Domus Kinnisvara ajaveeb

Soomes on enamus kortereid linna või kinnisvarafirmade omandis ning linna omandis olevaid kortereid haldab linna oma kinnisvarabüroo, mille kaudu saab korterit ka üürida. Üürimise eelduseks on Soome isikukood. Selle järgi saab üürileandja uurida üürniku tausta, rahalist seisu ja riigis viibimise seaduslikkust.

Aga isikukood pole tähtis mitte ainult Soomes elamispinda üürides. Isikukoodi järgi kontrollivad ka meie riigis maaklerid üürilise tausta. On olemas mitu registrit, mis näitavad inimese maksekäitumist. Probleemsetel klientidel on üha raskem uut elukohta leida.

Kuna pankadest enam nii kergekäeliselt laenu ei võeta, muutub ka Eesti kinnisvaraturg üha enam üürituruks. Sobiva hinnaga head korterid leiavad väga kiiresti üürilise ja tänu sellele on üürihinnad tõusuteel. Tallinna üürikorterite keskmine ruutmeetri pakkumishind oli 7. oktoobri seisuga 7,3 eurot, selgus kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkonnast Spot. Makstes vanalinnas 10,32 ja „mägedel“ 5,9 eurot ruutmeetrist.

Ka mujal Euroopas on üürihinnad tõusuteel. Saksamaal ennustatakse 3 aasta jooksul 20%  üürihinna tõusu. Saksamaa Üürnike Ühing DMB koostas registri, kus näidatakse üürikorteri ehitusaasta, seisukord, asukoht, sisustus jne. Selle alusel koostati  kohalik võrdlushind. Nõuab omanik siiski võrdlushinnast üle 20% kõrgemat hinda, võib teda liigkasuvõtmise eest halduskorras trahvida. Üürnik võib sel juhul ülearu makstud summa tagasi küsida ja üüri alandamist nõuda. See kõik on aga paraku teoreetiline, räägib Üürnike Ühingu ülem Christian Rudolph Schweriner Volkszeitungis. Lõpuks paneb hinna paika ikkagi vähene pakkumine ja üürnik ei saa paraku hädaolukorras eriti valida.

Ka Eestis otsiti City24.ee andmeil oktoobri alguse seisuga Tallinnas üürnikke ligi 934-le korterile. Üüripakkumiste arv on võrreldes aasta esimese poolega jõudsalt vähenenud. Üürnikku ootasid Eestis ka 480 maja. Maja üürihind on kõrgeim Harjumaal, makstes 5,3 eurot ruutmeeter ja madalaim Läänemaal  makstes 0,85 eurot ruutmeetri eest.

Naised jälgivad seda, mis on moes, IT administraatorid jälgivad seda, mis toimub infosüsteemides, facebook põhineb sellel, et saaks piiluda teiste inimeste mõtete ja tegude tagatuppa ning KAPO jälgibki kõiki ja kõike. Omamoodi vaatlejad on ilmunud ka kinnisvaraturule. Eriti just maade ja majadega tegelevad maaklerid täheldasid juba paar aastat tagasi, et tarvitses vaid mõni atraktiivsem objekt müügist maha võtta, kui maakler sai mitu telefonikõnet, mis kõik nõudsid infot objekti käekäigu kohta.

Kriis kinnisvaraturul ja majanduses ei tühjendanud kõikide inimeste pangakontosid. Suur hulk inimesi säilitasid oma säästud, mida on ilmekalt näidanud viimastel aastatel kasvanud hoiuste maht pankades. Kinnisvaraturule ei ole tahtnud need tublid konservatiivid raha tuua seetõttu, et maailmaruumis on valitsenud hirm ja ebakindlus tuleviku ees. Kinnisvaramaaklerid vaatasid vahepeal imestuse ja masendusega, kuidas City24 ja teised tuntud kinnisvaraportaalid raporteerisid rekordilistest külastajate numbritest, kuigi korrelatsioon tehingute arvuga oli habras. Näiteks 2009 jaanuar, mil kinnisvaraturul valitses aegade suurim vaikus ja notaribüroodes võis rahulikult lõunast joogatrenni minna, siis teatas City24 iga nädal, kuidas portaalis löödi järjest külastatavuse rekord. Klikkimine käis sellise hooga, et 2010 september ei ole sarnaste külastajate numbriteni enam jõutud.

Inimesed jälgisid, mis toimub. Ootasid hindade edasist kukkumist ja ei julgenud otsustada. Unistasid, kuid ei olnud kas rahaliste või muude põhjuste tõttu võimelised ostma. Kuigi ajad on muutunud, siis huvitaval kombel ei ole need vaatlejad kuhugi kadunud ega ilmselt ei kaogi. Domuse Keila kontori maaklerid, kes tegelevad palju majade, sh puhkeotstarbeliste majadega, kinnitavad jätkuvalt nn vaatlejate olemasolu. On mitmeid näiteid möödunud nädalatest, kus mõne olulise muudatuse tagajärjel objekti kuulutusega saab maakler kõne kodanikult, kelle kõne sisu reedab põhjalikku ja pikaajalist kursisolekut objekti ajalooga. Vaatlejatel on täpselt teada pakkumiste hulk mingis piirkonnas, milline on olnud objektide lõikes hinnadünaamika ja ka kõik muud olulised sündmused. Paljud vaatlejatest on sisuliselt asjaarmastajatest kinnisvaramaaklerid, kellele kinnisvarafirmad piirkonna maaklerina rõõmuga tööd pakuksid.

Kuigi tarbijate kindlustunde indikaator on sellel aastal järjest paranenud, siis vaatlejad jätkavad oma tegevust. Oleme me ju oma lõunanaabrite pool hästi tuntud pikatoimelise loomu poolest ja „seitse korda mõõda, üks kord lõika“ võiks vabalt olla meie lipukirjaks. Seepärast pole ka mingi ime, et kinnisvaramaaklerid alati slaavlastest ostjate järele õhkavad, kelle ostmise stiil on hoopis teistsugune.

Rate.ee, Delfi Date jms kohad on saanud endale uue konkurendi, milleks on kinnisvaraportaalid. Nupukad noorhärrad on avastanud võimaluse, kuidas sõlmida tutvusi ja leida endale muusa – kinnisvaraportaal aitab!

Domus Kinnisvara tervitab Koitu ja teisi innovatiivseid Eesti mehi, kellel mõte jookseb, uusi ideid tuleb kui küllusesarvest, mõtlemine on loov ja tegutsetakse teistmoodi, kui tavaliselt. Domuse maaklerid püüavad oma tegutsemises järgida teie eeskuju – tegutseda targalt ja innovaatiliselt!

Pakkumisega saab tutvuda SIIN

Nii nagu kogu kinnisvaraturg näitab stabiliseerumise märke, siis näitab stabiliseerumist ka objektide hinna üle kauplemise turg. Kui veel aasta tagasi oli tingimist väga palju ja ostjad pakkusid väga julgelt hinda alla pakkumishinna (paljudel juhtudel ka põhjendatult), siis täna ollakse tagasi juba palju reaalsemas maailmas. Aasta tagasi oli kauplemine nii aktiivne, et isegi suuremad kinnisvaraportaalid pidasid vajalikuks lisada objektide kuulutuse juurde võimaluse „Paku oma hind“. Seda võimalust kasutasid ostuhuvilised väga aktiivselt ja nii said maaklerid palju hinnapakkumisi, mis olid reeglina 20-50 % pakkumishinnast madalam tasemel. Nö õngitsemist oli hästi palju, millega prooviti müüjate vastupidavust ja ise võita jackpot tuulte ja tormide käes vappunud kinnisvaraturult. Mõnedel juhtudel see ka õnnestus, aga enamjaolt siiski mitte. Muidugi oli ja on praegugi palju inimesi hädas oma eluasemelaenudega ja eks õngitsejad on püüdnud neid tabada. Aga nagu on kalal käimisega, siis päris suvaliselt lanti loopides haug siiski otsa ei tule.

Tänaseks on proovijaid ja katsetajaid, kes loodavad suurt hinnavõitu saada, jäänud oluliselt vähemaks ja kauplemine on läinud tagasi normaalsetesse rööbastesse ning turul domineerivad inimesed, kellel on olemas selge vajadus osta või müüa. Üldjuhul jääb tavaline tingimismaa alla 10 % pakkumishinnast ja siis on põhjust loota müüjalt vastutulekut. Kes tahab ja julgeb teha suuremaid pakkumisi, siis andke minna! Viimasest nädalast saamegi tuua paar konkreetset näidet selle kohta, kus huviliste pakkumised on olnud väga uljad ja seetõttu pole tehinguni jõutud. Ühele kvaliteetsele ja 7 miljonit krooni maksnud majale tehti hinnapakkumine tervelt 2 milj võrra odavam ehk siis 5 milj peale ja seda hinnalangetust hindas müüja täiesti põhjendamatuks. Teine näide tuleb aga hoopis teisest äärmusest, mida võiks nimetada „Tingimine Tapa moodi“. 2-toaline üürikorter Tapal maksab kuus 700 krooni ja möödunud nädalal tehti sellele hinnapakkumine 100 krooni/kuu, mida omanik samuti vastu ei võtnud…. Seega, omapäraseid näiteid kauplemisest on siiski olemas ka tänasel kinnisvaraturul, kuid tõsiseltvõetavad pakkumised jäävad siiski piiridesse, mis vastavad omanike ootustele.