Algas Kvissentali kerkivate ridaelamute ehitus

Tartu hinnatud uuselamurajoonis Kvissentalis alustas Villaare OÜ projekti „Kvissentali Kodud“ ehitusega. Esimesed ridaelamuboksid valmivad 2017. aasta lõpuks.

Klaose ja Aeru tänava vahele kerkivad kaasaegsed ja energiasäästlikud ridaelamud energiaklassiga B. Ühes ridaelamus on 4 erineva suurusega ridaelamuboksi ja 2 kahetoalist korterit.

Kvissentali Kodude arhitektuurse lahenduse eest hoolitses endine linna peaarhitekt Tiit Sild. „Kvissentali hoonestuskavaga oleme andnud kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mida järgida,“ rääkis Tiit Sild. „Ridamajade vorm ja värvilahendus on saanud inspiratsiooni lähedalasuvatest Aruküla koobastest.“

Kvissentali Kodude ehitamisel kasutatakse kvaliteetseid materjale ja kaasaegseid ehitustehnilisi lahendusi. „Oleme rõhku pööranud ehituskvaliteedile ja energiasäästlikkusele, et ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Kogu maja soojustatakse uue põlvkonna soojustusmaterjaliga SPU ning välisfassaad viimistletakse imiteeriva kivifassaadiplaadiga, mis annab fassaadile pikaajalise vastupidavuse. Rõdud ja terrassid on praktilistel kaalutlustel valmistatud puidust. Igal korteril on iseseisev gaasikatel ning katusele paigaldame päikesepaneelid, mis toodavad majale elektrit.“

Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on eelmüügi periood juba käimas. „Kvissentali elamurajooni populaarsus on arusaadavatel põhjustel viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodud Tartu parimas uusasumis,“ rääkis Domus Kinnisvara maakler Kaarel Kiidron. „Esimesed Kvissentali Kodud on juba broneeritud ning huvi projekti vastu on kõrge.“

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Registreeri oma huvi: www.kvissentalikodud.ee

 

Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Kvissentali

Tartu linna uuselamurajooni Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Fausto Grupp ja Villaare OÜ sõlmisid kokkuleppe ridaelamute arendamiseks Tartus hinnatud Kvissentali linnaosas. Esimesed modernse arhitektuuriga 100 m2 suurused ridaelamud saavad katuse alla juba tänavu sügisel.

“Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodu Tartu linna parimas uusasumis,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Tegemist on kompaktsete, energiasäästlike, läbimõeldud lahendusega ning ümbritsevasse keskkonda hästi sulanduvate ridaelamutega. Esimesed kodud valmivad juba 2017. aasta jõuludeks.

Väärika ajalooga Kvissental on Tartu linna esimene uuselamurajoon, mille hoonestuskava on detailideni läbimõeldud ning linna poolt kinnitatud ja paika pandud on ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodu- ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastikuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.

Kvissentali ühendab linnaga vastloodud taristu: 2016. aastal sai valmis 2 km kergliiklusteid, lisaväärtust annab Tartu kaasaegseim laste- ning noortepark, Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele. “Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi:  võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või rulluisutada,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov. “Selline piirkond on ka peresõbralik: lapsed on taas rohkem värskes õhus, kooli või tööle võib sõita jalgrataste või siis muude kergete liikumisvahenditega, kogu perega saab täiesti tasuta sportida.”

Fausto ärigrupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Ridaelamute eelmüük on juba alanud. Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on huvi Kvissentali Kodude vastu suur, sest varasemalt pole olnud võimalust nii taskukohasega hinnaga Kvissentali elama asuda. Varaselt oma ostusoovist teada andes on võimalik rääkida kaasa oma unistuste kodu kujundamisel.

Registreeri oma huvi: www.kvissentalikodud.ee

Kinnisvaramaakleri töö on astumas uude ajastusse

Sisenedes 2007. aastal kinnisvaramaailma, sai mulle väga kiiresti selgeks, et enamus inimesi vihkavad maaklereid, sest „kõik maaklerid on rahaahned petised“ või muud sellist. Aasta hiljem, siirdudes tööle avalikus sektoris, olin ma surmkindel, et minust ei saa enam iialgi maaklerit. Täna, olles kutseline kinnisvaramaakler, Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti regiooni juht ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige, tõden seda, et ma armastan oma tööd ja kinnisvaraga seonduv on minu elu.

Aga kust tuleb see negatiivsus, millega maaklereid rünnatakse? Mis toidab kuvandit, et maaklerid on ainult raha peal väljas? Sellise argumendiga võiks ju rünnata igat tasulist tööd alates müügiinimestest õpetajateni. Milline on tegelikult tänapäevane maakleritöö ning mida see nõuab inimeselt, kes seda tööd teeb?

Oma tööd tehes olen näinud igasuguseid maaklereid. Ka selliseid, kellel puudub reaalne erialane ettevalmistus ning kelle helesinine unistus ongi ratsa rikkaks saada. Turg  on täis neid nii öelda kapitaguseid maaklereid, kelle ainus konkurentsieelis on pakkuda küll väikese tasu eest ent siiski olematu kvaliteediga teenust. Saad nii palju kui maksad, kehtib ka siin. Ja kui teenusepakkujal pole kaubamärki, mille eest hea seista, siis puudubki vajadus otsida lahendusi, anda kliendile head nõu või luua pikaajalisi kliendisuhteid, järelteenindusest rääkimata. Kahjuks sellised „maaklerid“ annavadki ainest negatiivsele kuvandile. Kõikvõimas meedia aga otsib skandaali ning sisusse süvenemata materdamine on selle leidmiseks lihtsaim viis. Avalikkuse ette ei jõua kunagi sõnumid:  „Tänu maaklerile leidsin oma unistuse kodu“. Ent sellised sõnumid on olemas, need on heade maaklerite argipäev.

Milline on hea maakler? Üheks tähtsamaks iseloomustavaks jooneks saab pidada ausust ja väga heaks maakleriks saab ennast pidada see, kelle juurde kliendid tulevad ise. Mõiste „väga hea“ hõlmab endas erialast pädevust, usaldusväärsust, kogemust, professionaalsust ja ka referentsi. Hea maakler austab ise ennast ja oma ametit ning ei tee kompromisse selle kahjuks. Ja kuigi hea maakleri jaoks on klient kuningas, suudab ta alati panna ka kliendid ennast ja ametit austama.  Nii usungi, et pikemas perspektiivis jäävad kinnisvaramaastikul ellu need, kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuidas aga parandada ühiskonna arusaama maakleritest? Kuidas saada lahti turusolkijatest, kes heade maaklerite nime määrivad? Kinnisvara vahendustegevus ei tohiks olla kiirema, kavalama ja nahaalsema „jutuvestja“ eesõigus, vaid see peaks olema parimate privileeg. Eelneva ettevalmistuse ja erialaste teadmisteta ei tohiks olla õigust rahaliselt niivõrd vastutusrikaste tehingute korraldamiseks. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda on arvamusel, et maakleri kutse, mida on võimalik omandada ainult kutseeksami sooritamisel, peab olema seadusega reguleeritud ehk kohustuslik. Nii kaua kuni seda pole tehtud, on riskid maandamata ning ootamatud ebapädevusest tulenevad olukorrad varmad tekkima. Arvestades kõiki täna kehtivatest seadustest tulenevaid riske, mis võivad nii ostjat, kui müüjat tulla kimbutama ka pärast tehingu toimumist, on pädeva inimese nõuanne kuldaväärt.

Seni kuni Eesti riik probleemiga ei tegele, on võtnud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda järgmise sammu maaklerite tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Eelmise aasta sügisel valmis Maaklerite register, kuhu saavad registreeruda kõik aktiivselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid. Registreerides võtavad maaklerid endale kohustuse järgida oma töös lisaks kutsestandardile kinnisvaramaaklerite teenuse standardit ja kehtivad õigusakte. Registreeritud kinnisvaramaakler võtab endale kohustuse töötada eetiliselt ja normide rikkumise korral on kliendil võimalik sellest teada anda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtule. Aukohus menetleb konkreetset juhtumit ja väljastab osapooltele otsuse. Halvimal juhul ootab maaklerit registrist välja arvamine, kuid kui on tegemist lisaks ka kutselise maakleriga, siis on võimalik ka kutse äravõtmine.

 „I have a dream“, ehk mul on unistus, kus kinnisvaramaastikul toimub kauaoodatud puhastus. Olen ennast alati maailmaparandajana tundnud. Maakleriteenus pole enam see, mis ta oli varem, enne digitaalajastu kiiret arengut. Meie teenus on aja jooksul saanud uue vormi ja maaklerid uue rolli. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid.

Inimeste arusaam kinnisvara müügist on tihti seotud ainult kuulutuse ülespanekuga kinnisvaraportaali. Küsimus „Milleks mul ikkagi maaklerit tarvis on?“ vajab aktiivse maakleri töös vastamist igapäevaselt. Miks see nii on? Lihtne vastus, paljud maaklerid ise pole endale teadvustanud, et vana rasva peal ei saa enam edasi liugu lasta. Need töömeetodid, mis olid kasutusel kümme aastat tagasi, ei pruugi enam olla efektiivsed. Maakleriteenus ei sisalda enam ainult kuulutuse riputamist portaali, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, foto- ja videograafiast jne. Ka tavalise magalrajooni korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias.

Domus Kinnisvara Tartu kontor on juba pikka aega pakkunud praktikakohta noortele, kes unistavad kinnisvaramaakleri elukutsest ning pannud neile südamele, et algus on selle elukutse puhul alati väga raske – sul võib kuluda aasta või kaks enne, kui sul tekib püsiklientuur ning saad rahulikult ja stabiilselt oma tööd teha. Meie firmas saavad noored endale mentori, kes nende tööl silma peal hoiavad ja välja õpetavad. Maaklerite õppe riikliku programmi puudumist peab kompenseerima firmasisene õppeprogramm nii meil kui ka teistes suuremates maaklerfirmades. Kahe aasta möödumisel ootame me kõigilt valmisolekut kutseeksami sooritamiseks. Siinkohal panen ma südamele kõikidele maaklerfirmadel – panustage oma maaklerite koolitamisesse pidevalt ja nõudke kutseeksamile minekut. See pole ainult kasulik maaklerile, vaid ka ettevõttele. See on kasulik kliendile ja ausale kinnisvaraturule.

On olemas kinnisvaraalane õpe Eesti Maaülikoolis, kuid õppekava on tugevalt suunitletud viimastel aastatel järjest rohkem geodeesiale ja maaparandusele, mistõttu järelkasvu kinnisvara spetsialistele on sealt oodata järjest vähem. Reaalsed teadmised maakleri erialal on siiamaani tulnud üldjuhul kogemustest. Probleemi lahendamiseks on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda alustanud koostööd Tallinna Majanduskooliga kinnisvaramaakleri õppekava väljatöötamisel, mis aitaks leida ettevõtetel kvalifitseeritud töötajaid. See oleks järgmine samm edasi kinnisvaramaakleri kutse juurutamisel ühiskonda ning maaklerite maine parandamisele.

Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Kui kinnisvaraspetsialisti tööle tekib reaalne tunnustus, siis hakkab sellega kaasnema ka reaalne vastutus. Nii ühe kui teise tulemuseks on läbipaistev ja senisest märksa ühtlasema teenusekvaliteediga kinnisvaraturg, millest eelkõige võidavad tarbijad.

SandraMetsa

SANDRA METSA
Kutseline maakler
Lõuna-Eesti regiooni juht

Kivimäe inspireerivad legendid

file65266776_c8269ea8„Jaa, see on üks eriline koht. Krjukov, Kibuspuu, Panso, Järvet, Lutsepp, võiksin nimistut meie legendaarsete kultuuritegelaste koorekihist jätkata, kõik nad käisid omal ajal seal“ nii alustab Domus Kinnisvara pikaajaline töötaja Allan Saar meenutusi enda iganädalastest käikudest Kivimäele. Allanil on endine Kivimäe saun meeles kui omaaegne populaarne kooskäimise koht, mis suurendas ühtekuuluvustunnet ja andis ka argipäevadele nauditava traditsiooni. Allan käis Kivimäel koos oma pojaga ning igal nädalal lausa kolm korda. Üks külastus ei tähendanud mitte paar korda laval käimist, vaid kuut tundi korralikku leili koos karastavate jookide ja värske kasevihaga! See oligi omaette rituaal ja mitte ainult Allani jaoks. „Laupäeviti ei olnud mõtet minnagi, kui siis ainult hommikul, poolest päevast lookles aga juba inimsaba mööda Sihi tänavat ja õhtul ei saanud üldse löögile“, on Allanil täpselt meeles. Miks see paik siis nii eriline oli, taolisi kohti leidus ju Tallinnas teisigi? Allan räägib, et Nõmmel on alati olnud veidi müstikat ning juba Kivimäe kandi stoiline rahu oma tiheda männimetsaga võtab argipäeva pinged maha. Nii käiski just Kivimäe saunaga kaasas mingi seletamatu vaimsus ja hõng, mida mujal linnas ei olnud. „Ilmselt see rahvast meelitaski, sest siin käidi koos üle linna, see ei olnud ainult nõmmekate koht“. Lavakuumuses arutati seltskonniti ikka maailmaasju, põhilisteks jututeemadeks olid poliitika ja kehtiv riigikord.

Kivimäel on880A2703_1 tõesti vaikne ning suursugune paekivihoone sellises asukohas mõjub ka täna rahustava ja nauditavana. Kivimäe piirkonna ajalugu ulatub 1869. aastasse, kui Tallinna-Paldiski raudtee rajamisel kaevasid tee-ehitajad läbi kivikünnise, sealt välja tulnud kivid moodustasid paraja hunniku – kivimäe. Nii hakatigi nimetama seda kohta ja lähemat ümbrust. Piirkond jäi tükiks ajaks suhteliselt väheasustatud paigaks. Ainult üksikud majad, sisuliselt omaette talud, asusid siin-seal metsalagendikel. 1920. aastatel jäi sealne kuiv ja hõre männimets ning puhas õhk silma arstidele. 1925. aastal rajati rinnalastekodu ning 1938. aastal lisandus Sõjaväesanatoorium. Aegamööda kerkisid metsa alla elumajad ja kujunes välja ka tänavavõrk. Seda soodustas 3. novembril 1924 avatud raudteepeatus. Kool valmis Kivimäel 1932. aastal, mõne aasta pärast kolis männimetsas valminud hoonesse ka Nõmme Gümnaasium.

91 aastat on mööda läinud ning rongid sõidavad Kivimäel tänagi – uued ja kaasaegsed vaikselt vuhisevad porgandikarva Elektra ja Apelsin. Ka palju muud linnalist on kaasaegseks muutunud, kuid Nõmmele omased männid ja värske õhk loovad endiselt suurepärased võimalused sportimiseks kõrval asuvatel Nõmme spordiradadel. Kivimäe on jätkuvalt roheline oaas ja pelgupaik rahu otsijaile.

ARHITEKT PEETER TARVAS

Sihi 122 hoone arhitekt oli Peeter Tarvas, kes lisaks sellele hoonele on projekteerinud palju märgilise tähtsusega avalikke hooneid – näiteks Kino Sõprus, Tartu Vanemuise teatri hoone, Kalevi siseujula, Kääriku spordibaas. Arhitektuurihariduse omandas ta Saksamaal, Brno linna Tehnikaülikoolis. Lisaks arhitektiametile oli Peeter Tarvas ka tunnustatud õppejõud Eestis. Tema projekteeritud hooned esindasid modernismi, funktsionalismi ja traditsionalismi suunda ning oma töödega on ta pälvinud üle 80 arhitektuuriauhinna. Tunnustatud arhitekti ja rektori päevad olid tihedalt tööd täis, ent ka hobideks tuli aega võtta. Koos abikaasaga meeldis Peeter Tarvasele toimetada oma kodu aias, eriti huvitas neid mõlemaid roosikasvatus – kõik oma aias kasvavad sordid olid teada ja nende eest kanti südamega hoolt.

MIS ON ESINDUSTRADITSIONALISM?

Nii nagu Kivimäel asuva Sihi 122 maja puhul, on ka teiste selle aja ja arhitektuuristiili hoonete puhul kasutatud klassikalisest arhitektuurist pärinevaid detaile ja vorme ning soliidseid ja esinduslikke materjale. Esindustraditsionalism vastandus funktsionalismi uudsusetaotlusele ja rõhutas pigem just klassikalisi ja traditsioonilisi vorme ning materjale. Arhitektuuris tunneb selle ära sümmeetrilise fassaadi ja kõrge katuse järgi. Ka Sihi tn maja puhul on arhitekt Peeter Tarvas taotluslikult rõhutanud lihtsat ja konkreetset horisontaalset joont maja fassaadil, samas kui klombitud paekivi lisab tagasihoidlikule fassaadile suursugusust.

Kivimäe projekti näol oli arhitekt lisanud Nõmme miljöösse ja ajalukku ideaalselt sobituva teose, hoolimata ajastu piirangutest. Peeter Tarvas tegi nõmmekatele kindlasti teene, et ta ei projekteerinud sellesse asukohta mõnda stalinistliku arhitektuuri suurteost, mida oleks sellel ajal olnud lihtsam teha. See oli võimalik tänu Tarvase suurepärasele arhitektuurilisele tunnetusele ning loomingulisele vastutusele oma teoste eest. Sama arhitektuurisuunda esindab Tallinnas veel näiteks Alar Kotli projekteeritud Kadrioru administratiivhoone.

TULEVIK

1 Sihi Voolu nurk min

Sihi 122 asuv Kivimäe Kodu valmib juba tuleval kevadel. Majale puhuvad elu sisse uued toredad elanikud, kellele mineviku traditsioone jätkates pakub just see maja hubast ja lõõgastavat elukeskkonda. Müügisolevate korteritega saab tutvuda siin: Kivimäe Kodu veebileht

Autor:

vjujjf4e42ffb40ace5

 

 

 

 

LENNE KONTOR

Domus Kinnisvara kutseline maakler

Artikkel ilmus kinnisvaraajakirja Immo 2015.a. sügisnumbris. 

Domus saavutas kinnisvarabüroode TOP-s II koha

Postitaja: Raul Reino @ 08.10.2014 12:35; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Täna avaldati Äripäeva kinnisvarabüroode TOP 2013. aasta majandustulemuste põhjal, kus Domus Kinnisvara saavutas kõrge II koha. Oleme uhked ja täname kõiki oma töötajaid, kliente ja partnereid, kelle abiga on tubli kasv võimalikuks saanud.

Äripäeva kinnisvarabüroode TOPis on esindatud 34 ettevõtet. Valdkonna TOP-i pääsemiseks peab vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest olema vähemalt 51 %. Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal: 2013.a. müügitulu, müügitulu kasv võrreldes 2012. aastaga, 2013.a. ärikasum, kasumi kasv võrreldes 2012. aastaga, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2013.

 

Domuse Tartu kontor aimas juba suvel, et tulemas on hea tulemus ja rõõmustas südamest

Tartu

Jüri alevikus kasvab tehingute arv ja keskmine hind

Postitaja: Domus @ 13.03.2012 11:30; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Mõnekümne minuti kauguselt Tallinnast,  Rae vallas, asub Jüri alevik.  Jüri on Rae valla suurim alevik ning viimaste aastakümnete üsna soositud elupaik. Seda tõendab ka pidevalt kasvav tehingute arv Jüris. Maa-ameti andmetel teostati 2011. aastal Jüri alevikus 39 korteri ostu-müügitehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 798 €/m2.

Käesoleval aastal on Jüri alevikus korterite keskmine ruutmeetrihind juba tõusnud 925 €/m2 ning teostatud 9 korteri ostu-müügitehingut. Domus Kinnisvara maakler Viktor Lõhmuse sõnul, kes tegeleb Jüris Aruküla tee 20 asuvate uute korterite müügiga, on ostjad enim huvitatud 2 ja 3- toalistest köögimööbliga korteritest.

Korterite pakkumiste arv Jüri alevikus 2011. aastal spot.city24.ee andmetel jäi stabiilselt vahemikku 30-40 korterit kuus ja aastavahetusel tõusis pea 50 korteri pakkumiseni kuus. Käesoleval hetkel on pakkumises taas ca 40 korterit, millest 10 korterit on müügis Domus Kinnisvaras.

Näiteid 2012. aastal toimunud tehingutest Jüri alevikus:

Asukoht: Aruküla tee 20
Tubade arv: 2
Üldpind: 52,9 m2
Korruselisus: 3/3
Märkus: Rõdu 5,2 m2
Ehitusaasta: 2007
Hind kokku: 53 500 €
Hind €/m2: 1011

Asukoht: Ehituse 20
Tubade arv: 2
Üldpind: 54,9 m2
Korruselisus: 3/2
Märkus: Rõdu 2 m2
Seisukord: Remonti vajav
Hind kokku: 37 900 €
Hind €/m2: 690

Domuse Kinnisvara Pärnu kontoril on olnud edukas aasta

Kõigi kinnisvaraturu skeptikute kiuste avas Domus Kinnisvara möödunud aasta jaanuari alguses Pärnus oma esinduse. Kinnisvaraturu absoluutses madalseisus ning Eesti ühes keerulisemas piirkonnas loodud uus struktuuriüksus on tänaseks ennast igati õigustanud. Meie tublide „pärnakate“ aktiivse tegutsemise ning heade partnerite suurepärase toetuse tulemusena oleme saavutanud stabiilse positsiooni ja klientide usalduse ka Pärnu kinnisvaraturul. Kuigi täpsemad kokkuvõtted lõppenud tegutsemisaastast teeme veebruari alguses, siis võime julgelt öelda, et Pärnu kontor on olnud efektiivne ning kasumis. Seetõttu oleme planeerinud 2011 aastaks tegevusmahu vähemalt kahekordse kasvu. Seda nii vahendatavate tehingute ja väljastatavate eksperthinnagute arvu kui ka rahalise käibe osas. Kasv on kavandatud nii turumahu üldise kasvu kui müügitegevuse sisulise parandamise arvelt.