Domus Kinnisvara ajaveeb

Et üüriturul on pakkumiste hulk järjest vähenenud, on ajakirjanduses mitu korda kajastamist leidnud tõsiasi. Kuna nõudlus ei ole vähenenud, siis selle aasta esimestel kuudel on mõni pakkumises olev üürikorter leidnud minu kogemuse järgi uue üürniku mõne päeva või isegi mõne tunni jooksul. Tähelepanuväärne on, et suur huvi ei valitse mitte ainult pealinna, vaid ka teiste linnade osas. Viimati pakkusin üürile 2-toalise korteri Keila linnas, mille kuulutus jõudis üleval olla ca 2-3 tundi, kui esimene huviline võttis ühendust, tuli kiiresti vaatama ning soovis koheselt üürilepingut allkirjastada. Sissekolimine võttis seekord siiski mõned päevad aega, kuna eelmine üürnik oli veel sees.

Asukoht: Keila, Põhja 10
Tubade arv: 2
Üldpind: 46 m2
Sisustus: osaliselt möbleeritud
Üüritasu: 180 EUR/kuu

Nii nagu kogu Eesti majandus hakkab tasapisi suurest kriisist välja tulema, teeb seda ka kinnisvarasektor. Kuigi tavaliselt aasta teisel poolel tehingute arv suureneb, on selle aasta sügisel tehinguid umbes sama palju kui II kvartalis. Kinnisvaraturg toimib ja pangad annavad laenu. Kellel on vaja eluaset, see selle ka ostab, kes peab vahetama elukohta, see ka vahetab. Rohkem kaalutletakse ja mõeldakse oma otsused läbi, mõtlematut riski ei võeta, kuid eluase jääb siiski esmaseks vajaduseks.
Enamus tehinguid toimub Tallinnas, kuid tihti otsustatakse ka rahulikuma keskkonna kasuks Tallinna äärealadel või lähiümbruses. Keila linn asub Tallinnast ainult 25 km kaugusel. Keilas on korralikult välja arenenud infrastruktuur: koolid, lasteaiad ning väga hea transpordiühendus Tallinnaga. Olemas oma Tervisekeskus ja valgustatud suusarajad. Kohe valmib uus gümnaasium. Loodekeilas ning Tammermaal asuvad kenad eramute rajoonid koos tänavavalgustuse, asfaltteede ja haljastusega.
Keilas on valminud ka uued kortermajad Kruusa, Piiri ja Põhja tänavale. Korterid on kaasaegsed, osal kaasas ka köögisisustus. Ruutmeetri hinnad 14000 kuni 15000 krooni. Samas võib osta ka järelturu korteri, mille hinnatase on 9000 kuni 14000 krooni/m2. Pakkumises on hetkel 113 korterit. Reaalsed tehingud toimuvad aga reklaamis väljapakutust madalama hinnaga. Kuus tehakse Keilas umbes 5 müügitehingut hinnaga 7000 kuni 10000 kr/m2. Juba kasutatud korteri saab kätte lubatud ajal, ehitusvead on seal juba ammu ilmsiks tulnud ja parandatud ning tavaliselt müüakse sellist eluaset koos köögimööbli, tehnika ja vahel ka kogu sisustusega.

Peale korterite on Keilas müügil ka mitmed majad, mis on ehitatud kas juba Eesti ajal või 30-40 aastat tagasi. Keilas müüdavate uute majade hinnaklass on 13000 kuni 21000 krooni/m2. Müügihind seega 2,9 kuni 5 miljonit. Vanematel ja renoveerimist vajavatel majadel  7000 kuni 10000 krooni/m2, müügihinnaga 1 miljon kuni 2,5 miljonit. Reaalselt müüdud on vanemaid maju  hinnaga 1 miljon kuni 1,6 miljonit.

Peale Keila pakuvad looduslikult kaunist ja rahulikku ning hinnatasemelt soodsat elukeskkonda veel Keila lähiümbruse piirkonnad nagu Klooga, Keila-Joa, Kloogarand. Keila-Joa oma mõisa, pargi, joa ja liivarannaga on üks ilusamaid piirkondi Keila ümbruses. Ka korterelamud on enamuses renoveeritud. Kloogale müüakse hetkel kortereid valdavalt uutes majades 15000 kuni 17000 ruutmeetri hinnaga. Korteri hind seega 500 000 kuni 700 000 krooni. Samas võimalik osta 2- toaline kapitaalset remonti vajav korter hinnaga 135 000 krooni. Korralik elektrirongi ühendus ja järv ning metsad teeb ka Kloogast meeldiva elupaiga. Keilaga võrreldes odavamad korterid on Leholas. Hinnad 5000 kuni 8000 krooni/m2. Lehola korterid on valdavalt elektriküttega. Ostu-müügi tehinguid tehakse nendes piirkondades aga harva ning reaalse müügi korral on ruutmeetri hind tunduvalt madalam kui reklaamis pakutu. Lähiümbruseks võib lugeda ka Vasalemma valla, kus Rummul ja Ämaris müüakse kortereid 1000 kuni 5000 krooni/m2. Enamus müügis olevatest korteritest maksab 100 000 kuni 300 000 krooni. Aga võimalik on leida korralik korter ka hinnaga 50 000 krooni.

Tehinguid tehakse kinnisvaraga, mille hind on õige, seisukord hea ja asukoht ostjale sobilik. Kui kahtlete hinnas ega oska kuidagi seda õiget leida, küsige nõu spetsialistilt. Võimalik on tellida hindamisakt. Tasuta konsultatsiooni saab oma ala tundvalt kinnisvaramaaklerilt, kes saab kasutada erinevaid andmebaase ja omab ülevaadet turu olukorrast.

Tänane maja ostja soovib uut või mõned aastad vana maja, milles on ehitusvead garantiiremondiga parandatud ning  hind jääb alla 2 miljoni krooni. Nii on see  Harku, Saue  ja Keila valdades kui Saue  ja Keila linnas.

Sauel ja Keilas ostetakse ka 1 500 000 – 1 800 000 krooni  maksvaid 1970-1990-ndatel ehitatud maju. Määravaks on hind ja väikesed kulud maja kaasajastamisel, aga ka väljakujunenud keskkond, head vaba aja veetmise võimalused, lisaks Tallinna lähedus. Üle 2 miljoni maksev maja peab olema väga kvaliteetne nii ehituslikult kui materjali kasutuse poolest või unikaalne oma arhitektuurilt ja asukohalt: mere lähedus, eraldatus ja suur, metsaga krunt. Nii on müüdud ka 3 miljonini küündivaid maju.

Ehitushindade langus on soodustanud kõikide kommunikatsioonidega varustatud  kinniste majakarpide (katus peal, uksed-aknad ees) ostmist. Sundmüükidelt  ei peljata osta ka pooleliolevaid rida-või paarismajade bokse. Selliste pooleliolevate elamute hinnaks on ca 8000kr/m2

Kaugemates valdades on hinnatase madalam ja väga erinev, jäädes 500 000- 1 500 000 krooni vahele.

Aastalõpp paistab ja on paras aeg teha väike kokkuvõte Lääne-Harjumaa kinnisvaraturul toimunust. Alljärgnev info tugineb Maa-ameti, aga ka Domus Kinnisvara  poolt vahendatud objektide andmetele. Ülevaate esimeses osas võtame vaatluse alla korterituru.

Korteriturul jäid müügihinnad mitmel pool eelmise aasta tasemest madalamaks. Nii nagu näiteks suvilate puhul, on müügieelis korras, remonditud korteritel. Keskmise hinna viivad üles või alla üksikud kallid tehingud või sundmüügid, mis muudavad üldpilti vähe. Langusest ei ole pääsenud Harku vald (12 100 krooni/m2), Saue linn (13023 kr/m2) ja Keila linn (7800 kr/m2). Saue ja Keila linnas hakkas turg elavnema alles suvel kui müüjad langetasid hindu – seda mõjutas Tallinna  korterite hinnatase, mis oli sama suur või isegi madalam. Enamus ostjaid olid noored pered ja rohkem osteti 2 ja 3- toalisi kortereid. See-eest Saue ja Keila valdades hinnad natuke tõusid. Saue vallas müüdi palju suuri, sealhulgas ka paaris-ja ridamajade kortereid keskmiselt 12 687 kr/m2. Keila vallas oli keskmiseks hinnaks 5700 kr/m2.

Huvitav on olukord Paldiskis. Pakkumisi on palju, aga tehinguni jõutakse harva. Põhjuseks kaugus Tallinnast, müüjate ebareaalsed hinnasoovid, korterite kehv seisukord kui ka elanike vähene ostujõud. See on toonud kaasa suure hinnalanguse. Näiteks 2-toaliste korterite reaalne hind on 190 000 – 220 000 krooni, mis on  keskmiselt  2500 kr/m2.

Padise vallas on hinnad tõusnud ja ulatuvad 3500 kr/m2. Padisel maksab korter rohkem kui Harju-Ristil. Kernu vallas oli vähe tehinguid, keskmise hinna tõstsid 6000 kr/m2 juurde Laitse lossi lähedal renoveeritud majas müüdud renoveeritud korterid, muidu on keskmine hinnatase madalam. Vasalemma vallas olid eelmisel aastal  korterite hinnad kõrgemad, tänaseks on keskmine hind 2300 kr/m2. Rummus on mitmed majad korda tehtud, peaaegu kõigis on loodud ühistud. Ämaris on  alustatud korteriühistute loomisega. Nissi vallas on hinnad jäänud eelmise aasta taseme, milleks on 4000 kr/m2, juurde.

Naised jälgivad seda, mis on moes, IT administraatorid jälgivad seda, mis toimub infosüsteemides, facebook põhineb sellel, et saaks piiluda teiste inimeste mõtete ja tegude tagatuppa ning KAPO jälgibki kõiki ja kõike. Omamoodi vaatlejad on ilmunud ka kinnisvaraturule. Eriti just maade ja majadega tegelevad maaklerid täheldasid juba paar aastat tagasi, et tarvitses vaid mõni atraktiivsem objekt müügist maha võtta, kui maakler sai mitu telefonikõnet, mis kõik nõudsid infot objekti käekäigu kohta.

Kriis kinnisvaraturul ja majanduses ei tühjendanud kõikide inimeste pangakontosid. Suur hulk inimesi säilitasid oma säästud, mida on ilmekalt näidanud viimastel aastatel kasvanud hoiuste maht pankades. Kinnisvaraturule ei ole tahtnud need tublid konservatiivid raha tuua seetõttu, et maailmaruumis on valitsenud hirm ja ebakindlus tuleviku ees. Kinnisvaramaaklerid vaatasid vahepeal imestuse ja masendusega, kuidas City24 ja teised tuntud kinnisvaraportaalid raporteerisid rekordilistest külastajate numbritest, kuigi korrelatsioon tehingute arvuga oli habras. Näiteks 2009 jaanuar, mil kinnisvaraturul valitses aegade suurim vaikus ja notaribüroodes võis rahulikult lõunast joogatrenni minna, siis teatas City24 iga nädal, kuidas portaalis löödi järjest külastatavuse rekord. Klikkimine käis sellise hooga, et 2010 september ei ole sarnaste külastajate numbriteni enam jõutud.

Inimesed jälgisid, mis toimub. Ootasid hindade edasist kukkumist ja ei julgenud otsustada. Unistasid, kuid ei olnud kas rahaliste või muude põhjuste tõttu võimelised ostma. Kuigi ajad on muutunud, siis huvitaval kombel ei ole need vaatlejad kuhugi kadunud ega ilmselt ei kaogi. Domuse Keila kontori maaklerid, kes tegelevad palju majade, sh puhkeotstarbeliste majadega, kinnitavad jätkuvalt nn vaatlejate olemasolu. On mitmeid näiteid möödunud nädalatest, kus mõne olulise muudatuse tagajärjel objekti kuulutusega saab maakler kõne kodanikult, kelle kõne sisu reedab põhjalikku ja pikaajalist kursisolekut objekti ajalooga. Vaatlejatel on täpselt teada pakkumiste hulk mingis piirkonnas, milline on olnud objektide lõikes hinnadünaamika ja ka kõik muud olulised sündmused. Paljud vaatlejatest on sisuliselt asjaarmastajatest kinnisvaramaaklerid, kellele kinnisvarafirmad piirkonna maaklerina rõõmuga tööd pakuksid.

Kuigi tarbijate kindlustunde indikaator on sellel aastal järjest paranenud, siis vaatlejad jätkavad oma tegevust. Oleme me ju oma lõunanaabrite pool hästi tuntud pikatoimelise loomu poolest ja „seitse korda mõõda, üks kord lõika“ võiks vabalt olla meie lipukirjaks. Seepärast pole ka mingi ime, et kinnisvaramaaklerid alati slaavlastest ostjate järele õhkavad, kelle ostmise stiil on hoopis teistsugune.

Meie Keila büroo tegevuspiirkonda kuulub hulk Lääne-Harju väikeasulaid ja linnu ning meil on hea meel tõdeda, et turg toimib omas rahulikus rütmis kõigis kohtades, Keilast Paldiskini. Kõige elavam ongi turg Paldiskis, aga meie maaklerid on viimastel kuudel täheldanud huvi kasvu ka Rummu aleviku osas ja peamiseks põhjuseks on mõistagi odav hind. 1-2 toaliste korterite reaalsed tehinguhinnad jäävad 50 000 ja 120 000 kr vahele ning see on olnud vastuvõetav hinnaklass. Jaanuaris ja veebruaris tehtud tehingute keskmine ruutmeetri hind on 2076 kr. Huvipakkuv fakt on ehk see, et tehinguid ei tehta asulate põlisasukate vahel, vaid ostjateks on põhiliselt Tallinnas elanud isikud. Nad on pigem vanemaealised kodanikud, kes ühel või teisel põhjusel on jäänud elu hammasrataste vahele ning kolimine odavamale pinnale on olnud pigem sunnitud käik, mitte aga unistuste kodu otsimise ja leidmise tagajärg.

Kinnisvaraportaalide City24 ja Ekspresskinnisvara andmetel on Rummu alevikus pakkumises 15 korterit ja nende keskmine pakkumishind on 2659 kr/m2. Nagu näha, siis jääb keskmise pakkumishinna ja reaalse tehinguhinna vahele ca 600 kr ruutmeetri kohta.

Aia 13, Rummu