Domus Kinnisvara ajaveeb

Möödunud aasta novembris sõlmisid Pärnus tegutsevad kinnisvarafirmad omavahelise kokkuleppe, mille eesmärgiks oli kohaliku kinnisvaraturu korrastamine, heade tavade igapäevasesse äritegevusse juurutamine ja kinnisvarafirmade omavaheliste suhete reguleerimine. Esimesi samme kokkuleppe sõlmimise suunas on astutud ka Tallinnas, kuigi allkirjastamiseni ei ole veel jõutud. Sõltumata sellest, kas trummide põrina saatel toimuv allkirjastamine tuleb või mitte, siis nii mitmedki firmad on eraldiseisvalt astumas kogu kinnisvaraturgu korrastavaid samme ikkagi ja tõstmas oma teeninduse kvaliteeti. Vanamoodi enam tegutseda ei taheta ja visioon selleks, kuidas tulevikus toimetada, on täiesti olemas.

Milles siis teema üldse seisneb?
Läbi aastate on kinnisvaraturul üheks tõsisemaks probleemiks olnud müüja-maakleri ja ostja-maakleri vaheliste suhete regulatsioon või kui täpne olla, siis selle puudumine. Alati on olnud mingi hulk inimesi, kes teostades kinnisvaratehingut ei käitu korrektselt ja ei täida oma lubadusi või kohustusi. Sageli esineb juhuseid, kus müüja annab oma tellimuse mitmele firmale, kes kõik pakuvad objekti erinevatel tingimustel. Kirjalikke lepinguid ei kiputa sõlmima, suulisi kokkuleppeid unustatakse, raha lõhn paneb unustama eetika – see on kinnisvaraturul olnud osa argipäevast. Pilt, mis mõne objekti puhul kinnisvaraportaalides vastu vaatab, võib esmakordselt kinnisvaraturuga tutvust tegeva isiku panna validooli neelama. Riiklik õiguslik regulatsioon on habras, kinnisvaramaaklerina võib tegutseda igaüks, ostjad ja müüjad kasutavad olukorda ära ja lõppkokkuvõttes võimegi J.M.K.E. kombel laulda – elagu anarhia, ääretu anarhia, põhjatu anarhia, otsatu anarhia. Igatahes oleme olukorra ees, mis ei tee au ühelegi kinnisvaraturul osalejale ning ei näita heas valguses ühtegi kinnisvaramaaklerit.

Olukorra parandamine pole aga osutunud kinnisvarafirmadele seni jõukohaseks. Tõdemuseni, et turu korrastamine on eelkõige seotud firmade eneste suhtumise ja tahtmisega jõuti Pärnus esimest korda tegelikult juba 1995. aastal, kus esmakordselt selline kokkulepe sündis. Juba toona jõuti ühiselt tõdemuseni, et tegelikult on turu korrastamine kõikide klientide ja firmade eneste huvides, mis peaks väljenduma eeskätt arusaamas iga kliendiga esinduslepingute sõlmimise vajalikkuses. Nii kaoks ära suur hulk probleeme ja tekiks vähem segadust. Kahjuks vajus toonane kokkulepe hiljem õmblustest lahti. Loodame, et 2010. aasta kokkulepe jääb pikemalt püsima.

Kinnisvarafirmadel tuleb hakata tegelema ka klientide “kasvatamisega” ning ilmutada rohkem kindlameelsust. Kinnisvaraturu korrastamist ei tee meie eest ära mitte keegi. Eesti kinnisvaraturu arengu huvides on, et Pärnuga sarnased kokkulepped ei jääks ühe regiooni asjaks, vaid sellega ühineksid võimalikult paljud kinnisvarafirmad st viia firmade vahelise konsensuse abil kinnisvaraturg uuele arenguastmele.

Oktoobris tehti tavapärasest rohkem tehinguid Tallinna kesklinna korteritega. Kinnisvarafirmade sõnul on selle taga kohalike elanike aktiivsuse tõus elamispinna soetamisel. Korterite soetamist väljaüürimise eesmärgil väikese tootluse tõttu ei soovitata.

Loe edasi ehitusuudised.ee veebilehelt

Kui me oleme harjunud soojadel suvekuudel lugema prisketest üürihindadest suvitusmekas Pärnus, siis täna on Tartu Domuse maaklerkond teema ees: millisel moel rahuldada hüppeliselt kasvanud koolitulijate nõudlust elamispinna osas, kui 19. augustil pole praktiliselt enam midagi pakkuda. Ja seda ka sobilike müügikorterite osas.

Uuriv ajakirjandus tutvus Domus Kinnisvara 2010 II poolaasta turuanalüüsiga ning tegi antud teemal ja spetsialistide kaasabil mõned järeldused.

Atriklit saad lugeda siit.

Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino kinnitas, et kinnisvarafirma majandusnäitajad käesoleva aasta I kvartalis vastasid prognoosidele. “Ületasime möödunud aasta sama perioodi tulemusi 8 % võrra,” märkis ta. Loe pikemalt edasi ehitusuudised.net

Viimasel nädalal on taas kasvanud artiklite hulk, mis räägivad kinnisvaraturu põhjast. Et kas oli juba ära, on praegu või siiski tuleb veel. See viis mind mõttele, et mõni statistikahuviline kodanik võiks järgi uurida, mitu artiklit on kirjutatud 2009. aastal kinnisvaraturu põhja prognoosimisest? Eesti taasiseseisvumisest alates on rekord kindlasti saavutatud. Ei imesta üldse, kui mõni kõrvalseisja loeb seda kõike ja mõtleb, et ilmselt on Eesti Kinnisvarafirmade Liit välja pannud auhinna kõige täpsema prognoosi tegijale – sedavõrd aktiivsed on olnud kinnisvarafirmad, kelle poolt köetavat tuld on aidanud oma halgudega kütta nii ajakirjandus kui ka laiem üldsus. Kinnisvarafirmade tootlikkus artikleid kirjutada antud teemal on isegi mõnevõrra kummastav (ei ole muidugi ka Domuse päris puhas sellest). Kas tõesti on tiitel „Mina tegin kõige täpsema prognoosi“ nii väärtuslik? Ilmselt siiski mitte, kui natuke järele mõelda, siis koosneb kinnisvaraturg paljudest osalistest, ta jaotub väga erinevalt ja turgu võib analüüsida erinevate näitajate järgi – teemasid artikliteks ja vaidlusteks on küll. Hakkaks näiteks vahelduseks mõttelisi mõõku ristama hoopis elamispinna kättesaadavuse indeks teemal? Igatahes, Domus Kinnisvara soovitab teha pausi kinnisvaraturu põhja teemal, lasta mõttel puhata mõned nädalad, lugeda läbi mõni tore raamat pühade ajal ja tulla juba 2010. aastal avalikkuse ette uute ja põnevamate teemadega.