EKA juhid on algusest peale võtnud hoone ehitamisega seoses hämmastavaid riske, mistõttu tänased dramaatilised avaldused ainult kinnitavad seda vana tõde, et kunstnikud võiksid teha kunsti, pedagoodid anda haridust ja projektijuhid projekte juhtida. EKA ehitus on klassikaline näide rumalast kinnisvara arendusest, mida 2005-2008 harrastati palju, kuid seda imekspandavam on, et sarnaste rehade otsa komistasid targad ja haritud inimesed. Hakkame lihtsalt tegutsema, mõtles ilmselt Signe Kivi ja lootused oma poliitiliste sidemete osas olid niivõrd tugevad, et vahet pole mida detailplaneeringud ütlevad, kas ehitusload on olemas või mitte ning kas naabrite kooskõlastused on olemas või mitte.

3 ränka viga, mida Signe Kivi tegi:

1. Kuulutas arhitektuurivõistluse võitjaks hoone projekti, mis ei vastanud kehtivale detailplaneeringule. Planeering lubas ehitada 6-9 korruselise hoone, aga žürii kuulutas võitjaks 5 korrust lubatust kõrgema hoone projekti. Seega eirati juba alguses kehtivat detailplaneeringut, millega võeti vastu väga suur risk, et projekt jääb venima. Miks täna enamus suuri kinnisvara arendajaid eelistab osta kehtiva detailplaneeringuga krunte on väga lihtne põhjus, sest mitte keegi ei tea, kui kaua võib Tallinna linnas detailplaneeringu menetlemine aega võtta.
2. Ei mõistnud või alahindas fakti, et uus detailplaneering ja uus ehitusluba nõuavad naabrite kooskõlastust. Kes vähegi kinnisvara arendamise ja hoonete ehitamisega on kokku puutunud, see teab, et naabrite kooskõlastuse hankimine võib sedatüüpi projektides osutuda tõeliseks peavaluks. Signe Kivi kogenud poliitikuna oleks pidanud väga hästi seda teadma kasvõi seetõttu, miks on mõne maantee ehitus jooksnud ummikusse.
3. Lammutas vana EKA hoone enne, kui uue hoone ehitamiseks vajalik õiguslik baas oli olemas. Lammutada vana maja enne, kui uue maja ehitusluba on alles alustanud kooskõlastuste ringi läbimist, räägib selgelt kas väga suurest enesekindlusest või siis rumalusest.

Kogu projektijuhtimine on käinud stiilis nagu Alod ja Andreid 2007 maju ehitasid – paneme maja püsti, siis hakkame kooskõlastusi hankima, võtame ettemakse niipalju kui võimalik ning vilistame seadustele, mis riigis kehtivad. Kogu uue maja ehitamise protsess on käinud nii nagu oleks ehitamisega seotud seadusandlus vaid tühine formaalsus. Avalikkusele ei ole see just mitte kõige parem signaal.

Tulumaksuseaduse § 15 lõikes 5 punktis 4 toodud maksuvabastus rakendub vaid juhul, kui müüakse suvila või aiamaja – st ehitusregistris on ehitise nimetuseks suvila või aiamaja. Kui ehitisregistris on hoone nimetuseks märgitud elamu, olgugi, et seda (näiteks vana talumaja) kasutatakse vaid suvilana, siis Maksuameti tõlgenduse kohaselt sellele maksvabastust selle sätte alusel kohaldada ei saa. Teoreetiliselt on võimalik argumenteerida, et ka ehitusregistris elamu nime all olev hoone võib olla sisuliselt suvila ning seaduse tõlgendamisele tuleb sisuliselt läheneda, kuid seni ei tea ma ühtegi usinat, kes sellise vaidluse üles oleks võtnud ja Riigikohtuni välja viinud.

Loomulikult tulevad teiste nimetustega hoonete puhul kõne alla ka teised maksuvabastuse sätted. Näiteks müüdava hoone kasutamine alalise elukohana arvestatava perioodi jooksul enne müügitehingut, kusjuures konkreetset ajalist piirangut elukoha müügil analoogiliselt suvilale või aiamajale ei ole sätestatud. Küll aga tuleb arvestada, et kahe aasta jooksul ei saa tulumaksusoodustust rakendada rohkem kui ühe alalise elukoha müügile. Seega – kui kavandate mitme kinnisvaraobjekti müüki, siis tasub pikalt ette mõeldes läbi kaaluda millele maksuvabastust rakendada ja kuidas see korrektselt korraldada.

Samuti pakub tulumaksu osas maksusoodustust hoone/kinnistu omandamine omandireformi käigus. Igaks juhuks juhin tähelepanu ka sellele, et kui omandireformi käigus omandatud maakodu on liikunud näiteks vanavanemate käest pärimise teel järeltulijate kätte, siis on tõenäoliselt pärimise puhul järeltulijate poolne kulu selle kinnistu omandamiseks  olnud 0.- ning seetõttu on kogu müügisumma tulumaksuga maksustatav.

1. Jätkusuutlikkuse tähtsustumine
Kuigi säästlikkusest, pasiivmajadest, energiamärgistest, alternatiivenergiast jms on juba paar aastat tõsisemalt räägitud, hakkavad mõjud alles avalduma. Jätkusuutlikkus alles hakkab reaalselt kinnisvaraarendusse jõudma, kuigi sisuliselt toimub alles katsetamine ja testimine. Tänagi on teemaks veel peamiselt energiasääst, kuigi kinnisvaraga seoses tuleks mõelda jätkusuutlikkusele laiemalt. Esimesed positiivsed (energiasäästlikud kortermaja arendusprojektid, loodusmaterjalide kasutamine jms) ja negatiivsed (vana elamufondi renoveerimisel küttekulude kokkuhoid sisekliima arvel, valearvestused investeeringute tegemisel jms) tulemused on juba olemas. Jätkusuutlikkuse massilise teadvustumiseni aga läheb veel aastaid aega. Olen veendunud, et paljud tänased innovaatilised lahendused on 10 aasta pärast nn must be. 7 miljardi piiri ületanud inimkonna jätkuv kasv piirab ressursse ja toetab jätkusuutlikkuse idee tähtsustumist.

2. Differentseerumine
Koos stabiliseerumisega süveneb kinnisvaraturul differentseerumine. Piirkondi, ehituskvaliteeti, uut/vana jne väärtustatakse ning hinnatakse seetõttu erinevalt. Ühelt poolt lähtub diferentseerumine kinnisvara kasutusväärtusest, kuid samavõrd ka meie subjektiivsetest hinnangutest. Linnakeskused on juba nihkunud endisest Raekoja platsist vasakule või paremale Tallinnas, Tartus, Pärnus, sest endise linnakeskuse kasutusväärtus jäi madalaks. Nii mängitakse tõenäoliselt ümber ka kinnisvaraturg teistes linnaosades ning ka nende siseselt. Ülerahvastuv Pirita kaotab tõenäoliselt mõnevõrra oma väärtust ning üha uuenev Põhja-Tallinn võidab. Ka linnaosade siseselt tõuseb ja vajub erinevate kvartalite väärtus sõltuvalt sellest, mida seal tehakse.

3. Üürituru muutumine
Omanike ja üürnike suhe kinnisvaraturul on muutumas üürnike arvu kasvu ja omanike arvu kahanemise suunas. Kinnisvara omamine, kui kõigi eestimaalaste elustiil, on tasapisi taandumas. Seetõttu on üüriturg tähtsustumas ja sellega seoses ka mingis mõttes stabiliseerumas. Üüri määrad liiguvad selles suunas, et pakkuda omanikele tootlust, mis motiveerib võtma pikemaid investeerimispositsioone. See aga tähendab ka liikumist pikemaajaliste ning sisukamate üürisuhete poole, mis on omased Lääne-Euroopale. Muutusele aitab kaasa nii maailma majanduseses toimuvad sündmused (majanduslikud põhjused) ning ka kinnisvaraturu osaliste põlvkonnavahetus (mõtteviisi muutus). Üürituru muutumine leiab ilmselt millalgi väljenduse ka meie seadusandluses, kus võetakse uuesti teemaks pikaajalised üürisuhted. Seda siis juba turu vajadustest tulenevalt, mitte enam omandireformi sunnil.

4. Peresuhete muutumine
Kunagisest Eesti suurperest on tänaseks jäänud järele märkimisväärselt väiksem majandusüksus. Lapsed olid veel 100 aastat tagasi vanematele sisuliselt investeeringuks ja pensionisambaks, mida tänapäeval asendavad kõikvõimalikud vähem ja rohkem virtuaalsed lahendused. Sellega seoses kaotab tasapisi tähtsust ka klassikaline abielu ning selle asemele astuvad muud ühiselu võimalused. Sealhulgas ka peresuhted omasooliste paaride seas. Nii on ka kinnisvara jätkuvalt kohandumas väiksemate majandusüksuste jaoks, mis viib omakorda suurema asustustiheduseni. Usun, et madala asutustiheduse ja normaalse infrastruktuuriga piirkonnad väärtustuvad tulevikus enam, kui need, kus asustutihedust tasapisi suurendatakse. Seda nii maa kui ka ehitiste hinna osas.

5. Elanikkonna vahetumine
Tallinna „mägede“ linnaosad, Tartu Annelinn (ja teised analoogid peaaegu igas Eesti linnas) on kõige otsesemalt rahvaste rändamise tulemus. Sarnased protsessid, olgugi, et oluliselt väiksemas mahus, jätkuvad ning muudavad meie kinnisvaraturgu ka edaspidi. Näiteks Kopli Liinide arenduse õnnestumise korral tõuseb Põhja-Tallinna väärtus oluliselt laiemalt. See omakorda lükkab terve linnaosa kinnisvaraturule veelgi pööret juurde ja sunnib muuhulgas ka elanikkonda vahetuma. Kuna piirkonna kasutusväärtus tõuseb, siis tõuseb ka sealse kinnisvara hind ning senise elanikkonna asemele tulevad tasapisi jõukamad. Elanikkonna vahetumiseks mingis piirkonnas on ka teisi põhjuseid. Näiteks Pirital on mõni tänav läinud juba puhtalt venekeelse (suhteliselt jõukama) elanikkonna kätte. Eestlaste ja venelaste kultuuriline taust on üldjoontes siiski sarnane, kui seada meie kõrvale hiinlased või tumedanahalised moslemid. 15 aasta pärast võime leida, et mõni tänav näiteks Laagris (või mõni maja Lasnamäel) on läinud meie harjumuspärasest kultuurist vägagi eristuvate inimeste kätte. Tavaline protsess Lääne-Euroopas muideks.

Tänases majanduskeskonnas on keeruline prognoosida isegi seda, mis juhtub kahe kuu pärast. Sellest hoolimata on pikalt ette mõtlemine kinnisvaratehingute kavandamisel otstarbekas ning edukamad on need, kes seda teevad. Seda nii oma isiklikuks kasutamiseks tehtavates otsustes kui investeerimisküsimustes. Mul on hea meel, et 2011 on kinnisvaraturul olnud palju kaalutlevam aasta kui varasemad. Loodan, et 2012 on veelgi läbimõeldum.

Ka kinnisvaraobjektid jaotuvad ja liiguvad justkui mööda Maslow püramiidi. Üldjuhul kõik võimaldavad rahuldada inimese põhivajadusi. Enamus aga pakuvad lisaks ka turvalisust, kuuluvust ja mõned tõstavad koguni omaniku enesehinnangut. Mõned kinnisvaraobjektid võib aga olla ka eneseteostuseks.

Olen tegutsenud kinnisvara valdkonnas tänaseks juba 15 aastat ning tean, et igale kinnisvaraobjektile on olemas ostja ja õige hind. Mõni asi leiab omale uue omaniku paari tunniga ning mõni 3-4 aastaga. Eks muidugi põhjuseid on palju, miks see nii on, kuid nii müügiperiood kui hind sõltuvad paljuski müügitööst ja sellest, kuidas maakler suudab luua seoseid objekti ja potentsiaalsete klientide soovide/vajaduste vahel.

Kinnisvara on üldjuhul väga kallis kaup ning kliendid seetõttu hinnatundlikud. Valdav osa kinnisvaratehingutest tehakse odavama hinnaklassi nn laia tarbe kaubaga. Ent sellised objektid pakuvad valdavalt rahuldust kasutajate põhivajadustele. Või vähemalt paistab see liigagi tihti nii välja ning muud väärtused jäävad justkui varjule. On mõneti paradoksaalne, et mida mitmekülgsem (ja seega ka kallim) on kinnisvara, seda väiksemaks muutub hinnatundlikkus ja väärtustatakse hoopis muid kriteeriume. Need kinnisvaraobjekid, mis suudavad kasutajale lisaks põhivajaduste rahuldamisele pakkuda ka midagi enamat (alates turvalisusest kuni eneseteostuseni) on ju paremad ja maksavad seetõttu rohkem.

Kinnisvara müük algab alati potentsiaalsete ostjate sihtgrupi määramisest, iga kogenud maakler saab sellega hakkama. Ja kõik kinnisvara müüjad suudavad ostuhuvilisele näidata kuidas müüdav vara rahuldab ostuhuvilise põhivajadused – ehk siis selgitada, et magamistoas saab magada ja köögis süüa teha. Tõeliselt hea maakler aga suudab lisaks tavalise sihtgrupi määratlemisele leida ka võimalused objekti liigutamiseks mööda Maslow püramiidi „üles poole“. Sisuliselt väärtustada niimoodi vara, laiendada sihtgruppi, vähendada sellega ostuhuviliste hinnatundlikkust ning lõpptulemusena saada müügiobjekti eest ka kõrgemat hinda. Tõeliselt hea maakler suudab välja mõelda ja visualiseerida, kuidas üks korter, maja või krunt (olgu ta siis Vanalinnas või Koplis) rahuldab selle uue omaniku kõik vajadused Maslow püramiidi igal astmel ning muutub lõpuks muuhulgas eneseteostuse väljenduseks.

Mul on hea meel, et meil Domuses on palju tõeliselt häid maaklereid.

Sel korral olime väljas kolmekesi – Irina Rysyukova ja Valadimir Nikiforov Domuse Narva kontorist ning mina. Peaeesmärgiks oli messikülastajatele Eesti kui potentsiaalse investeerimis- ja puhkusekinnisvara soetamiskoha propageerimine ning konkreetsete ostuhuviliste kontaktide hankimine. Nagu varasematelgi kordadel oli suhtlemist ja selgitamist palju. Alguses oli mõnevõrra üllatav see, et ainult elamisloast huvitatutute hulk oli natukene väiksem ning investeerimishuviliste hulk seevastu suurem, kuid see tulenes messi omapärast. Kuna Domus on keskendunud kvaliteetse kinnisvara ja teenuse pakkumisele, siis oli see ainult rõõmustav.

Eelnevat arvestades oli meil ka mõnevõrra vähem selgitamist Eesti viisa- ja elamislubade süsteemi kohta. Kahjuks on selles küsimuses endiselt levimas palju eksiarvamusi – nn „Läti süsteemile“ tuginedes usuvad meie idanaabrid ekslikult, et ka Eestis saab teatud väärtuses kinnisvara omamisega lihtsustatud korras õiguse tähtajalise elamisloa saamiseks ning sellega koos piiramatu liikumisvabaduse Euroopa Liidus.

Messikülastajate huvi jagunes üldjoontes kaheks – esiteks odavama hinnaklassiga korterite/suvilate/maakodude vastu ja teiseks investeerimisvõimaluste vastu oma äritegevuse laiendamiseks Euroopa Liitu. Elukondliku kinnisvara huvilised jagunesid ootuspäraselt Narva/Narva-Jõesuu ning Tallinna vahel. Mõnevõrra üllatavalt tegime ka kokkuleppeid objektide suhtes, mis asuvad Saaremaal, Võrumaal ja mujalegi väljaspool keskuseid. Seega saame kolmepäevase töö tulemusena anda kliendikontakte Domus Kinnisvara kontoritele üle Eesti. Ärikinnisvara investeeringute osas me ootuspäraselt esialgsetest vestlustest esialgu kaugemale ei jõudnud ning nüüd jätkab teemaarendust huviliste soovidele vastava kodutöö tegemisega Domuse äripindade osakond.

Lisaks oma töö tegemisele heitsime pilke ka meie Venemaa kolleegide tegemistele. Kuna sellel messil osalemine on küllaltki suur kulu, siis saavad seda endale lubada vaid suured ja tugevad ettevõtted. Seetõttu oli enam-vähem igal sammul näha kvaliteeti ja suuri kogemusi oma tööde tegemistel. Müüdavad arendusprojektid on tõesti suured (Tallinna suurimad arendused on nende kõrval ikkagi pisiprojektid), mis võimaldavad müügitöö viia hoopis teistsuguse kvaliteedini. Seda nii ettevalmistatud müügimaterjalide kui ka müügiinimeste kompetentsuse osas. Igal juhul saime mitmeid uusi mõtteid, kuidas ka Eestis saaksime Domus Kinnisvara kliente paremini teenindada.

Oma igapäevases töös on Domus Kinnisvara maaklerid kokku puutunud paljude selliste eluruumidega, mille sisekliima mitte ainult pole halb, vaid on hakanud juba kahjustama ehitise osasid. Mõnikord on kahjustused silmaga näha, kuid nii mõnelgi juhul on tegemist varjatud puudusega. Varjatud puudused aga tähendavad müüjale suurt riski, et ostja hakkab hiljem nõudma kahjude hüvitamist või ostuhinna alandamist, kui müüja neid puuduseid müügiprotsessi käigus ei ole avaldanud. Soovitame omanikel sellised puudused ja kindlasti ka nende põhjused likvideerida enne müügiga alustamist.

Ma usun, et pikemas perspektiivis suureneb hinnavahe kvaliteetselt ja ebakvaliteetselt rekonstrueeritud elamutes asuvate korterite hindade vahel. Teoreetiliselt võiks mõjutada seda eluruumi kautusmugavus, kuid seda ostjad üldjuhul enne tehingu vormistamist ei tea. Praktiliselt aga muutuvad määravaks kulud – ebakvaliteetselt rekonstrueeritud elamute majandamiskulud on lihtsalt vältimatult suuremad. Puudulikule energiasäästule lisanduvad puudulikult tehtud ehitustööde ümbertegemise või remondi kulud. Kui kahe naabermaja majandamiskulud erinevad näiteks 15 %, siis säästlikumas majas asuvate korterite potentsiaalne müügihind peaks kulukamast majast samavõrra kõrgem olema.

Millele aga peaks ostjad pöörama tähelepanu omale uue korteri valimisel seoses sisekliimaga? Esiteks loomulikult sellele, milline tundub sisekliima eluruumis – kas see tundub liiga niiske või liiga kuiv. Teiseks tuleks kindlasti üle vaadata seinad ja akende ümbrused – kas seintel (eriti välisseinte ühenduskohad lae või põrandaga) paistab niiskuskahjustusi või hallitust (hallikad/sinakad laigud, värvi/tapeedi lahti pundumine). Kindlasti tasub vaadata kardinate taha, vajadusel astuda toolile, et vaadata kõrge kapi taga varjatud lae nurka jne. Kui eluruumidel on plastraamidega aknad, siis kontrollida, kas akendel on olemas ka tuulutuspilud või mikrotuulutus. Nende puudumine võib tähendada varsti akende vahetust ja suhteliselt suurt ootamatut väljaminekut. Eraldi tuleks tähelepanu pöörata sanitaarruumidele ja köögile ning piiluda varjatud kohtadesse (nt kraanikausikapi alla, vanni alla jm). Just varjatud kohtades kipub õhuvahetus olema kõige halvem ning sinna kogunenud niiskus on ainult abiks seente ja hallituste vohamisele. Sanitaarruumides tuleks kontrollida, kas ventilatsiooni avad on ikka olemas ning kas need viivad korrektselt ventilatsioonilõõri. Päris tihti on juhtunud, et „euroremondi“ käigus on ventilatsiooniavad kinni pandud või ehitatud teise kohta ilma, et õhk oleks korrektselt lõõri juhitud. Viimase asjana tasub uurida korteriühistu juhatuselt, millised on korteriühistule võetud rahalised kohustused ning mida nende rahadega on tehtud. Seejuures tasub uurida, kas, kuidas ja mis kvaliteediga renoveerimistööd on teostatud. Agaramad võivad isegi küsida ehitajate ja ehitusjärelevalve tegijate andmeid ning uurida sealt, milliseid probleeme tööde tegemisel esines. Kui kõik eelnev aga jätab veel kahtluseid õhku, siis on võimalik tellida arvamus mõnelt ekspertiisibüroolt. Igal juhul tasub silmas pidada vanasõna, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Enne uue kodu ostmist seda põhjalikult üle kontrollides väldid nii mõnegi probleemi ilmnemise hiljem.

Infopäeva juhatas sisse pr Maia Petraitise sõnavõtt SEB kodulaenuga seotud teemadel. Igapäevaselt kinnisvarateenuseid pakkuvad inimesed peaksid pankade poolt pakutavate laenude võimaluste ja tingimustega võimalikult hästi kursis olema, et klientidele operatiivselt infot jagada. Seepärast oli laenukindlustust, intresse, omafinantseeringut, kliendisuhteid ja muid laenudega seotud tingimusi käsitlev ettekanne igati asjakohane. Tekkinud küsimustele aitas vastata kohaliku turuga hästi kursis olev SEB Lõuna regiooni erakliendihaldurite juht hr Denis Nikolajev.

Infopäev jätkus pr Anne Stafeikina ettekandega kinnisvara võõrandamisest ja tulumaksustamisest. Tulumaksu arvestamise muudavad esmapilgul keeruliseks mitmed asjaolud: esiteks erisused kinnisvaraliikide maksustamisel; teiseks erisused juriidilise ja füüsilise isiku maksustamisel, kusjuures FIE puhul kehtivad veel omaette nüansid ning lisaks eelnimetatule muudetakse aeg-ajalt ka seadusi (viimane olulisem Tulumaksuseaduse muudatus jõustus alles käesoleva aasta jaanuaris). Mõne seadusepügala kahe silma vahele jäämisel võivad kaasneda ootamatud ja ebameeldivalt suured lisakulud – seda julgustavam on teadmine, et lugupeetud pr Stafeikina lubas ka edaspidi kõikide kohalviibinute küsimustele vastata.

Lõpetuseks rääkis hr Tajo Kadajas kinnisasja maksustamisest käibemaksuga. Saime muuhulgas teada, mida üldse maksustatakse, millal tasub kinnisasja vabatahtlikult maksustada, mida kujutab endast erikord ning millal tekib kinnisasja käive. Ka siin nõuab kõikide peensuste teadmine ja mõistmine tohutut kogemust ning orienteerumisvõimet paljude seaduste ja paragrahvide vahel. On ääretult tänuväärne, et kõik kohalolijad said kaasa ettekannete materjalid, mis võimaldab ka hiljem rahulikult süveneda ja vajadusel probleemidele vastuseid leida.

Kokkuvõttes kujunes päev edukaks – ettekanded olid sisukad ja saadud teave väga vajalik. Loodetavasti jagavad kõik kohalviibinud seda seisukohta ning on veendunud sarnaste koolitusürituste kordamise vajaduses. Suured tänud esinejatele ja SEB pangale ürituse finantseerimise eest. Meil on hea meel, et nii mitmed erinevad bürood ja spetsialistid olid esindatud ning saavad omandatud teadmiste baasil luua Eesti kinnisvaraturul lisaväärtust läbi kvaliteetsema teenuse osutamise. Nõnda on ka Domus Kinnisvara tagasihoidlikud pingutused Tartu büroo juhataja pr Marge Tõnnise eestvedamisel kuhjaga ära tasunud.

7-9 septembril toimus Peterburis taas kinnisvarainvesteeringuid käsitlev PRO Estate Forum 2011. Kuna nii mitmedki meie kliendid on avaldanud soovi investori kaasamiseks siinsetesse kinnisvaraprojektidesse, siis käisimegi vaatamas, mis sellel üritusel toimus.

Foorum oli kahtlemata mitmekülgne. Lisaks meie huviorbiidis olnud B2B messile toimusid mitmed kinnisvara, investeeringute ja linnaplaneerimise valdkonna seminarid, Peterburi arendusprojektide külastused, auhindade jagamised jms. Nii näiteks andis FIABCI-Russia välja 91 kandidaadi hulgast valitud parimatele kinnisvaraprojektidele auhinnad erinevas 11 kategoorias. Samuti andis Venemaa Guild of Managers and Developers välja Green Award auhinnad 7 kategoorias selleks, et edendada jätkusuutlikku ja energiasäästlikku kinnisvaraarendust Venemaal. Muuhulgas arutati näiteks ka ärikinnisvara klassifitseerimise küsimusi erinevates Venemaa piirkondades. Üldse jäi mitmel juhul mulje, et meie idanaabrid tegelevad oma kinnisvaravaldkonna edendamisel küllaltki sarnaste küsimustega, mis meiegi. Mastaabid on muidugi erinevad.

Mis puudutab kontaktmessi, siis kahjuks oli sel aastal osalejate arv ning osalemisaktiivsus mõnevõrra väiksem, kui eelmisel aastal. Oma väljapanekutega olid väljas mitmed kohalikud omavalitsused (nt Peterburg, Jaroslavl jt), suuremad kinnisvaraarendajad (nt VTB Grupp), samuti ka mitmed üksikprojektid. Pakuti nii elukondlikku kui äri- ja tööstusobjekte. Tavapäraste klassikaliste arenduste kõrval hakkasid silma nii mõnedki huvitavad innovaatilised lahendused ning kinnisvaravaldkonna uuemad ärimudeleid. Sõelusime kõik läbi, tegime juttu nii paljudega kui suutsime ning tulime lõpuks tulema päris mitme kontaktiga, kellega edasi töötada. Seega läks käik kindlasti asja ette.

Venemaa suunal töötamine on Domus Kinnisvara jaoks vähemalt sama oluline kui Soome suunal. On need ju meile kaks peamist välisinvestorite potentsiaaliga piirkonda. Sel sügisel on vähemalt paar käiku idanaabri juurde veel kindlasti ees. Julgust lisab see, et senine kontaktide loomine ja hoidmine Venemaa partneritega on end ära tasunud.

On aga juhtunud, et ehitisregistris hoone kohta info puudub või on puudulik. Täpsustamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse vastava spetsialisti poole, kes kontrolliks ja teeks ehitisregistris parandused.

Omal ajal anti ehitusluba ka aianduskooperatiivile tervikuna ning kooperatiivi üldplaanil oli tempel kirjaga “ehitus-montaazitööd lubatud ” mõnikord ainult “ Lubatud või Kinnitatud….” ning kuupäev. Samamoodi kinnitati ka hoone projekt. Üldplaani saab küsida vallast või ühistu juhtkonnalt.

Veel tuleks vaadata ehitusprojekti kinnitamise aega. Kui projekt on kinnitatud enne 1. novembrit 1991. aastat, siis Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 järgi käsitletakse ehitusloana enne 1991. aasta 1. novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud elamu, suvila või aiamaja tüüpprojekti või ehitusprojekti, kui ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tuvastada.

Räägiti üldisest tehingustatistikast piirkondade lõikes, kuid ka konkreetsemalt Tartu ja Tallinna uusarendustest, üürituru liikumistest, üürikorterite tootlusest. Puudutamata ei jäänud viimasel ajal üha aktuaalsemad jätkusuutlikkuse ja energiatõhususega seotud arengud. Peagi ilmub Domuse kodulehelgi põhjalik 2011.a II poolaasta turuanalüüs, kus igaüks saab eelmainituga vahetult tutvuda.

Analüüsist osa saama ja arutlema saabusid Domus Kinnisvara head sõbrad ja koostööpartnerid, kokku ligi 30 inimest, kelle hulgas olid pankade esindajad, arendajad ning linna asutustest Tartu Eluasemefond ja Tartu Elamuhalduse AS. Erinevate spetsialistide kogunemine lõi aluse vestlusgruppide ja meeldivalt sisuka arutelu tekkimiseks.

Täname Hambalabor Dentes’t väga hea konverentsisaali ettevalmistamise eest, Vilde Catering’i ja kõiki kohalviibijaid, et aitasite luua mõnusa õhkkonna. Loodame peatselt kohtuda juba 2012. aasta turuanalüüsi ettekandel!