Kuhu küll kõik getod jäid?

Asula tnGetosid, definitsiooni järgses täiuslikkuses, pole Eestis olnud ega ole lähitulevikus ka näha. Paljude riikide näitel aitab getostumisele tugevalt kaasa immigratsioon, kuid Eesti aasta läbi kestev kehv suusailm on siinkohal olnud seni suureks abiks probleemi vältimisel. Ometigi on paljudes linnades, eesotsas Tallinnaga, olnud piirkondi, mille maine on suhtekorralduslikult lootusetu, kus on domineerinud majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed koos keskmisest kõrgema kuritegevusega.

Aastaid tagasi poetasime üle huulte sõna asotsiaalid ning manasime silmade ette Kopli liinid, Astangu, Akadeemia tee ühiselamud, aga ka Kalamaja ning mitmed teised piirkonnad ja tänavad, mis tänaseks on läbinud totaalse muutumise. Kalamajast, kui tõelisest Tuhkatriinu-loost, on meedias palju juttu olnud ja tõsi on, et Põhja-Tallinna linnaosa keskmine ruutmeetri hind on viimastel aastatel olnud Tallinna üks kõrgemaid, jäädes alla vaid kesklinnale. Endisest inetust pardipojast on saanud tõeliselt elitaarne piirkond, mille uusarendustesse saavad kodu lubada endale vaid õige kopsaka sissetuleku või säästudega inimesed. Akadeemia tee ühikatubade asemel on nüüd moodsa sõnaga minikorterid, mida väikeinvestorid rabavad üksteise võidu, Astangule kerkiv Aurora Park valiti möödunud aastal City24 rahvahääletusel parimaks uusarenduseks, Kopli liinide lammutamisega on algust tehtud eesmärgiga rajada sinna vaat et üks prestiižikamaid elamupiirkondi Tallinnas. Asula tänav, mis oli aastaid veidi küsitava väärtusega piirkond koos ümbritsevate garaažidega, on tänaseks läbinud korralikud hoonete renoveerimisprojektid ning pärast sõidu- ja kõnniteede kapitaalremonti näeb välja kui tõeliselt idülliline elukeskkond keskklinna piiril. Suurepärane näide, kus erasektor ja munitsipaalvõim on teinud teineteisest sõltumatult ära omad investeeringud, kuid lõpptulemus moodustab terviku, millest võidavad kõik. Näiteid võiks tuua veel mitmeid, kuid järeldus on selgelt ühemõtteline – Tallinn on üks väheseid pealinnu kogu maailmas, kus puuduvad getod. Vaesamad inimesed pole mõistagi kadunud, kuid Tallinna omapära on see, et korteri erastanud ja ots-otsaga kokku tulev pensionär elab kõrvuti uhke pintsaklipslasega, kes ostis korteri juba renoveeritud kujul ja pangalaenu kaasabil. Üks sõidab bussiga, teine BMW-ga, kuid maja keskmine elatustase on kõrgem ja piirkonnal tuleviku osas veidi parem perspektiiv olemas.

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kui kõik barakid on buldooserite poolt ümber lükatud ning igasugu elukunstnikud ja bomžid majadest välja visatud, siis kas kõik ongi hästi ja getostumise oht jäädavalt ellimineeritud? Tõsi, järjest kasvav elatustase, suuremad säästud ja väiksem töötus aitavad kaasa sellele, et vaesemaid ja mahajäetud piirkondi Tallinnasse juurde ei teki. Linnas, kuhu sisseränne ülejäänud Eesti noorte näol on piisavalt suur, on riskitegureid selgelt vähem. Küll aga ei maksa ära unustada, et üldiselt elanikkond vananeb ja löögi alla satuvad linnaosad ja piirkonnad, kus elanike keskmine vanus on kõrgem. Näiteks Mustamäel on juba praegu märkimisväärne osa elanikkonnast vanem kui 70 eluaastat. See tähendab, et ei teki piisavalt raha hoonete renoveerimiseks või isegi elementaarseks heakorrastamiseks, korteriühistute juhatused on pigem passiivsed jne. Seega nii Mustamäe kui teised „mäed“ on teatav riskikoht, kuid esialgu ülemäära muretseda pole põhjust. Palju on meie endi kätes, palju saavad teha nii linnavõim kui riik, tark linnaplaneerimine ja igasugu rekonstrueerimise toetused on ainult abiks ning võimaldavad kogu linnaruumis ühtlast arengut.

Uute korterite kliendipäevad on populaarsed

Postitaja: Lenne Kontor @ 17.01.2012 04:46; kategooriad: Domus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Möödunud laupäeval korraldasime Kalamajas Köie tänava renoveeritavas puitmajas kahe uue katusekorteri tutvustamiseks kliendipäeva. Huvi korterite vastu oli suur juba müügitegevust alustades, kui majal puudus veel uus katusekonstruktsioon.  Ka kliendipäeval käis palju külalisi, kes kõik hoolimata algeliselt ehitusjärgust kujutasid tulevast siseviimistlust ja enda elu uues korteris elavalt ette. Hinnatud ajaloolise asumina on Kalamaja atraktiivne elukeskkond, kus nõudlus korterite järele  ületab kindlasti pakkumises olevate objektide hulga. Antud Köie tänava maja saab pärast renoveerimist ilmeka väljanägemise, mida rõhutab rohke puitdekoor akende ümber. Tänu maja täielikule renoveerimisele tõuseb oluliselt ka olemasolevate korterite väärtus.
Katusekorterid müüakse „võtmed kätte“ valmidusastmes, mis sisaldab kõiki siseviimistlusmaterjale ning isegi köögimööblit ja -tehnikat. Selline lahendus on koduotsijatele meeltmööda, kuna tihti ei ole inimestel vajalike ehitustööde teostamiseks kontakte. Samuti arvestatakse sisetöödel tulevase korteriomaniku soove ning mõistlikus ulatuses on võimalik isegi ruumiprogrammis muudatusi teha.

Väärtuslike puitmajade kõrval on samuti hinnatud kvaliteetsed kivimajad. Seepärast kutsume kõiki huvilisi ka sel laupäeval kliendipäevale, tutvuda saab Asula 12 ja Villardi 29 uute korteritega. Asula tänaval ootavad uue omaniku sisekujundust avarad kahetasapinnalised kolmanda ja katusekorruse korterid, mis jäävad üldpinnalt vahemikku 70-120 m2. Villardi tänava majas on samuti võimalus soetada ruumikas eluase põrandapinnaga alates 70 m2 kuni isegi 160 m2.
Palume osavõtust teada anda ning ootame Teid juba sel laupäeval!