Hinnakriisis kannatavad vähem Rae valla korterid

Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms. Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara, kui ühe vara liigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes on ostnud omale kodu. Tuleb tõdeda, et pragmaatilist suhtumist on aegade jooksul kinnisvaraturule juurde tulnud ja märkmisväärne osa ostjatest mõtleb sellele, kui palju ostetav objekt võiks väärt olla tulevikus. 90-ndatel polnud mingi ime, kui keegi viimistles oma Lasnamäe avara korteri kristallide ja punase puiduga, mõtlemata sellele, et tehtud investeering ei too eales tagasi seda rahapaigutust. Kellel raha oli, see elas hetkes ja ei mõelnud tuleviku müügist saadavale rahale. Tänaseks on mõned elu õppetunnid läbitud ja rahanduslikku kirjaoskust kõvasti juurde õpitud. Eesti kinnisvaraturul on piisavalt ajalugu olemas, et saame vaadelda mõnevõrra laiemalt, kuidas on hinnad käitunud ja kui õnnestunud kodu ostu vara väärtuse püsimise mõistes on keegi teinud.

Kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarakriis näitas selgelt ära, et kuigi kukkumine oli korralik kõikjal, siis teatud piirkonnad ja tehinguobjektid pidasid üleüldises kaoses paremini vastu. Adekvaatsema ülevaate saame, kui võrdleme omavahel korteriomandite hinna kukkumist Tallinnas ja selle lähiümbruses. Huvitavaid leide võiks kindlasti leida ka mujalt Eestist, näiteks Kohtla-Järvelt või Valgamaalt, aga tõetruuma võrdluspildi saab kätte kõrgema tehinguaktiivsusega piirkondadest, mis omavahel lähestikku. Võrdluse aluseks sai võetud esmalt aasta 2007, mis oli kogu kinnisvarabuumi tipuaasta ning aasta 2009, mil hinnad olid viimase kümnendi kõige madalamal tasemel. Lühikokkuvõte ütleb seda, et hinnad langesid Tallinnas ja teda ümbritsevates valdades kahe aastaga 43-55 protsenti. Tallinna enda korteriomandite hinnad kukkusid ca 50 protsenti, jäädes antud edetabelis pigem keskmike hulka. Kõige rohkem kukkusid hinnad Jõelähtmes ja kõige vähem, 43 protsenti, Rae vallas. Seega pidasid hinnasurvele kõige paremini vastu Rae vallas asuvad korterid, mille keskmine hind oli 2009. aastal 897 €/m2, mis ühtlasi jäi võrreldavate omavalitsuste hulgas ka kõrgemaks hinnaks. Olgu võrdluseks veel toodud, et Tallinnas langes hind 779 €/m2 tasemele. Igal ostjal on kindlasti mitmeid kriteeriume, mille alusel ta oma ostuotsuse teeb, kuid tark oleks mitte ära unustada seda, kuidas vara hind muutub kriiside perioodil. Ei või iial teada, milliseid keerdkäike elu teeb ja mis perioodil on keegi sunnitud oma kodu müüma. Põhjused võivad olla väga isiklikud, kuid möödunud kriis näitas ka seda, et kus hinnad väga palju kukkusid ja panga tagatisväärtus liigselt kahanes, seal aktiviseerusid ka pangad ning hakkasid lisatagatisi nõudma. Niisiis ei ole vara väärtuse kahanemine sugugi vähetähtis ja võib sügavates majanduskriisides mõjutada meid arvatust enam.

15 asja, millele pöörata tähelepanu kodu ostes

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 22.02.2017 08:51; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

office-table-home-roomKodu ostame endale päriseks üldiselt ühe korra elus. Seetõttu peame olema kindlad enne ostu, et teame oma tulevasest eluapaigast kõik. Vastasel korral võib hiljem tabada ebameeldiv üllatus, mis nõuab meilt täiendavaid kulutusi.

 

 

Siin on 15 asja, millele võiks tähelepanu pöörata enne kodu ostu:

1. Kui suured on sinu tulevase kodu kommunaalid. Võimalusel palu näha eelneva perioodi kommunaalarveid või nende suurust.

2. Milline on korteris elektri olukord? Kontrolli, kas pistikud on töökorras ja millises seisus on korteri või maja elektrijuhtmed.

3. Milline küte? Selgita välja, milline küte on korteris ja milline on selle summa kõige kallimal perioodil.

4. Kontrolli kui palju tuleb õhku läbi akna ja uste.  See näitab maja soojapidavust ja ehituse kvaliteeti.

5. Niiskus. Kui tunned korteris rõskust võib olla probleeme maja niiskustõkkega või ventilatsiooniga.

6. Kes on sinu naabrid? Võimalusel uuri välja oma tulevased naabrid. Sa veedad nendega koos enamus ajast.

7. Parkimine maja ees. Kas hoov on kinnine? Kuidas on organiseeritud parkimine?

8. KÜ plaanid, arendused tulevikus? Kas KÜ on võtnud või plaanib võtta laenu, see kajastub hiljem sinu arve kuumaksel.

9. KÜ aktiivsus. Kas toimuvad regulaarsed koosolekud, kui palju võetakse ette uuendusi?

10. Kas korteril on panipaik? Mõtle, kus on võimalik tulevikus hoida jalgratast, rehve, lapsevankrit.

11. Tunne oma kodu ümbrust. Jaluta oma tulevase kodu ümber ja tunneta ümbrust.

12. Lähimad asutused. Leia oma tulevase kodu ümbruses olevad poed, lasteaiad, koolid.

13. Ühistransport. Selgita välja, milline ühistranspordi peatus on sinu kodule kõige lähemal.

14. Internet ja TV. Tee selgeks, kes pakub sinu uues kodus interneti ja TV teenust.

15. Teekond tööle.  Mõtle läbi võimalikud trajektoorid kodust tööle ja tagasi. Mõõda selle tee pikkust ka tipptunnil.

Kinnisvaraturgu mõjutab uus maksupakett vähe

Üle aastate on uue valitseva kolmikliidu maksupoliitika läbinud muudatuse, mida ei saa enam kosmeetiliseks pidada ning mis on sundinud kinnisvarasektorit varasemast terasemalt uurima uute maksude ja majanduspoliitika sisu. Ärevuseks pole siiski põhjust, uue maksupaketi mõju saab kinnisvaraturule olema eeldatavalt marginaalne.

Kuigi uue valitsusliidu maksupoliitika kokkulepped pole veel seadusesse raiutud, võime eeldada, et kolmikliit püsib ja muudatused maksupoliitikas on tõsiasi. Mis siis muutub? Kinnisvaraturgu puudutab enim plaan piirata eluasemelaenude intresside tulust mahaarvamist, vähendades piirmäära 300 euroni, ja kaotada võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Kinnisvaramaksust oleme seekord pääsenud, aga mida aasta edasi, seda tõenäolisemaks antud maksu rakendumine tundub kujunevat. Oht, et ühel hetkel kinnisvarasektorit aastakümneid saatnud halb unenägu tõeliseks saab, on aastatega pigem kasvanud. Aga seniks, kuniks kinnisvaramaksust räägitakse rohkem tagatubades ja käsitletakse seda kui intellektuaalselt huvitavat ideed, võivad kinnisvara omavad isikud kergendatult ohata.

Ühisdeklaratsioonide kaotamine või tõsiasi, et eluasemelaenuintresse enam tagasi ei saa, on juba tekitanud hulga pahameelt ja kindlasti tunnevad paljud end petetuna. Neid inimesi ja perekondi on palju, kes on harjunud juba pikki aastaid saama kevadeti Maksuameti käest tagasi raha, mis valdavalt pärineb eluasemelaenu intressidest. Paljude perede eelarvesse tekib juurde auk, mis neid kindlasti ei rõõmusta ja mis võtab uuelt valitsusliidult ära nii mõnegi toetushääle. Iga-aastane rahasüst Maksuameti kaudu on olnud kui riiklik jõulukingitus kevadkuul. Ja kellelegi ei meeldi, kui jõuluvana enam kui käi.

Samas ei suuda ma meenutada ühtegi inimest, kes oleks ostnud laenuga kinnisvara vaid sellepärast, et saada aasta hiljem osa eluasemelaenuintressidest tagasi. See on tore boonus, mis aga uut kodu ostes ja laenu võttes vähestel meeles on. Uut kodu ostetakse ikka reaalsest vajadusest tulenevalt, vastavalt rahalistele võimalustele ning usule riigi, majanduse ja iseenda leibkonna finantsvõimekuse tulevikku. Seega tulevasi kinnisvara ostjaid mõjutab uus maksupakett vähe. Nemad vaatavad rohkem ikka seda, mida teeb keskmine kinnisvara ja laenuraha hind, millised on uute arendusprojektide pakkumised, kas pankades laenuraha üldse on ja kui varmad ollakse seda jagama, milliseks jääb uute ja järeturu korterite hinnavahe ja siis ikka asukoht, asukoht, asukoht. Ehk nö keskmine inimene vaatab ikka seda, mida üks tavaline inimene uut kodu ostma hakates võikski vaadata ning võrrelda pakutavat kaupa iseenda sissetulekutega. Valitsusliidu otsused on küll olulised, kuid samavõrra tähtsad on otsused, mida teevad Trump, Putin ja Merkel ning Põhjamaades asuvate pankade nõukogud. Maksupaketi mõju oleks märkimisväärne juhul, kui hüpoteetiline kinnisvaramaks oleks suurusjärgus, mis paneks inimesi tõsiselt kaaluma seda, kas üldse on mõistlik kinnisvara osta või oleks kavalam ja majanduslikult otstarbekam jääda hoopis üürikorterisse. Kuniks aga kinnisvaramaksust pikemalt rääkida ei tundu olevat põhjust, siis ootame ära uute maksude kehtestamise ning veendume lõplikult, milliseks nende mõju ostjate käitumisele tegelikult kujunes.

Üürida või osta elukoht – selles on küsimus

Postitaja: Kersti Luik @ 16.11.2015 09:08; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pangandus
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Püstitatud küsimus vaevab kõige rohkem inimesi vanuses 25-35 eluaastat, sest siis tuleb aktiivsemalt hakata mõtlema oma kodu soetamise ning pere loomise peale. Enamus inimesi kaldub arvama, et oma kodu saab olla ainult ostetud, kuid kas alati?

Tegelikult on mõlemal tegevusel, nii ostmisel kui üürimisel, omad plussid ja miinused ning ei saa öelda, et üks on teisest parem. Mõlema tegevusega kaasnevad suuremal või väiksemal määral rahalised kulutused. Ostmise puhul on tegemist väga suure väljaminekuga ning ilmselt suurima rahalise otsusega elus. Järgenevalt on toodud välja mõned punktid, et saada selgust, kas Sul oleks kasumlikum ÜÜRIDA:

• Sul on piiratud rahalised vahendid: kui puuduvad rahalised vahendid kodu ostmisel laenu sissemakse ja lisakulutuse tegemiseks on sulle sobivam kodu üürimine.

• Sa oled oma töökoha suhtes ebakindel: kui Sa pole kindel oma töö olemasolus vähemalt 5 järgneva aasta, siis peaksid sa mõtlema üürikorterile. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on võimalik kolida kallimast üürikorterist odavamasse, kuid pangalaenuga soetatud elukohast võid halvimal juhul lausa ilma jääda.

• Vajad elamist lühikese aja jooksul nt. asud täitma tööülesandeid, mis kestavad vähem kui 2 aastat või kavatsed järgmise paari aasta jooksul mujale kolida seoses pere loomisega. Sarnane soovitus kehtib ka juhul, kui oled läbi elanud mõne traagilise elusündmuse: abielulahutuse või abikaasa kaotuse, siis on parem üürida, kuni oled saanud jälle kindla jalgealuse.

• Soovid elada unistuste kodus, kuid selle ostmiseks napib raha. Üürimise eeliseks on kindlasti kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada.

või OSTA:

• Sul on kogu ostusumma ulatuses raha olemas ning laenukohustust võtma ei pea. Samuti oled arvestanud oma kodu ostmisel seonduvate lisakuludega (nt. notaritasu, riigilõiv, uus mööbel ja tehnika).

• Sul on raha laenu sissemakseks (20% laenusummast) ja ostuga seonduvateks lisakuludeks ning oled kindel oma igakuises sissetulekus.

• Sul on plaan jääda ühte kohta elama vähemalt viieks aastaks. Kõige parem on osta, kui Sul on pikaajaline nägemus, mida oma eluga peale hakkad.

• Sa soovid stabiilset elu ja vabadust. Igati mõistetav on soov, et kodu oleks just selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus saad olla vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga enda võimalustest lähtudes. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid internetiavarustes leiduvaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Tutvu ka „Osta või üürida“ kalkulaatori võimalustega: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=17

Autor

Kersti Luik

KERSTI LUIK
Maakler
 

Näpunäiteid kodutehnikaga seotud õnnetuste ennetamiseks

Postitaja: Rando Vanaveski @ 04.05.2015 08:11; kategooriad: Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kodukindlustuse kahjudest ning nende ennetamisest on palju kirjutatud: kuidas tuleohtu vältida, veekahjusid ennetada või kodu vargakindlamaks muuta. Samas on olmeõnnetustest räägitud vähem, kuid just need on viimasel ajal oluliselt sagenenud. Palju õnnetusi juhtub just kodutehnikaga, sest seda on aastate jooksul meie kodudesse hulgaliselt siginenud. Siin mõned näpunäited, kuidas kodutehnikaga seotud õnnetusi ennetada.

Laadimisolekus kodutehnika (arvutid, mobiilid) kahjusid saab ära hoida, paigutades need kohta, kus on vähetõenäoline, et keegi juhtmesse takerdub ja ese seetõttu maha kukub. Samas ei ole lahendus ka laadimise ajal telefoni või tahvelarvuti põrandal hoidmine, sest selle ekraan puruneb kergelt, kui kogemata näiteks ratastel tooliga sellele peale sõita või lihtsalt otsa koperdada.

Väikelastega peredes juhtub ikka, et telefon leiab tee akvaariumisse või WC-potti. Selliste kahjude ära hoidmiseks tasub oma mobiiltelefoni, garaažipulti või autovõtmeid hoida piisavat kõrgel riiulil, kust laps seda liiga hõlpsalt kätte ei saaks.

Teada-tuntud tõde on, et söök ja jook ei sobi arvutiga kokku. Paljude nutiseadmete vedelikukahjustused saaks ära hoida, kui pere kehtestaks nii täiskasvanutele kui ka lastele reegli, et arvutil on oma koht ja selle vahetus läheduses ei sööda, jooda ega hoita vedelikke (näiteks lillevaasi).

Nutitelefonid ei sobi vanni – Facebook ja mängud ootavad ka pärast vanniskäiku. Samuti ei tasu nutitelefoni panna liiga väikesesse taskusse, kuhu see tegelikult ei mahu ja sealt välja võib kukkuda – põrandale või kempsupotti. Ka autokatus ei ole nutitelefoni jaoks sobiv koht, sest sõitu alustades võib see maha kukkuda ja tõenäoliselt sõidetakse sellest ka üle.

Pallimängud ei sobi tuppa – põrkav pall võib tabada ja lõhkuda kodutehnika või muu koduse vara.

Klaasist maitseainetopsid ei sobi keraamilise pliidi kohale – klaastopsi kukkumine purustab pliidiplaadi.

Kuigi eelpool toodud juhtumite korral korvab kindlustus enamikel juhtudel küll varalise kahju ja kannatanu saab osta omale uue mobiiltelefoni või tahvelarvuti, ei too see iialgi tagasi nutiseadmetes sisaldunud infot, kontakte, fotosid. Samuti ei korva kindlustus seda aega, mis vajalike dokumentide täimiseks kulub ning ei kata omavastutust, mis iga kahjujuhtumi korral enese kanda jääb (sageli 100 või enam eurot). Seega tasub kokku leppida ja kinni pidada lihtsatest aabitsatõdedest, et hoida ära rumalaid ja halva lõpuga õnnetusi.

Tuuli Kalberg, ERGO Insurance SE varakahjude käsitleja

Kindlustust pakub ERGO Insurance SE.

Tutvu tingimustega www.ergo.ee, vajaduse korral pea nõu ERGO asjatundjaga.

Domus Kinnisvara jõulutervitus

Postitaja: Raul Reino @ 23.12.2014 04:33; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Jõulukaart

5 nippi enne kodu pildistamist kinnisvaratehingu jaoks

Postitaja: Domus @ 21.07.2014 01:14; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , , ,
2 kommentaari

Domus Kinnisvara kutseline maakler Kaspar Pello jagab nõuandeid ja juhib tähelepanu ettevalmistustele, mis peaksid olema tehtud enne iga interjööri pildistamist:

1. Korista ruumid
Alusta sellest, et korista ruumid (maja puhul niida muru ning korrasta aed). Pese aknad ning pööra tähelepanu valgust peegeldavate pindade puhtusele. Kõrgläikeliste pindade puhul võivad kergelt jääda fotodel näha näpujäljed ja muu mustus.

 2. Eemalda üleliigne
Eemalda riiulitesse, nagidesse ning kapipealsetele kogutud esemed. Riiulid ei tohiks olla tühjad, pigem täidetud sinna suuruse ja värvi järgi sobivate esemetega.

Vabasta tubade nurgad mööblist või raamatuhunnikutest – ruumid tunduvad avaramad, kui nurgad on tühjad. Visuaalselt võib sinna paigutada suuruse poolt sobivad toalilled või põrandalambid.

3. Valgustus

Kasuta pildistamisel loomulikku valgust, väldi tugevat päikesevalgust siseruumides.

Kasuta ära olemasolevad valgustid, loo hubasust ning suuna pilku töötavate põranda- ja lauavalgustitega.

4. Detailid

Elavda fotosid enda kodust sisustusdetailidega, mis sobivad kodu üldise stiiliga. Vajadusel investeeri uutesse kardinatesse, lilledesse või voodikattesse. Korda värvitoone, et muuta erinevad ruumid terviklikumaks.

 5. Küsi arvamust sõbralt/tuttavalt
Ole julge küsimaks nõu häid müügifotosid kasutavalt maaklerilt, enda sõbralt või pereliikmelt, kel sisustuse peale silma.

Korteris või majas külalisena viibiv inimene märkab hoopis teisi detaile sinu kodu presenteerimisel. Neid samu endale märkamatuks jäävaid üksikasju näeb ka iga potentsiaalne klient sinu kinnisvarale.

Foto Domus Kinnisvara

Milline on hea kinnisvaramaakler?

Postitaja: Mari-Liis Lepson @ 05.10.2012 02:23; kategooriad: Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Hea maakler oskab suhelda, oskab kuulata, väljendab ennast selgelt. Ta peab olema enesekindel ning rääkima kliendile kinnisvarale omastest müüginüanssidest ja loomulikult tundma turgu.

Ta oskab müüki alustades anda nõu, kuidas omanik ise saaks müügiedule kaasa aidata, tehes näiteks värviparandusi, pisiremonti, istutades mõni potilill. Hea maakler teab, et oluline roll koduostu juures on emotsioonidel ning konkreetses korteris või majas tekkival tundel ja meeleolul. Häid emotsioone ja meeleolu aitavad luua laitmatus korras kodu, värske kohvilõhn, meeldiv muusika – need on mõned lihtsad nipid, mis ei too endaga kaasa kulutusi, kuid õigesti rakendades aitavad potentsiaalses ostuhuvilise tekitada kodutunnet.

Maakleril võiks olla põhiteadmised ka sisekujundusest, et vajadusel ostjatele head nõu anda.

Oskuslik kinnisvaramaakler teab, kuidas teha reklaami õigele sihtgrupile ning seeläbi leida inimene, kellele Sinu kodu võiks sobida. Ka oskab maakler anda nõu kinnisvaraalaste investeeringute osas.

Väga oluline on, et maakler teeks oma tööd täiskohaga, mitte lisategevuse või hobina. Vaid sellisel juhul on maakleri fookus õiges kohas ning saavutatakse parim võimali tulemus.

Heal maakleril on kliendiportfell, kellega hoitakse aktiivselt ühendust ning tehakse suunatud pakkumisi kohe, kui mõni uus objekt on müüki tulnud.

Hea maakler teeb Sinu kodust ilusad pildid ja koostab atraktiivse ning põhjaliku müügikuulutuse. Ta reklaamib Sinu kinnisvara hästi ning piisavalt palju, et tekitada ostuhuvilistes võimalikult suur huvi.

Kui tehing on tehtud, ei unusta hea maakler helistada või kirjutada, et veenduda, kas jäite tehtud töö ja tehinguga rahule. Sellisel tasandil hoolimine on suurepärane märk sellest, et  Sinu maakler teeb alati ja kõik selleks, et oleksid rahul tema tööga ja valmis tegema ka tulevikus koostööd.

Omadused mis on heal maakleril:

  • aus ja usaldusväärne
  • ennast kehtestav
  • suurepärane läbirääkija
  • kättesaadav nii e-maili kui ka telefoni teel
  • hea suhtleja
  • sõbralik
  • viisakas
  • analüütiline
  • vaatamata asjaoludele suudab alati säilitada huumorimeele

Kõige sagedasem halb omadus, mis maakleritel esineb, on passiivsus.

Kinnisvaramaakler on vastutav selle eest, et iga potentsiaalne koduostja saaks esimesel võimalusel Sinu koduga tutvuda. Kui ta mingil põhjusel ei saa seda lähemate päevade jooksul korraldada, siis tuleb tal leida asendaja, kes huvilisele tulevast kodu tutvustab.

Objekti tutvustades on maakleri kohus vastata ostja küsimustele ja juhtida läbirääkimiste protsessi, mitte olla passiivne pealtkuulaja. Müüdava objektiga peab maakler väga hästi kursis olema. Vahel tuleb ette küsimusi, millele vastust ei tea. Hea maakler hangib vajadusel lisainfot omanikult, ühistult, majahaldurilt ning vastab ka esmakohtumisel vastuseta jäänud küsimustele.

Hea maakler annab kliendile pidevalt tagasisidet, isegi siis, kui ei ole olnud reaalseid ostuhuvilisi. See näitab seda, et ta tegeleb Sinu kinnisvaraga aktiivselt ja on alati Sinu jaoks olemas. Kui Sinu kinnisvaramaakler on nõus iga Sinu seisukohaga, siis see võib olla märk sellest, et maakleri eesmärk on Sulle iga hinna eest meeldida, kuid seetõttu ei pruugi ta anda objektiivset infot. Mõistlik on palgata keegi, kes teeb oma tööd pühendunult, annab Sulle objektiivset turuinfot ja esindab Sinu huve kinnisvaraturul.

„Kaunis kodu“ tiitel viib kinnisvara müügilettidele

Postitaja: Raul Reino @ 27.03.2012 08:37; kategooriad: Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eestimaal korraldatakse päris mitmeid „Kaunis kodu“ tüüpi konkursse. Initsiatiivi hoiavad enda käes üleriigilise levikuga sisustusajakirjad, aga ka kohalikud omavalitsused tahavad väärtustada kohalike koduomanike pingutusi ning annavad välja uhkeid tiitleid ja preemiaid. Traditsioon on nüüdseks juba päris pikk ja seepärast on auhinnatud või siis vähemalt vastavate konkurside nominentide hulgas olnud kaunite kodude nimekiri muljetavaldav.

Kinnisvaraportaalides kuulutusi jälgides tekib aga sageli tunne, et tarvitseb vaid mõnel kaunil kodul tulla konkursil 3 hulka, kui juba võibki ta leida müügipakkumiste hulgast. Ei ole olnud viimastel aastatel mõnda kuud, kus kinnisvaraportaalides poleks pakkumiste seas rippunud „Kaunis kodu“ sildiga korter või maja. Tiitli saamine on justkui halb enne või siis signaal selleks, et on aeg hakata müügiga tegelema. Samas on auhinnatud kodude nimekiri pikk ja seega pole see muidugi mingi ime, et inimeste elukäigud teevad vahel keerdkäike ning tekib tahtmine keskkonda vahetada. Teinekord tekib aga mulje, et mõni kodu on osalenud vastaval konkursil küll ainult selleks, et saada juurde tiitel, et mõni aeg hiljem kasseerida see sisse keskmisest kõrgema müügihinna näol. Tiitlid mõjuvad ostjate psühholoogiale hästi ja on teatud ostuhuvilise puhul selleks otsustavaks teguriks, miks osta see, aga mitte mõni teine korter. Paljud ostjad vajavad ja ootavad kinnitusi ning kolmanda ja sõltumatu osapoole positiivne hinnang näiteks stiilsele sisekujundusele sobiks selleks ideaalselt. Sõnapaar „Kaunis kodu“ on justkui kvaliteedimärk, mida nupukad kinnisvara omanikud ja kinnisvaramaaklerid on varmad kasutama ning mille särast tingitud sööda ostjad küllalt lihtsalt alla neelavad. Antud müügislogan on nii meelitav, et veidi kummalisel kombel kipuvad seda kasutama ka need kodud, kes tiitlitega pärjatud ei saanud, vaid lihtsalt osalesid konkursil. Seepärast on „Kaunis kodu“ kui atraktiivne hüüdlause reklaamides veidi ära lörtsitud, kuid usutatavasti mõjub siiski paljudele ostuhuviliste jätkuvalt sama mesiselt nagu Justin Bieber teismelistele tütarlastele.

Suvilaturg elab jätkuvalt

Postitaja: Raul Reino @ 16.11.2010 11:35; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kuuldused suvilaturu varjusurmast seoses talve saabumisega on tugevasti liialdatud. Domuse maaklerid on täheldanud, et nõudlus suvilate vastu on püsinud suvega enam-vähem võrreldaval tasemel, jäädes siiski alla varakevadisele traditsioonilisele aktiivsusele. Kuna ei ole tulnud ka lund, siis on objektidega tutvumine olnud mugav ja huvilised on seda ka ära kasutanud. Põhiline nõudluse hinnaklass Harjumaal jaguneb kaheks, millest üks osa on suurusjärgus 400 – 500 000 kr ja teine osa 900 000 – 1 000 000 kr. Odavamas hinnaklassis ostetakse suvilat kas krundi pärast või siis lihtsalt klassikalise suvekodu sihtotstarbega. Tegemist on reeglina tugevat remonti vajavate hoonetega, mis on soojustamata ning mille interjööri iseloomustab 70-ndate ja 80-ndate viimistlusmaterjalide kasutamine. Kallimas hinnaklassis on hooned, mis on soojustatud ja sobivad seetõttu ka aastaringseks elamiseks. Tänasel ajahetkel ostetaksegi neid eelkõige seepärast, et sinna pigem alaline kodu kui suvituskoht luua. Interjöör nendes majades on juba oluliselt kaasaegsem ja vaheldusrikkam, kus ei domineeri puidust laudis keskse siseviimistluselemendina. Ja nagu iga teisegi kinnisvara puhul on suvilate hinna osas peamine argument asukoht, mille juures väärtustatakse üha enam privaatset kinnistut, mitte aga suure “kooperatiivi” keskel elamist.

Toome ära valiku suvilatehingutest, mida meie maaklerid on hilissügisel vahendanud:

Asukoht: Viimsi vald, Harjumaa
Krunt: 930 m2
Üldpind: 51 m2
Korruselisus: 1
Hoone materjal: kivimaja
Seisukord: vajab kap.remonti
Hind: 480 000 kr

Asukoht: Keila vald, Harjumaa
Krunt: 1040 m2
Üldpind: 51 m2
Korruselisus: 2
Hoone materjal: puit ja kivi
Seisukord: rahuldav
Hind: 400 000 kr

Asukoht: Laulasmaa, Harjumaa
Krunt: 849 m2
Üldpind: 73 m2
Korruselisus: 1
Hoone materjal: kivi
Seisukord: hea
Hind: 1 000 000 kr