Kodulaenu intresside maksusoodustus on kadumas
Umbes kuu aega tagasi kinnisvaramaksu poolt- ja vastuargumente analüüsides sai mainitud seda, et oluliselt realistlikum tundub mõte lõpetada eluasemelaenu intresside tulust mahaarvamine, kui uue maksu kehtestamine. Ei läinud palju aega mööda, kui rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et eluasemelaenu intressid on üks esimesi maksusoodusi, mille kallale tuleval aastal ilmselt minnakse. Loomulikult on asi läinud kohe poliitiliseks ja juba on ka hr Savisaar esinenud avaldusega, et eluasemelaenude intresside tulumaksu hüvitamise lõpetamisest võidaksid väga vähesed.
Tegemist on hüvega, mille ajalugu ja tekkepõhjuseid enam keegi ei mäleta. Justkui kogu aeg on seda maksusoodustust saadud ja sellega on harjutud. Nüüd on kerge tekkima tunne, et röövlitest koosnev Ansipi valitsus läheb jälle tavakodaniku rahakoti kallale. Eks ta ole, raha jääb tõesti natuke vähemaks. Samas aga tuleb nentida, et selle soodustuse pakkumisel kodanikele on riigi tasandilt vaadates keeruline objektiivseid põhjendusi leida. See on täiendav boonus eluaseme ostnud maksumaksjale, aga millist eesmärki täidab see riigi maksupoliitilise instrumendina? Hüva, me võime ette kujutada, et seadusandja soovis omal ajal sellega elavdada kinnisvaraturgu ja aidata kaasa kodanikuühiskonna tekkele, kus eluaseme omamine on väärtustatud. Täna aga on Eesti väga omandi, mitte üüri, keskne ühiskond ja see eesmärk on justkui täidetud.
Seega võib Rahandusministeeriumist ühelt poolt täiesti aru saada, teisalt aga tekitab see plaan mõningaid küsitavusi. Kui mõelda maksusoodustust kui vahendit, millega jahutatakse või soojendatakse majandust, siis näeme, et Rahandusministeerium on oma ettepanekuga lootusetult hiljaks jäänud ja esitab selle lihtsalt valel ajal. On arusaamatu, miks ei tuldud ettepanekuga välja siis, kui kinnisvaraturg toimis täispööretel ja Eesti Pank viibutas hoiatavalt näppu. See oleks võinud olla riigi tagasihoidlik panus selleks, et avakosmose suunas liikuv Eesti kinnisvaraturg oleks maandunud pehmemalt. Ehk oleks sellest õigel ajal abi olnud. Nüüd aga, mil kodanikud ägavad 1,5 miljoniga ostetud 2-toalise korteri laenukoorma all, näitab riik justkui trääsa. Öelda ühel hetkel, et „ostke kinnisvara, meil on soetamist toetav maksusüsteem“ ja teisel hetkel, kui enamus inimesi ongi kinnisvara soetanud ja laenud võtnud, et „me loobume maksusoodustusest, mis oli meie kinnisvarabuumi üks põhilisi psühholoogilisi mootoreid“, on ikka küüniline küll. Elukogenud inimesi see fakt, et riigi maksusüsteem ja majanduspoliitika ei suuda läbi aastate stabiilsed püsida, muidugi ei üllata. Aga pettumust tekitab selline suhtumine kindlasti. Lisaks oleks väga tore, kui Rahandusministeerium paneks oma ettepaneku lõpuks ometi ka numbrite keelde. Ei ole ma märganud veel, mida antud ettepaneku realiseerimine riigi tuludele tähendaks kroonide hulgas. Kui suurest eelarve lisarahast me tegelikult räägime?
Muuseas, kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes on ostnud eluaseme selleks, et laenu intresse tulust maha arvata? Ilmselt neid inimesti eriti ei ole ja seepärast on hr Ligi juhitav Rahandusministeerium küllap õigel teel. Neil kodanikel aga, kes on harjunud kinke saama 2 korda aastas – jõuluvanalt ja Maksuametilt pärast kevadist maksudeklaratsioonide esitamise järgset aega – tasub vaikselt hakata ümber mõtlema ja tegema uut pere-eelarvet, kus tulude pool on veidikene tagasihoidlikum.