Plussenergia maja- kuidas see töötab?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 07.08.2017 10:41; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

põllküla2 Üha enam globaliseeruvas tarbimisühiskonnas, mille tagajärjeks kliima soojenemine, jäämägede sulamine ja liikide kadumine, on üks mees, kes otsustas kolida linnast maale ning ajada oma asja just seal. Jüri Nuust on Fasteco juhatuse liige ning võtnud oma südameasjaks pakkuda inimestele taskukohaseid valmislahendusega energiasäästlikke elamuid, mis kerkivad kõigest kolme kuuga! Kusjuures, kõigil on võimalik oma uue kodu osas kaasa rääkida – maja valmib justkui rätsepatööna!

Praegu on müügis unikaalne Fasteco näidismaja Keila vallas Põllkülas – Paldiskist ja Keilast vastavalt 9- ja 15-kilomeetri kaugusel. Majal on plussenergiamärgis, mis tähendab, et arvutuste kohaselt toodab maja rohkem energiat, kui tarbib! Tallinnast jääb maja 45-kilomeetri kaugusele. Läheduses on maalilised rannad ja mereäärsed paigad, kalastusvõimalused ning Niitvälja golfikeskus, rääkimata seene- ja marjametsadest. Põhjalikult läbimõeldud ja hoolikalt projekteeritud ning armastusega sisustatud maja mahutab endas kõik, mis eramajas peaks olema – 3 magamistuba, elutoa-söögitoa, köögi, vannitoa, sauna ja isegi külaliste tualeti ning suure esiku peegelliugustega garderoobikapiga. Lähemalt saad majaga tutvuda siin: http://www.domuskinnisvara.ee/483788.

Võta maakleriga ühendust ja tule vaata tulevikumaja oma silmaga üle!

 

 

põllküla5  põllküla3  põllküla6  põllküla

 

 

Jüri, oled nüüd mõned aastad Fasteco juhatuses olnud. Aga kuidas üldse see mõte inimestele energiasäästlikke valmislahendusega elamuid pakkuda tuli? Ehk kuidas sai Fasteco alguse?

Majaehitus on aega- ja ressurssenõudev pikk protsess ja väljakutseks sai seda aega minimaliseerida. Lisaks on tänapäeval palju juttu rohelisest mõtteviisist ja energia säästmisest, samas on tegelikkuses turul sellistele kriteeriumidele vastavaid maju üsna vähevõitu. Sellest me idee alguse saigi. Nii lõime kolm aastat tagasi Eesti kapitalil põhineva ettevõtte, mille eesmärgiks on luua energiasäästlikke majalahendusi, mis oleksid kiiresti paigaldatavad, ökonoomsed ja ökoloogilised.

Kuidas Sulle tundub, kas Eesti ühiskond on Fasteco pakutava hästi vastu võtnud? Milline on tulevikusuund? Kas liigutakse energiasäästliku tuleviku poole või pigem mitte?

Tänini on levinud arusaam, et plussenergia maja on luksus ja kättesaadav ainult rikastele – meie oleme veendunud, et see ei pea tingimata nii olema. Erinevate majatehaste ning ehitajate reklaamid räägivad kõik üht ja sama juttu: ”Meie majad on energiasäästlikud ja kaasaaegsed jne”, kuid enamasti on sellise informatsiooni väärtus küsitav – nimelt A-energiaklassi maju leidub kahjuks väga vähe.

Meie majade hinnaefektiivsus tuleb optimeeritud materjali kulust ja hoone komplekteerimise kiirusest (tööjõu kulu vähendamisest). See on saavutatav põhjaliku eeltööga planeerimises ja projekteerimises ning täpsete ehitusjuhendite koostamisega ehitajatele, mis on suur töö. Kahjuks ei ole meil tänasel päeval energiasäästlike majade tootmine ja müük riigi poolt veel toetatud. Räägitakse küll kohustuslikest energiamärgistest tulevikus aga nn kommi piitsa kõrvale ei pakuta.

Millised on Fasteco tulevikuplaanid?

Oleme äärmiselt ambitsioonikad ja soovime olla teatud mõttes teerajajad energiatõhusate majade tootmises. Oleme suutelised pakkuma era- ja paarismaju, rida- ja korterelamuid, koole ja vanadekodusid, teenindus- ja abihooneid jne.

Tänaseks on meil laual ka juba uued väljakutsed, näiteks on töös nn off-grid hoone prototüüp. See tähendab täiesti iseseisvat hoonet koos puhta vee ja reovee paakidega; autonoomse gaasiküttesüsteemi ja päikesepaneelide ning gaasigeneraatoriga, mis varustab vajamineva elektriga talvisel päiksevaesel ajal.

Ühe põneva projektina võib veel tuua, et koostöös Bologna ülikooliga oleme välja töötamas maavärinakindlat majalahendust.

Rääkides nüüd konkreetselt Põllküla majast, siis miks just Põllküla? Miks see kinnistu? Kui rääkisin oma kolleegidele antud majast, siis küsisid paljud – „No miks nad nii kaugele ehitasid?“.

Eesti on küll maailma mõistes justkui väike konnatiik, kuid Harjumaa inimeste mõistes on ju okei osta maja kuni 40 kilomeetri kaugusele Tallinnast, eelistatult siiski lähemal. Põllküla jääb Eesti inimesele justkui 5 kilomeetrit liiga kaugele? 

Põllkülas võlus kohe esimesel silmapilgul endise mõisapargi lopsakas rohelus ja rõkkav linnulaul ning otsus oligi tehtud. Otse maja nurgal kasvab ürgne kastan, mille kevadisi õieküünlaid saab lausa aknast puudutada. Vahetult krundi taga on kaitseala, mis tagab eheda looduse säilimise – pole karta, et sinna midagi ehitatakse. Teelt vaadates jääb maja metsatuka varju, samas on Paldiski maanteeni autoga ainult paar minutit.

Ja tegelikult pole seal autot vajagi, sest raudteeni on jalgrattaga 5, jalgsi 10 minutit ja linna pääseb uute mugavate rongidega – võttes 45-ks minutiks aja maha võib mõlgutada omi mõtteid või hoopis lugeda. Kõik pereliikmed saavad liikuda eraldi ega ole autojuhist sõltuvad, rääkimata liiklusummikutest – nagu tramm linnas. Pigem on see teadmatus, mis Põllküla näiliselt kaugeks teeb, mitte 5 lisakilomeetrit.

Mis teeb Põllküla maja eriliseks?

Eriliseks teeb see, et tegu on plussenergia majaga, mida Eestis tänini palju pole, kuigi sellest palju räägitakse. Maja on ilmakaarte suhtes arukalt projekteeritud: päikeselisel lõuna-lääne suunal asuvad suur terrass ja privaatne tagaaed. Ja loomulikult on meil parima U-arvuga (ehk soojusjuhtivusega) uksed, aknad ja seinad. Hinnas sisalduvad kõik küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi, kanal ja elekter, ei ole varjatud lisakulusid.

Räägi veidi lähemalt, mis on üldse plussenergia maja? Mis on sellise maja toimimise põhimõte?

Plussenergiamaja tähendab seda, et aasta lõikes toodab see taastuvenergiat (päikesepaneelid, tuulegeneraator, kamin, ahi) rohkem, kui ära kulutab. Ehk aasta jooksul on võimalik oma majaga natuke raha juurde teenida ja kuluna on ainult prügiarve. See asetab muidugi kõrgendatud nõuded krundile ja maja asukohale. Näiteks päikesepaneelide korral peaks päike maja katusele maksimaalselt peale paistma.

Kui palju on siis ikkagi kulud ja tulud sellise maja puhul?

Täpsema tulude ja kulude bilansi saame kokku lüüa septembris, kui majale paigaldatud päikesepaneelid on aasta töötanud. Maja tulud ja kulud sõltuvad suurel määral inimeste harjumustest – kui tihti käiakse saunas, duši all, kasutatakse söögitegemiseks pliiti ja ahju ning loomulikult on väga tähtsaks teguriks ilm. Tänaseks oleme palju analüüsinud maja sõlmi ja kasutatud tehnoloogiat, ning seetõttu oleme teinud hulgaliselt muudatusi järgmistes mudelites, mis parandavad oluliselt majade efektiivsust.

Arvestades Eestimaa heitlikku ilma ja vähest päikest – kas päikesepaneelid ikka tasuvad ennast ära? Kui suure tõenäosusega maja omadega plussi jääb?

Päikesepaneelide tasuvuseks arvestatakse keskeltläbi 10 aastat. Selle aja jooksul näeme ilmselt igasugust ilma ja seetõttu just selliseks tasuvusaeg peaks kujunema. Seetõttu olen veendunud, et ka plussenergia majad jäävad selles ajavahemikus plussi. Arvestades seda, et muude energiakandjate hinnad tõenäoliselt selles ajavahemikus tõusevad, on kasu veelgi suurem.

Ainult 80,3 ruutmeetrit? Kas see liiga vähe ei ole?

Fasteco majades on iga ruutmeeter läbi mõeldud, sest see on kulu nii ehitamisel kui ka edaspidi selle elanikele. Väiksemal majal ei ole ainult ostuhind väiksem, vaid ka hilisemad kulutused kindlustusele, küttele, pangalaenule jne. Samuti kulub vähem aega ja energiat hooldusele ja koristamisele. Kogu maailmas on kasvav trend järjest väiksemate eluruumide suunas, sest inimesed on hakanud taipama, et tarbetult suured elamispinnad tähendavad lisakulusid nii rahalises kui ajalises mõttes. Luksuslikud suured lossid-mõisad ja 3-kordsed eramud on pigem minevik. Inimesed liiguvad rohkem väljas ja kodus peab kõik olema funktsionaalne, mitte suur. Vähem ruumi, vähem asju – aega jääb rohkem üle ja elu on lihtsam. Põllküla majas on lisaks avatud köögiga elutoale kolm privaatset tuba ehk eraldi magamistuba vanematele ja kahele lapsele. Samas on muide viimase aja uuringutega täheldatud, et kui lapsed (samasoolised) jagavad kasvades tuba, siis on nende nn küünarnukitunne tugevam ehk lastest saavad väga head sõbrad kogu eluks.

Kui ma tahan teilt maja tellida – kuidas see käib?

Maja tellimine käib lihtsalt. Kodulehel tuleb minna infopäringu lehele ja sealt on võimalik saata nii esmane infopäring kui ka avada täpsem hinnapäringu link. Samuti võib ka helistada või saata e-mail kodulehel olevatele kontaktidele. Soovi korral saab külastada ka meie näidismaja. Edasi selgitame välja tellija vajadused, kas on olemas krunt, detailplaneering jne. Kõiki vajaminevaid tegevusi saame aidata kliendil läbi viia. Tasub tähele panna, et kõikide mudelite põhipakettide hinnad on meil kodulehel olemas.

Tänan Sind, Jüri! Edu rohelise mõtteviisi edendamisel ning kaunist suve jätku!

Tutvu lähemalt Fasteco pakutavaga lehel www.fasteco.ee!

elo

 

ELO VÕHANDU

maakler

Uued ridakorterid Südanõmmel

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 27.03.2017 12:51; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pressiteated
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

sudanommeDomus Kinnisvara alustas uute elamispindade müüki Nõmme roheluses.

Arhitektid Indrek Saarepera ja Jaak Huimerind on projekteerinud eramajade piirkonda kaunilt harmoneeruva ridamaja-stiilis korterelamu. Erinevate ruumilahendustega nii ühe- kui ka kahetasapinnalised korterid on avarad ning päikeseküllased. Majas on 16 läbi maja planeeringuga 3-4-toalist kodu suurustega vahemikus 66-116 m2.
Aiaga piiratud, 4731m2-l kinnistul on Igavere Puukooli poolt kaunilt haljastatud hooviala.

Südanõmme uusarendus on hea võimalus soetada omale eramaja ja ridaelamu kombineeritud võimalustega uus kodu. Sihi, Valdeku, Ravila ja Seene tänava vahel paiknevast Südanõmmest on Nõmme keskusesse 6 minuti jalutuskäigu tee. Kõrged Nõmme männid varjavad keskuse melu ja sagina ning pakuvad privaatset ja turvalist keskkonda.

Antud piirkond on läbi aegade olnud Nõmme südameks. Siin on asunud kirik, linnavalitsus, muuseum, politseijaoskond, kontorid, turg, kinod, pangad, koolid, polikliinik, kauplused, postkontorid, Nõmmele suurlinna mõõtu andvad Kahro majad ning praegune kaasaegne Nõmme Maja. Tänasel päeval on see ideaalne kodukoht, kus tänu hästi läbimõeldud planeeringule saab nautida nii hommiku- kui õhtupäikest, suurel terrassil mõnusalt sõprade või perega aega veeta ning lähedal asuvatel terviseradadel jalutada.
Täpsema info saamiseks tutvu kodulehega www.sudanomme.ee.

Kas uus või vana korter?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 09.03.2017 12:41; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

bhf_2271Kui sa oled koduotsingul, siis vaatad läbi kõik portaalid, leheküljed, foorumid. Pakkumisi on palju, aga ikkagi kerkib üles küsimus: kas osta uus või vana? Ilmselt on selle dilemma ees seisnud nii mõnigi ostja. Vaatame sellele küsimusele puht matemaatiliselt otsa.

 

 

Toome näite Lasnamäelt

Kui osta korter Ümera tänava vanemasse majja, kus 2016.aastal oli  3-toaliste korterite keskmine müügihind 73 500, tuleks laenumakse kuus 246 €  kuus . Arvutused on tehtud tingimustel: omafinatseering 20%, laenu intress 2,3%, laenuperiood 30 aastat.  Uues korterelamus Ümera 28 on 3-toalise korteri hinnaks 95000 eurot. Samadel laenutingimustel tuleb laenumakse kuutasuks 317 eurot ehk  71 eurot rohkem kui vana korteri puhul.

Teise võrdlustehte teeme korteri kulude osa, sest see lisandub igakuisele laenumaksele ning peame sellega arvestama. Võtame vaatluse alla samad objektid.

Uue 3-toalise korteri kulud aastas on Ümera 28 majas 1085€ , mis on oluliselt väiksem kui vanades majades. Kokkuhoid kommunaalkuludelt on aastas ligi 350EUR ehk vanas majas maksad igakuiselt 29EUR rohkem. Keskmiseks laenuperioodi pikkuseks on 30 aastat. Seega võime öelda, et kokku tuleb vanema korteri eest maksta koos kommunaalidega selle aja jooksul 204 900 (korteri ostuhind+laenuintress+kommunaalkulud) eurot.  Uues majas on selleks summaks 241 520 eurot ehk 30 aasta jooksul on kogukulu 36 620 eurot suurem.

Ostes aga uue korteri saate 21 500 (95 000-73 500) eurot kallima vara omanikuks. Kui puht matemaatiliselt võtta, siis on 30 aasta jooksul igakuine kulu 42 eurot kuus suurem, aga elate oluliselt paremates tingimustes:

  • Parem heliisolatsioon- ei kuule naaberkorterite tegemise, ega tänavamüra, kuna on kolme klaasiga pakettaknad
  • Puhtam õhk- sissetulev õhk läbib ventilatsiooniseadme filtrite süsteemi
  • Maja väiksem remondi vajadus
  • Kaasaegsed kommunikatsioonid
  • Kvaliteetsed viimistlusmaterjalid- naturaalne parkett, spoonitud siseuksed, kolmekordsed aknad
  • Paremad parkimislahendused- majal on parkimiskohti rohkem võrreldes vanemate majadega
  • Paremad naabrid- uut korterit ei osta eluheidikud

Kas 42 eurot on selle eest palju või vähe maksta, on igaühel otsustada. Arvutused ja kasutatud lähteandmed on antud ajahetkel ja ei arvesta tulevikus toimuvaid muudatusi.

neeme

NEEME LIIVA

maakler

Veskimöldre kõrvale rajatakse uus elurajoon

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 27.02.2017 12:20; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pressiteated
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Parginõmme 1801 (4)

Domus Kinnisvara alustab Tallinna linnapiiril uue elurajooni esimese etapi müügiga. Saue valda Nõmme ja Laagri piirile kerkib uus terviklik elurajoon Parginõmme allee, kuhu ehitatakse kodud 39 perekonnale.

 

Ühinemiste tulemusena on Tallinna külje all, Saue vallast, saamas suuruselt kuues omavalitsus Eestis, mis areneb väga kiiresti. Piirkonnast on juba kujunenud Eesti üks suuremaid elamuarenduspiirkondi, kus ehitustegevus käib mitmes väga tuntud elamurajoonis. Hea ligipääsetavus, järjest paranevad ühendusteed Tallinna südalinnaga, Harku terviseradade lähedus koos Laagris asuvate uute spordirajatiste, lasteaedade ja kooliga on muutnud piirkonna hinnatud kodupaigaks juba täna paljudele peredele.

Parginõmme allee loomisel on kasutatud vaid oma ala parimate spetsialistide abi. Kogu piirkonna kontseptsiooni on loonud Eesti üks suurimaid kinnisvarafirmasid, Domus Kinnisvara, mis vastutab ühtlasi ka müügi- ja turundustegevuse eest. Ridaelamud, paarismajad ning eramud on ühtse välisilmega, et luua omanäoline elurajoon. Rõhku on pandud läbimõeldud maastikukujundusele, kust ei puudu ka oma jalutuspark ja sportimisvõimalused. Rida- ja paarismajade arhitektuur ja põhjamaisesse kliimasse loodud funktsionaalne ja energiatõhus kivimaja kontseptsioon töötati välja Jämera ja Domus Kinnisvara koostöös ning põhineb Aeroci tehnilistel lahendustel. Jämera on Soome vanim ja enim müüdud kivimajade kaubamärk alates aastast 1974.

Elurajooni ehituse esimeses etapis alustatakse kruntide müügiga.

Täpsem info www.parginomme.ee

Turg tegi 10-miljonilise “allakäigu”

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 26.01.2017 11:37; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Turuanalüüs
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

9267333279_35e125fbe9_zDomus Kinnisvara Kuressaare maakler Jüri Aljas rääkis ajalehele Saarte Hääl 2016.aasta Saare maakonna kinnisvaraturul toimunust.

Domus Kinnisvarale oli 2016 hea aasta, tunnistas maakler Jüri Aljas. Ta tõdes, et õnnelikke kliente oli palju ja ka ettevõtte eesmärgid said saavutatud. Aljas on seda meelt, et rahuliku kasvu aega võib heaks nimetada. “Kes sõjas käinud on, küll see rahuaega hinnata oskab,” arvas ta. “Pangad andsid rahvale laenu, sukasäärest võeti sääste ja talendid tassisid välismaalt raha koju.”
Mullustest tehingutest kõneldes rääkis Aljas, et Kuressaare kortereid osteti-müüdi 10% rohkem ja korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis 11%. Maakler tõi välja, et juba 2015. aasta lõpust on müügis olevate korterite arv järjest kahanenud, aga keskmine hind tõusnud. “Keskmise hinna tõusu tingib uute müüki tulnud korterite kõrgem hind,” selgitas ta. Majadega tehti Kuressaares aga 23% rohkem tehinguid ja ka nende keskmised tehinguhinnad tõusid. Kõik see näitab Aljase sõnul, et “Saaremaa majanduse vererõhk on normis ja kõht käib läbi”.

Lahates mulluse kinnisvara-aasta eripärasid, tõi Jüri Aljas välja, et linnas oli palju tehinguid väikeste, kuni 30 m2 korteritega. “Põhjuseks on suhteliselt madalate palkadega Kuressaare tööturg, mis küll tolmuimejana inimesi küladest linna imeb, aga suuremate korterite ostmiseks palka maksta ei jaksa,” ütles ta. Ära tasub märkida ka tõsiasja, et kolmetoaliste korterite nõudlus ja keskmine ruutmeetrihind on tõusnud. Samas on päris suurte korterite ja ridaelamute nõudlus ning tehingute arv järsult, lausa 24% langenud. “See näitab, et lastega pered, kellel on tõepoolest suurt pinda vaja, kaaluvad pigem uue ja kaasaegse maja ehitamist linna lähiümbrusesse,” põhjendas Aljas. “Tendentsi kinnitab ka tõsiasi, et enamik maakonna hoonestamata kinnistute tehinguid tehti Kuressaare linna ja selle lähiümbruse, Lääne-Saare või Pihtla valla kruntidega.” Kuigi lõviosa mullustest tehingutest toimus korrusmajade tüüpkorterite järelturul, leidus ostjaid ka korteritele, mille ruutmeetri hind oli 1300 eurot ja enamgi. “Selles turusegmendis leiavadki kiiremini ostja hästi renoveeritud korterid nii-öelda iseloomuga vanalinnamajades,” nentis maakler.

Ostjate seas andis mullu ja annab ka nüüd ikka tooni lastega kolmekümnendates aastates pere, kes endale kodu ostab. “Need on maakleritöö ilusaimad hetked, kui saab oma kodu nimel tööd rabanud noortele inimestele võtmed ulatada,” tunnistas Jüri Aljas. Lisaks välismaal jalad alla saanud inimestele jõuab koju tagasi ka eakamat rahvast, lisas maakler. “Väiksem korter üksi jäänud inimesele või maamaja Saaremaa juurtega pensionieelikutest paarile, kes pealinna korteri müüvad või lastele kasutada jätavad – sellised tehinguid on ka tihti.”

Investeeringuna ostetakse Saaremaal kinnisvara vähe. Raha otsib teed suurematesse keskustesse, kus tagasiteenimise lootus on suurem, märkis Aljas. Palju oli 2016. aastal kortereid ja maju, mida müüsid pärijad. Samas anti päranduseks saadud põllumaa pigem rendile. “Mitmed suuremasse korterisse kolijad eelistasid osta selle laenuga, väiksem jäi lisatagatiseks ja anti üürile, sest üüriturg Kuressaares oli möödunud aastal jätkuvalt kuum.”

Üheks turumootoriks on Jüri Aljase kinnitusel ka väikeettevõtjatest ehitajad, kes ostsid eelmisel aastal kapitaalremonti vajavaid kortereid, tegid need korda ja müüsid edasi. Korterite olulist hinnatõusu 2017. aastal Domus Kinnisvara maakler ei usu. “Läinud aastal mõningane hinnatõus juba oli ja maakonna majanduse seis, inimeste ostujõu ja rände näitajad lihtsalt ei luba suuremat tõusu prognoosida,” selgitas ta. Majadele pakub ta umbes 5% keskmise hinna tõusu, mõnevõrra võib suureneda üle 100 000-euroste elamutega tehtud tehingute arv ning müüki tulevate majade arv tõuseb. Kruntide tehingumahud ja hinnad, äri- ja tootmispindade hinnad ja ka üürimäärad jäävad Aljase hinnangul aga 2016. aasta tasemele.

Täispikka artiklit loe SIIT

Jyri-Aljas_väike

JÜRI ALJAS

maakler

Masu tuli saarde joostes, minema roomab senimaani

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 24.01.2017 09:42; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara Kuressaare maakler Jüri Aljas jagas  20.jaanuaril ilmunud ajalehes Saarte Hääl oma mõtteid.

Saaremaa korterite hinnad hakkasid Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase andmeil mandriga võrreldes langema umbes pooleaastase nihkega. Veel sama aastanumbri sees ilmnesid esimesed märgid turu jahtumisest ja põhi oli käes 2009. aastal.
“Masu tuli joostes, aga minema hakkas ta roomates ja tundub, et väinatammini pole masu veel jõudnud,” tunnistas maakler. Ta nentis, et kui Tallinnas võtsid hinnad kursi ülespoole juba 2009. aasta lõpus, siis Saaremaa hinnagraafik tegi kerge tõusujõnksu alles 2011. aasta teises pooles ja hoiab rohkem maadligi tänaseni.
Erinevad maaklerid on väitnud, et Eestis on korterite hinnad praegu isegi kõrgemad kui buumiaastatel. Saaremaa kohta see väide aga ei käi. Aljas kinnitas, et Tallinnas ongi korterite hinnad praeguseks keskmiselt buumiaegsel tasemel tagasi, mõni protsent üles- või allapoole sõltuvalt korteri suurusest. “Saaremaa kohta see väide ei kehti. Kuressaare korterite keskmine hind on täna 22% madalam kui kümme aastat tagasi 2007. aastal.”

Kerge tõus 2011. aastal

Maa-ameti tehingute statistika järgi oli 2007. aastal Kuressaares kahetoalise korteri ruutmeetri keskmine hind Jüri Aljase andmetel 987 eurot ehk umbes 45 m2 korteri eest maksti keskmiselt 45 000 eurot. Tolleaegsed müügikuulutused paigutavad sarnase korteri keskmise pakkumishinna 55 000 euro kanti ehk üle 1200 €/m2. Müüdud kolmetoaliste, umbes 60 m2 korterite keskmine hind oli siis 1004 €/m2 ja seega oli keskmine sellise korteri hind üle 60 000 euro. Vastavad pakkumishinnad kuulutuste järgi olid üle 70 000 euro korteri eest.
Praegu on Kuressaare 45 m2 korteri keskmine ruutmeetri hind 790 €/m2 ehk täiesti tavaline, pigem vanemas majas asuv kahetoaline korter maksab umbes 35 000 eurot. Keskmine kolmetoaline maksab samal ajal aga 44 000 eurot ja ruutmeetri hind on siis samuti vastavalt madalam, 732 €/m2. “2007. aastaga võrreldes on korterite hinnad praegu 20% madalamad,” nentis Aljas. Samas möönis ta, et pakkumishindade ja tegelike müügihindade suhe on kümne aasta lõikes samaks jäänud. “Müüja küsib korteri eest turuhinnast ikka 20% kõrgemat hinda,” märkis ta.
Statistika toob Jüri Aljase sõnul välja ka ühe selge buumiaegse kinnisvaraturu haigussümptomi. Nimelt oli siis kolmetoalise korteri ruutmeetri hind kõrgem kui kahetoalisel. “Nüüdseks on turuloogika jälle paika loksunud – mida väiksem korter, seda kõrgem on ruutmeetri hind,” tähendas ta.
Aljas lähtub mõttest, et õige aeg õnnelikuks eluks ongi täna – kinnisvaraturu seisu ei tohi enda jaoks takistuseks mõelda. “Hindade tõusu või langust oodatud aastad on tavainimese jaoks kaotatud aeg,” nentis maakler.
Kui noorele perele on vaja oma kodu ja jõud vähegi peale hakkab, tuleb see osta või ehitada, leidis ta. “Suurde majja või korterisse üksi jäänud eakal inimesel on mõistlik see müüa ja väiksemal pinnal vähemate muredega edasi elada,” sõnas Jüri Aljas.

Täispikka artiklit loe SIIT

Jyri-Aljas_väike

JÜRI ALJAS

Saaemaa kontori maakler

Härra Vihterpalu

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 28.12.2016 12:02; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

img_4467Oli aasta 1999. Soomest pärit Timo Lemberg oli sobiva kinnistu otsingul, et alustada Eestis majutus- ja konverentsiteenuste äriga. Tal oli silme ees romantiline maakoht suure majaga, aia ja kõrvalhoonetega, kuhu rajada hotell ja kõik sinna juurde vajalik…
Timo ei teadnud, et nn vanad maakohad on Eestis üsna väikesed, et isegi laut või rehetuba võis elamuga sama katuse all olla ja esimese Eesti õitseaja esimesel kümnendikul rohkelt ehitatud verandadega tüüpelamud ei sobi samuti mitte… liiga väikesed kõik! Kiirelt jõudis ta arusaamisele, et ainukesed sobivad ehitised on vanad mõisahooned, ning kujundas ümber nii oma nägemuse kui ka tegevuse…

Armastus esimesest silmapilgust

Just nii on ta ise kirjeldanud oma esmakohtumise emotsioone. Tuleb taas tõdeda – armastus on tõepoolest pime… Seistes Vihterpalu vana häärberi ees, haigutas talle vastu vaid kunagise imposantse ilu jäänus – lagunevad varemed, sissekukkunud portikus, ripakil aknad ja risustatud ümbrus. Igalt poolt vaatas vastu hoolimatus ja mahajäetus… Kuid kas oli see valguse ja varju mäng vanadel müüridel, tuule salasosin põlispuudes või vee vulin jões või hoopis kõrgemad jõud, kuid teadmine ning äratundmine tulid üheainsa hetkega – ainult siin ja ainult see! Tookord Timo veel ei aimanud, et just seda äratundmise ootust oli ta hinges kandnud alates lapsepõlvest. Selle allikaks oli kadunud vanaisa südamest tulnud palve, mida Timo oli aastakümneid enese teadmata kaasas kandnud. Otsus oli tehtud, liisk oli langenud – uueks Vihterpalu mõisahärraks sai Timo Lemberg.

Vanaisa palve

Meil kõigil on mõni oluline inimene, kelle mõtteid me jagame ja kelle tegusid hindame. Timol oli selleks inimeseks emapoolne vanaisa, kellega kujunes soe läbisaamine juba poisipõlves – oli kuidagi hea ja soe tunne vanaisa juures läbi astuda, lugusid kuulata ja niisama istuda. Oli ju vanaisa vana sõjamees, kellel oli, mida pajatada, eriti noorele poisile.
Ühesõnaga – vanaisa oli Timo iidol nii lapsepõlves kui ka nooruses, tema tõekspidamised ja vaiksed jutustused kujundasid noore mehe eluhoiakuid ka edaspidi. Kord, Timo noormehe eas, istuti taas mõnusalt koos vanaisa majas, kuid jutt oli tõsisem. Vanaisa rääkis, et on elanud ilusa ja pika elu ning jumal on andnud talle hea tervise, kuid üks suur mure tal siiski on. Mure on ajaga kasvanud – vaevab vaimu ja sööb südant…
Vanaisa oli oma pataljoniga läbi teinud nii talvesõja (november 1939–märts 1940) kui ka jätkusõja (juuni 1941–september 1944) ning tema rühmas oli mitu eestlasest soomepoissi. Eesti mehi hindas ta väga kõrgelt. Timole tundus, et mõnede soomepoistega tekkis vanaisal just see haruldane relvavendlus, mis kestab läbi elu ja mis iial ei unune.
Jätkusõja lõppedes pidi Soome vastavalt Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel sõlmitud rahulepingule loovutama kõik Nõukogude Liidu vastu sõdinud nõukogudemaalt pärit mehed. Nende hulka kuulusid ka vanaisa relvavennad, eestlastest soomepoisid. Kõik toimus kiiresti – käsuliinis ja sõjaaegsetes tingimustes. Üksikasju vanaisa ei täpsustanud, kuid Timo mäletab siiani vanaisa erilise tähendusega lausutud sõnu: „Ja siis viidi nad minema ja ma ei näinud neid iialgi.“
Vanaisa hinge jäi piinama Soome vabaduse eest võidelnud Maarjamaa sõprade ebaõiglane kohtlemine ning ta pani Timole südamele, et kui Timol avaneb kunagi võimalus teha kellelegi head, siis peaks see olema Eesti ja eestlaste heaks – hüvitamaks kasvõi vähesel määral nii sõprade kaotust kui ka omaenda tookordset võimetust asjade käiku muuta. Ehk oli vanaisa soov nii sügavalt südame põhjast Timole antud, et seda kuulsid ka kõrgemad jõud?
Oli kuidas oli, kuid ometi juhtus nii, et Timo edasine elutee kulges ärilises mõttes väga edukalt. Aastal 1999, vaadates tõtt vanade Vihterpalu varemetega, teadis ta hetkega, mida teha.

Üks asi viis teiseni

Kuigi algne plaan oli taastada vaid häärber ja seda ümbritsev mõisapark, kujunes töö palju mahukamaks ning aega ja vahendeid neelavaks. Peagi õnnestus omandada ka häärberi juurde kuulunud meierei, millest sai uue mõisahärra eramu, võsastunud pargist kaevati välja endise tiibhoone vundament, millele projekteeriti külalistemaja, ehitati kõrgtehnoloogiaga varustatud koolitusmaja ja osteti juurde maad. Ehitus- ja taastamistööd kestsid viis aastat. Lõpuks, 1. juunil 2005, toimus pidulik avamine, kus osalesid ka president Lennart Meri ja Soome suursaadik Eestis Jaakko Blomberg. Muuseas, mõisahotelli häärberis on olemas ka Lennart Meri sviit, vaatega vanale pargile. Elutöö Timo Lemberg on tagasihoidlik Soome mees, kellest on saatuse tahtel saanud ühe huvitava peatüki taastaja Eestimaa ajaloos. Tänu temale on ehedal kujul säilinud suur osa Vihterpalu mõisakompleksist – kõik see, mida oli võimalik taastada, üles ehitada, kujundada, rajada ja säilitada.
img_4449Praegu kuulub Vihterpalu mõisakompleksi endise häärberi varemetest ülesehitatud luksuslik mõisahotell, ajalooliste jooniste järgi täielikult taastatud mõisapark, endisest meiereist ümberehitatud mõishärra eramu, vana tiibhoone vundamendile rajatud külalistemaja, mõisamaadele ehitatud koolituskeskus, konserveeritud kuivatihoone ja autoparkla 50 sõidukile. Mõisa juurde kuulub ka helikopteri maandumisplats – mugavus, millest mõisa esimene omanik, Riia toomhärra Theodor von Ramm, ei osanud undki näha.
Vihterpalu imposantses häärberis on võimalik korraldada erinevaid üritusi ja tähtpäevi – pidulikke vastuvõtte, pulmi, koolitusi ja muid üritusi, ning imetleda vanade hoonete ja kauni ümbruse võlu. Imetledes Vihterpalu mõisaansambli suursugusust ja kunagise arhitektuuri täiuslikkust, peame imetlema ka Timo tohutut initsiatiivi, ettevõtlikkust ja missioonitunnetust, et ta viis lõpule tohutu töö ja täitis vanaisa palve. Vihterpalu mõis – see ongi Timo Lemberg, mees sooja südame ja aadlimehe hingega.

Artikkel ilmus esmakordselt kinnisvaraajakirjas IMMO.

Siiri_Maask_suur

SIIRI MAASK

Tallinna kontori maakler

Kuidas mõjutab ehitise ebaseaduslikkus vara väärtust?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 14.12.2016 09:03; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Seadusandlus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

pexels-photoEhitamine on üks pikaajalisi keskkonnamuutusi tekitav tegevus, mis sageli mõjutab pöördumatult looduskeskkonda ning tehtud vigu on raske või isegi võimatu parandada. Seetõttu on tugeva kontrolli kehtestamine ehituses osalejate üle põhjendatud. Ehitusõiguse olulisim eesmärk on sätestada nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitatavatele isikutele. Kahjuks leidub linnaruumis palju ehitisi, mis on ehitatud õigusvastaselt ehk ebaseaduslikult. Riigikontroll leiab, et kohalikel omavalitsustel (edaspidi KOV) tuleks muuta senist valdavalt leebet ning passiivset suhtumist ebaseaduslikku ehitamisse. Seetõttu tuleks teha kindlaks, kui palju neid ehitisi on ning kas need on elanikele ning kaaskodanikele ohutud. Vajaduse korral tuleks nõuda ebaseaduslike hoonete lammutamist või need pärast nõuetega vastavusse viimist seadustada.

Uue ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise  seaduse (edaspidi EhS) kohaselt tuleb 2020. aasta 1. juuniks kõik ehitisregistri andmed korrastada. Registrisse tuleb kanda kõik seni kandmata hooned ning tuvastama hakatakse neid ajakohaste ortofotode abil, mille alusel kantakse ehitisregistrisse ehitiste ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. Seadustamise juures on oluline, kas ehitis on ehitatud enne 01.01.2003 või enne uue EhS-i jõustumist 01.07.2015. Samuti see, kas ehitis on pooleliolev või valmis ning kas ehitamiseks või kasutamiseks on olemas õiguslik alus, kuid vastavate dokumentide olemasolu kohta on registrikanne tegemata jäetud.

Ehitusloa taotlemine võtab kauem aega

Uue EhS-iga muutusid ka riigilõivud ning menetluse aeg: kui varasemalt kestis ehitusloa taotluse menetlemine 20 päeva, siis nüüdsest pikenes see 10 päeva võrra, 30 päevani. Üldjuhul selle ajaga luba kätte ei saa – näiteks Tartus vaatab ühte projekti läbi kümmekond inimest. Algselt esitatud projekt on üldjuhul alati puudulik ning kõigepealt saabki taotleja projekti kohta märkused ning seejärel sõltub edasine kodanikust endast. Nendel omanikel, kellel on kiire, saavad parandused tehtud mõne päevaga, kuid mõnega võib kontakt kaduda mitmeks kuuks. Juhul kui esimesel korral ei olnud projekt väga-väga puudulik, siis teisel korral läheb KOV-il projekti läbivaatamine kiiremini, sest siis ei vaata projekti uuesti läbi kõik ametnikud, vaid need, kes tegid märkuseid.

Ligi viiekordne riigilõivu tõus

Riigilõivu tasumine ehitusloa eest muutus kulukamaks just elamute puhul. Varasema 32 euro asemel tuleb 1. juulist 2015 tasuda riigilõivu 150 eurot. Mitteelamute puhul oli varem riigilõiv 128 eurot + 0,32 eurot/m2, nüüd on riigilõiv 250 eurot. Elamute puhul tõsteti riigilõive jõudsalt ning mitteelamute puhul langetati. Maaelanikud maksavad selgelt rohkem kui varem ja suured arendajad maksavad oluliselt vähem kui varem. Näiteks kaubanduskeskuse ehitusloa riigilõiv on sarnane taluküüni (suurem kui 60 m2) riigilõivuga.

Üllatavalt palju teadmatust

Omanike hulgas on palju inimesi, kes ei ole kursis, et ehitustegevusega kaasneb ka ehituslubade taotlemine või uue mõistena ehitus- ja kasutusteatiste esitamine. Väga oluline aspekt on ka ajafaktor, kuna ehitama tahetakse hakata kohe, kui idee tekib. Aga kui minna KOV-i luba taotlema või teatist esitama, lükkub ehitustegevus edasi. Tartu linnas tegutsevate varahindajate arvates on vähese teadlikkuse põhjus väheses teavitustöös. Samuti on ebaseadusliku ehitamise põhjus mugavus, sest projektide tegemine ja kooskõlastuste võtmine on aeganõudev ja kulukas. Mõeldakse, et pigem teen vajalikud tööd ära ja kui vaja, siis hakkan seadustama. Klassikaline on ka ise-ehitamine ning selle tulemus võib olla elamiseks ohtlik – kõigel on vara (kinnisvara, ehitise) säilimise ja inimelu kohalt oluline tähendus.

Õigel ajal loa taotlemine on alati odavam kui hiljem omavolilise ehitise seadustamine. Protseduurid on üldjuhul samad – nii seaduslikult ehitades kui ka hiljem ehitist tagantjärele seadustades tuleb tasuda riigilõiv ning koostada ehitusprojekt. Lisaks võib ebaseadusliku ehitamisega kaasneda ehitise auditi vajadus, mis võib kaasa tuua konstruktsioonide avamise. Hiljem hooneid ümber ehitades võib kaasneda ka rahaline trahv. Karistada saab ehitusloakohustuslike ehitiste puhul. Objektide puhul, millel on kohustuslik ehitusteatis, karistust ei ole.

Tagantjärele seadustamine võib kalliks maksma minna 

Rahakulu ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks sõltub väga paljuski konkreetsest hoonest. Omavolilise ehitise teeb kulukamaks ehitusprojekti või vastavalt vajadusele muudatusprojekti koostamine. Kõige suurem kulu omavolilise ehitamise puhul ei pruugi olla ka ehitusprojekt, vaid see, kui omavoliline ehitis tuleb mingil põhjusel ümber ehitada. Sellekohase näite võib tuua Tartus Vanemuise tänaval asuvast hoonest. Majutushoone külaliskortereid kasutatavate inimeste jaoks peatati selles hoones elamine senikauaks, kuni linn väljastab ehitusloa, tehakse nõutavad ümberehitused ning on antud ka kasutusluba. Näiteks oli vaja ehitada nõuetekohaseks trepp ning rajada juurdepääsud evakuatsioonitrepile, samuti tuli rajada tuletõkkeseinu ja -uksi ning ühes välisseinas tuli asendada 18 akent tuletõkkeakendega. Selle juhtumi puhul rakendati sunniraha ja trahvi kokku ca 15 000 eurot. Lisaks tuli hoones pindasid üürivate isikutega üürisuhe peatada ja nii kujunes saamata jäänud tulu suuruseks ca 20 000 eurot. Ümberehitustööde maksumus oli ca 60 000–70 000 eurot. Kokkuvõttes oli selle ehitise ebaseaduslikkuse mõju vara väärtusele ca 100 000 eurot.

Ehitusprojektist mööda ehitamise kohta võib näite tuua Tartust Oa tänavalt. Sisekontrolli käigus tuvastati, et arvestades ehitusprojektis esinenud vigu ja mõnede osakonnasiseste kooskõlastuste puudumist, ei oleks tohtinud ehituslubade väljastamise küsimus linnavalitsuse istungile jõuda. Linnavalitsuse liikmetele edastati aga info, mille kohaselt vastasid ehitusprojektid nõuetele ning vajalikud kooskõlastused olid olemas. Ehitusluba tunnistati kehtetuks ning linnavalitsus tegi ettekirjutuse hoone osaliseks lammutamiseks. Selle ehitise ebaseaduslikkus läks maksma ca 140 000 eurot, mis sisaldas ühe korruse lammutamist, ümberehitustöid, saamata jäänud tulu ning rahalist trahvi.

Ebaseaduslikkus teravamalt luubi all

Oma bakalaureusetöö kirjutamise käigus sain selgust, et üha enam on hakatud ehitiste ebaseaduslikkusele tähelepanu pöörama. Seaduste karmistumine toob tulevikus omanikele kaasa rohkem sanktsioone ning samuti ei finantseeri krediidiasutused ebaseaduslike ehitiste soetamist. Suuremad pangad pööravad rohkemal või vähemal määral objekti seaduslikkusele tähelepanu ning seda eelkõige eesmärgiga teavitada objekti soetajat võimaliku ebaseadusliku ehitise omandamise riskist. Kinnisvara ostjale on kasulik, kui ta palub objekti senisel omanikul puudused enne ostu-müügilepingu sõlmimist kõrvaldada.

Ostu-müügitehingute puhul võib vara turuväärtuse määramiseks vaja minna ka eksperthinnangut. Selle valmimise aeg sõltub objekti ebaseaduslikkusest. Mõne objekti puhul ei võetagi üldse eksperthinnangu tegemist töösse ning teisel juhul oodatakse, kuni dokumentatsioon on korda aetud. Sõltuvalt ebaseaduslikkuse iseloomust on võimalik hinnang koostada eeldusel, et dokumentatsioon on korras. Sellisel juhul kirjutavad pangad lepingusse tähtaja, millal peavad tööd tehtud olema. Näitena võib tuua olukorra, kus vana eterniitkatuse asemele on paigaldatud plekk-katus. Sellisel juhul ei kulu dokumentide kordaajamisele nii palju aega, kui juhtudel, mil ei ole täidetud tuleohutusnõuded ning on vaja näiteks täiendav veetrass välja ehitada. Viimasel juhul võib veetrass tulla mitme kilomeetri kauguselt ning investeeringud olla vägagi suured.

Laenu saamine välistatakse juhul, kui puuduvad ehitus- ja kasutusload, samuti ilma lubadeta tehtud suurte renoveerimis- ja ehitustööde puhul. Samuti välistatakse laenu saamisel objektid, mille ehitusluba ei vasta tegelikule ehitisele ning objektid, millele kasutusloa saamine on ehitise hetkeseisu arvestades ebatõenäoline. Näiteks on hoone rekonstrueeritud ebaseaduslikult või puuduvad olulised kommunikatsioonid. Paljud kohalikud omavalitsused on öelnud, et pangad on praegu ühed suurimad turu korrastajad. Tänu pankadele, kes ehitise dokumentatsiooni korrektsust nõuavad, saavad paljud objektid seadustatud.

Palju erinevaid rikkumisi

Tartus tegutsevate kutseliste varahindajate sõnul on ehitiste puhul erinevaid seadusele mittevastamisi väga palju. Enamlevinud on näiteks:

  • Rekonstrueerimine (katusealuse väljaehitamine, piirdekonstruktsiooni soojustamine, kandekonstruktsiooni lammutamine, rõdude kinniehitamine, kahe korteri kokkuehitamine, planeeringu muutmine).
  • Ehitus- ja kasutusloa puudumine.
  • Projektist mööda ehitamine (üle kinnistu piiri ehitamine või piirile liiga lähedale 
ehitamine).
  • Dokumentatsiooni puudumine.
  • Ehituskeeluvööndisse ehitamine.
  • Tehnosüsteemide muutmine (sauna ehitus korterisse, köögi asemele vannitoa 
ehitus).
  • Pinnaandmete mittevastavus tegelikkusega.
  • Registrist kõrvalhoonete andmete puudumine.

Artikkel põhineb autori Eesti Maaülikoolis kaitstud bakalaureusetööl “Ehitiste ebaseaduslikkuse mõju vara väärtusele”.

sabine

SABINE LIIAS

Tartu kontori hindaja assistent, nooremmaakler

Kinnisvaratsükkel on jõudnud järgmisse etappi

Tuntud laulusõnad ütlevad, et jälle algab kõik, algab uuesti, kõik on jälle nii, nagu ennegi. Kinnisvaraturg liigub teatavasti tsüklitena, tuntuim näide on ajast aega korduvad kinnisvarahinna tõusud ja langused. Kuid teatavad mustrid ja tsüklid ei ole iseloomulikud ainult kinnisvara hinnale ja tehingute arvule.

Uute eluruumide ehitamine on päevakajaline näide selle kohta, kuidas kõik algab uuesti. On igati arusaadav ja põhjendatud, et pärast kinnisvarakriisi end kogunud arendajad hakkasid esmalt ehitama optimaalse suurusega kortermaju kesklinna piirkonda. Olgu kohe lisatud, et nüüd ja edaspidi käib jutt eelkõige Tallinna/Harjumaa näitel. 2015. aastaks oli selge, et kesklinna piirkonnas on ülepakkumise hõngu, seda eriti suuremate korterite ja üle 200 000 euroses hinnaklassis. Turg reageeris suhteliselt kiirelt ja nii kerkisid uued kortermajad juba äärelinna. Aktiivne tegutsemine käis nii Lasnamäel, Mustamäel kui ka Haaberstis. Ostjad vaatasid, et äärelinnas saab korteri ligikaudu kaks korda odavamalt kätte, pakkisid kotid ja on 80 000 eurot maksvas kahetoalises korteris endaga rahul.

Tänavune märksõna: äärelinnastumine

Äärelinnastumist võibki nimetada käesoleva aasta kinnisvaraturu märksõnaks. Aga kuna kõik on jälle nii, nagu ennegi, siis on äärelinna kortermajade projektide edu kasvatanud arendajate julgust ja tegutsemisraadius on liikunud veelgi kaugemale. Uued projektid on käivitatud Sauel, Keilas, Kiilis, Jüris ja teistes lähivaldades. Omapärase tõigana võib välja tuua, et kui kortermajade ehitamine liikus südalinnast äärelinna, siis oli hindade langemine selge ja ostja rahakotile rõõmu tegev, kuid äärelinnast lähivaldadesse liikumine ei ole enam märkimisväärset hinnamuutust kaasa toonud. Üksikud projektid küll müüvad selgelt hinda, kuid sageli pole vahet, kas ostad korteri Mustamäele või sellest 20 km kaugusel asuvasse uusarendusse. Kui mõni arendaja ka tahaks kinnisvaraturul „säästumarketit“ teha, siis tuleb ehitushind vastu ning arendajal on kivisein ees, kust läbi minna pole kuidagi võimalik. Ostja aga rõõmustab, tema valikuvõimalused on oluliselt laienenud, nagu ka pakutav arhitektuur, siseviimistlus ja energiatõhusus.

Ring ei ole veel täis saanud

Kui kortermajade ehitus on end käima tõmmanud nagu tubli poliitik „Foorumi“ telesaates, siis kinnisvaraturu tsüklite kohaselt järgnevad kortermajadele investeeringud maade ja majade turule. Ühe- ja paarikaupa ning mikroarendusi ühepereelamute sektoris on mõistagi juba aastaid tehtud, kuid kortermajade jõudmine lähivaldadesse on kindel märk sellest, et kohe paisub pärmina madaltiheda hoonestuse turg ning uued elurajoonid ümber Tallinna on tõsiasi.

Kui kesklinnas on hulgakaupa valida 200 000–300 000 eurot maksvaid kortereid, siis on aja küsimus, mil kohanev ja kiirelt reageeriv turg pakub samas hinnaklassis välja eramajad. Kui mõned aastad tagasi võistlesid kesklinna lukskorterid pigem omavahel, siis nüüd on neile vääriliseks konkurendiks tulnud samas hinnas soliidsed eramud. Paanikaks pole mingit põhjust ja turu ülekuumenemise trummi ei pea taguma, selline tsüklite kulgemine oli oodatud. Paralleele kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarabuumiga võib meelevaldselt muidugi vedada, kuid üks-ühele pole midagi võrreldavat. Kui toona tähendas uus elurajoon valdavalt detailplaneeringuga (põllu)maad, kuhu pääses läbi porimülgaste, siis praegu on enamik uutest elurajoonidest asfalteeritud teede ja toimivate tehnovõrkudega. Targemaks ja kogemuse võrra rikkamaks on saanud nii kohaliku omavalitsuse töötajad, arendajad kui ka kliendid.

Ja ühel hetkel jõuab tsükkel jälle niikaugele, et uusarendus keskendub vaid Tallinna kesklinna kortermajadele. Sinna on aga veel jupp maad minna ja seniks nautigem hetke, mil peosaalis vilguvad värvilised tuled.

Artikkel ilmus esmakordselt kinnisvaraajakirjas IMMO.

Oktoober 2016 ülevaade: ligi neljandik Tallinna korteritehingutest teostatati uute korteritega

Jätkuvalt on Tallinna kinnisvaraturul suur osa uute korterite müügil, samas Tartus on märgata uute korterite müügitehingute osakaalu väikest langust. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta oktoobrikuus Eestis kokku 3900 ostu-müügitehingut koguväärtusega 239,022 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 9% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 24% madalam. Samas oktoobri müügitehingute aktiivsus oli viimase 12 kuu keskmisel tasemel. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga langes Eesti kinnisvaratehingute arv 6% ja tehingute koguväärtus 13%.

kokku-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta oktoobris 1725 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 167 180 157 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 4% ning tehingute koguväärtus 24%. Tehingute koguväärtuse languse tagas on septembris toimunud kahe kalli hoonestatud kinnisasja tehingud, mis viisid maakonna tehingute koguväärtuse tavapärasest kõrgemale. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4% ja koguväärtus 19%.

Oktoobris toimus Tallinnas 806 korteriomandi tehingut – 20 tehingut rohkem kui septembris ja 61 tehingut rohkem, kui eelneva aasta oktoobris. Tallinna korterite keskmine hind langes eelmise kuuga võrreldes 4%, olles 1622 €/m² (mediaan 1545 €/m2). Oktoobris teostati ca 24% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 25%. 2015. aasta oktoobriga võrreldes tõusis keskmine hind 5%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Lastekodu tn 23, Lible tn 1//2//3//4//5//6 ja Vanakuu tn 1//3//5//7//9 arendused, kus teostati kokku ligi 70 korteri ostu-müügitehingut.

tallinn-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega oktoobris 28 ostu-müügitehingut (maakonnas 121). Võrreldes septembriga toimus Tallinnas 4 eramu tehingut vähem ning 2015. aasta oktoobriga 28 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 5 tehingut (maakonnas 83). Septembris teostati 10 ja aasta tagasi oktoobris 68 hoonestamata elamumaa tehingut, mil tehingute arvu viis üles komplekstehing Kopli liinide maa-alaga.

.

TARTU

Tartu maakonnas teostati oktoobris 425 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 23 278 028 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes septembriga võrreldes 8% ning koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 7% ja koguväärtus 10%.

Oktoobris toimus Tartu linnas kokku 143 korteriomandi tehingut, mis oli 16 tehingut vähem kui septembris ja 2 tehingut vähem, kui eelneva aasta oktoobris. Oktoobris oli keskmine hind 1191 €/m2 (mediaan 1176 €/m2), jäädes kuu varasemaga samale tasemele. Oktoobris teostati ca 10% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%. Võrreldes 2015. aasta oktoobriga tõusis keskmine hind 5%.

tartu-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 46), kuu varem septembris müüdi 5 eramut rohkem ning aasta tagasi oktoobris müüdi 2 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 29). Septembris toimus 7 ja 2015. aasta oktoobris toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati oktoobris 251 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 749 521 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 19% ning tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 7%, kuid koguväärtus tõusis 33%.

Pärnus toimus oktoobris 63 korteritehingut. Kuu varem septembris toimus 28 tehingut rohkem ning 2015. aasta oktoobris toimus 2 tehingut vähem. Keskmine hind oli oktoobris 1046 €/m² (mediaan 985 €/m2), mis võrreldes septembriga tõusis 5% ja 2015. aasta oktoobriga võrreldes tõusis 18%.

parnu-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti septembris ja oktoobris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on aasta tagasi oktoobriga võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 1 tehing (maakonnas 16). Kuu varem septembris toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut ning aasta tagasi oktoobris toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 144 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 227 458 eurot. Tehingute arv langes septembriga võrreldes 13% ning koguväärtus 37%. Aastataguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 13%, kuid koguväärtus tõusis 6%.

Oktoobris toimus Viljandi linnas 15 korteriomandi tehingut, mis on 9 tehingut vähem kui kuu varem septembris ning 14 tehing vähem, kui 2015. aasta oktoobris. Keskmine hind oli oktoobris 596 €/m² (mediaan 575 €/m2), mis võrreldes septembriga langes 6%, kuid 2015. aasta oktoobriga võrreldes tõusis 23%.

viljandi-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti oktoobris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 19), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut vähem. Aasta tagasi toimus käesoleva aasta oktoobriga sama palju tehinguid. Viljandi linnas teostati septembris 3 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 10). Septembris ja aasta tagasi oktoobris hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 137 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 582 662 eurot. Võrreldes septembriga langes tehingute arv 30% ning tehingute koguväärtus 55%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 9% ning koguväärtus 40%.

Oktoobris teostati Kuressaares 20 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 1 tehing rohkem, kui 2015. aasta oktoobris. Oktoobrikuu keskmine hind langes 21%, olles 729 €/m² (mediaan 714 €/m2). Eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusis keskmine hind 7%.

kuressaare-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Oktoobris toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 14) eramu ostu-müügitehingut. Septembris müüdi 4 ja aasta tagasi oktoobris 3 eramut  rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 2 tehingut (maakonnas 6). Septembris müüdi 1 ja 2015. aasta oktoobris 3 hoonestamata elamumaad.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas oktoobris 292 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 604 285 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 67%. Tehingute koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et Narva linnas teostati septembris kalli kinnisasja tehing, mille väärtus oli üle poole maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4%, kuid koguväärtus tõusis 27%.

Oktoobris toimus Narvas 61 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem kui septembris ja 2 tehingut rohkem kui eelneva aasta oktoobris. Võrreldes kuu varasemaga jäi keskmine hind samale tasemele, olles septembris – 438 €/m² (mediaan 424 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 2%.

narva-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 35), mis oli septembriga võrreldes 1 tehing vähem ja 2015. oktoobriga võrreldes 5 tehingut vähem. Narva linnas müüdi oktoobris 4 hoonestamata elamumaad (maakonnas 8). Septembris ja aasta tagasi oktoobris teostati 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kadri Lest

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik