Tarbijate kindlustunne hoiab kinnisvaraturgu üleval

Tarbijate kindlustunde indikaator on näitaja, mida Eesti Konjunktuuriinstituut arvutab igakuiselt ning mis oma sisult on pere ja riigi majandusolukorra, töötuse ja säästude prognoosi saldode aritmeetiline keskmine. Hulk viimaste kuude ja aastate pressiteateid lõpeb tõdemusega, et tarbijate kindlustunne on endiselt kõrge. Näiteks maikuus avaldatud kindlustunde indikaator (–3) on oluliselt parem pikaajalise keskmisest (–9). On põhjust rahuoluks.

Kinnisvaraturuga on tarbijate kindlustunne seotud kõige otsesemalt. Tarbija teeb oma otsuseid kodu, kinnisvara, eluasemelaenude või investeeringute osas siis, kui tal on selge arusaam ja kindlustunne tuleviku suhtes. Kui puudub kindlus oma töökoha püsimise või riigi majandusliku ja poliitilise stabiilsuse osas, siis on tarbija ettevaatlik ja ei ole aldis kinnisvaraga tehinguid tegema ja näiteks eluasemelaenu jääki suurendama. Pea külm ja jalad maas suhtumist õpetas meile viimane majanduskriis piisavalt ja õppetunnid sellest püsivad veel piisavalt hästi meeles. Seepärast polegi midagi imestada, kui vaadata tarbijate kindlustunde viimase kümnekonna aasta aegridu, et kõige kehvem kindlustunne on olnud ajal, mil majanduse ja kinnisvaraturu taevas liikusid eriti tumedad pilved. Nimelt, kindlustunde indikaator oli tugevalt miinuses 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta esimesel poolel, kus indikaatori kõrgpunktiks jäi -37. Pärast seda perioodi on kõikumist küll olnud, kuid näitaja on valdavalt olnud stabiilne ning tarbija tundnud ennast hästi. Kuna võiks tavakodanik ennast hästi tunda? Siis, kui tal on kogutud piisavalt sääste, mis võimaldavad rahulikuma südamega tulevikku vaadata. Eesti Panga andmed toetavadki eelmist väidet ja kinnitavad seda, miks kindlustundega on lood pigem hästi. Aastaid oleme olnud olukorras, kus keskpank on saanud raporteerida seda, et majapidamiste säästud kasvavad kiiremini kui laenukohustused. Nii eraisikute kui juriidiliste isikute raha hulk pangakontodel on aegade kõrgeimal tasemel ning kahtlemata tekitab see fakt turvatunnet ja toob suurema rahu hinge. Kui siia juurde lisada infokild, et 2017 I kvartal jõudis tööjõus osalemise määr varasemate aastatega võrreldes rekordtasemele, siis on kindlustunde puzzles ka see koht tugevalt tsementeeritud.

Tarbijate kindlustunnet võib kokkuvõtlikult nimetada kinnisvaraturu vundamendiks. On inimestel rahu majas, mõni euro rohkem säästetud ja usk tulevikku helge, siis pole põhjust ka kinnisvara arendustegevuses pidurit vajutada. Nii ongi kinnisvaraturu tänane üldjoontes hea seis otsekui peegeldus tarbijate kindlustundest. Kui ka turu vundamendis on mõni mõra, siis üldistatult võib tõdeda, et turg on stabiilne, inimesed vahetavad elamispindu vastavalt tegelikele vajadustele ja võimalustele ning magada võivad rahulikult kõik kinnisvaraturu osalised.

Kinnisvarasektori ettevõtetel parem kindlustunne

Eesti Konjunktuuriinstituut jälgib ja analüüsib Eesti kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi. Detsembri tulemused paistavad silma oma positiivse hoiaku osas.

Kinnisvarasektori ettevõtete kindlustunne on parem kui eelnevate aastate lõpul (kindlustunde indikaator oli 2012. a detsembris +27, 2011. a detsembris +1, 2010. a detsembris +5). Nõudlust hinnati 40% firmades heaks ja teenuste müük suurenes viimase 3 kuu jooksul enam kui kolmandikul (36%) ettevõtetel. Järgneva 3 kuu nõudluse suhtes on 72% kinnisvara ettevõtteid seisukohal, et see jääb umbes samaks, nõudlus kasvab 16% ja langeb 12% firmadel (nõudluse saldo +4) ning tervikuna on nõudluse prognoos parem kui aastatel 2008–2011. Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul natuke kasvab ja teenuste hinda loodab tõsta 21% ettevõte­test. Olulisim äritegevust piirav tegur on endiselt ebapiisav nõudlus ja 13% firmadel on olulimaks takistavaks teguriks finantsprobleemid. Kevadeks loodetakse ärikonjunktuuri olulist paranemist.

Vaata tulemusi pikemalt Eesti Konjunktuuriinstituudi leheküljelt

Kinnisvarafirmadel suurem kindlustunne kui tarbijatel

Kinnisvaraturgu mõjutavatest näitajatest peetakse üheks olulisemaks tarbijate kindlustunnet. See on oluline näitaja iga pikaajalise ostu puhul, millega kaasneb sageli aastakümnete pikkune kohustus. Isegi kui täna on tarbijal kindel töökoht ja ka säästud olemas, siis on oluline tema usk tuleviku osas. Uudised laiast maailmast, lähimineviku kogemused, Eesti enda habras majanduslik seisund ja hirm hinnatõusude ees tingivad selle, et tarbijad on ebakindlad. Oktoobris mõõdetud tarbijate kindlustunne on võrreldes septembriga langenud ja on 5 punkti võrra allpool ajaloolisest keskmisest. Kuigi kevad-suvel kindlustunne traditsiooniliselt paranes, siis analoogselt eelmise aastaga on ootused riigi ja oma pere majandustuleviku suhtes sügisel taas langustrendis.

Lisaks tarbijate kindlustunde jälgimisele analüüsib Eesti Konjunktuuriinstituut ka kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi, mis põhinevad kinnisvarafirmade seisukohtadel. Tulemusi võrreldes torkab silma, et kinnisvarafirmad on tarbijatest oluliselt optimistlikumad. Kui tarbija kindlustunde indikaator oli oktoobris -15, siis kinnisvara kindlustunde indikaator oli oktoobris +24. Hinnatakse, kui kuigi järgneval kolmel kuul nõudlus kinnisvara teenuste järgi mõnevõrra langeb, siis 6 kuu pärast on ligi kolmandiku ettevõtete äriseis taas parem. Kinnisvara baromeetril on tarbija kindlustundega olemas korrelatsioon selles osas, et suvel kipub kindlustunne ikka olema kõrgemal tasemel kui talvel. Turuseisundit hinnatakse soodsaks, olgu võrdlusena toodud, et näiteks 2009. aasta jaanuaris oli kinnisvara kindlustunde indikaator –68.

Kas võib sellest järeldada, et kinnisvarafirmades töötavad elupõlised optimistid ja tarbijatel on jalad maas? Osalt kindlasti. Samas aga arvestades, mis seisus on kinnisvarasektor olnud näiteks 4 aastat tagasi, siis annab tänane olukord põhjust rõõmustamiseks. Tehingute arv ja hinnad on pigem tõusu- kui langustrendis, pankade laenuintressid on soodsad, maakleritel on objektide tutvustamisega piisavalt tööd jms. Ehk omavad kinnisvarafirmad ka tarbijate käitumisest suuremat pilti ning näiteks kliendikontaktide arvu ja aktiivsuse põhjal võib kinnisvarasektor olla optimistlikum kui üksikisikust indiviidi hinnang majandusolukorrale. Igatahes kumab kinnisvarasektori hinnangutest välja seisukoht, et suurest august on välja ronitud ja usk sektori tulevikku taastunud.