Hinnakriisis kannatavad vähem Rae valla korterid

Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms. Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara, kui ühe vara liigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes on ostnud omale kodu. Tuleb tõdeda, et pragmaatilist suhtumist on aegade jooksul kinnisvaraturule juurde tulnud ja märkmisväärne osa ostjatest mõtleb sellele, kui palju ostetav objekt võiks väärt olla tulevikus. 90-ndatel polnud mingi ime, kui keegi viimistles oma Lasnamäe avara korteri kristallide ja punase puiduga, mõtlemata sellele, et tehtud investeering ei too eales tagasi seda rahapaigutust. Kellel raha oli, see elas hetkes ja ei mõelnud tuleviku müügist saadavale rahale. Tänaseks on mõned elu õppetunnid läbitud ja rahanduslikku kirjaoskust kõvasti juurde õpitud. Eesti kinnisvaraturul on piisavalt ajalugu olemas, et saame vaadelda mõnevõrra laiemalt, kuidas on hinnad käitunud ja kui õnnestunud kodu ostu vara väärtuse püsimise mõistes on keegi teinud.

Kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarakriis näitas selgelt ära, et kuigi kukkumine oli korralik kõikjal, siis teatud piirkonnad ja tehinguobjektid pidasid üleüldises kaoses paremini vastu. Adekvaatsema ülevaate saame, kui võrdleme omavahel korteriomandite hinna kukkumist Tallinnas ja selle lähiümbruses. Huvitavaid leide võiks kindlasti leida ka mujalt Eestist, näiteks Kohtla-Järvelt või Valgamaalt, aga tõetruuma võrdluspildi saab kätte kõrgema tehinguaktiivsusega piirkondadest, mis omavahel lähestikku. Võrdluse aluseks sai võetud esmalt aasta 2007, mis oli kogu kinnisvarabuumi tipuaasta ning aasta 2009, mil hinnad olid viimase kümnendi kõige madalamal tasemel. Lühikokkuvõte ütleb seda, et hinnad langesid Tallinnas ja teda ümbritsevates valdades kahe aastaga 43-55 protsenti. Tallinna enda korteriomandite hinnad kukkusid ca 50 protsenti, jäädes antud edetabelis pigem keskmike hulka. Kõige rohkem kukkusid hinnad Jõelähtmes ja kõige vähem, 43 protsenti, Rae vallas. Seega pidasid hinnasurvele kõige paremini vastu Rae vallas asuvad korterid, mille keskmine hind oli 2009. aastal 897 €/m2, mis ühtlasi jäi võrreldavate omavalitsuste hulgas ka kõrgemaks hinnaks. Olgu võrdluseks veel toodud, et Tallinnas langes hind 779 €/m2 tasemele. Igal ostjal on kindlasti mitmeid kriteeriume, mille alusel ta oma ostuotsuse teeb, kuid tark oleks mitte ära unustada seda, kuidas vara hind muutub kriiside perioodil. Ei või iial teada, milliseid keerdkäike elu teeb ja mis perioodil on keegi sunnitud oma kodu müüma. Põhjused võivad olla väga isiklikud, kuid möödunud kriis näitas ka seda, et kus hinnad väga palju kukkusid ja panga tagatisväärtus liigselt kahanes, seal aktiviseerusid ka pangad ning hakkasid lisatagatisi nõudma. Niisiis ei ole vara väärtuse kahanemine sugugi vähetähtis ja võib sügavates majanduskriisides mõjutada meid arvatust enam.

Buumi teket pidurdab buumi ootus

Möödunud aasta lõppes kinnisvaraturu tõmbekeskustes rekordite tähe all. Aasta lõpus vormistatud uute korterite müügitehingud viisid Tallinna korteritehingute arvu ja keskmise hinna masujärgse aja kõrgeimale tasemele. Kui juba tundus, et keskmine hind ei saa enam kõrgemale tõusta, siis tõusis see siiski. Vaatamata sellele, et konkurents on tihe ja müügiperioodid pikenenud, on uusarendused vedanud keskmisele hinnale kuid 2-3 % juurde. See ilus tõusugraafik on sundinud küsima mitmeid spetsialiste ja hobianalüütikuid, et kuna käib turul „pauk“ ära.

Uuest kriisist ja buumist on tänaseks sedavõrd palju juttu olnud, et see on tekitanud turul hoopis vastupidise efekti. Paljud targa raha omanikud, väikeinvestorid, spekulandid, aga ka muidu ettevaatlikud inimesed on võtnud äraootava positsiooni ja ootavad turu kukkumist, et siis uuest turu põhjast hakata varasid soetama. Praegust hinnataset peetakse liiga kalliks, investeeringuid juurde ei tehta ja oodatakse kannatlikult. Kogu kinnisvaraturu jaoks tähendab see, et osa investeeritavat ja spekulatiivset raha seisab jõude, mis võtab maha teatava osa kogunõudlusest. On aga nõudlus väiksem, on turu areng ja kasv tagasihoidlikumad. Kas neil hiromantidel on õigus, näitab vaid aeg. Uut kriisi pole igatahes veel kellegi poolt välja hõigatud, kas ja kuna see tekib, seda teavad parimal juhul vaid selgeltnägijate tuleproovis karastunud staarid. Erinevad märgid turul näitavad hetkel pigem seda, et investeeringuraha osaline kadumine mõjub turule rahustavalt ja tervikuna seetõttu hästi. Pikaajalist perspektiivi arvestades turg sellest ainult võidab. Kinnisvaraturg ei kihuta gaselli kombel üles, vaid areneb ontliku majanduspoliitiku unistuste kohaselt järk-järgult ja ilma suuremate hüpeteta. Nn startup’iliku filosoofia kasutamine ja kummardamine võib kinnisvaraturule mõjuda hukatuslikult.

Tavaostjate käitumise osas suuremat muutust aga täheldada pole olnud. Inimesed, kes soovivad osta endale kodu, uut ja avaramat elamispinda, ei lase ennast häirida buumi-, hirmu- ja kuulujuttudest. Küll aga mõjutavad turgu kurejutud, sest kui perre sünnib laps(i) lisaks, siis soovitakse juurde ruutmeetreid sõltumata sellest, kas hinnad võivad või ei või kohe muutuma hakata. Koduostjate hulgas on küsimus number üks pigem selles, kas pank annab kinnisvara ostmiseks laenu või mitte. Mida rohkem on tehinguid kuskil piirkonnas, mida suurem on seal uusarenduste osakaal, seda olulisem on pankade roll turu tegeliku mõjutajana. Vähese tehinguaktiivsusega maakondades on pankade roll marginaalne, kuid eelkõige Harju maakonnas on pangad tõsised turutegijad. Kõigele vaatamata hetkel eluasemelaenu ikka saab, mida näitab ka käesoleva aasta esimeste kuude statistika, et erinevatel kuudel võivad küll olla teatavad kõikumised, kuid kokkuvõttes midagi kardinaalset turul juhtunud pole ja koduostjad teevad tehinguid rahuliku südamega edasi.

Tallinn ja Tartu erinevad ülejäänud kinnisvaraturust

Ajal, mil kraanade arv suuremates linnades näitab kasvutendentsi ja korterite järelturg üritab visalt uusarenduste tempos kaasa liikuda, on sobiv hetk peatumiseks ja vaadata otsa statistilistele näitajatele. Nii professionaalsete kui ka kodukootud kinnisvaraturu analüütikute lemmikute hulka on kuulunud keskmise palga ja keskmise ruutmeetri hinna seose muudatuste jälgimine. Kui kinnisvarabuumi ajal jäi keskmine palk keskmisest ruutmeetrist sama kaugele nagu Eesti suusataja medalikohast, siis juba madalseisu läbimise järgselt 2010. aastal sai ühe keskmise kuupalga eest soetada 1,3 m2 elamispinda.

Statistikaameti ja Maa-ameti 2015. aasta andmetele tuginedes võib väga üldistatult väita, et korteriostja jaoks on olukord 5 aastat hiljem veelgi soodsamaks läinud. Keskmisi mediaanhindu arvestades saanuks Eesti keskmisena osta ühe kuupalga eest 2,1 m2 pinda. Kas palgad on 5 aastaga tõusnud märgatavalt? Tõesti, kasv on tähelepanuvääriv , kuid 5 aastaga on kasvanud ka kinnisvara hind. Eelkõige näitab kasvanud ruutmeetri maht seda, et märgatavalt on suurenenud diferents eri maakondade näitajate vahel. Harju ja Valga maakonna kinnisvaraturgude vahele jääb tohutu kuristik, mis paraku kõikide märkide järgi üha süveneb. Kui Tallinnas, aga ka Tartus, ei saa ühe kuupalga eest soetada ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal on vastav näitaja juba 9,3 m2. Kui arvestada, et Valgamaa keskmine palk on viimase 2 aastaga suurenenud 13 % ja korterite keskmine mediaanhind langenud 4,5 %, siis võib prognoosida, et peagi ületatakse ka maagilise 10 m2 piir ühe kuupalga kohta. Ebaõnnestunud regionaalpoliitika selge tulemus.

Üle-eestiliselt ongi vaid 2 maakonda – Harju ja Tartu – kus keskmise kuupalga eest ei saa soetada ühte ruutmeetrit. Tõsi, Tartu on sellele väga lähedal ja võib öelda, et heade mõtete linnas koos ümbritsevate valdadega valitseb hindade mõttes kinnisvaraturu tasakaal. Tallinn jääb analüütikute unistuste olukorrast veel maha, kuid mitte lootusetult. Näiteks buumi aegadel sai Tallinnas ühe kuupalga eest osta vaid 0,5 m2 elamispinda. Keskmise brutopalga edasist käekäiku prognoosida on keeruline, kuid korteriomandite keskmine hind näitab Tallinnas stabiliseerumist, mistõttu võib väita,et käärid keskmise palga ja kinnisvara hinna vahel suurenemas ei ole. Seega, parafraseerides klassikuid, siis Eesti kinnisvaraturu tervis on hea, kuid mitte lootusetu.

maakonnad

Üürikorterite nõudlus püsib kõrge

Postitaja: Raul Reino @ 07.10.2011 11:45; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Nõudlus üürikorteri osas püsib jätkuvalt kõrge. Kui me tulime augusti lõpus välja kampaaniaga „Korter üürile 1 päevaga“, siis mõnevõrra kahtlesime ka ise, kas augustis olnud suur buum enam rahulikumatel sügiskuudel jätkub. On ju enne kooliaasta algust suurem sessoonne nõudlus traditsiooniline ja kogenud kinnisvaraspetsialistid teavad seda oodata ning valmistuvad vastavalt. Võime aga rahulolevalt tõdeda, et nõudlus on püsinud ja ning paljud korterid on tõepoolest saanud endale uue üürilise 1 päevaga. Septembri algus ei tähendanud ka hindade langust, mistõttu paljud omanikud, kellel on lõppenud üürileping sellel sügisel, on saanud küsida kohati kuni 30 % suuremat üüritasu kui 1 aasta tagasi. Eriti kehtib see „mägedes“ asuvate korterite kohta, mille puhul ca 200 € hind tähendab maaklerile seda, et telefon on punane ja sama päeva õhtuks võib juba üürilepingu valmis trükkida.

Sügiskuude saabumine ei ole tähendanud, et pakkumine oleks suurenenud, vaid ikka pigem vähenenud. Kahanev pakkumine tähendab, et üürilevõtjate võimalused midagi valida on muutunud väga tagasihoidlikuks. Õhus on jätkuvalt üüribuumi hingust.

Näited septembri üüritehingutest:

Asukoht: Tallinn, Kristiine, Kirsi tn
Tubade arv: 1
Korruselisus: 9/4
Üldpind: 33 m2
Möbleeritud: jah
Üür: 170 €
Lisanduvad kommunaalmaksud
Pakkumise periood: 1 päev

Asukoht: Tallinn, Kesklinn, Narva mnt

Tubade arv: 1
Korruselisus: 8/2
Üldpind: 31,4 m2
Möbleeritud: osaliselt
Üür: 350 €
Lisanduvad kommunaalmaksud
Pakkumise periood: 1 päev

Asukoht: Tallinn, Lasnamäe, Pae
Tubade arv: 1
Korruselisus: 3/3
Üldpind: 36,5 m2
Möbleeritud: jah
Üür: 100 €
Lisanduvad kommunaalmaksud
Pakkumise periood: 1 päev