Mõistete selgitamisel on aluseks Eesti Standard EVS 875-1:2005.

Väärtus on majandusteaduslik mõiste, mis viitab suhtele, mis eksisteerib ostmiseks saadaolevate vara ning selle ostjate ja müüjate vahel. Väärtus ei ole fakt, vaid vara kasulikkusele mingil konkreetsel ajal kooskõlas konkreetse väärtuse definitsiooniga antav hinnang.

Nii nagu ilu on vaataja silmades, on väärtus ostja ja müüja silmades. Näiteks endine lapsepõlvekodu on müüja jaoks suure emotsionaalse väärtusega, mida paraku ostja ei näe. Seega nende hinnang on erinev, mistõttu ostja ei ole nõus tasuma hinda, mis vastab müüja hinnangule vara kohta. See-eest hindaja ülesanne on leida väärtus, mis vastab kinnisvaraturu hinnangule vara kohta.

Hind on termin, mida kasutatakse vara eest küsitud, pakutud või tasutud summa väljendamiseks. See on fakt, vaatamata sellele, kas see tehakse avalikuks või hoitakse salajas. Konkreetse ostja ja müüja rahaliste võimaluste, motiivide ning erihuvide tõttu võib vara eest tasutav hind olla või ka mitte olla seotud väärtusega, mida teised sellele varale omistavad.

Maksumus on vara eest tasutav hind või rahasumma, mis on vajalik vara tootmiseks või teenuse osutamiseks. Vara eest tasutud hind muutub ostja jaoks selle maksumuseks.

Hindaja töös on muutus pigem vastupidine – tööd tuleb teha rohkem. Hindamine on üsna reguleeritud ning teadmisi ja kõrgeid eetilisi nõudeid eeldav valdkond. Kõikidel hindajatel on kohustus lähtuda hindamisstandardist, millest nüüdseks on välja antud 11 osa. Samuti tuleb lähtuda Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingus vastu võetud Heade Tavade Koodeksist. Need dokumendid määravad mõisted, meetodid ja põhimõtted. Viimane hindamisstandardi osa EVS 875-11:2009 on elukondliku kinnisvara hindamise peamise meetodi, võrdlusmeetodi kohta.

Võrdlusmeetod lähtub põhimõttest, et ostja ei ole nõus maksma vara eest rohkem, kui sarnase vara eest turul makstakse. Hindaja peab seda meetodit kasutades leidma hinnatava objektiga sarnase varaga toimunud turutasemel ostu-müügitehingu. Kuna turul tehakse vähe tehinguid, siis sobivate võrdlusobjektide leidmiseks teeb hindaja oluliselt rohkem tööd. Vähem sobivate tehingute tõttu võib kannatada eksperthinnangu kvaliteet ning hinnangu tulemus, mis ei ole kasulik ju ühelegi kliendile.

Hindaja jaoks on hinnangu andmisel väga oluline olla kursis kinnisvaraturul toimuvaga. Seejuures on üheks parimaks info allikaks turul tegutsevad maaklerid, kes klientidega suheldes omavad kõige paremat ülevaadet hindadest, mida potentsiaalne ostja on nõus maksma. Viimaste aastate muutuv turg oli hindajate jaoks keeruline, sest väga raske oli anda konkreetset numbrilist väljendust objekti turuväärtusele, kuna hinnad langesid üsna palju ning piirkonniti erinevalt. Seetõttu on kinnisvaraturuga paremini kursis suuremad firmad, sest neil on paratamatult rohkem infot.

Eksperthinnangu lahutamatu osa on kinnisvaraturu analüüs. Selle eesmärk on anda lugejale ülevaade turul toimunust/toimuvast, nõudlusest-pakkumisest, tehingute mahust, hindadest jms. See kõik on annab nö taustinformatsiooni hindaja poolt leitud turuväärtusele. Põhjaliku ning ülevaatliku analüüsi koostamine on üsna ajamahukas töö.

Nagu eespool öeldud, siis tänaseks on välja antud juba 11 hindamisstandardi osa, mis hindajatel on kohustuslikud. Seega on üldised kvaliteedinõuded hindajate jaoks pidevalt kasvanud. Teenuse hind on liikunud teisiti. Tänases majanduslikus olukorras peavad kõik rohkem tööd tegema. Ka hindajad, kuid unustamata kvaliteeti.