmine hind tõusis 4%, olles 755 €/m² (mediaan 790 €/m2). 2015. aasta novembriga võrreldes tõusis keskmine hind 19%.

kuressaare-kom-novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Novembris toimus Kuressaare linnas 2 (maakonnas 8) eramu ostu-müügitehingut. Oktoobris toimus 2 tehingut rohkem ning aasta tagasi novembris teostati 1 eramutehing vähem. Nii käesoleva aasta kui ka eelmise aasta novembris teostati 1 (maakonnas 7) hoonestamata elamumaa tehing. Oktoobris müüdi Kuressaares samuti 1 hoonestamata elamumaa.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas novembris 271 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 916 667 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 7% ning tehingute koguväärtus 26%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8% ning koguväärtus 13%.

Novembris toimus Narvas 60 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem kui oktoobris ja 4 tehingut vähem kui eelneva aasta novembris. Võrreldes kuu varasemaga langes keskmine hind 3%, olles novembris – 425 €/m² (mediaan 380 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 14%.

narva-kom-novemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati novembris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 19), mis on oktoobriga võrreldes 4 tehingut vähem ja 2015. novembriga võrreldes 5 tehingut vähem. Narva linnas müüdi novembris 9 hoonestamata elamumaad (maakonnas 11). Oktoobris teostati 4 ja aasta tagasi novembris 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

Kadri Lest
Kutseline maakler / analüütik
 
 

Kuidas kujuneb korteri müügihind?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 25.10.2016 03:18; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

1he6jMaaklerid puutuvad igapäevaselt kokku küsimusega, millise hinnaga kinnisvara müüa? Tõsiasi on, et müüja ja ostja soovid üldiselt ei kattu. Kuidas määrata õiglast hinda on keeruline, sest erinevates piirkondades on turusituatsioon erinev – näiteks Ida-Eestis võivad hinnad 50 km raadiuses erineda 8-10 korda. Selle näiteks on Jõhvi ja Kohtla-Järve elamufond, kus kahe- või kolmetoalise korteri hind võib olla 4000-6000EUR. Seega on müüjatel keeruline mõista, kuidas kahetoaline korter Narvas, milles 7-8 aastat tagasi on tehtud korralik remont, ei ole väärt mitte 35 000, vaid ainult 28 000 eurot.

Hinna emotsionaalne ja ratsionaalne pool

Igal tehingul, eriti kui see on seotud elamispinna ostuga, on emotsionaalne ja ratsionaalne pool. Just emotsionaalne pool on see, mis seob meid objektiga ja muudab selle eriti kalliks, sest seal olete kogenud häid ja halbu aegu, mille eest te olete hoolitsenud ja armastanud, seda remontinud ja kaunistanud ning mida te nüüd olete sunnitud müüma. Maakler omakorda näeb selle objekti ratsionaalset poolt ning annab nõu ainult sellest seisukohast lähtuvalt, toetudes eelistele ja puudustele, samuti tegelikult toimunud tehingutele ja müügihindadele.

Müü eset mitte kodu

Üks kogenud kinnisvaramaakler, kes on töötanud aastakümneid ja pidanud sadu läbirääkimisi erinevate klientidega, andis kord hea nõuande: selleks, et määrata kindlaks tegelik hind, ei tohi müüja müüa mitte oma eluaset, mitte oma kodu, vaid korterit. Eset. Korterit kui asja. Asja, kus on seinad, põrand, lagi ja sisseehitatud köök. Asja, millel on teatud omadused, millel võivad olla puudused või eelised: põrand, trepikoja seisukord, seinte materjal, rõdu olemasolu, naabrid, kommunaalkulud, parkimiskoha olemasolu, piirkond. Müüja jaoks on oluline panna ennast ostja olukorda ja vaadata, mida ostja saab osta, kui tal on taskus või pangakontol antud väärtuses summa. See on väga tõhus analüüs: me hindame alati mitte ainult korteri seisukorda, asukohta, korrust ja üldist atraktiivsust, vaid vaatame ka nn konkureerivaid pakkumisi. Täpsemalt, mida inimene, kellele sobib ideaalselt just teie korter, teie sihtgrupp, saaks hetkel turult veel osta? Kui seate oma korteri hinnaks 55 000 eurot, siis kas seesama ostja saab sama 55 000 eest osta midagi paremat või natuke halvemat, kuid 50 000 euro eest? Ja kas hinnaerinevus kompenseerib miinused võrreldes antud korteriga?

Realistlikud ootused hinna suhtes

Alustasin artiklit sellest, et jagasin kliendid tinglikult kahte vastandlikku leeri: ostjad, kes soovivad osta korterit võimalikult madala hinnaga ja müüjad, kes soovivad müüa seda võimalikult kallilt. Paljudes piirkondades väljaspool Harjumaad ja Tartumaad kipub turg langema, pakkumine ületab oluliselt nõudlust ning sellistes piirkondades mängivad selles tinglikus vastasseisus otsustavat rolli ostjad. Tallinnas ja Tartus võib ette tulla seda, et nõudlus ületab pakkumise. Sel juhul on väike eelis müüjal.
Kui ei ole illusioone ja ebarealistlikke ootusi hinna suhtes, ei tule müüjatel aega raisata, ostja õnnestub leida kiiremini ja inimesed liiguvad oma plaanide elluviimisel edasi. Ülepaisutatud hindadega korterid, mis ei vasta ostja võimalustele, ripuvad kuulutustes pikka aega ja omanikud peavad maksma kommunaalmakseid, kuid potentsiaalsed ostjad isegi ei helista, eelistades konkureerivaid soodsamaid pakkumisi, mille puhul nad saavad sama raha eest rohkem. Seetõttu on parem pöörduda spetsialisti poole, kes aitab teil kindlaks määrata kinnisvara turuhinnale vastava hinna ja koostada tõhusa müügistrateegia. See säästab teie aega ja raha ning aitab mitte käest lasta ostjat, kes on valmis ostma täna.

aleksander

ALEKSANDR BOGENS

Narva piirkonna juht

Vihmaperiood on hea aeg maa ostmiseks

Lõppema hakkav suvi on endaga kaasa toonud tõelise vihmaperioodi, kus sagedane vihmasabin on varjutanud kindlalt päikesepaiste. Kuid juba vanarahvas teadis, et pole halba ilma heata. See, mis puhkajale on trotsi tekitav, on kinnisvara ostjale aga häid võimalusi pakkuv. Just nüüd on kätte jõudnud õige aeg maatükkide ostmiseks.

Nädalaid kestev vihmasadu toob paremini kui miski muu välja selle, milline on maatüki tegelik kvaliteet. Ostja saab ilma välist spetsialisti kaasamata juba ise kerge vaatluse tagajärjel aru, kas krunt on vesine või mitte, kas kogu maapind on ühtlaselt niiske või on mõned maatüki nurgad lootusetult vee all, millised on krundi kalded ja kuhu koguneb näiteks kogu uuselamurajooni vihmavesi. Piisavate rahaliste võimaluste juures saab ostja muidugi loodusele vastu astuda, sest nagu me teame, siis oli juba Brežnevi ajal olemas plaan Siberi jõed teistpidi voolama panna. Aga krundi täitmine on siiski kulukas tegevus ja odavam on looduse poolt tehtuga rahule jääda. Investeeringud hoone ehitusse ja haljastustöödesse tuleb kinnistul nagunii ette võtta. Lisaks annab vihmaperiood hea ülevaate kätte ka sellest, milline on krundi juurdepääsuteede seisund. Korralikes uuselamurajoonides, kus teed asfalteeritud, pole küsimus sedavõrd päevakajaline, kuivõrd maakohtades ja poolikutes arenduspiirkondades. Poristel teedel sõitmine ei ole kindlasti kõikide jaoks probleem, kuid oluline on, et ostja oleks informeeritud kõigest, kui ta olulist ostuotsust tegema hakkab. Ja ega ka uuselamurajoonide puhul ei või 100 % ostja kindel olla piirkonna settekaevude olemasolus ja kvaliteedes enne, kui ta on oma silmaga vihmasaju tipphetke ära näinud. Mäletame alles mõned aastad tagasi, kuidas Rae valla teatud tänavatel sai sügiseste suurveede aegadel vaid paadiga koju.

Kinnisvara ostmine on emotsionaalne protsess, kuid sügisel krundi soetamine kaldub pigem ratsionaalse tegevuse hulka. Kevadel või südasuvel on kerge ennast ära petta päikesest, helerohelistest puudest-põõsastest, kuivast maapinnast, õide minevatest lilledest. Kui aga sulle krunt meeldib ka siis, kui kõik me ümber on hall, raagus ja vesine, siis võib päris kindel olla, et see maatükk meeldib sulle veel enam kevadises päikesepaistes. Täiendava boonusena saab talv otsa uut majaprojekti rahulikult mõelda ja viimistleda ning vajaminevat dokumentatsiooni korda ajada, et siis uuel aastal saaks juba hoogsalt ehitustegevusega alustada.

Ja lõpetuseks on 2016. aasta sügis ka turuseisu mõttes hea aeg elamumaa soetamiseks. Korterituru vägagi elav sagimine ei ole täielikult kruntide turule kohale jõudnud ja hinnataset võib veel pidada mõistlikuks. Harju maakonnas oli 2016. aasta I poolaastal keskmine hoonestamata elamumaa hind 40 €/m2. Aga see ei pruugi nii jääda. Domus Kinnisvara analüütikud on esile toonud, et ostjad tunnevad eelnevate aastate jõulise korterite hindade kasvu foonil üha enam huvi hoonestamata elamumaade vastu. Näiteks üksikelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv kasvas 2016. I poolaastal Harju maakonnas 19%. Samuti on kasvanud väljastatud kasutuslubade arv – kokku väljastati 2016. I poolaastal 342 üksikelamu kasutusluba, mis oli 2015. I poolaastast 51% rohkem. Eestlastele on ikka meeldinud oma majas elada, mistõttu lähiaastateks võib prognoosida nõudluse kasvu elamumaade sektoris.

Elva korteriturg kogub hoogu

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 08.08.2016 04:57; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kauni loodusega ümbritsetud Elva on tuntud oma järvede, metsaparkide ja matkaradade poolest. Linnale lisavad salapära ning unikaalsust ka 20. sajandist pärit puitsuvilad, mille verandasid ja torne kaunistavad peened ornamendid. Idüllilise väikelinna pärl on restaureeritud raudteejaam, mis on võetud ka arhitektuurimälestisena kaitse alla. Elva on paik, mis sobib elamiseks neile, kes hindavad lisaks looduse lähedusele ka väikelinnale kohast vaikust ja turvalisust.

Valdavalt soetatakse Elva linnas kortereid. Peamiseks põhjuseks võib olla asjaolu, et kortereid on soodsam üleval pidada, kui elamuid. 2016. aasta II kvartali seisuga on Elva linna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind võrreldes möödunud aastaga tõusnud ning ka tehingute arv on jõudsalt kasvanud. Eelmisel aastal tehti II kvartali seisuga Elva linna korteriomanditega 23 tehingut, mis on 8 tehingut vähem, kui käesoleva aasta II kvartali  31 tehingut.

13652647_10155112818932907_1520307705_n
Joonis 1. Elva linna tehingute statistika. Allikas: Maa-ameti tehinguinfo

Jooniselt on näha 2013. aastal alanud keskmise hinna mõningase hinnatõusu haripunkt saabus 2015. aastal. 2015. aastast on keskmine hind Elva linnas olnud stabiilne. Mediaan Elva linnas näitab aga tõusu, mis omakorda näitab seda, et tehinguid on tehtud kõrgemate keskmiste hindadega.

Märkimisväärne on asjaolu, et 2016 aasta II kvartali seisuga on tehtud sisuliselt sama palju tehinguid kui 2013 ja 2014 aastatel terve aasta peale kokku. Kui 2016. aasta III ja IV kvartal toovad samasuguse tulemuse, siis on 2016. aasta Elva linna tehingumaht ületatud kahekordselt võrreldes 2013 ja 2014. aasta tehingumahtudega. Eelnevast võib ennustada Elva linna korteriturul viimaste aastate kõrgeimat keskmist hinda käesoleva aasta lõpuks.

2016. aasta tehingud Elva linna korteriomanditega on suures osas olnud 3-toaliste korteritega, mis on valdavalt olnud heas seisukorras. 1-toalised ning 4-toalised korterid on vähematraktiivsed. Sellest nähtub, et Elva linnas ostavad kortereid peamiselt väiksemad pered, kelle jaoks on 3-toalised 55-70 m2 korterid optimaalse suurusega.

Hetkel on Elva linnas pakkumises 17 korterit hinnavahemikus 17 000 – 61 000 €. Hinnaga kuni 30 000 € on võimalik soetada korter puumajas ning valdavalt on selles hinnaklassis pakkumisel renoveerimist vajavad korterid.  Üle 30 000 € maksavad korterid, mis on enamjaolt mugavustega  – keskküttega paneel- või kivimajad. Müügipakkumiste ruutmeetrihinnad on võrdlemisi ebaühtlased, jäädes 457-1089 €/m2 vahemikku.

13664835_10155112818937907_373013113_n
Joonis 2. Elva linna pakkumises olevate korterite statistika. Allikas: kv.ee

Kv.ee andmetele tuginedes, on Elva linna korterituru keskmine pakkumiste ruutmeetrihind tõusnud viimaste aastate lõikes jõudsalt. Eelmiste aastate keskmise kõrgeima hinna saavutas Elva korteriturg 2015. a II kvartalis, mil keskmine hind oli 660 €/m2. Sealjuures oli eelmainitud perioodi tehtud tehingute keskmine 599 €/m2. Seni kõige kõrgem müügipakkumiste keskmine hind saavutati käesoleva aasta II kvartali lõpuks,  milleks on 680 €/m2. 2016. aasta II kvartali seisuga on tehingute hinnakeskmine 612 €/m2, mis tähendab, et tehingute keskmine hind on suurel kasvuteel.

Kokkuvõttes on Elva linna korteriturul märgata hinnatõusu. Tehingute keskmine ruutmeetri hind on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 2.2 %. Hinnatõusust nähtub, et Elva korteriturg on atraktiivsem kui möödunud aastatel. Ka Elva linna rahvaarv on alates 2014. aastast taas stabiilselt tõusnud. Peamiseks põhjuseks võib olla tugevate tööandjate nagu Enics Eesti AS ja Saint-Gobain Glass Estonia SE tegutsemine Elva linnas.

Võib järeldada, et Elva linn on muutunud üha atraktiivsemaks paigaks, kuhu rajada oma kodu.

Sandra_Vask
SANDRA VASK
Tartu kontori hindaja assistent
 
 

Juuni 2016 ülevaade: Tartu korteriturg jaanipühi ei pidanud

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 4017 ostu-müügitehingut koguväärtusega 235,948 miljonit eurot. Võrreldes maikuuga toimus 11% vähem tehinguid, samas tehingute koguväärtus tõusis 3%. Eelmise aasta juunikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 4%. Kui ülevaates käsitletavatest linnadest enamustes korteritehingute arv maikuus tõusis, siis juunis võeti aeg maha ning nauditi pikka jaanipüha. Erandiks oli Tartu, kus notaritele puhkust ei antud ning sellest tulenevalt oli juuni käesoleva aasta kõige aktiivsem korterite müügikuu.

KOKKU juuniAllikas:Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1649 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 149 322 998 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 10%, kuid tehingute koguväärtus jäi samaks. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 6%, samas koguväärtus langenud 18%. Koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et aasta tagasi juunis toimus kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, millede koguväärtus oli üle 16% Harju maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest.

Juunis toimus Tallinnas 714 korteriomandi tehingut, mis oli 83 tehingut vähem kui mais ja 40 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind püsis maiga samal tasemel, olles 1574 €/m² (mediaan 1521 €/m2). 2015. aasta juuniga võrreldes oli keskmine hind tõusnud 2%.

Tallinn KOMAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega 31 ostu-müügitehingut (maakonnas 133). Võrreldes maiga toimus Tallinnas 8 ja aastatagusega  7 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 20 tehingut (maakonnas 89). Mais teostati 9 ja aasta tagasi juunis 17 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati juunis 505 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 41 347 493 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis maiga võrreldes 12% ja tehingute koguväärtus 67%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga oli juunis Tartu linnas toimunud kahe kalli hoonestatud ärimaa müük. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 28% ning koguväärtus 88%.

Juunis toimus Tartu linnas 170 korteriomandi tehingut, mis oli 14 tehingut rohkem kui mais ja 25 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Käesoleva aasta juunis teostati umbes 40 uue korteri tehingut, mis kergitasid keskmise hinna kuu varasemast 9% kõrgemaks, olles juunis 1306 €/m2 (mediaan 1304 €/m2). Võrreldes 2015. aasta juuniga tõusis keskmine hind 6%.

Tartu KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juunis 22 ostu-müügitehingut (maakonnas 53), kuu varem mais müüdi 9 eramut vähem ning aasta tagasi juunis müüdi 7 eramut vähem. Tartu linnas toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing (maakonnas 41). Mais toimus 4 ja 2015. aasta juunis 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

PÄRNU

Pärnu maakonnas toimus juunis 284 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 029  025 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 26%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aastataguse ajaga võrreldes on tõusnud tehingute arv 10% ning koguväärtus 21%.

Juunis toimus Pärnus 59 korteriomandi tehingut. Kuu varem mais toimus 29 tehingut rohkem ning 2015. aasta juunis toimus 4 tehingut rohkem. Keskmine hind oli juunis 953 €/m² (mediaan 930 €/m2), mis võrreldes maiga langes 4%. 2015. aasta juunis oli keskmine hind samal tasemel.

Pärnu KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 18 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis oli eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 8 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti juunis 2 tehingut (maakonnas 23). Kuu varem mais toimus 9 ja aasta tagasi juunis toimus 13 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 135 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 000 086 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 22% ja koguväärtus 45%. Koguväärtuse suur langus oli tingitud sellest, et maikuus teostati mitu kalli maatulundusmaa kinnistu tehingut. Aasta taguse ajaga võrreldes jäi ostu-müügitehingute arv samale tasemele, kuid koguväärtus langes 20%.

2016. aasta juunis toimus Viljandi linnas 17 korteriomandi tehingut, mis oli 8 tehingut vähem kui käesoleva aasta mais ja 2 tehingut vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 28%, jõudes hinnatasemeni 456 €/m² (mediaan 486 €/m2). Võrreldes kuu varasemaga teostati juunis rohkem tehinguid odavama hinnaklassiga korteritega. Aastatagusega võrreldes on keskmine hind tõusnud 4%.

Viljandi KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 17), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut ja aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga teostati juunis 1 tehing (maakonnas 10). Mais müüdi kokku 4 hoonestamata elamumaa krunti, aasta tagasi juunis tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 130 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 487 442 eurot.  Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 37% ja tehinguaktiivsus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 17% ja koguväärtus 38%.

Juunis ja mais teostati Kuressaares 17 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut rohkem, kui 2015. aasta juunis. Juunikuu keskmine hind langes 16%, olles 721 €/m² (mediaan 720 €/m2). 2015. aasta juuniga võrreldes langes keskmine hind 1%.

Kuressaare KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juunis toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 14) eramu ostu-müügitehingut. Samuti toimus 2015. aasta juunis 3 eramu müügitehingut. Kuu varem mais toimus 6 eramu tehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati juunis 1 tehing (maakonnas 8). Mais müüdi 4 elamumaa krunti, aasta tagasi juunis Kuressaares elamumaa kruntide müügitehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juunis 257 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 766 192 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 13% ja koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes on langenud tehingute arv 9% ja koguväärtus 9%.

Juunis toimus Narvas 40 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut vähem kui mais ja 6 tehingut vähem kui eelneva aasta juunis. Keskmine ruutmeetri hind oli juunis 418 €/m² (mediaan 352 €/m2). Maikuuga võrreldes langes keskmine hind 9% ja aastatagusega võrreldes  14%.

Narva KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 41), mis on käesoleva aasta maiga võrreldes 7 tehingut vähem ja 2015. juuniga võrreldes 2 tehingut vähem. Narva linnas müüdi juunis 3 elamumaa krunti (maakonnas 5). Mais teostati 2 ja aasta tagasi juunis 11 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik
 
 

Kodu eestiaegses tänavas

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 17.06.2016 10:36; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

BHF_1233_fullKeset harukordselt terviklikuna säilinud Saue tänavat Põhja-Tallinnas, mis asub poole kilomeetri kaugusel Telliskivi loomelinnakust ja kust vanalinna kõnnib kümne minutiga, seisab kollane maja, mis püüab iga möödakäija pilku.

Korteri uksel on koputi nagu vanadel aegadel. Esikusse sisenedes hämmastab põrandale laotud kahhelmosaiik. Selles kodus ei ole mitte midagi juhuslikku. Igal detailil on tähendus. Elutuppa astudes satud suurde ja avarasse ruumi, mille ühes osas on avatud köök ja teises puhke- ja elutuba.

Seinu kaunistavad väärikad Hiina-päraste ornamentidega tapeedid – tagasihoidlikud, kuid kõnekad. Sama tapeedimuster muudab  tumedatoonilisena põnevaks esiku ja kordub siis elutoas kuldkollasena, olles päeva jooksul sõltuvalt valguse muutumisest pidevalt erinevat nägu – kord metalsem, kord soojema varjundiga. Jala all nagiseb õrnalt vana mõisapõrandat meenutav ehtne, tahvelmustrisse laotud tammeparkett. Väärikas puitpõrand jätkub köögipoolelgi. Köögile lisab suursugusust avar kiviplaadiga kaetud tööpind ja söögilauaga saareke, mida kasutatakse ka külaliste võõrustamiseks. Mistahes elutoa osas ka istet ei võtaks, ikka jätkub siin, mida vaadata. Seintel on arvukalt head kunsti ja kaheksakandiline paksust klaasist peegel, laes püüavad pilku hinnalised Inglise valgustid. Läbi valgete kardinate ja rohekate puuvõrade paistab tuppa päike. Seinal tiksub vana kell.

Võimalustest tulvil köök

Selle kodu köök on nähtus omaette. Eriliselt läbimõeldud, rohke tööpinnaga. Tüüplahendusi siin pole. Ühes seinas asub maast laeni nõudekapp, tööpind algab Villeroy & Bochi topeltvalamuga, mida ilmestab retrostiilis vaskne segisti. Oskuslikult on kööki ära paigutatud jahekapp, sügavkülmik ning veinikapp. Vahesahtleid ja salariiuleid jagub samuti. Teises nurgas paikneb otse õue viiva väljatõmbega valkjashall induktsioonpliit ning praeahi, millel iga roa jaoks omaette programm. Köögitehnika on Prantsuse firmalt De Dietrich.

Samal, alumisel korrusel asuvad veel duširuum ning saun. Tõsi, viimane täidab praegu pesutoa funktsiooni. Kes soovib, saab lihtsa vaevaga saunast taas sauna ehitada – paika tuleb panna vaid keris. Samas on praegune saunaruum mugav just pesupesemistoana, kus lae alla paigutatud torule saab asetada rõivad kuivama – ei võta ruumi ja on nägus vaadata.

Teisele korrusele viiv õhuline trepp viib läbi maaligaleriist. Ülemisel korrusel paikneb õdus magamistuba koos garderoobiga ning raamatukogu-külalistetuba, mida saab soovi korral hõlpsalt kaheks jaotada. Praegu eraldab raamatukogutoa vahvaid sambaid õhuline raamaturiiul, liigendades ruumi veelgi põnevamaks. Ka sellel korrusel on hinnalised Ralph Laureni tapeedid ning suitsutammest põrand teeb paljajalu astumise mõnusaks. Teisel korrusel paikneb vanniga vannituba ning mõlemas pesuruumis, nii ülal kui ka all, on mustvalge lossimustriga kahhelpõrand, mis koos Inglise sanitaartehnikaga kujundab pesuruumidest meeldiva keskkonna.

Paljajalu aiamurul

Selle õdusa elamise taga, samal krundil, paikneb veel KAKS maja. Üks suur ja kaks väikest maja moodustavad kogu kinnistu. Suurema maja taga on ruumikas aed, kus majarahvas armastab aega veeta ja õu on tihtilugu laste rõõmsaid kilkeid täis. Ühiselt rajati siia iluaed ning laste mänguväljak, istepingiks on kaheinimese kiik. Murul joostakse paljajalu, muruplatsil võetakse päikest, suviti on õuel varikatusega telk, kus igaüks võib grillida või külalisi vastu võtta – omavahel sõlmitud kokkulepete tulemusel on kõik majaelanikud saanud tubasele elule õue pikendust, ka isiklike ürituste tarvis.

Maja taga on küngas, täpsemalt raudteetamm, kus kõrguvad puud. Puude otsas laksutab kogu suve ööbik. Siia kostavad nii kirikukellad kui ka Pika Hermanni tornist lipuheiskamisel ja -langetamisel mängitav hümn. Künka otsas, puudesalu taga, möödub hääletult oranž rong. See on kummaline linnaelu: ühelt poolt justnagu maal – kui õues muruplatsil olla, teisalt justnagu alevis – kui siinset puitasumit nautida ning kolmandaks päriselt südalinnas, kus kõik käe-jala juures.

BHF_1058_full  BHF_1135_full BHF_1177_full BHF_1108_full

Siiri_Maask_suur

Siiri Maask

Maakler

Mul on juba üks mõttetu maakler

domus023Võin julgelt väita, et igaüks meist puutub ühel või teisel eluetapil kokku olukorraga, kus kodu on jäänud liialt kitsaks või vastupidi – liiga suureks. Vanusega muutuvad nõuded, soovid ja eelistused eluasemele. Kui kunagi oli kinnisvaratehingute teostamine peamiselt maaklerite pärusmaa, siis praegusel tehnikaajastul omavad pea kõik fotoaparaati ja oskavad kasutada internetti. Kinnisvara müük on justkui lapsemäng – klõpsad paar pilti, riputad kuulutuse kinnisvaraportaali ja peagi tuleb ostja.

Kas teie olete juba kinnisvara omal käel müünud? Siis olete ilmselt kokku puutunud olukorraga, kus kuulutuse aktiviseerumisel hakkavad vahetpidamata helistama ja kirjutama need tüütud maaklerid, kes iga hinna eest üritavad selgeks teha – nende teenus on vajalik ja teistest parem. Paljudel juhtudel müük ei lähe ja otsustataksegi appi võtta professionaal.

Mina olen üks neist tüütutest maakleritest, kes helistab ja kirjutab. Ma ei arvagi, et kõigil on maaklerteenust vaja, kuid niimoodi järjest inimestega suheldes selgub sageli, et üks või teine soovib siiski professionaalset nõu ja inimest, kelle kätte oma kodu müük usaldada. Ühe järjekordse telefonikõne käigus oma teenust tutvustades sain väga huvitava vastuse: „Mul on juba üks mõttetu maakler“. See pani mind sügavalt mõtlema – miks inimesed valivad ühe nii olulise protsessiga tegelema maakleri, kes nende arvates on mõttetu. Eriti, kui mängus on suured rahad ja halvimal juhul võib müük venida või sootuks tulemuseta jääda.

Rootsis ja Norras nõutakse maakleritelt vastavat erialaharidust, kuna nad täidavad ka notari rolli. Eestis reguleerib kinnisvaravahendajate tegevust mingil määral võlaõigusseadus, kus on sätestatud maakleri mõiste, õigused ja kohustused, kuid mingisuguseid nõudmisi erialaharidusele ei esitata. Tõsi, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) on koostanud „Kinnisvaramaakleri kutsestandardi“, mis koondab kinnisvaramaakleri kvalifikatsiooninõuded, kuid see on pigem formaalne dokument. Suuremad kinnisvaraettevõtted valivad küll oma töötajaid hoolikalt, kuna panustavad nende väljaõppesse ja ei saa mainega riskida, kuid üldiselt võib öelda, et maakleriks võib soovi korral saada absoluutselt igaüks.

Nõudlus tekitab ikka pakkumise, mitte vastupidi. Eestis ei kontrolli kinnisvaravahendajate tööd ükski institutsioon, kuid igaühel meist on võimalus valida oma kinnisvara müügiks võimalikest parim maakler. Seni, kuni inimesed teevad läbimõtlemata otsuse ja annavad tööd „mõttetutele“ maakleritele, püsivad viimased turul edasi ja pakuvad oma teenuseid ka kõigile teistele. Nüüd tekib ilmselt paljudel küsimus – aga kuidas ikkagi valida oma kodu müügiga tegelema professionaalne ja kvaliteeti pakkuv maakler?

Siinkohal pole kindlat reeglit. Kindlasti tuleks kriitilise pilguga vaadata, millist lisandväärtust kinnisvaravahendaja teile pakub. Minu arvates on maakleri parim visiitkaart tema müügikuulutused, mis on kõigile kinnisvaraportaalides kättesaadavad. Enne kinnisvaraspetsialisti valimist tutvuge tema „käekirjaga“ – kas kuulutused on atraktiivsed ja kutsuvad teid ostma? Kuigi peaaegu igaüks oskab pildistada, on professionaalne maakler kindlasti tavainimestest sammukese ees ja kasutab kinnisvara pildistamiseks professionaalset kaamerat lainurk objektiiviga. Loomulikult on alati võimalus kasutada ka kinnisvarafotograafi, kuid üldiselt tähendab see ka veidi kõrgemat vahendustasu. Pildid on müügi juures ülimalt olulised – halvimal juhul välistatakse kehvade piltidega müügikuulutus valikust juba eos.

  • Professionaalne maakler on kindlasti korrektne ja ei luba endale grammatika- või faktivigu. Viimased viitavad kiiruga kirjutatud müügitekstile või lihtsalt lohakusele. Süvenege maakleri kuulutustesse – kas need on läbimõeldud, informatsiivsed ja korrektsed? Kas soovite, et ka teie kinnisvara müügipakkumine näeks selline välja?
  • Piltide kõrval ei ole mitte vähemtähtis kinnisvara õige hinnastamine. Professionaalne maakler teeb alati enne objekti müükivõtmist põhjaliku hinnaanalüüsi antud piirkonnas teostatud müügitehingute põhjal ja konsulteerib vajadusel kinnisvarahindajatega ja teeb ära eeltöö, et teda erinevates müügiga seotud küsimustes nõustada. Üha enam olen kokku puutunud olukorraga, kus klient lubab oma kinnisvara müüa – kopeerige pildid ja pange kuulutus üles. Professionaalne maakler kindlasti sellega nõus ei ole ja tutvub müüdava objektiga isiklikult.
  • Kvaliteetset teenust pakkuvad kinnisvaraettevõtted on väga palju investeerinud erinevatesse müügivõimalustesse – videoturundus, välireklaam, kinnisvaraobjekti tutvustavad flaierid, välismaa kinnisvaraportaalides kuulutamine, sotsiaalmeedia kasutamine ja palju muud – see kõik loob olulist lisandväärtust. Rääkimata oma töötajate väljaõppest ja pidevast koolitamisest. Seda kõike ei saa pakkuda tasuta, seetõttu tuleks väga kriitiliselt suhtuda teenuse hinda. Maakler, kes küsib vahendustasu 500 või 1000 eurot, ei ole ilmselt nii motiveeritud müügiga tegelema ja jätab suure tõenäosusega riigile maksud maksmata. Üldiselt jäävad maaklerteenuse hinnad 3-5 protsendi vahemikku lõplikust müügihinnast ja kehtib reegel: head ja odavat asja pole olemas.

Kui olete teinud läbimõtlemata otsuse ja pole rahul oma maakleriga, siis kindlasti tasuks kõigepealt temalt küsida – miks müük ei lähe? Ehk on tegemist väga hea maakleriga, kuid teie ise ei võta tema nõu kuulda ja olete kinni oma põhimõtetes? Või kui maakler on tõesti „mõttetu“ siis alati on võimalus koostöö lõpetada ja valida uus kinnisvaraspetsialist.

Ehk siis.
Professionaalne maakler:

  • on väga heade ehitusalaste ja juriidiliste teadmistega
  • oskab käsitleda fotokaamerat
  • kirjutab grammatikavigadeta
  • viib ennast põhjalikult kurssi müüdava objektiga
  • on pädev määrama parimat võimalikku müügihinda.

Mis kõige olulisem – hea maakler teeb oma tööd südamega ja on alati kliendi jaoks olemas, arvestades tema soovide ja vajadustega. Selliseid kinnisvaraspetsialiste on turul väga palju ja kui inimene valib maaklerit hoolega, siis võib kindel olla, et lisaks edukale müügiprotsessile on tagatud ka positiivne emotsioon ning omaenda usaldusväärne kinnisvaraspetsialist kogu eluks.

880A3138

Elo Võhandu

Nooremmaakler