Nõmmeliiva Kodud loovad mõnusa tunde

no%cc%83mmeliivaJärve Selveri vahetusläheduses, hubasust loovate mändide all asub Nõmmeliiva Kodud. Suurele kinnistule on ehitatud üksteisest piisavalt kaugele kolm korterelamut. See on ideaalne kodukoht vaikust hindavale inimesele. Asudes  eemal suurtest teedest on kõik siiski mugavalt käe-jala juures.

 

Hinnatud vaikne ja roheline piirkond

Nõmme on hinnatud elamupiirkond oma rohelise ümbruskonna, metsateede ja terviseradadega, võimalusega alustada sportimist otse kodust. Nõmmeliiva majade vaheline ala on kauni haljastusega, mida täiustatakse noorte puude ja põõsastega. Privaatne kinnistu on piiratud aiaga ning mõeldes peredele ei puudu siit ka laste mänguväljakud. See on koht, kus lastel on hea ja turvaline üles kasvada.

Suured kolmetoalised korterid

Mõeldes peredele on Nõmmeliival eriliselt suured 3-toalised korterid suurusega 88-92 ruutmeetrit. Väga hästi läbimõeldud planeering koos suurte akendega loob õdusa tunde. Enamus korterites on suured rõdud või terrassid ning mõnusad männimetsa vaated. Saab nautida kohvi hommikuterrassil  või hoida lastel silm peal õhtuterrassil. See on kodu, mis loob mõnusa tunde.

www.nommeliiva.ee

Tallinn ja Tartu erinevad ülejäänud kinnisvaraturust

Ajal, mil kraanade arv suuremates linnades näitab kasvutendentsi ja korterite järelturg üritab visalt uusarenduste tempos kaasa liikuda, on sobiv hetk peatumiseks ja vaadata otsa statistilistele näitajatele. Nii professionaalsete kui ka kodukootud kinnisvaraturu analüütikute lemmikute hulka on kuulunud keskmise palga ja keskmise ruutmeetri hinna seose muudatuste jälgimine. Kui kinnisvarabuumi ajal jäi keskmine palk keskmisest ruutmeetrist sama kaugele nagu Eesti suusataja medalikohast, siis juba madalseisu läbimise järgselt 2010. aastal sai ühe keskmise kuupalga eest soetada 1,3 m2 elamispinda.

Statistikaameti ja Maa-ameti 2015. aasta andmetele tuginedes võib väga üldistatult väita, et korteriostja jaoks on olukord 5 aastat hiljem veelgi soodsamaks läinud. Keskmisi mediaanhindu arvestades saanuks Eesti keskmisena osta ühe kuupalga eest 2,1 m2 pinda. Kas palgad on 5 aastaga tõusnud märgatavalt? Tõesti, kasv on tähelepanuvääriv , kuid 5 aastaga on kasvanud ka kinnisvara hind. Eelkõige näitab kasvanud ruutmeetri maht seda, et märgatavalt on suurenenud diferents eri maakondade näitajate vahel. Harju ja Valga maakonna kinnisvaraturgude vahele jääb tohutu kuristik, mis paraku kõikide märkide järgi üha süveneb. Kui Tallinnas, aga ka Tartus, ei saa ühe kuupalga eest soetada ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal on vastav näitaja juba 9,3 m2. Kui arvestada, et Valgamaa keskmine palk on viimase 2 aastaga suurenenud 13 % ja korterite keskmine mediaanhind langenud 4,5 %, siis võib prognoosida, et peagi ületatakse ka maagilise 10 m2 piir ühe kuupalga kohta. Ebaõnnestunud regionaalpoliitika selge tulemus.

Üle-eestiliselt ongi vaid 2 maakonda – Harju ja Tartu – kus keskmise kuupalga eest ei saa soetada ühte ruutmeetrit. Tõsi, Tartu on sellele väga lähedal ja võib öelda, et heade mõtete linnas koos ümbritsevate valdadega valitseb hindade mõttes kinnisvaraturu tasakaal. Tallinn jääb analüütikute unistuste olukorrast veel maha, kuid mitte lootusetult. Näiteks buumi aegadel sai Tallinnas ühe kuupalga eest osta vaid 0,5 m2 elamispinda. Keskmise brutopalga edasist käekäiku prognoosida on keeruline, kuid korteriomandite keskmine hind näitab Tallinnas stabiliseerumist, mistõttu võib väita,et käärid keskmise palga ja kinnisvara hinna vahel suurenemas ei ole. Seega, parafraseerides klassikuid, siis Eesti kinnisvaraturu tervis on hea, kuid mitte lootusetu.

maakonnad

Majade turgu mõjutab tugevalt sessoonsus

Postitaja: Raul Reino @ 22.10.2012 08:26; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Harjumaal eramut osta soovijatest otsib suurem osa inimesi remontivajavat maja hinnaklassis 130 000–150 000 eurot. Ihaldatud piirkonnad Tallinnas on Nõmme, Pirita või Kristiine ja tahetakse maja, kus pärast mõningaid ehitustöid saab elama asuda.

Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Majade turu madalseis jääb Harjumaal sarnaselt kogu ülejäänud kinnisvaraturule ja piirkondadele 2009. aasta I kvartalisse, mil hoonestatud maadega tehti vaid 157 tehingut. Pärast seda pole enam kuni tänaseni olnud ühtegi kvartalit, mil tehingute arv oleks jäänud kvartalis alla 200. Näiteks 2011.a. I kv tehti Harjumaal 204 tehingut ja II kv juba 300, siis käesoleval aastal on numbriteks vastavalt 213 ja 353 tehingut. Keskmiselt tehakse talveperioodil ca 70-80 tehingut kuus ja suveperioodil 100-110. Sisuliselt on majade turu tehinguaktiivsus püsinud samal tasemel alates 2010. aastast ja suuremaid muudatusi pole kaasa toonud ka käesolev aasta. Kui korteriturul on viimastel aastatel olnud trend selline, et mida kvartal rohkem aasta lõpu poole, seda rohkem tehakse tehinguid, siis majade turg saavutab oma tipu II ja III kvartalis, kus tehakse enim tehinguid. Mahud kasvavad antud ajaperioodil seetõttu, kuna siis tehakse palju tehinguid suvilatega, mis läheb hoonestatud maana statistikasse kirja ja samuti eelistab suur hulk ostuhuvilisi oma soovi realiseerida just suvel, kus hoonete ning nende ümbruse head ja halvad küljed tulevad kõige paremini välja.
Kuna tehingute arv on püsinud viimased aastad stabiilsel tasemel, siis pole olnud põhjust muutuda ka majade hindadel. Samas võib märgata sessoonsuse ilminguid tehinguhindade juures, millele lisandub selge korrelatsioon tehingute arvuga. Nimelt on alates 2009. aastast kõige kõrgemad keskmised hinnad I kvartalis ja suvel aasta madalamad hinnad. Näiteks 2011.a. I kv oli keskmine maja hind 154 000 € ja III kvartalis 112 000 €. Käesoleval aastal oli I kv keskmine hind 123 000 € ja II kv keskmine hind 90 000 €. Ühemõttelist soovitust „osta suvel, siis on hinnad maas“ on aga ennatlik teha, sest statistika toob välja keskmised hinnad ja suveperioodil ajavad suurema tehingumahu juures keskmised näitajad madalamaks eelpool mainitud suvilad ja muud odavamas hinnaklassis tehtud majatehingud. Enamlevinud klienditüüp otsib Tallinnas jätkuvalt remontivajavat maja hinnaklassis 130 000 – 150 000 eurot Nõmme, Pirita või Kristiine piirkonnas. Otsitakse eramut, kus mõningate ehitustööde järgselt saab elama asuda.
Korrelatsiooni ei ole võimalik märgata mitte ainult nõudluse ja tehinguhindade vahel, vaid ka nõudluse/pakkumise vahel. Kinnisvaraportaali City24 andmetel ei ole pakkumiste arv viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, kuid iga-aastaselt käib kerge „nõks“ üles just suveperioodil. Suurem nõudlus toob turule ka pakkumist juurde. Näiteks kui 2011.a. jaanuaris oli pakkumises Tallinna linnas 861 maja, siis suve lõpuks oli see number tõusnud juba 1037 juurde. Trend ei ole muutunud ka käesoleval aastal, kuigi absoluutnumbrid on mõnevõrra suurenenud – jaanuaris oli pakkumises 934 maja ja juulis 1122 maja.
Suurim muudatus viimastel aastatel on müügiperioodi lühenemine. Kui 2009. aastal oli Harjumaal keskmine maja müügiperiood 200 päeva lähedal, siis käesoleval aastal on Harjumaa majade keskmine müügiperiood ca 90 päeva ehk 3 kuud. Mõistagi on suveperioodil müügiperioodid lühemad ja talveperioodil pikemad.

Enamus tehingutest tehakse Harjumaal odavamas hinnaklassis olevate hoonetega, näiteks alla 100 000 € väärtusega majade müügitehingute osakaal on 60 %, hinnavahemikus 100 000 – 200 000 olevate majade osakaal on 29 %, 200 000 – 300 000 hinnaklassis maju müüdi vaid 7 % osakaaluga ja üle 300 000 € maksnud maju müüdi Harjumaal vaid 38, mis teeb osakaaluks kogutehingutest 4 %. Tallinna osas on osakaalud pisut kõrgemas hinnaklassis olevate majade kasuks. Kallimate majade esikümne moodustavad valdavalt Nõmme, Pirita ja Haabersti piirkonnas asuvad majad, kus kvaliteeti hindav klient peab arvestama minimaalselt 300 000 € suuruse väljaminekuga. Kvaliteeti tähtsustavate ostuhuviliste hinnaootus on küll pigem 250-300 tuh vahemikus, kuid sageli peavad nad tegema korrektuure hinna osas ülespoole.

Maaklerid on sageli kokku puutunud ostuhuviliste kurtmisega, et häid pakkumisi on vähe. Hea pakkumise all mõistetakse väljakujunenud elamispiirkonna (ühistransport, koolid), hea ehituskvaliteedi (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks) ning hea asukoha sümbioosi. Kui neid faktoreid väärtustav klient hakkab süvenema pakkumistesse, siis on enamjaolt tõdemuseks, et sobivaid ja omavahel võrreldavaid pakkumisi on väga vähe. Kui head ehituskvaliteeti veel leiab, mis on kõrget hinda väärt, siis hea asukohaga on juba palju kehvemad lood. Lihtsalt paljud head majad on ehitatud kohtadesse, mida valdav osa tänastest huvilistest kõrgelt ei hinda. See puudutab nii Tallinna linna kui ka ümbritsevaid valdu. Eriti suur nõudluse kadumine ongi tabanud just Harjumaa valdu, kuna ostjate huvi keskendub eelkõige Suur-Tallinna piirkonnale, mis tähendab Tallinnat ja kaugust sellest kuni 10 km. Infrastruktuuride olemasolu ja väljakujunenud elamispiirkondi hinnatakse kõrgelt, lisaks on oma töö nõudluse vähendajana ära teinud kütusehinna kallinemine. Samas on kaugemal asuvatel ja valdavalt buumi ajal ehitatud eramuarendustel tehingupotentsiaal veel olemas ning nn „põlluarendustes“ on veel piisavalt müümata krunte.

Tallinna linnas on 2012. aastal enim tehtud tehinguid Nõmme linnaosas (63), millele järgnevad Pirita linnaosa (42), Kristiine (27) ja Haabersti (26). Nõmmel ja Pirital on Tallinna linnas ka pakkumiste hulk kõige suurem, kõikudes igakuiselt keskmiselt 270-280 ühiku suurusjärgus. Seepärast pole nendes piirkondades suurem tehingute arv ka üllatus. Pakkumiste osas hoiab kolmandat kohta Haabersti, kus keskmine pakutavate majade arv on 150 ühikut kuus. Haaberstist omakorda jääb pakkumiste arvu osas pea kahekordselt maha Kristiine, mistõttu on veidi üllatav, et Kristiines on olnud tehinguid rohkem Haaberstis. Aga ilmselt võib seda seletada erinevate hinnaklasside tõttu, kuna Kristiines on müügis pigem soodsama hinnaklassi majad ja ostjate hulk on suurem, kes eelistavad hinnaklassi 150-200 tuhat. Enimnõutud piirkond Nõmme erineb teistest linnaosadest ka seetõttu, et seal tehakse palju tehinguid majaosadega. Kuna piirkonnas on pakkumist sedavõrd vähe, siis haaratakse sisuliselt kinni igast võimalusest ja poole maja ostmine Nõmme piirkonda on juba pikaajaline traditsioon ja nõudluse sihtmärk. Head asukohta tähtsustatakse nii Nõmmel kui ka teistes piirkondades äärmiselt kõrgelt, mistõttu küllalt sageli jõuavad tehingusse amortiseerunud või tugevat remonti vajavad majad. Sellist tüüpi pakkumisi jälgivad ka jõukad inimesed, et soetada mõni hoonestatud kinnistu krundi hankimise eesmärgil. Tühjade kruntide valik on Nõmmel äärmiselt väike ja seega on kaasaegset villat ehitada soovivad inimesed sunnitud vaatama ka hoonestatud kinnistuid. Maksta 100 000 – 150 000 €, mõningatel juhtudel isegi kuni 180 000 €, seejärel olemasolev maja maha lammutada ja uus peale esitada, pole Nõmmel mitte mingi ime, vaid üha kestev trend.

Rahvaarvu muutused mõjutavad otseselt kinnisvaraturgu

Postitaja: Raul Reino @ 15.06.2012 10:08; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Rahvaloenduse esialgsed andmed on avalikustatud ja suuremaid üllatusi tulemused ei pakkunud. Olulisem järeldus kinnisvaraturu kontekstis on see, et võrreldes eelmise rahvaloendusega on suurenenud Harjumaa ja Tartumaa elanike arv ning ülejäänud maakondade elanikkond on vähenenud. Juba eelmise rahvaloenduse järel täheldatud rahvastiku piirkondlik kontsentreerumine on jätkunud ning Tallinn/Harjumaa ja Tartu/Tartumaa on ainsad paigad Eestis, mis tõmbavad inimesi. Laste arvu muutuse kasvutabeli esiviisiku moodustavad vaid Harjumaa vallad, mis on ühtlasi ka väga kõrge kinnisvaraturu aktiivsusega – Viimsi, Harku, Kiili, Rae, Saue.

Elanike arv ja kinnisvaraturu tehingute aktiivsus on omavahel tugevas korrelatsioonis ja seepärast troonivad tehinguaktiivsuse tipus ka suurema elanike arvuga maakonnad. Ainsaks silmapaistvaks erandiks on siinkohal Saare maakond, mis teeb tehingute arvult 1 elaniku kohta silmad ette kõikidele maakondadele. Mittekohalike inimeste osakaal on seal piisavalt suur ja seepärast võib Saaremaa tehinguaktiivsust pidada Eesti mõistes väga korralikuks. Kõrvalasuval Hiiumaal seevastu on mittekohalike osakaal napp, saarel elab 8470 elanikku ning hästi funktsioneerivast turust on seal keeruline rääkida. Nii Kärdla kui paljude teiste Eesti väikelinnade statistikat mõjutavad sageli vaid üksikud tehingud, mis viivad näiteks keskmise hinna kiiresti üles või alla. Kui Tallinn/Tartu keskmise hinna graafik on suhteliselt lineaarne, siis väikelinnade vastav graafik meenutab sageli tõsise südamehaige EKG-d.

Rahvastikuteadlased prognoosivad viimase rahvaloenduse põhjal, et tuleviku Eesti suurimad tõmbekeskused on Suur-Tallinn ja Tartu/Tartumaa ning teataval määral ka kuurordid. Seega ei saa ka kinnisvaraturu tulevik olla teistsugune ja lõviosa tehingutest jääb nimetatud tõmbekeskustesse. Kui vanasti nimetati magalapiirkondadeks „mägedes“ asuvaid (korter) elamurajoone, siis tulevikus magalate piirkond laieneb veelgi ja suuremate linnade lähivallad saavad juurde keskmisest nooremat ja jõukamat elanikkonda, kes soovivad elada majas ja käia linnas tööl. Eesti vähestest keskustest eemalejääv kinnisvaraturg eriti elamufondi osas jääb tagasihoidlikuks ilmselt ka tulevikus, kuid ei hääbu täielikult põhjusel, et metsade/põllumaadega tehakse korralikku äri ka tulevikus ning selle, Eestile ainulaadse ressursi, olemasolu võimaldab ka Eesti äärealadel elu sees hoida ning kinnisvaraturu numbreid jälgida.

Kasvavad nii korterite keskmine hind kui pindala

Postitaja: Raul Reino @ 04.01.2012 03:53; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maa-ameti esialgsetel andmetel teostati Harjumaal 2011. aastal ca 7000 tehingut korteriomanditega, mille keskmine ruutmeetri hind oli 970 €. 2010. aastal jäi keskmiseks ruutmeetri hinnaks Harjumaa korteritel 847 €. Kõige vähem tehti tehinguid alla 30 m2 suuruste korteritega, kus omanikku vahetas 757 korterit. Enim müüdi 41-54,99 suuruseid kortereid, kus kokku vahetas omanikku 1905 korterit. Kuigi trend on juba pikemat aega, eriti uusehitiste puhul, et eluruumi keskmine suurus kasvab, siis Harjumaal jäi 2011. aastal müüdud korterite keskmiseks pindala suuruseks 56 m2, mis on aasta varasema perioodiga kasvanud 2 m2 võrra. Lääne-Euroopa riikide tulemuseni, kus eluruumi keskmine suurus on ca 90-100 m2, on Eestis veel pikk tee käia. Tuleb ka möönda, et huvi 3-4 toaliste korterite vastu on siiski märkimisväärne ja näiteks 70-249,99 m2 suuruseid kortereid müüdi Harjumaal möödunud aastal 1430.

Näited detsembri lõpus toimunud tehingutest:

Asukoht: Tallinn, Kadriorg
Tubade arv: 2
Üldpind: 39,2 m2
Korruselisus: 3/2
Seisukord: hea
Märkus: ahjuküte
Hind kokku: 59 900 €
Hind €/m2: 1528
Maakler: Kristel Grossthal

Asukoht: Tallinn, Pirita
Tubade arv: 2
Üldpind: 56,6 m2
Korruselisus: 3/3
Seisukord: väga hea
Hind kokku: 79 000 €
Hind €/m2: 1396
Maakler: Elina Tolli

Asukoht: Tallinn, Lasnamäe
Tubade arv: 1
Üldpind: 32,7 m2
Korruselisus: 9/7
Seisukord: remonti vajav
Hind kokku: 24 000 €
Hind €/m2: 734
Maakler: Martti Juse

Maa hinnad Harjumaal ei tõuse ega lange

Postitaja: Raul Reino @ 16.12.2011 12:00; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Selle aasta 11 kuuga on Harjumaal teostatud 1631 tehingut hoonestamata maadega. Tavapäraselt on enim tehtud tehinguid maatulundusmaadega (811) ja elamumaadega (542) ning edetabeli lõppu jäävad ärimaade tehingud, mida on sel aastal olnud vaid 22.

Kui võrrelda tehingute arvu möödunud aasta sama perioodiga, siis näitab statistika 9 %-list tehingute arvu kasvu sel aastal. Möödunud aasta samal perioodil vahetas omanikku 1498 hoonestamata maatükki. Samas on huvitav, et sel aastal on vähenud tehingute arv elamumaade osas, mida eelmisel aastal teostati 621, kuid märgatavalt on kasvanud maatulundusmaadega tehtud tehingute arv, mida eelmisel aastal tehti vaid 552. Protsentuaalselt teeb see maatulundusmaade tehingute arvu kasvuks lausa 47 %. Analoogselt elamumaadega on vähenenud ärimaade tehingud, mida eelmine aasta tehti 38.

Tähelepanuväärne on, et aastaga pole hoonestamata maade hinnad Harjumaal muutunud ja püsivad täpselt samal tasemel. Nii oli Maa-ameti andmetel möödunud aastal elamumaa keskmine hind 30,99 €/m2 ja ärimaade hind 90,86 €/m2. Käesoleval aastal on elamumaa keskmine m2 hind olnud 31,06 €/m2 ja ärimaa keskmine m2 hind 90,64 €/m2.

Tehingud maadega, mida Domuse maaklerid on viimastel nädalatel vahendanud:

Asukoht: Viimsi vald, Laiaküla
Sihtotstarve: elamumaa
Kinnistu suurus: 1521 m2
Lisainfo: detailplaneering olemas, paarismaja ehitusõigus
Hind: 38 000 €

Asukoht: Harku vald, Liikva küla
Sihtotstarve: elamumaa
Kinnistu suurus: 2341 m2
Hind: 14 046 €

Asukoht: Jõelähtme vald, Kaberneeme
Sihtotstarve: elamumaa
Kinnistu suurus: 1676 m2
Hind: 83 800 €

Korteri Harjumaal saab ka 3000 euroga

Postitaja: Domus @ 24.11.2011 04:33; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind on 2011 aasta novembris 1000-1100 €. Tallinna lähiümbruses ehk 40 km kaugusel linnast on aga võimalik osta korralik keskküttega korter hinnaga vaid 100 €/m2.
Vasalemma vallas Rummu ja Ämari asulates on Domus Kinnisvara vahendusel tehtud sellel aastal kümmekond müügitehingut.
Ühetoalise korteri hind on jäänud vahemikku 2 600 kuni 3 100 €. Kahetoaline korter renoveeritud majas on maksnud vaid 3890 €. Müüdavad korterid on olnud heas seisukorras, mõni neist vähest sanitaarremonti vajav. Majades on loodud KÜ, toimib keskküttesüsteem. Osa elamutest on renoveeritud mõni aastat tagasi. Kohapeal on kauplused, lasteaed ja kool. Toimib bussiühendus nii Tallinna kui Keilaga. Hea teedevõrk lubab linna piirile sõita paarikümne minutiga.

Odavaid kortereid leiab peale Vasalemma valla ka näiteks Nissi vallas Turbas. Kapitaalset remonti vajav ühetoaline korter müüdi septembris hinnaga 3000 €.

Ka praegu on Domus Kinnisvaral müügis 15 Nissi vallas asuvat korterit. Neist odavamad asuvad Turbast mõne kilomeetri kaugusel Lehetus. Remonti vajav neljatoaline korter maksab vaid 3 600 €.

Harjumaal tehakse majadega üle 500 tehingu poolaastas

Postitaja: Liia Laid @ 15.09.2011 08:56; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pärast kinnisvarakriisi hakkas Harjumaal muu kinnisvara tehingute kõrval kasvama ka  hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Viimase kolme aasta madalaim tase jäi 2009 aasta esimesse poolde, mil tehti vaid 382 tehingut. Hiljem on poolaasta jooksul tehtud stabiilselt üle 500 tehingu. Tänavu on siiski elamute tehinguid varasemaga võrreldes vähem nagu teisteski kinnisvara sektorites. Kogu Harjumaa tehingute arv vähenes möödunud poolaastaga võrreldes 15%  ning Tallinnas 12%. Tehingute hulga vähenemine valdades on olnud erinev. Suurima languse on läbi teinud Rae ja Kiili vallad. Sealne varasem suur tehingute arv tuli rohketest arendusprojektidest, mis piirkonnas buumi aegadel tehti (Rätsepa kodu, Peetri küla, Karla küla, Järveküla, jt). Ajapikku on hulk nendest eramutest leidnud omale püsielanikud. Siiski tähendavad toonased rohked eramuarendused ka suuremat tehingupotentsiaali ning nn „põlluarendustes“ on samuti veel piisavalt müümata krunte.

Valdadest populaarsemad Viimsi ja Harku

Harjumaa omavalitsustest asub kõige aktiivsem kinnisvaraturg mõistagi Tallinna linnas. Ka valdade „edetabelit“ kroonivad vahetult Tallinnaga piirnevad vallad – Viimsi, Harku, Rae, Saku ja Saue. Tallinnast kaugemale jäävates valdades  kinnisvaraturg kohati seisab, nii näiteks tehti Aegviidu vallas 6 kuuga vaid 1 tehing hoonestatud elamumaaga. Enim on klientide poolt eelistatud Viimsi vald, kus esimesel poolaastal müüdi 57 hoonestatud elamumaad, keskmise hinnaga 161 000 eurot. Klientide jaoks on soovitud just Haabneeme alevikus ja selle lähedal paiknevad eramud. Põhjuseks olemasolev infrastruktuur – koolid, lasteaiad, kauplused, ühistransport. Piirkonnas on tehtud ka üksikud tipphinnaga tehingud. Need  on kaasaegsed merevaatega kinnistud hinnavahemikus 540 000 – 1 165 000 eurot. Turul on hea kauba märksõnadeks väljakujunenud elukeskkond (ühistransport, koolid) ja hea ehituskvaliteet (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks). Klient on siiski jätkuvalt hinnatundlik ning enim tehinguid tehakse odavamate varadega. Harku vallas jaotuvad tehingud ära paljude külade vahel, kusjuures enim tehakse tehinguid traditsiooniliste suvilapiirkondadena tuntud Vääna-Jõesuus ja Türisalus, aga ka Murastes, Vitis, Suurupis. Valla keskmine tehinguhind on ca 100 000 eurot. Ühelt poolt viivad  hinna alla suurusjärku 20 000 – 40 000 eurot jäävad tehingud suvilatega, aga teiselt poolt tõstavad üksikud tehingud, üle 500 000 euro maksvate villadega. Padise vallas, kus tänu Maa-ameti enampakkumistele tehti I poolaastal märkimisväärselt palju tehinguid hoonestamata maadega, oli hoonestatud elamumaade osas oluliselt väiksem tehinguaktiivsus ja statistikasse jääb kirja vaid 3 tehingut. Kernu vallas on möödunud poolaastal silma hakanud aiamajade müügi aktiviseerimine. 2011. I poolaastal tehti 22 hoonestatud maa tehingut, millest enamus suvilad – aiamajad, hinnavahemik 12 000 – 50 000 eurot. Suvilate osakaalu Harjumaa hoonestatud elamumaade tehingutes võib üldse pidada tähelepanuväärseks, nii näiteks tehti Keila valla 21 hoonestatud elamumaa tehingust 11 Laulasmaal, need valdavalt suvilatega.

Harjumaa majade kliendipäev

Postitaja: Raul Reino @ 12.09.2011 08:56; kategooriad: Domus
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

15.09.2011 kell 17.00-19.00 korraldab Domus Kinnisvara SUURE ERAMAJADE KLIENDIPÄEVA HARJUMAAL. Objektidega on võimalik tutvuda SIIN või küsida lisainfot telefonil 646 4035

Harjumaa kallimate majatehingute TOP 10

Postitaja: Raul Reino @ 02.09.2011 10:56; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Harjumaa valdadest on hoonestatud elamumaa osas kõige aktiivsem turg Viimsi vallas, kus I poolaastal müüdi kokku 57 maja ehk siis keskmiselt ca 10 maja kuus. Kusjuures alates 2009 aasta I poolaastast on turg Viimsis olnud suhteliselt stabiilne ja igal poolaastal müüakse 50-60 maja. Kuna nõudlus Viimsi vastu on kõrge, siis pole ka midagi imestada, et Harjumaa I poolaasta hoonestatud elamumaade müügihindade TOP 10-s on 7 maja just nimelt Viimsi vallast. TOP 10-s on veel 2 maja Jõelähtme vallast ja 1 maja Saue vallast. Tähelepanuväärne on, et Harjumaal on I poolaasta vaid 2 hoonestatud elamumaad müüdud hinnaga 1 000 000 € ja rohkem. Ka kroonides „maagilisena“ tunduva 10 miljoni piiri ületasid just nimelt mainitud 2 maja Viimsist.

TOP 10 näeb välja järgmine:

1. Viimsi vald, Pringi küla – müügihind 1 166 388 €
2. Viimsi vald, Miiduranna küla – müügihind 1 000 000 €
3. Viimsi vald, Leppneeme küla – müügihind 610 000 €
4. Viimsi vald, Rohuneeme küla – müügihind 543 722 €
5. Jõelähtme vald, Manniva küla – müügihind 415 000 €
6. Jõelähtme vald, Iru küla – müügihind 351 514 €
7. Saue vald, Laagri alevik – müügihind 340 000 €
8. Viimsi vald, Rohuneeme küla – müügihind 300 000 €
9. Viimsi vald, Rohuneeme küla – müügihind 295 000 €
10. Viimsi vald, Püünsi küla – müügihind 294 000 €