Kinnisvaral on ees pigem pikk tõusutee

Korterituru hoogne tõus on seiskunud. Mis saab edasi?

Viimase kinnisvarakriisi aegu sai Eestis tuntuks Kanada majandusteadlase Jean-Paul Rodrigue humoorikas turumulli skeem. Kuulsaks sai skeem seetõttu, et Eesti kinnisvaraturg liikus graafiku kõverat pidi ning jõudis kurba lõppu välja.
Viis aastat hiljem on paslik vaadata, kuhu kinnisvaraturg on Rodrigue turumulli graafikus tänaseks välja jõudnud. Juba aasta jagu on ju saanud uue kinnisvaramulli lõhkemise hirmulugusid lugeda. Nüüdseks olemegi olukorras, kus turg on kolm kuud olnud pigem langusfaasis.
Kui vaataksime turumulli skeemi läbi pessimisti silmade, siis tema ütleks, et me oleme suure kukkumise eelses„härjalõksu“ faasis: majanduses on ebaselge aeg ja kui turg korra veel üles läheb, siis ainult selleks, et uuesti sohu tagasi vajuda.
Kui turumulli skeemi vaataks optimist, siis tema väidaks, et turu tipuni on veel pikk tee käia ning me oleme alles „karulõksu“ etapis. Majandusprotsessid on pikad ja ühe rusikareegli järgi kulub ühe kriisist teise jõudmiseni 12 aastat. Meie oleme mulli põhjast välja ronimisega tegelenud alles viis aastat.
Tuleb rõhutada, et me räägime turu jahenemisest ainult korterituru põhjal, sest ühepereelamute massilise arenduse lähedale pole turg üldse jõudnudki ja see on ühtlasi ka suur erinevus viimasest kinnisvarakrahhist. Siis toimusid võimsad detailplaneeringute koostamised ja maatükkide müügid nii Saaremaal kui Võrumaal. Praegu toimuv kinnisvaraturu kasv ja kahanemine on sündinud valdavalt Tallinna korteriturul.
Optimistide seisukoha toetuseks räägivad ka mõned muud faktid. Eesti elamufondi seisukord on jätkuvalt selline, et turg januneb uute ja tänapäevaste ehitiste järele. Teiseks on laenuintressimäärad olnud madalate baasintressimäärade tõttu laenuvõtja jaoks soodsad juba ligi kaks aastat. Kolmandaks, Eesti keskmine reaalpalk on tõusnud kolmandat aastat järjest. Neljandaks püsib tarbijate kindlustunne pikaajalisest keskmisest paremal tasemel.

Mitmekesisem pakkumine
Praegune hindade ja tehingute arvu korrigeerimine on kasulik kõigile turuosalistele, aga langenud hindade kontekstis eelkõige tarbijatele. Arendajate kasu seisneb võimaluses arendada läbimõeldumat äri.
Tarbijate väljavaated paranevad ka seetõttu, et turule tuuakse mitmekesisemat kinnisvara ja valikuvõimalus suureneb. Seni on pakkumine olnud kaldu suhteliselt standardsete kortermajade poole, kuid vaja on ka ridamajade, paarismajade ja ühepereelamute omanäolisi arendusi.

* Avaldatud Eesti Päevalehes 21.07.2014

Joonis artikli juurde