Hinnakriisis kannatavad vähem Rae valla korterid

Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms. Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara, kui ühe vara liigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes on ostnud omale kodu. Tuleb tõdeda, et pragmaatilist suhtumist on aegade jooksul kinnisvaraturule juurde tulnud ja märkmisväärne osa ostjatest mõtleb sellele, kui palju ostetav objekt võiks väärt olla tulevikus. 90-ndatel polnud mingi ime, kui keegi viimistles oma Lasnamäe avara korteri kristallide ja punase puiduga, mõtlemata sellele, et tehtud investeering ei too eales tagasi seda rahapaigutust. Kellel raha oli, see elas hetkes ja ei mõelnud tuleviku müügist saadavale rahale. Tänaseks on mõned elu õppetunnid läbitud ja rahanduslikku kirjaoskust kõvasti juurde õpitud. Eesti kinnisvaraturul on piisavalt ajalugu olemas, et saame vaadelda mõnevõrra laiemalt, kuidas on hinnad käitunud ja kui õnnestunud kodu ostu vara väärtuse püsimise mõistes on keegi teinud.

Kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarakriis näitas selgelt ära, et kuigi kukkumine oli korralik kõikjal, siis teatud piirkonnad ja tehinguobjektid pidasid üleüldises kaoses paremini vastu. Adekvaatsema ülevaate saame, kui võrdleme omavahel korteriomandite hinna kukkumist Tallinnas ja selle lähiümbruses. Huvitavaid leide võiks kindlasti leida ka mujalt Eestist, näiteks Kohtla-Järvelt või Valgamaalt, aga tõetruuma võrdluspildi saab kätte kõrgema tehinguaktiivsusega piirkondadest, mis omavahel lähestikku. Võrdluse aluseks sai võetud esmalt aasta 2007, mis oli kogu kinnisvarabuumi tipuaasta ning aasta 2009, mil hinnad olid viimase kümnendi kõige madalamal tasemel. Lühikokkuvõte ütleb seda, et hinnad langesid Tallinnas ja teda ümbritsevates valdades kahe aastaga 43-55 protsenti. Tallinna enda korteriomandite hinnad kukkusid ca 50 protsenti, jäädes antud edetabelis pigem keskmike hulka. Kõige rohkem kukkusid hinnad Jõelähtmes ja kõige vähem, 43 protsenti, Rae vallas. Seega pidasid hinnasurvele kõige paremini vastu Rae vallas asuvad korterid, mille keskmine hind oli 2009. aastal 897 €/m2, mis ühtlasi jäi võrreldavate omavalitsuste hulgas ka kõrgemaks hinnaks. Olgu võrdluseks veel toodud, et Tallinnas langes hind 779 €/m2 tasemele. Igal ostjal on kindlasti mitmeid kriteeriume, mille alusel ta oma ostuotsuse teeb, kuid tark oleks mitte ära unustada seda, kuidas vara hind muutub kriiside perioodil. Ei või iial teada, milliseid keerdkäike elu teeb ja mis perioodil on keegi sunnitud oma kodu müüma. Põhjused võivad olla väga isiklikud, kuid möödunud kriis näitas ka seda, et kus hinnad väga palju kukkusid ja panga tagatisväärtus liigselt kahanes, seal aktiviseerusid ka pangad ning hakkasid lisatagatisi nõudma. Niisiis ei ole vara väärtuse kahanemine sugugi vähetähtis ja võib sügavates majanduskriisides mõjutada meid arvatust enam.

Populaarseim vald kinnisvaraturul on Rae vald

Peetri koolTehinguobjekti järgi tehakse kõige rohkem tehinguid Eesti kinnisvaraturul korteriomanditega. Seepärast on ka korteriomand heaks indikaatoriks, et hinnata erinevate piirkondade tehinguaktiivsust ja nõudlust ostjate pilgu läbi. Teadupärast on kõige suurema aktiivsusega Harju maakond, kus ilma Tallinna linnata teostati 2016. aastal 2045 korteriomandi tehingut. Olgu võrdluseks toodud, et väiksema tehinguaktiivsusega maakonnaks on Hiiu, kus terve aasta peale vahetas omanikku 40 korterit.

Kui keskenduda Harjumaale, siis enamus tehinguid tehakse Tallinnaga piirnevates lähivaldades. Omapärase statistilise faktina võib välja tuua, et Tallinna rõngasvaldade populaarsus on sisuliselt üle ühe valla ehk populaarsed on Viimsi, Rae ja Saue vald ning natuke vähem populaarsemad on Jõelähtme, Kiili, Saku ja Harku vald. Kõige väiksemat ühispiiri Tallinna linnaga omav Kiili vald on ühtlasi ka kõige väiksema tehinguaktiivsusega vald Tallinna ümbruses. Kui nõudlust Kiili piirkonda võib veel olla, siis arenduse aktiivsus on olnud senini tagasihoidlik, kuid peaks muutuma käesoleval aastal, sest mitmed arendajad on teatanud uute projektide müügist.

Konkurentsitult kõigi populaarsem vald Harju maakonnas on Rae vald, kus möödunud aastal toimus 400 korteriomandi tehingut. Fakt iseenesest pole mingi üllatus, sest konkureerivate valdadega võrreldes on Rae valla asukoht ilmselt üks parimaid, kuna Tallinna südalinna on lühike tee ja lisaks on infrastruktuur hästi arenenud ning arendajad pakuvad ostjaskonnale piisavalt laia valikut. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Rae vald on üks lemmikuid Kesk-Eestist ja Lõuna-Eestist pärit ostjate jaoks, sest nö koduteeks on valda läbiv Tallinn-Tartu maantee. Rae valla siseselt tehti enim tehinguid Jüri ja Peetri alevikus. Piirkonna keskmine mediaanhind oli 2016. aastal 1470 €/m2, jäädes vaid ca 5 % alla Tallinna linna vastavale näitajale. Võrreldes 2009. aastaga, mil kinnisvaraturul valitses viimase kümnendi madalaim seis, on Rae valla korterite hinnad kasvanud 64 %. Need, kes tegid siis tehinguid, on eeldatavalt saanud endale paremad elamistingimused, kuid sellele lisaks kasvatanud korralikult ka kinnisvara väärtust.

Viljandis on nõutuim kinnisvara liik korterid

Viljandi linnas ja maakonnas on kõige nõutum kinnisvara liik korteriomandid. Üldine korterite hinnatase pole piirkonnas oluliselt kasvanud, sest ostujõud on siiski tagasihoidlik. Viimastel aastatel on tõusnud tehingute arv stabiilselt, ulatudes 2014.a. II kvartalis 66 tehinguni (2013.a. samal ajal teostati 54 tehingut, 2012.a. 36 tehingut). Turul eelistatakse üldiselt mugavustega kortereid. Ahiküttega korterite järgi on huvi kasvanud, tulenevalt üha kallinevatest keskküttekuludest, kuid tehingute arv on siiski aastaid sarnane püsinud. Pesemisvõimaluseta korterite järele on üldine nõudlus madal. Kõrgemalt on nõutud remonditud korterid, tugevat remonti vajavate korterite järele tuntakse huvi vaid väga madala hinna korral. Seetõttu on enamik tehinguid tehtud pigem paremas seisukorras korteritega.

Keskmine hind on juba paar aastat olnud üsna samal tasemel, jäädes vahemikku 450 – 500 €/m². 2013. aasta I kvartal eristub tavapäratult kõrge keskmise hinnaga (565 €/m²) ja IV kvartal oli samuti kõrgem, kuid see oli põhjustatud mitmest kõrge hinnaga elamispinna tehingust (hinnad üle 1000 €/m²). Üldjoontes on keskmine hind mugavustega korteritel ühtlaselt tõusev. Maakonnas on nõutumad piirkonnad Viljandi linnaga piirnevad või linnast ca 5-10 km kaugusel paiknevad suuremad keskused (Viiratsi alevik, Ramsi alevik, Vana-Võidu küla). 2013.a. lõpus moodustati Viljandi vald, kuhu kuuluvad endised Pärsti vald, Paistu vald, Viiratsi vald ja Saarepeedi vald (kõik piirnesid Viljandi linnaga). Viljandi vallas teostati 2014.a. I poolaastal 30 tehingut (neist 4 Viiratsi alevikus), keskmine hind oli 247 €/m2 (mediaanhind 229 €/m2). Maakonna statistika ei ole usaldusväärne, kuna tehinguid teostatakse vähe.

Rohkem nõutakse kortereid Männimäele Viljandi järve poolsesse uuematesse korterelamutesse (rajatud 1990.a.-tel) ja Paalalinna Paala järve lähiümbrusesse. Huvi Uueveski ja Kivistiku piirkonnas asuvate korterite järgi on püsinud stabiilsena, nõudlus pole kasvanud peamiselt seetõttu, et piirkonnas on valdavalt ahiküttega korterelamud. Viimasel poolaastal on kasvanud huvi korterite ostuks investeerimise eesmärgil, tulenevalt üürituru aktiivsusest. 2014.a. teiseks poolaastaks prognoosime 2-ja väiksemate 3-toaliste korterite mõõdukat (kuni 10%) hinnatõusu. Turuväärtusest kõrgema hinnaga ostetakse kortereid kliendi jaoks olulise lisandväärtuse tõttu. Enamasti on selleks uus korterelamu, Viljandi järve, Paala järve või terviseradade lähedus, kindla sooviga korrusel paiknemine jms. 2014.a. esimesel poolaastal on kasvanud vara soetamine omafinantseeringuga. Viljandi linna pole viimase 2 aasta jooksul ehitatud juurde ühtegi uut korterelamut, kuid nõudlus uute korterite järgi oleks kõrge. Tehinguid teostatakse järelturu korteritega.

* Loe pikemalt Domus Kinnisvara uuest kinnisvaraturu ülevaatest
Anton Irve 1

Pärnu korterituru trendid

Postitaja: Raul Reino @ 27.08.2014 05:11; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
1 kommentaar

Pärnu korteriturg on kriisist kosunud – tehingute maht on aastate lõikes järjest kasvanud, keskmise hinna tõus on siiski mõõdukas. 2013. aastal teostati linnas 697 korteriomandi tehingut, mis on 2012. aastaga võrreldes 56 tehingut rohkem. 2014 aasta I ja II kvartalis on tehtud kokku 353 korteriomandi tehingut, eelmisel aastal samal ajal tehti kokku 322 korteriomandi tehingut. Keskmine müügihind 2013. aasta I poolaastal oli 751€/m2 (mediaanhind 706€/m2), käesoleval aastal on I poolaasta keskmine hind tõusnud tasemele 882 €/m2 (mediaanhind 809€/m2).

Piirkondade eelistustes muudatusi ei ole toimunud. Endiselt on eelistatuimad Ranna piirkond ja südalinn, kus korterite hinnad ületavad tunduvalt Pärnu keskmist taset. Kohalike seas on hinnatuim piirkond Mai elamupiirkond, kus on hästi välja arendatud infrastruktuur, olemas on koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused, hea bussiühendus erinevate linnaosadega jms. Mai elamupiirkonnale järgnevad Tallinna mnt. – Telliskivi tn. piirkond. Nimetatud piirkond on hinnatud eelkõige sealse hoonestuse poolest – valdavalt asuvad seal 2 – 3 korruselised 1990. aastate lõpus ehitatud avara planeeringuga korterelamud, piisava privaatsuse loovad läheduses asuvad individuaalelamud.

Turu nõudluse poolt mõjutab peamiselt elanikkonna sissetulek, mis pole oluliselt kasvanud. Turul on erineva motiiviga ostjad, kuid mingil määral võib täheldada ühist joont – klient on valiv. Oluline on maja seisukord, laenu olemasolu, maksud, kommunaalkulude suurused jms. Näiteks probleemsete paneelmajade kortereid õnnestub müüa ainult väga soodsa hinnaga.

Pärnu korteriturul valitsevad järgmised trendid:
– müügis olevate järelturu korterite valik on suur, ostjad on valivad ja ei langeta ostuotsust
kiiresti;
– müügiperioodid on suhteliselt pikad;
– eelistatakse osta heas seisukorras, remonditud kortereid;
– järjest olulisemaks on muutunud korterelamu ja trepikoja üldine seisukord ning aktiivse
korteriühistu olemasolu;
– nõutumad on 2-toalised korterid.

Jätkuvalt on Pärnus ostuhuvi ka korterite vastu, mida on võimalik anda üürile. Seejuures on
investeerijate hulgas nii välismaalasi kui ka vanemaid inimesi.

* Loe pikemalt Domus Kinnisvara uuest kinnisvaraturu ülevaatest

Ostes sundmüüki pandud korterit

Postitaja: Piret Rondo @ 21.01.2013 03:41; kategooriad: Majandus, Seadusandlus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Ajakirjanduses kirjutati läinud aasta lõpus, et Eestis on pangad pannud sundmüüki üle 850 kodu.

Eesti eelmise aasta kinnisvarastatistika näitas kinnisvarapakkumiste vähenemist ja pakkumishindade tõusu. Pakkumishindade tõusul on väiksema sissetulekuga inimestel võimalus osta endale korter sundmüüki pandud varade hulgast.

Korteriostuga kaasnevad lisakulud

Sageli on eriti soodsad pakkumishinnad just maapiirkondade korteritel. Siinkohal tasuks tähelepanelik olla ja mitte lähtuda vara alghinnast, vaid uurida korteri ostmisega kaasnevaid kulusid, mis on sageli niisama suured kui korteri alghind.

Pole oluline, kas korter ostetakse vabamüügist või sundmüügist, korteriomandi maksmata kommunaalkulud lähevad uuele omanikule üle vastavalt kehtivas korteriühistuseaduses sätestatule.

Korteriühistuseadus loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise (müümise) korral võõrandaja (müüja) tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt (müüjalt) kui omandajalt (ostjalt).

Seaduse eesmärk ei ole vabastada võõrandajat tema tekitatud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistul tasumata maksete nõudeõigust olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud.

Vaidlusalune on küsimus, kas sundmüügil korteriomandi omanik on oma korteriomandi võõrandanud või mitte, sest kohustused läheksid vastavalt eelnimetatud seaduse sättele üle üksnes sellisel juhul.

Müük täitemenetluses allub eriregulatsioonile ja seetõttu tuleks lähtuda täitemenetluse seadustikust, mille järgi lähevad omandajale üle vaid kinnistusraamatus nähtuvad õigused (täitemenetluse seadustik § 158 lg 1).

Kuigi kinnistusraamatu põhimõtte kohaselt peaks see tähendama, et mida kinnistusraamatus ei ole, seda ei ole olemas. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on tagada kinnisasja ostjale kindlus, et ta ostab avalikult enampakkumiselt asja just sellisena, nagu see kinnistusraamatust nähtub.

Vaatamata ülaltoodule tasuks siiski kindlasti enne sundmüügist korterit ostes ise uurida, kas majas, kus korter asub, on moodustatud ühistu, ja korteriühistust üle küsida, kas müügis oleval korteril on kommunaalmaksete võlgnevusi.

Sama soovitus kehtib vabaturult ostes.

Seadus sätestab võlgnevuse ülemineku ainult sel juhul, kui majas on moodustatud ühistu. Sageli ühistu ise maja haldamisega ei tegele ja käsunduslepingu alusel tegeleb maja haldamisega mõni haldusfirma, vaatamata sellele on seaduse alusel ka sellisel juhul õigus ühistul kommunaalmaksete võlgnevust nõuda uuelt omanikult.

Vabatahtliku võõrandamise korral peab müüja ostjat informeerima kõigist korteriomandil lasuvatest kohustustest, näiteks üürileping, millega ostja peab arvestama.

Kui müüja oma kohustust ei täida, siis ei vasta müügiese kokkulepitud tingimustele ja annab ostjale võimaluse müüja vastu oma nõuded esitada.

Täitemenetluses müügi korral ei ole ostjal mingeid võimalusi oma õigusi kaitsta, sest eelmise omanikuga ta tavaliselt ei kohtu ja vastavalt täitemenetluse seadustikule ei vastuta võlgnik ega kohtutäitur asja müümisel täitemenetlusel müüdud asja puuduste eest.

Uus seadus

Aastaks 2016 plaanitakse praegused korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus asendada ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused.

Seaduse eelnõu kohaselt muutuks juba tegutsevate korteriühistute liikmete jaoks selle valitsemine läbipaistvamaks, kuid ei nõua hästi toimivatelt korteriühistutelt suuri muudatusi.

Muudatused tehakse nende majade puhul, mille majandamine toimub korteriomanike ühisuse vormis.

Edaspidi hakkaks kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega.

Nende majade puhul, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut pole ja mille majandamine toimub korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise seaduse alusel korteriühistu.

Eelnõu kohaselt peaks selgemini saama reguleeritud korteriomandi müük täitemenetluses just korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse olemasolu ja suuruse osas, millisel juhul seaduse kohaselt lasuks suurem teatamiskohustus nii ühistul kui kohtutäituril.

Samuti on täpsemalt reguleeritud korteriomaniku õiguste ja kohustuste üleminek korteriomandi võõrandamisel, sealhulgas täite- või pankrotimenetluses.

Enne uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist tuleb lähtuda kehtivast õigusest ja korteriomandi ostusoovil alati korteriühistust üle küsida, kas osta soovitaval korteril on korteriühistu ees võlgnevusi.

* Artikkel ilmus ajalehes Pärnu Postimees

Kinnisvara julgetakse osta

Tuntud majandusleht pöördus täna oma lugejate poole retoorilise küsimusega, et miks ei julgeta kinnisvara osta, kui hoiused pankades kasvavad? Artikkel justkui lähtub eeldusest, et kinnisvara ei osteta piisavalt, aga kas see on ka tegelikult nii?

Kinnisvaraturu statistika näitab, et turu aktiivsus püstitas äsja lõppenud augustikuus viimaste aastate rekordeid ja seda mitte ainult Tallinna korteriturul, vaid kogu Eestis. Kuigi hinnatase on püsinud juba pikki kuid suhteliselt stabiilsel tasemel, siis tehingute arv on jätkuvalt pigem tõusutrendis. Domus Kinnisvara analüütikud on oma turuanalüüsis välja toonud, et korteriomandi tehinguid tehti augustis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Tallinnas rohkem 20,1 %, Tartus 34,8 %, Pärnus 20,4 %, Narvas 11,4 %. Tervelt 650 korteriomandi tehingut kuus on pealinnas juba selline number, mis paneb turuosalisi kerge rahuloluga mõmisema. Seega kinnisvara ostetakse ja üha enam. Miks? Eluasemelaenu intressid on madalal tasemel, tarbijate kindlustunne on paremas seisus kui möödunud aasta lõpus ja kordades parem kui aastal 2009, üürihinnad on kasvanud jms. Seda, et hoiuste raha hakkaks ainult kinnisvaraturule voolama, on juba liiga palju loota. Reaalsus on, et maailmas on tuhandeid kohti veel, kuhu sääste investeerida, alates Tallinna börsist kuni Armeenia kullakaevandusteni välja. Kinnisvaraturg on kõigest üks võimalus, aga siiski lubab Domus Kinnisvara kogemus sellest aastast öelda, et nende inimeste arv on pigem kasvanud, kes üüritootluse eesmärgil on huvitatud säästude paigutamisest kinnisvaraturule.

Teiselt poolt võib majanduslehe artiklisse hoopis tänuga suhtuda. Maailmas on rahutud ajad ja ebakindlust palju. Suure hulga makroökonoomiliste näitajate ja rahvusvaheliste uudiste põhjal võib augustis saavutatud kinnisvara tehinguaktiivsuse numbreid pidada mõneti hämmastavaks tulemuseks. Siinkohal tuletagem meelde, et august on ju ka teada-tuntud üürituru kõrgaeg, mil üüritehinguid tehakse eriti vilkalt. Ostude-müükide arv on olnud läbi aasta hea ja isegi üllatavalt hea. Liiga kiire kasv ei ole aga stabiilset ja pikaajalist turuarengut silmas pidades kellelegi vajalik. Seega võib mõni turgu jahutava iseloomuga artikkel tähendada kinnisvaraturu jätkusuutlikkusele ainult head. Vanadel roomlastel oli kõnekäänd festina lente – kiirusta aeglaselt. Eesti kinnisvaraturule soovib Domus Kinnisvara sama.

Lasnamäel tehingute arv kasvanud + 20 %

Postitaja: Raul Reino @ 18.07.2012 02:03; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Lasnamäe on Eesti kinnisvaraturu kõige aktiivsem piirkond, kus toimuvad protsessid annavad indikatsiooni kogu turul toimuva kohta. See fakt pole iseenesest mingi ime, sest tegemist on Tallinna linnaosade seas suurima elanike arvuga linnaosaga (ca 115 000 elanikku). Kui kinnisvara arenduse algusaastatel oli Lasnamäe pikalt vaeslapse osas, siis nüüdseks on olukord muutunud ja Lasnamäe uutes kortermajades müüdud ühikute arv moodustab ka uute korterite müügistatistikas olulise osa.

Käesoleva aasta I poolaastal on Lasnamäel tehtud 727 korteriomandi tehingut kokku, mis teeb keskmiselt igakuiseks tulemuseks 121 müüdud korterit. Aasta tagasi teostati samal ajavahemikul 604 tehingut ja seega on tehingute arv kasvanud tervelt viiendiku võrra. Hinnad pole aga sama tempokalt liikunud. Kui aasta tagasi oli keskmine ruutmeetri hind 767 €/m2, siis käesoleval aasta esimese 6 kuu andmete põhjal on selleks 810 €/m2. Seega on aastane hinnatõus olnud pisut enam kui 5 %.

Pakkumist on spot.city24.ee andmetel mõnevõrra juurde tulnud, kuid perioodi lõpuks jõudnud siiski enam-vähem aastataguse tulemuse lähedale, jäädes ca 2100 korteriomandi pakkumise ringi. Vahe keskmise pakkumishinna (944 €/m2) ja reaalse tehinguhinna vahel on 16 %.

Näited tehingutest, mida Domus Kinnisvara maaklerid on juulis vahendanud:

Asukoht: Lasnamäe, Vikerlase tn
Tubade arv: 2
Üldpind: 52,7 m2
Korruselisus: 5/4
Hoone materjal: paneelmaja
Seisukord: värskelt remonditud
Hind m2 kohta: 1043 €

Asukoht: Lasnamäe, M. Härma tn
Tubade arv: 2
Üldpind: 49,2 m2
Korruselisus: 9/7
Hoone materjal: paneelmaja
Seisukord: vajab san.remonti
Hind m2 kohta: 792 €

Vanalinnas maksti 2011. aastal ülikõrgeid ruutmeetri hindu

Postitaja: Raul Reino @ 21.02.2012 04:58; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tallinnas müüdi 2011. aastal 20 korteriomandit, mis maksid 500 000 € ja rohkem. Nendest korteritest 8 läksid statistikasse kirja kui mitteeluruumid ja vaid 6 korterit asusid kinnistul, mille sihtotstarbeks on 100 % elamumaa. Piirkondadest domineeris konkurentsitult Kesklinna linnaosa ja täpsemalt vanalinn, kus omanikku vahetas 14 korteriomandit mainitud 20-st. Tõenäoliselt kalleim elukondlik korter Eesti kinnisvaraturul müüdi möödunud aastal 726 058 € eest (11,3 miljonit krooni) ja seegi asus vanalinnas ca 300 m2 suurusel pinnal.

Kõige kõrgema m2 hinnaga müüdi mitteeluruum vanalinnas, kus ca 55 m2 suuruse pinna iga m2 eest käis ostja välja 11 609 € ehk siis 181 638 krooni. Elukondlike korterite ruutmeetri hinna arvestuses moodustavad TOP 10 4000-6000 €/m2 vahelisse hinnavahemikku jäävad korteriomandid. Kallimate vanalinna korterite vahele on ennast pressinud üks Ahtri tn korter 4658 €/m2 hinnaga ja üks Tornimäe tn korter 4310 €/m2 hinnaga. TOP 10 kallima korteri keskmine ruutmeetrite arv on 92,4, mis kinnitab, et suuremate (ja muidugi heas asukohas) korterite eest ollakse valmis maksma ka keskmisest kõrgemat m2 hinda.

Kasvavad nii korterite keskmine hind kui pindala

Postitaja: Raul Reino @ 04.01.2012 03:53; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maa-ameti esialgsetel andmetel teostati Harjumaal 2011. aastal ca 7000 tehingut korteriomanditega, mille keskmine ruutmeetri hind oli 970 €. 2010. aastal jäi keskmiseks ruutmeetri hinnaks Harjumaa korteritel 847 €. Kõige vähem tehti tehinguid alla 30 m2 suuruste korteritega, kus omanikku vahetas 757 korterit. Enim müüdi 41-54,99 suuruseid kortereid, kus kokku vahetas omanikku 1905 korterit. Kuigi trend on juba pikemat aega, eriti uusehitiste puhul, et eluruumi keskmine suurus kasvab, siis Harjumaal jäi 2011. aastal müüdud korterite keskmiseks pindala suuruseks 56 m2, mis on aasta varasema perioodiga kasvanud 2 m2 võrra. Lääne-Euroopa riikide tulemuseni, kus eluruumi keskmine suurus on ca 90-100 m2, on Eestis veel pikk tee käia. Tuleb ka möönda, et huvi 3-4 toaliste korterite vastu on siiski märkimisväärne ja näiteks 70-249,99 m2 suuruseid kortereid müüdi Harjumaal möödunud aastal 1430.

Näited detsembri lõpus toimunud tehingutest:

Asukoht: Tallinn, Kadriorg
Tubade arv: 2
Üldpind: 39,2 m2
Korruselisus: 3/2
Seisukord: hea
Märkus: ahjuküte
Hind kokku: 59 900 €
Hind €/m2: 1528
Maakler: Kristel Grossthal

Asukoht: Tallinn, Pirita
Tubade arv: 2
Üldpind: 56,6 m2
Korruselisus: 3/3
Seisukord: väga hea
Hind kokku: 79 000 €
Hind €/m2: 1396
Maakler: Elina Tolli

Asukoht: Tallinn, Lasnamäe
Tubade arv: 1
Üldpind: 32,7 m2
Korruselisus: 9/7
Seisukord: remonti vajav
Hind kokku: 24 000 €
Hind €/m2: 734
Maakler: Martti Juse

Tallinna kesklinn jätkuvalt kinnisvaraturu hinnaliider

Postitaja: Raul Reino @ 09.09.2011 11:32; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kui saaks meelevaldselt Kesklinna linnaosa Tallinna korteriomandite tehingustatistikast kõrvaldada, siis võiks väikeste mööndustega teha järelduse – mida vähem on linnaosas tehinguid, seda kõrgem on ruutmeetri hind ja vastupidi. Augusti tehingustatistikale tuginedes on taaskord Tallinna linnaosadest kõige vähem kortereid müüdud Nõmmel (16 tehingut), Pirital (22 tehingut) ja Kristiines (41 tehingut) keskmiste ruutmeetri hindadega vastavalt 1034 €/m2, 1221 €/m2 ja 1000 €/m2. Kõige madalam ruutmeetri hind on Tallinnas Lasnamäel, kus 119 korterit müüdi keskmise hinnaga 800 €/m2. Alla 1000 €/m2 on hind ka Põhja-Tallinnas (907 €/m2), Mustamäel (928 €/m2) ja Haaberstis (945 €/m2). Igas kategoorias kuulub esikoht aga Kesklinna linnaosale, kus augustis vahetas omanikku 131 korterit ja seda keskmiselt 1501 €/m2 hinna juures. Tallinna kesklinn on ja jääb Eesti kinnisvaraturu lipulaevaks, mille järgi joondub kogu ülejäänud Eesti. Kõige enam toimus Tallinna korteriturul augustikuus tehinguid 41-54,99 m2 suuruste korteriga, mida läks statistikasse kirja 164 ühikut, järgnevad võrdse 110 ühikuga 30-40,99 ja 55-69,99 m2 suuruses korterid.

Näited augusti tehingutest:

Asukoht: Vilde tee, Mustamäe
Tubade arv: 1
Pindala: 29,9 m2
Korruselisus: 5/3
Seisukord: remonti vajav
Müügiperiood: ca 10 päeva
Hind: 786 €/m2

Asukoht: Kopli, Põhja-Tallinn
Tubade arv: 2
Pindala: 46,6 m2
Korruselisus: 5/4
Seisukord: väga hea
Müügiperiood: ca 3 kuud
Hind: 1009 €/m2

Asukoht: Vilde tee, Mustamäe
Tubade arv: 2
Pindala: 45,7 m2
Korruselisus: 5/4
Seisukord: hea
Müügiperiood: 2 kuud
Hind: 897 €/m2

Asukoht: Tulika, Kristiine
Tubade arv: 2
Pindala: 39,2 m2
Korruselisus: 5/4
Seisukord: hea
Müügiperiood: ca 3 kuud
Hind: 1071 €/m2