September 2017 ülevaade: ka Viljandis kergitavad uued korterid keskmist ruutmeetrihinda

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati septembris  Eestis kokku 4263 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 268 miljonit eurot. Tehingute arv langes augustiga võrreldes 7%, kuid võrreldes eelmise aasta septembriga püsis samal tasemel. Käesoleva aasta septembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% kõrgem.

.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 1832 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 186 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 3%. Aktiivsuse languse tõi kaasa uute korterite müügitehingute arvu langus. Kuu varem augustis valmis mitu suurt uusarendust, mille tulemusel oli uute korteritega tehtud tehingute arv harjumuspärasest kõrgem. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 15%.

Tallinn SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati septembris ca 22% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 27%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Lahepea tn 7, Pöörise tn 18, Astangu tn 19 ja Staadioni tn 1 / Võistluse tn 1 arendused, kus kokku teostati 66 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1997 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati septembris 430 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 30 miljonit eurot. Augustiga võrreldes langes tehingute arv 6%, kuid koguväärtus tõusis 15%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 7%, samas tehingute koguväärtus tõusis 6%.

Tartu SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%.

.

Pärnu maakonnas teostati septembris 263 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 13 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 17% ning tehingute koguväärtus 52%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 15% ja koguväärtus 14%.

Pärnu SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 5%. Augustis oli uute korterite müügitehingute osakaal tavapärasest tunduvalt madalam, septembris see taas tõusis ning sellega koos ka korterite keskmine ruutmeetrihind.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 147 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehingute arv 4%, samas tehingute koguväärtus tõusis 22%. Septembris müüdi kokku üksteist üle 100 000 euro maksvat kinnistut, kuu varem ainult viis, sellest tulenevalt tõusis ka tehingute koguväärtus. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ja koguväärtus 3%.

Viljandi SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Septembris jõudis tehingutesse kolm uut korterit A. Maramaa puiesteele kerkinud uuest korterelamust, mis kergitasid keskmist ruutmeetrihinda üle 700 euro. Viimati oli selline hinnatase 2016. aasta juulis, mil enamus müüdud korteritest olid heas või väga heas seisukorras viies keskmise ruutmeetrihinna üles.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 268 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 68% ja tehingute koguväärtus 44%. Tehingute arvu tõusu taga on hoonestamata maatulundusmaade komplekstehing, millega vahetas omanikku ca 86 kinnistut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 11%.

Kuressaare SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati septembris 300 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 65%. Tehingute koguväärtuse languse taga on asjaolu, et augustis vahetas omanikku kolm kallist hoonestatud ärimaa kinnistut, septembris nii hinnalisi tehinguid ei teostatud. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12% ja koguväärtus 78%.

Narva SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

August 2017 ülevaade: Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind läheneb 1400 eurole

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati augustis  Eestis kokku 4582 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 278 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis juuliga võrreldes 10% ning võrreldes eelmise aasta augustiga tõusis 9%. Käesoleva aasta augustikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 9% kõrgem.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 2146 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 192 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 21% ja tehingute koguväärtus 11%. Aktiivsuse tõusu tõi kaasa korterite (+196 tk) ja elamute (+58 tk) müügitehingute arvu tõus. Augustis valmis mitu suurt uusarendust, mille tulemusel saadi varasemalt broneeritud korteritega tehingut lõpuni viidud, mis tõstsid korteritehingute arvu. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 15% ja tehingute koguväärtus 23%.

Tallinn AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati augustis ca 27% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 24%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma C. R. Jakobsoni tn 7, Kuklase tn 16/18, Lahepea tn 7, Randla tn 6 ja Sinimäe tn 16 arendused, kus kokku teostati 114 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2094 €/m². Palju uusarendusi on veel valmimas, seega ei ole niipea oodata uute korterite osakaalu suurt langust.

.

Tartu maakonnas teostati augustis 459 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 26 miljonit eurot. Juuliga võrreldes tõusis tehingute arv 9%, kuid koguväärtus püsis samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 2% ja tehingute koguväärtus püsis samal tasemel.

Tartu AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati augustis ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 22%. Sel kuul jõudis tehingusse mitu keskmisest kõrgema hinnaklassiga uusarenduse korterit (nt Lai tn 39, kus korterite tehinguhinnad üle 2200 €/m2), mis tõstsid korterite keskmise hinna tasemeni 1390 €/m2.

.

Pärnu maakonnas teostati augustis 223 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 8 miljonit eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 28% ning tehingute koguväärtus 32%.  Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 21% ja koguväärtus 19%.

Pärnu AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

August oli Pärnu linnas uute korterite müügitehingute poolest tagasihoidlik, ainult 5% tehingutest toimus uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 14%. Sellest tulenevalt langes ka korteri müügitehingute keskmine hind.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 153 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehingute arv 6% ja tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 2%, kuid koguväärtus tõusis 9%.

Viljandi AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 160 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 46%. Augustis müüdi viis üle 100 000 euro maksvat elamut, mis tõstis tehingute koguväärtust. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja koguväärtus 26%.

Kuressaare AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati augustis 310 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 13 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 117%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga on asjaolu, et augustis vahetas omanikku kolm kallist hoonestatud ärimaa kinnistut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9% ja koguväärtus 146%.

Narva AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Juuli 2017 ülevaade: ootuspäraselt rahulik kuu kinnisvaraturul

Juuli möödus kinnisvaramaastikul ootuspäraselt, suuri üllatusi endaga kaasa ei toonud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juulis  Eestis kokku 4133 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 245 miljonit eurot. Tehingute arv langes juuniga võrreldes 6% ning võrreldes eelmise aasta juuliga tõusis 10%. Käesoleva aasta juulikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% madalam.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juulis 1768 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 172 miljonit eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 1%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 8%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8% ja tehingute koguväärtus 5%.

Tallinn JUULI 2017 Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati juulis ca 23% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 27%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Kadaka pst 146, Kuklase tn 16/18 ja Pööruse tn 18 arendused, kus kokku teostati 80 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1813 €/m².

 .

Tartu maakonnas teostati juulis 425 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 26 miljonit eurot. Juuniga võrreldes püsis tehingute arv samal tasemel, kuid koguväärtus langes 21%, kuna juunis toimus neli üle miljoni maksvat kinnisasja müüki. See kuu nii kõrge hinnaga tehinguid ei teostatud. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 7%, kuid tehingute koguväärtus langes 6%.

Tartu JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Uute korterite müügitehingute osakaal on taas tõusmas ning keskmist hinda kergitamas. Tartu linnas teostati juulis ca 20% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 16%. Käesoleva aasta lõpus on valmimas mitu uusarendust, mille korterid on juba enamuses broneeritud. Seega on aasta lõpus oodata uute korterite osakaalu veelgi suuremat tõusu, kui nende korteritega jõutakse asjaõiguslepinguid sõlmima, ning sellest tulenevalt keskmise ruutmeetrihinna tõusu.

.

Pärnu maakonnas teostati juulis 310 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 12 miljonit eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 10% ning tehingute koguväärtus 9%.  Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 35% ja koguväärtus 8%.

Pärnu JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati juulis ca 16% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 14%.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 145 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuniga püsis tehingute arv samal tasemel, kuid tehingute koguväärtus langes 42%. Tehingute koguväärtuse languse tõi kaasa asjaolu, et kuu varem teostati Viljandi vallas kahe hoonestatud ärimaa tehingud, mille koguväärtus moodustas ligi 40% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 5%, koguväärtus oli samal tasemel.

Viljandi JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 122 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 38% ja tehingute koguväärtus 32%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8% ja koguväärtus 5%.

Kuressaare JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati juulis 272 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 25% ja tehingute koguväärtus 78%. Tehingute koguväärtuse languse taga on asjaolu, et juunis müüs EfTEN Kinnisvarafond Narvas asuva  Prisma kinnistu Prantsuse varavalitsemise ettevõttele Corum. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2% ja koguväärtus 31%.

Narva JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Juuni 2017 ülevaade: korterite keskmine hind on Kuressaares väga muutlik

Juunikuu erilisi üllatusi ning ootamatusi kinnisvaramaastikul ei pakkunud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 4366 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 266 miljonit eurot. Tehingute arv langes maiga võrreldes 16% ning võrreldes eelmise aasta juuniga tõusis 7%. Käesoleva aasta juunikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 5% kõrgem.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1778 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 159 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8% ja tehingute koguväärtus 6%.

Tallinn JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati juunis ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 24%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Sinimäe 16, Kuklase 16//18, Astangu 19 ja Pirita tee 26b arendused, kus kokku teostati 76 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1818 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati juunis 424 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 32 miljonit eurot. Maiga võrreldes langes tehingute arv 30%, kuid koguväärtus tõusis 19%. Tartu maakonna tehingute arvu languse taga oli asjaolu, et mais teostati mitmeid komplekstehinguid hoonestamata elamumaadega, mis viis tehingute arvu üles. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 18% ja tehingute koguväärtus 22%.
Tartu JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind ei näita languse märke ning kerkis taas üle 1300 €/m2. Tartu linnas teostati juunis ca 16% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 6%.

Juuni oli elamutehingute poolsest väga aktiivne, maakonnas kokku müüdi 75 hoonestatud elamumaad. Maakonnas oli tehinguid rohkem Ülenurme ja Tartu vallas.

.

Pärnu maakonnas teostati juunis 282 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 11 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 27% ning tehingute koguväärtus 30%. Mais oli väga aktiivne korterite, elamute ja hoonestamata maatulundusmaade turg, see kuu jäi nendes segmentides tehingute arv tagasihoidlikumaks. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 3% ja koguväärtus 13%.

Pärnu JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 148 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehingute arv 9%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 33%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa kahe hoonestatud ärimaa tehingud Viljandi vallas, mille koguväärtus moodustas ligi 40% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 10% ning koguväärtus 114%.

Viljandi JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 197 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 1% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja koguväärtus 7%.
Kuressaare JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuna Kuressaares teostatakse korterite müügitehinguid üsna vähe, siis on sealne keskmine hind hüplik. Mais oli keskmine hind 754 €/m², mis tõusis juunikuus tasemele 890 €/m2. Juunis müüdud korteritest oli 40%-l ruutmeetrihind üle 1000 euro, mis kergitas keskmise hinna eelnevast kuust 18% kõrgemaks.

.

Ida-Viru maakonnas teostati juunis 356 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 25 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 7%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 269%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa Narvas asuva  Prisma kinnistu müük, mille EfTEN Kinnisvarafond müüs Prantsuse varavalitsemise ettevõttele Corum. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 425%.
Narva JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Suvekodude ostjateks on peamiselt Eesti elanikud

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 13.07.2017 11:22; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Turuanalüüs
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

saaremaaKinnisvaraportaalide andmetel on tänavusuvisel kõrghooajal Saare maakonnas müügis ligi poolsada suvilat või suvekoduna kasutamiseks mõeldud maamaja. Nende keskmine hind jääb 80 000 euro lähedusse ja ostjate seas on domineerima hakanud eestlased ise.

Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase sõnul ostetakse ja müüakse Saaremaal aastate lõikes suvilaid üpriski stabiilselt. „Meil on ikkagi puhkusepiirkonna maine ja see on hea eelis, mis meie turgu toetab,“ tõdes ta.

Samas lisas ta kohe, et peamiselt suvekodudeks kasutatava kinnisvara müügi võrdlus aastate lõikes võib teatud määral küll tunnetuslikku huvi pakkuda, kuid usutavat statistikat see siiski ei anna. „Usaldusväärse statistika jaoks peaksid suvilad muudest majadest selgemalt eristuma,“ selgitas ta. „Probleemi süvenedes tekib paratamatult küsimus, kust üldse läheb piir näiteks tavalise maamaja ja suvila vahel?“

„Kui lähtuda ainult ehitusregistrisse kantud ühe või teise hoone kasutusotstarbest,“ jätkas maakler, „saab statistika olema väga vildakas ja tehingute üldarv on praktiliselt olematu, sest suurema osa praegu suvilatena kasutatavate vanade talumajade kasutusotstarve on ehitusregistris märgitud elamuna. Kinnisvara tegeliku kasutamise järgi arvepidamine viiks samuti meid kohe ummikusse, sest tekib küsimus, milliste kriteeriumite ja tunnuste alusel maja kasutamist hinnata ja mõõta.“

Jüri Aljas ütles, et spetsiaalselt suvemajadeks mõeldud hooneid on Saaremaal kaks põlvkonda. „Vanema põlvkonna moodustavad nõukaaja lõpukümnenditel 1970. ja 1980. aastatel Kuressaare lähiümbrusesse (näiteks Kellamäele ja Sikassaarde) ehitatud hooned,“ lausus ta. „Nende omanikud on peamiselt põlised saarlased ja paljud neist on elumajadeks ümber ehitatud. Seetõttu tuleb neid hooneid müüki väga vähe ja omanikud vahelduvad pigem peresiseselt.“

Saare maakonna uuema aja suvilad paiknevad Aljase sõnul aga peamiselt hajaasustusega looduslikult kaunites paikades. „Nende omanike ring on geograafilises mõttes üpriski lai, ulatudes Setumaast Soome kaudu ümber kogu laia maailma,“ märkis ta. „Võrreldes pärijate poolt müüki pandud ja renoveerimist vajava maamajaga, on uuema põlvkonna suvilate müük pikem protsess, sest müüjate hinnaootused on reeglina ülikõrged.“

Siinjuures võiks näitena tuua praegu kinnisvaraportaalides müügil olevad uuema põlvkonna suvilad, mis asuvad Mustjala vallas looduskauni Küdema lahe ääres. Neid küll reklaamitakse kui “oma rannajoonega ainulaadseid suvilakomplekse”, sellest hoolimata pole aga müük eriti edenenud.

Täismahus artikkel ilmus 13.07 Saarte Hääles ja on leitav SIIT 

Mai 2017 ülevaade: 2007. aasta tehingute rekord sai purustatud

Kui varasemalt sai välja hõigatud, et märtsis toimus majanduslanguse järgne kinnisvaratehingute rekord, siis mais sai ületatud 2007. aasta rekord, mil toimus Eestis kokku 5053 ostu-müügitehingut. Samas tehingute koguväärtus jäi 37% madalamaks.  Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta mais Eestis kokku 5136 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 269 miljonit eurot. Võrreldes buumiaegse rekordiga tõi seekordse tehingute arvu tõusu kaasa hoonestamata maatulundusmaade ja elamute müügitehingute arvu tõus. Korteritehinguid toimus üle 500 tehingu võrra vähem.

Tehingute arv tõusis aprilliga võrreldes 29% ning võrreldes eelmise aasta maiga 14%. Käesoleva aasta maikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 25% kõrgem.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 2050 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 185 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 20% ja tehingute koguväärtus 38%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12% ja tehingute koguväärtus 24%.

Tallinn MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati mais ca 23% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 20%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Astangu 19, Erika 15 ja Pirita tee 26b arendused, kus kokku teostati 41 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1896 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati mais 606 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 27 miljonit eurot. Aprilliga võrreldes tõusis tehingute arv 74% ning koguväärtus 31%. Tartu maakonna tehingute arvu tõusu taga oli asjaolu, et teostati mitmeid komplekstehinguid hoonestamata elamumaadega ning samuti müüdi varasemast kuust rohkem järelturu kortereid. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 34% ja tehingute koguväärtus 10%.
Tartu MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kui aprill tõi endaga kaasa Tartu korterite keskmine ruutmeetrihinna uue rekordi, siis mais oli keskmine hind tagasihoidlikult 1216 €/m2. Tartu linnas teostati mais ca 6% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 13%.

Tartu linnas viis hoonestamata elamumaade tehingute arvu üles Tammelinna kruntide komplekstehing, kus müüdi korraga 24 kinnistut. Hoonestamata elamumaadega teostati ka Luunja vallas komplekstehing, kus müüdi korraga üle 80 kinnistu.

.

Pärnu maakonnas teostati mais 381 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 16 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 56% ning tehingute koguväärtus 47%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite, elamute ja hoonestamata maatulundusmaade müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 1%, kuid koguväärtus tõusis 36%.

Pärnu MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta mais 162 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehingute arv 4% ja tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 6% ning koguväärtus 11%.

Viljandi MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Mai oli Viljandi linnas aktiivne elamute tehingute kuu, kokku teostati 10 elamu müügitehingut.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta mais 192 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 36% ja tehingute koguväärtus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 6%, kuid koguväärtus tõusis 16%.
Kuressaare MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati mais 384 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 7 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 23% ja koguväärtus 42%.
Narva MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Aprill 2017 ülevaade: uute korterite müügitehingud tõstavad jätkuvalt keskmist hinda

Kui Tallinnas ja Tartus on majanduslanguse eelsed keskmised ruutmeetrihinnad ületatud, siis Pärnus liigutakse järjepidevalt majanduselanguse eelsete hindade poole. Aktiivne uute korterelamute ehitus on ka seal hoo üles saanud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati aprillis Eestis kokku 3985 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 204 miljonit eurot. Tehingute arv langes märtsiga võrreldes 16% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 2%. Käesoleva aasta aprillikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 2% madalam.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1707 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 135 miljonit eurot. Aprillis jäi Tallinna linnas nii uute kui ka järelturu korterite tehingute arv tagasihoidlikumaks kui kuu varem. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 40%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1% ja tehingute koguväärtus langes 29%.

Tallinn APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati aprillis ca 19% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 32%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Astangu 19, Kadaka tee 145a, Lastekodu tn 23 // Tartu mnt 52, Paepargi 35, 37, 51 ja Välja 3 arendused, kus kokku teostati 69 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1867 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati aprillis 348 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 21 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes langes tehingute arv 19% ning koguväärtus 36%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et kuu varem teostati Tartu linnas mitu kõrgehinnalist hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut, mis viisid koguväärtuse üles. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 17%.
Tartu APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis tõusis Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind rekordtasemele – olles 1329 €/m². Korterite keskmise hinna tõusu tõi kaasa mitmete kallite uusarenduste korterite (nt. Lutsu 12, A. Haava tn 7//7a//7b, Jakobi tn 25) ning hinnatud asukohas heas seisukorras järelturu korterite tehingud. Tartu linnas teostati nii märtsis kui ka aprillis ca 13% tehingutest uute korteritega.

.

Pärnu maakonnas teostati aprillis 246 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 11 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 17% ning tehingute koguväärtus 42%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 15% ning koguväärtus 1%.
Pärnu APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jätkuvalt kergitavad Pärnu linnas keskmist ruutmeetrihinda uute ja keskmisest paremas seisukorras olevate korterite tehingud. Aprillis teostati seitsme Riia mnt 27 / Suur-Posti tn 1 uusarenduse korteriga võlaõigusliku müügitehingut.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 155 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehingute arv 21% ja tehingute koguväärtus 34%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite, elamute ja hoonestamata maatulundusmaade müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 17% ning koguväärtus 60%.

Viljandi APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 139 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 6% ja tehingute koguväärtus 1%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1%, kuid koguväärtus langes 12%.
Kuressaare APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaare korterite keskmise ruutmeetrihinna viis alla kahe väga madala (38,7 €/m2 ja 47,7 €/m2) hinnaga müüdud korteri tehingud.

.

Ida-Viru maakonnas teostati aprillis 314 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 15% ning tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1% ja koguväärtus 21%.
Narva APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

KINNISVARA HINNATÕUS – KAUA VEEL ?

Postitaja: Ingvar Allekand @ 04.05.2017 11:15; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus, Majanduspoliitika, Turuanalüüs, Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

03.05.2017 avaldas Äripäev minu arutluse kinnisvaraturu hinnadünaamika perspektiividest järgnevatel aastatel. Kuna kriisi põhjast 2009.a. lõpus on hinnad tänaseks kahekordistunud ning ületanud 2016.a. III kvartalis ka buumiaegse tipptaseme, on mugav spekuleerida väitega hinnalaest ja järgnevast langusest. Ent jätame uskumused ja vaatame fakte.

Elukondliku kinnisvara aktiivsus keskpärane

Võttes lähtejooneks 2004.a., on keskmine korteritehingute maht Tallinnas olnud natukene üle 2000 tehingu kvartalis. Buumi tipp oli ca 4000 tehingut ning kriisi põhjas veidi alla 1000 tehingu. Viimase kahe kvartali tehingumaht on olnud ca 2500 piiril ning enne seda veidi üle 2000. Buumi iseloomustasid kõigi asjaosaliste poolt üleskütetud emotsioonid (tarbijad, pangad, vahendajad, arendajad), kuid tänased tehingud on kaalutletud ja ettevalmistusperioodid pikad. Keskpärane aktiivsus ei ütle otseselt midagi tulevaste hindade kohta, kuid reaalsel tarbimisvajadusel põhinev stabiilsus annab alust jätta kõrvale langusehirmud. Vaadates nõudluse kõrval ka pakkumist – Tallinna uusarenduse korterite nn „laojääk“ on sisuliselt alla 1 aasta st pigem keskmine või veidi alla selle – saame vabaneda ka ülepakkumisest tingitud hinnalanguse hirmust.

Kasvu pidurdumine ei ole kahanemine

Või siis vaatame vana head palga ja kinnisvarahinna suhet. Hirmunult räägitakse hoogsa palgakasvu pidurdumisest, kuid keegi ei prognoosi ju kahanemist – ikka kasvu, kuigi väiksemat. 2007.a. oli keskmine palk veidi üle 700 eur/kuus ning täna sisuliselt sama kinnisvarahinna taseme juures veidi alla 1200 eur/kuus. Ostujõu kasvu asemel tuleb siiski tunnistada viimase 10 aasta inflatsioon poolt raha väärtuse kahanemist. 10 aasta THI kasv üle 31% tähendab, et tänane kinnisvara reaalhind on endiselt kolmandiku võrra odavam, kui ta oli buumi tipus. Seega on meil veel tükk maad minna, et reaalhinnas jõuda eelmise buumi tasemele ning sealt peaksime veelgi edasi liikuma, kuna tsüklilisuse levinud mudeli kohaselt on iga järgnev tipp kõrgem eelmisest Panen siia kõrvale ka ühe ökonomeetria poolt tunnustamata väga lihtsustatud rusikareegli – kinnisvara hinnakasv (või langus) võrdub kahekordse majanduskasvuga (või langusega). Praegused SKT prognoosid lubavad meile lähiaastateks endiselt positiivseid numbreid, mis pakub kasvuootuseid ka kinnisvara hinnale.

Rahvastikutrendid soodsad, kuid hoiatavad

1989.a. oli Eesti loomulik iive „laes“ ning tollased beebibuumerid on 25-30 aastat hiljem kinnisvaratul põhitegijad. Lisaks sellele kolib ülejäänud Eesti tühjaks tuues Tallinna igal aastal 4000-5000 uut elanikku. Lisame siia kasvavad nõudmised eluruumile st kui sovjetiajal sai poissmees hakkama ahiküttega kööktoas, siis nüüd on tal vaja mõnusat 2-toalist korterit. Kõike seda kokku liites on selge, et tänane uute korterite ehitusmaht on uute elanikega päris hästi kaetud. Loomulikult on väga paljud juba omale kodu soetanud, kuid kaugeltki mitte kõik. Iga päev ostab keegi oma esimest, teist või kolmandat kodu. Ikka vastavalt sellele, kuidas lapsi peresse juurde sünnib või välja kolib. Kes päris uut osta ei jõua, saab endale mõne uude kolija vana tuues pööret järelturule. Kes üldse osta ei jõua, üürib selle käest, kellel üürikorteri investeeringuks raha üle jäänud. Kuigi pere loomise vanus on tublisti kasvanud, järgnes 1989.a. iibe tipule siiski pikaajaline langus. Nii on ka tänaste kinnisvaraostjate maht pikas perspektiivis siiski kahanemas. Selline hiiliv klientuuri kadu hakkab tunda andma alles 5 – 10 aasta perspektiivis, kuid arvestades arendusprojektide pikkust, on suurematel tegijatel kindlasti juba plaanid valmis.

Kallid tehingud vormistamisel

Kui kõik eelnev võib tunduda umbmääraselt kahtlane, siis kõige tugevama kinnituse 2017.a. hinnatõusule leiame töös olevatest arendusprojektidest. Kui SKYline, Meerhof 2.0, Promenaadi jt projektid jõuavad tehingute vormistamiseni, näeme igakuises statistikas kindlasti täiesti uusi keskmisi hinnatasemeid. See omakorda toidab hinnatõusu ootust kõigil teistel müüjatel (sh järelturu korterite omanikel) ning võrdlustehingute meetod annab nende ootuste realiseerimiseks vajalikud töövahendid nii kinnisvara hindajatele, maakleritele kui pankadele. Kui eelnev kõlas hirmutavalt, säilitage rahu, sest viimaste aastate täiendatud regulatsioonid ja reaalselt toimiv konkurentsiolukord hoiavad emotsioonid maas ning arengud pigem ilma suurte hüpeteta.

Millal lõhkeb uus „mull“?

Vale küsimus, sest „mulli“ 2006-2007 tekkinud kujul me jätkuvast hinnakasvust hoolimata tõenäoliselt enne järgmist kriisi ei näegi. Kuid 5 – 8 aasta pärast hakkame nägema reaalset tarbimisvajaduse kahanemist, mida tuleb ehitussektori elushoidmiseks kuidagi kompenseerima hakata. Järgmise kriisi põhjuseks saavad olema hoopis riigijuhtide majanduspoliitilised otsused, mitte tarbijate rumalus. Ja loomulikult jäävad meile alles Brexit, Venemaa, Trump jm kauged tundmatud.

Märts 2017 ülevaade: Tallinnas teostati rekordarv korteritehinguid

Märts tõi endaga kaasa kriisijärgse tehingute arvu rekordi. Suurimat rolli mängis selles Tallinna üliaktiivne korteriturg, kus oli minev kaup nii uued kui ka järelturu korterid. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati märtsis Eestis kokku 4782 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 301 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis veebruariga võrreldes 29% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 11%. Käesoleva aasta märtsikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 17% kõrgem.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 2242 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 209 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 33% ja tehingute koguväärtus 48%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa Tallinna linnas uute kui ka järelturu korterite tehingute arvu tõus ning maakonna elamute tehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja tehingute koguväärtus 49%.

Tallinn MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati märtsis ca 32% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 28%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Alvari 18, Astangu 19, Kadaka tee 145a, Paepargi 35, 37 ja 51 arendused, kus kokku teostati 205 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1662 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati märtsis 428 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 33 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes tõusis tehingute arv 27% ning koguväärtus 57%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 11%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse tõusu taga oli asjaolu, et eelmisel kuul teostati Tartu linnas mitu kalli hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut.
Tartu MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati märtsis ca 12% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 19%.

.

Pärnu maakonnas teostati märtsis 292 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 19 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 25% ning tehingute koguväärtus 34%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12%, kuid koguväärtus tõusis 36%.
Pärnu MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 128 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Tehingute arv jäi veebruariga samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus langes 47%. Tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et veebruaris toimus mitu kalli hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut. Aastataguse ajaga võrreldes oli nii tehingute arv kui ka koguväärtus samal tasemel.
Viljandi MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 148 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3%, kuid koguväärtus langes 26%.
Kuressaare MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati märtsis 370 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 8 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 39% ning tehingute koguväärtus 31%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa kinnistute komplekstehing ning korteritehingute arvu tõus Kohtla-Järve ja Sillamäe linnades. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12%, kuid koguväärtus langes 14%.
Narva MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Märtsis teostati Narva linnas vähem korteritehinguid kui veebruaris. Samas Kohtla-Järvel ja Sillamäel oli märgata korteritehingute arvu tõusu. Samuti oli märtsikuul Ida-Virumaale korteriostjate seas rohkem välismaalasi kui kuu varem.

.

Veebruar 2017 ülevaade: Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

Käesolev aasta algas varasematest aastatest aktiivsemana. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruaris Eestis kokku 3725 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 216 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis jaanuariga võrreldes 7% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 12%. Käesoleva aasta veebruarikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 8% madalam.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1692 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 142 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele.

Tallinn VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati veebruaris ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 29%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Rehe põik 2, Rotermanni 16, Saani 2 ning Vibu 2//4//6//8//10 arendused, kus kokku teostati 54 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2631 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati veebruaris 336 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 21 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes jäi tehingute arv samale tasemele ning koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 6%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et aasta tagasi veebruaris teostati Ülenurme vallas hoonestatud tootmismaa kinnistute komplekstehing, mille koguväärtus oli üle 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest.
Tartu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati veebruaris ca 18% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 16%.

.

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 234 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 14 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 48%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 14% ja koguväärtus 91%.
Pärnu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris tõusis Pärnu korterite keskmine ruutmeetrihind masujärgse aja kõrgeimale tasemele – olles 1175 €/m². Korterite keskmise hinna tõusu tõi kaasa mitmete uusarenduste korterite (nt. Rääma 15, Suur-Jõekalda 2) ning hinnatud asukohas heas seisukorras järelturu korterite tehingud.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 129 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 36% ja tehingute koguväärtus 103%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus – veebruaris müüdi 30 maatulundusmaa kinnistut rohkem kui jaanuaris. Lisaks tehingute arvu tõusule oli koguväärtuse tõusu taga ka asjaolu, et veebruaris toimus kümme üle 100 000 euro maksva kinnisasja tehingut, kuu varem ainult kolm. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 23% ja koguväärtus 131%.
Viljandi VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Võrreldes kuu varasemaga teostati veebruaris Viljandi linnas rohkem tehinguid paremas seisukorras kallima hinnaklassiga korteritega, mis tõstsid korterite keskmist hinda 28%.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 143 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 47% ja koguväärtus 32%.
Kuresaare VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati veebruaris 266 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus tõusis 42%. Koguväärtuse tõusu tõi kaasa kalli hoonestatud ärimaa ostu-müügitehing Narva linnas. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja koguväärtus 31%.
Narva VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris Narva linnas müüdud 75 korterit on viimase kahe aasta kõrgeim korteritehingute arv. Võrreldes eelmise kuu ning aastatagusega teostati veebruaris rohkem tehinguid pindalalt suuremate korteritega.

.