Juuli 2017 ülevaade: ootuspäraselt rahulik kuu kinnisvaraturul

Juuli möödus kinnisvaramaastikul ootuspäraselt, suuri üllatusi endaga kaasa ei toonud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juulis  Eestis kokku 4133 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 245 miljonit eurot. Tehingute arv langes juuniga võrreldes 6% ning võrreldes eelmise aasta juuliga tõusis 10%. Käesoleva aasta juulikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% madalam.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juulis 1768 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 172 miljonit eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 1%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 8%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8% ja tehingute koguväärtus 5%.

Tallinn JUULI 2017 Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati juulis ca 23% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 27%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Kadaka pst 146, Kuklase tn 16/18 ja Pööruse tn 18 arendused, kus kokku teostati 80 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1813 €/m².

 .

Tartu maakonnas teostati juulis 425 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 26 miljonit eurot. Juuniga võrreldes püsis tehingute arv samal tasemel, kuid koguväärtus langes 21%, kuna juunis toimus neli üle miljoni maksvat kinnisasja müüki. See kuu nii kõrge hinnaga tehinguid ei teostatud. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 7%, kuid tehingute koguväärtus langes 6%.

Tartu JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Uute korterite müügitehingute osakaal on taas tõusmas ning keskmist hinda kergitamas. Tartu linnas teostati juulis ca 20% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 16%. Käesoleva aasta lõpus on valmimas mitu uusarendust, mille korterid on juba enamuses broneeritud. Seega on aasta lõpus oodata uute korterite osakaalu veelgi suuremat tõusu, kui nende korteritega jõutakse asjaõiguslepinguid sõlmima, ning sellest tulenevalt keskmise ruutmeetrihinna tõusu.

.

Pärnu maakonnas teostati juulis 310 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 12 miljonit eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 10% ning tehingute koguväärtus 9%.  Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 35% ja koguväärtus 8%.

Pärnu JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati juulis ca 16% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 14%.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 145 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuniga püsis tehingute arv samal tasemel, kuid tehingute koguväärtus langes 42%. Tehingute koguväärtuse languse tõi kaasa asjaolu, et kuu varem teostati Viljandi vallas kahe hoonestatud ärimaa tehingud, mille koguväärtus moodustas ligi 40% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 5%, koguväärtus oli samal tasemel.

Viljandi JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 122 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 38% ja tehingute koguväärtus 32%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8% ja koguväärtus 5%.

Kuressaare JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati juulis 272 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 25% ja tehingute koguväärtus 78%. Tehingute koguväärtuse languse taga on asjaolu, et juunis müüs EfTEN Kinnisvarafond Narvas asuva  Prisma kinnistu Prantsuse varavalitsemise ettevõttele Corum. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2% ja koguväärtus 31%.

Narva JUULI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Juuni 2017 ülevaade: korterite keskmine hind on Kuressaares väga muutlik

Juunikuu erilisi üllatusi ning ootamatusi kinnisvaramaastikul ei pakkunud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 4366 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 266 miljonit eurot. Tehingute arv langes maiga võrreldes 16% ning võrreldes eelmise aasta juuniga tõusis 7%. Käesoleva aasta juunikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 5% kõrgem.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1778 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 159 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8% ja tehingute koguväärtus 6%.

Tallinn JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati juunis ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 24%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Sinimäe 16, Kuklase 16//18, Astangu 19 ja Pirita tee 26b arendused, kus kokku teostati 76 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1818 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati juunis 424 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 32 miljonit eurot. Maiga võrreldes langes tehingute arv 30%, kuid koguväärtus tõusis 19%. Tartu maakonna tehingute arvu languse taga oli asjaolu, et mais teostati mitmeid komplekstehinguid hoonestamata elamumaadega, mis viis tehingute arvu üles. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 18% ja tehingute koguväärtus 22%.
Tartu JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind ei näita languse märke ning kerkis taas üle 1300 €/m2. Tartu linnas teostati juunis ca 16% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 6%.

Juuni oli elamutehingute poolsest väga aktiivne, maakonnas kokku müüdi 75 hoonestatud elamumaad. Maakonnas oli tehinguid rohkem Ülenurme ja Tartu vallas.

.

Pärnu maakonnas teostati juunis 282 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 11 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 27% ning tehingute koguväärtus 30%. Mais oli väga aktiivne korterite, elamute ja hoonestamata maatulundusmaade turg, see kuu jäi nendes segmentides tehingute arv tagasihoidlikumaks. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 3% ja koguväärtus 13%.

Pärnu JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 148 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehingute arv 9%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 33%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa kahe hoonestatud ärimaa tehingud Viljandi vallas, mille koguväärtus moodustas ligi 40% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 10% ning koguväärtus 114%.

Viljandi JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 197 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 1% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja koguväärtus 7%.
Kuressaare JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuna Kuressaares teostatakse korterite müügitehinguid üsna vähe, siis on sealne keskmine hind hüplik. Mais oli keskmine hind 754 €/m², mis tõusis juunikuus tasemele 890 €/m2. Juunis müüdud korteritest oli 40%-l ruutmeetrihind üle 1000 euro, mis kergitas keskmise hinna eelnevast kuust 18% kõrgemaks.

.

Ida-Viru maakonnas teostati juunis 356 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 25 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 7%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 269%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa Narvas asuva  Prisma kinnistu müük, mille EfTEN Kinnisvarafond müüs Prantsuse varavalitsemise ettevõttele Corum. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 425%.
Narva JUUNI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Suvekodude ostjateks on peamiselt Eesti elanikud

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 13.07.2017 11:22; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Turuanalüüs
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

saaremaaKinnisvaraportaalide andmetel on tänavusuvisel kõrghooajal Saare maakonnas müügis ligi poolsada suvilat või suvekoduna kasutamiseks mõeldud maamaja. Nende keskmine hind jääb 80 000 euro lähedusse ja ostjate seas on domineerima hakanud eestlased ise.

Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase sõnul ostetakse ja müüakse Saaremaal aastate lõikes suvilaid üpriski stabiilselt. „Meil on ikkagi puhkusepiirkonna maine ja see on hea eelis, mis meie turgu toetab,“ tõdes ta.

Samas lisas ta kohe, et peamiselt suvekodudeks kasutatava kinnisvara müügi võrdlus aastate lõikes võib teatud määral küll tunnetuslikku huvi pakkuda, kuid usutavat statistikat see siiski ei anna. „Usaldusväärse statistika jaoks peaksid suvilad muudest majadest selgemalt eristuma,“ selgitas ta. „Probleemi süvenedes tekib paratamatult küsimus, kust üldse läheb piir näiteks tavalise maamaja ja suvila vahel?“

„Kui lähtuda ainult ehitusregistrisse kantud ühe või teise hoone kasutusotstarbest,“ jätkas maakler, „saab statistika olema väga vildakas ja tehingute üldarv on praktiliselt olematu, sest suurema osa praegu suvilatena kasutatavate vanade talumajade kasutusotstarve on ehitusregistris märgitud elamuna. Kinnisvara tegeliku kasutamise järgi arvepidamine viiks samuti meid kohe ummikusse, sest tekib küsimus, milliste kriteeriumite ja tunnuste alusel maja kasutamist hinnata ja mõõta.“

Jüri Aljas ütles, et spetsiaalselt suvemajadeks mõeldud hooneid on Saaremaal kaks põlvkonda. „Vanema põlvkonna moodustavad nõukaaja lõpukümnenditel 1970. ja 1980. aastatel Kuressaare lähiümbrusesse (näiteks Kellamäele ja Sikassaarde) ehitatud hooned,“ lausus ta. „Nende omanikud on peamiselt põlised saarlased ja paljud neist on elumajadeks ümber ehitatud. Seetõttu tuleb neid hooneid müüki väga vähe ja omanikud vahelduvad pigem peresiseselt.“

Saare maakonna uuema aja suvilad paiknevad Aljase sõnul aga peamiselt hajaasustusega looduslikult kaunites paikades. „Nende omanike ring on geograafilises mõttes üpriski lai, ulatudes Setumaast Soome kaudu ümber kogu laia maailma,“ märkis ta. „Võrreldes pärijate poolt müüki pandud ja renoveerimist vajava maamajaga, on uuema põlvkonna suvilate müük pikem protsess, sest müüjate hinnaootused on reeglina ülikõrged.“

Siinjuures võiks näitena tuua praegu kinnisvaraportaalides müügil olevad uuema põlvkonna suvilad, mis asuvad Mustjala vallas looduskauni Küdema lahe ääres. Neid küll reklaamitakse kui “oma rannajoonega ainulaadseid suvilakomplekse”, sellest hoolimata pole aga müük eriti edenenud.

Täismahus artikkel ilmus 13.07 Saarte Hääles ja on leitav SIIT 

Mai 2017 ülevaade: 2007. aasta tehingute rekord sai purustatud

Kui varasemalt sai välja hõigatud, et märtsis toimus majanduslanguse järgne kinnisvaratehingute rekord, siis mais sai ületatud 2007. aasta rekord, mil toimus Eestis kokku 5053 ostu-müügitehingut. Samas tehingute koguväärtus jäi 37% madalamaks.  Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta mais Eestis kokku 5136 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 269 miljonit eurot. Võrreldes buumiaegse rekordiga tõi seekordse tehingute arvu tõusu kaasa hoonestamata maatulundusmaade ja elamute müügitehingute arvu tõus. Korteritehinguid toimus üle 500 tehingu võrra vähem.

Tehingute arv tõusis aprilliga võrreldes 29% ning võrreldes eelmise aasta maiga 14%. Käesoleva aasta maikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 25% kõrgem.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 2050 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 185 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 20% ja tehingute koguväärtus 38%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12% ja tehingute koguväärtus 24%.

Tallinn MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati mais ca 23% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 20%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Astangu 19, Erika 15 ja Pirita tee 26b arendused, kus kokku teostati 41 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1896 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati mais 606 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 27 miljonit eurot. Aprilliga võrreldes tõusis tehingute arv 74% ning koguväärtus 31%. Tartu maakonna tehingute arvu tõusu taga oli asjaolu, et teostati mitmeid komplekstehinguid hoonestamata elamumaadega ning samuti müüdi varasemast kuust rohkem järelturu kortereid. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 34% ja tehingute koguväärtus 10%.
Tartu MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kui aprill tõi endaga kaasa Tartu korterite keskmine ruutmeetrihinna uue rekordi, siis mais oli keskmine hind tagasihoidlikult 1216 €/m2. Tartu linnas teostati mais ca 6% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 13%.

Tartu linnas viis hoonestamata elamumaade tehingute arvu üles Tammelinna kruntide komplekstehing, kus müüdi korraga 24 kinnistut. Hoonestamata elamumaadega teostati ka Luunja vallas komplekstehing, kus müüdi korraga üle 80 kinnistu.

.

Pärnu maakonnas teostati mais 381 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 16 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 56% ning tehingute koguväärtus 47%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite, elamute ja hoonestamata maatulundusmaade müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 1%, kuid koguväärtus tõusis 36%.

Pärnu MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta mais 162 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehingute arv 4% ja tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 6% ning koguväärtus 11%.

Viljandi MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Mai oli Viljandi linnas aktiivne elamute tehingute kuu, kokku teostati 10 elamu müügitehingut.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta mais 192 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 36% ja tehingute koguväärtus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 6%, kuid koguväärtus tõusis 16%.
Kuressaare MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati mais 384 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 7 miljonit eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 23% ja koguväärtus 42%.
Narva MAI 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Aprill 2017 ülevaade: uute korterite müügitehingud tõstavad jätkuvalt keskmist hinda

Kui Tallinnas ja Tartus on majanduslanguse eelsed keskmised ruutmeetrihinnad ületatud, siis Pärnus liigutakse järjepidevalt majanduselanguse eelsete hindade poole. Aktiivne uute korterelamute ehitus on ka seal hoo üles saanud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati aprillis Eestis kokku 3985 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 204 miljonit eurot. Tehingute arv langes märtsiga võrreldes 16% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 2%. Käesoleva aasta aprillikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 2% madalam.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1707 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 135 miljonit eurot. Aprillis jäi Tallinna linnas nii uute kui ka järelturu korterite tehingute arv tagasihoidlikumaks kui kuu varem. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 40%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1% ja tehingute koguväärtus langes 29%.

Tallinn APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati aprillis ca 19% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 32%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Astangu 19, Kadaka tee 145a, Lastekodu tn 23 // Tartu mnt 52, Paepargi 35, 37, 51 ja Välja 3 arendused, kus kokku teostati 69 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1867 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati aprillis 348 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 21 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes langes tehingute arv 19% ning koguväärtus 36%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et kuu varem teostati Tartu linnas mitu kõrgehinnalist hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut, mis viisid koguväärtuse üles. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 17%.
Tartu APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis tõusis Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind rekordtasemele – olles 1329 €/m². Korterite keskmise hinna tõusu tõi kaasa mitmete kallite uusarenduste korterite (nt. Lutsu 12, A. Haava tn 7//7a//7b, Jakobi tn 25) ning hinnatud asukohas heas seisukorras järelturu korterite tehingud. Tartu linnas teostati nii märtsis kui ka aprillis ca 13% tehingutest uute korteritega.

.

Pärnu maakonnas teostati aprillis 246 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 11 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 17% ning tehingute koguväärtus 42%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 15% ning koguväärtus 1%.
Pärnu APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jätkuvalt kergitavad Pärnu linnas keskmist ruutmeetrihinda uute ja keskmisest paremas seisukorras olevate korterite tehingud. Aprillis teostati seitsme Riia mnt 27 / Suur-Posti tn 1 uusarenduse korteriga võlaõigusliku müügitehingut.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 155 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehingute arv 21% ja tehingute koguväärtus 34%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite, elamute ja hoonestamata maatulundusmaade müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 17% ning koguväärtus 60%.

Viljandi APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 139 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 6% ja tehingute koguväärtus 1%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1%, kuid koguväärtus langes 12%.
Kuressaare APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaare korterite keskmise ruutmeetrihinna viis alla kahe väga madala (38,7 €/m2 ja 47,7 €/m2) hinnaga müüdud korteri tehingud.

.

Ida-Viru maakonnas teostati aprillis 314 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 15% ning tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1% ja koguväärtus 21%.
Narva APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

KINNISVARA HINNATÕUS – KAUA VEEL ?

Postitaja: Ingvar Allekand @ 04.05.2017 11:15; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus, Majanduspoliitika, Turuanalüüs, Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

03.05.2017 avaldas Äripäev minu arutluse kinnisvaraturu hinnadünaamika perspektiividest järgnevatel aastatel. Kuna kriisi põhjast 2009.a. lõpus on hinnad tänaseks kahekordistunud ning ületanud 2016.a. III kvartalis ka buumiaegse tipptaseme, on mugav spekuleerida väitega hinnalaest ja järgnevast langusest. Ent jätame uskumused ja vaatame fakte.

Elukondliku kinnisvara aktiivsus keskpärane

Võttes lähtejooneks 2004.a., on keskmine korteritehingute maht Tallinnas olnud natukene üle 2000 tehingu kvartalis. Buumi tipp oli ca 4000 tehingut ning kriisi põhjas veidi alla 1000 tehingu. Viimase kahe kvartali tehingumaht on olnud ca 2500 piiril ning enne seda veidi üle 2000. Buumi iseloomustasid kõigi asjaosaliste poolt üleskütetud emotsioonid (tarbijad, pangad, vahendajad, arendajad), kuid tänased tehingud on kaalutletud ja ettevalmistusperioodid pikad. Keskpärane aktiivsus ei ütle otseselt midagi tulevaste hindade kohta, kuid reaalsel tarbimisvajadusel põhinev stabiilsus annab alust jätta kõrvale langusehirmud. Vaadates nõudluse kõrval ka pakkumist – Tallinna uusarenduse korterite nn „laojääk“ on sisuliselt alla 1 aasta st pigem keskmine või veidi alla selle – saame vabaneda ka ülepakkumisest tingitud hinnalanguse hirmust.

Kasvu pidurdumine ei ole kahanemine

Või siis vaatame vana head palga ja kinnisvarahinna suhet. Hirmunult räägitakse hoogsa palgakasvu pidurdumisest, kuid keegi ei prognoosi ju kahanemist – ikka kasvu, kuigi väiksemat. 2007.a. oli keskmine palk veidi üle 700 eur/kuus ning täna sisuliselt sama kinnisvarahinna taseme juures veidi alla 1200 eur/kuus. Ostujõu kasvu asemel tuleb siiski tunnistada viimase 10 aasta inflatsioon poolt raha väärtuse kahanemist. 10 aasta THI kasv üle 31% tähendab, et tänane kinnisvara reaalhind on endiselt kolmandiku võrra odavam, kui ta oli buumi tipus. Seega on meil veel tükk maad minna, et reaalhinnas jõuda eelmise buumi tasemele ning sealt peaksime veelgi edasi liikuma, kuna tsüklilisuse levinud mudeli kohaselt on iga järgnev tipp kõrgem eelmisest Panen siia kõrvale ka ühe ökonomeetria poolt tunnustamata väga lihtsustatud rusikareegli – kinnisvara hinnakasv (või langus) võrdub kahekordse majanduskasvuga (või langusega). Praegused SKT prognoosid lubavad meile lähiaastateks endiselt positiivseid numbreid, mis pakub kasvuootuseid ka kinnisvara hinnale.

Rahvastikutrendid soodsad, kuid hoiatavad

1989.a. oli Eesti loomulik iive „laes“ ning tollased beebibuumerid on 25-30 aastat hiljem kinnisvaratul põhitegijad. Lisaks sellele kolib ülejäänud Eesti tühjaks tuues Tallinna igal aastal 4000-5000 uut elanikku. Lisame siia kasvavad nõudmised eluruumile st kui sovjetiajal sai poissmees hakkama ahiküttega kööktoas, siis nüüd on tal vaja mõnusat 2-toalist korterit. Kõike seda kokku liites on selge, et tänane uute korterite ehitusmaht on uute elanikega päris hästi kaetud. Loomulikult on väga paljud juba omale kodu soetanud, kuid kaugeltki mitte kõik. Iga päev ostab keegi oma esimest, teist või kolmandat kodu. Ikka vastavalt sellele, kuidas lapsi peresse juurde sünnib või välja kolib. Kes päris uut osta ei jõua, saab endale mõne uude kolija vana tuues pööret järelturule. Kes üldse osta ei jõua, üürib selle käest, kellel üürikorteri investeeringuks raha üle jäänud. Kuigi pere loomise vanus on tublisti kasvanud, järgnes 1989.a. iibe tipule siiski pikaajaline langus. Nii on ka tänaste kinnisvaraostjate maht pikas perspektiivis siiski kahanemas. Selline hiiliv klientuuri kadu hakkab tunda andma alles 5 – 10 aasta perspektiivis, kuid arvestades arendusprojektide pikkust, on suurematel tegijatel kindlasti juba plaanid valmis.

Kallid tehingud vormistamisel

Kui kõik eelnev võib tunduda umbmääraselt kahtlane, siis kõige tugevama kinnituse 2017.a. hinnatõusule leiame töös olevatest arendusprojektidest. Kui SKYline, Meerhof 2.0, Promenaadi jt projektid jõuavad tehingute vormistamiseni, näeme igakuises statistikas kindlasti täiesti uusi keskmisi hinnatasemeid. See omakorda toidab hinnatõusu ootust kõigil teistel müüjatel (sh järelturu korterite omanikel) ning võrdlustehingute meetod annab nende ootuste realiseerimiseks vajalikud töövahendid nii kinnisvara hindajatele, maakleritele kui pankadele. Kui eelnev kõlas hirmutavalt, säilitage rahu, sest viimaste aastate täiendatud regulatsioonid ja reaalselt toimiv konkurentsiolukord hoiavad emotsioonid maas ning arengud pigem ilma suurte hüpeteta.

Millal lõhkeb uus „mull“?

Vale küsimus, sest „mulli“ 2006-2007 tekkinud kujul me jätkuvast hinnakasvust hoolimata tõenäoliselt enne järgmist kriisi ei näegi. Kuid 5 – 8 aasta pärast hakkame nägema reaalset tarbimisvajaduse kahanemist, mida tuleb ehitussektori elushoidmiseks kuidagi kompenseerima hakata. Järgmise kriisi põhjuseks saavad olema hoopis riigijuhtide majanduspoliitilised otsused, mitte tarbijate rumalus. Ja loomulikult jäävad meile alles Brexit, Venemaa, Trump jm kauged tundmatud.

Märts 2017 ülevaade: Tallinnas teostati rekordarv korteritehinguid

Märts tõi endaga kaasa kriisijärgse tehingute arvu rekordi. Suurimat rolli mängis selles Tallinna üliaktiivne korteriturg, kus oli minev kaup nii uued kui ka järelturu korterid. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati märtsis Eestis kokku 4782 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 301 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis veebruariga võrreldes 29% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 11%. Käesoleva aasta märtsikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 17% kõrgem.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 2242 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 209 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 33% ja tehingute koguväärtus 48%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa Tallinna linnas uute kui ka järelturu korterite tehingute arvu tõus ning maakonna elamute tehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja tehingute koguväärtus 49%.

Tallinn MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati märtsis ca 32% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 28%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Alvari 18, Astangu 19, Kadaka tee 145a, Paepargi 35, 37 ja 51 arendused, kus kokku teostati 205 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1662 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati märtsis 428 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 33 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes tõusis tehingute arv 27% ning koguväärtus 57%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 11%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse tõusu taga oli asjaolu, et eelmisel kuul teostati Tartu linnas mitu kalli hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut.
Tartu MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati märtsis ca 12% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 19%.

.

Pärnu maakonnas teostati märtsis 292 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 19 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 25% ning tehingute koguväärtus 34%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12%, kuid koguväärtus tõusis 36%.
Pärnu MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 128 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Tehingute arv jäi veebruariga samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus langes 47%. Tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et veebruaris toimus mitu kalli hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut. Aastataguse ajaga võrreldes oli nii tehingute arv kui ka koguväärtus samal tasemel.
Viljandi MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 148 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3%, kuid koguväärtus langes 26%.
Kuressaare MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati märtsis 370 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 8 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 39% ning tehingute koguväärtus 31%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa kinnistute komplekstehing ning korteritehingute arvu tõus Kohtla-Järve ja Sillamäe linnades. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12%, kuid koguväärtus langes 14%.
Narva MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Märtsis teostati Narva linnas vähem korteritehinguid kui veebruaris. Samas Kohtla-Järvel ja Sillamäel oli märgata korteritehingute arvu tõusu. Samuti oli märtsikuul Ida-Virumaale korteriostjate seas rohkem välismaalasi kui kuu varem.

.

Veebruar 2017 ülevaade: Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

Käesolev aasta algas varasematest aastatest aktiivsemana. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruaris Eestis kokku 3725 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 216 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis jaanuariga võrreldes 7% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 12%. Käesoleva aasta veebruarikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 8% madalam.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1692 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 142 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele.

Tallinn VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati veebruaris ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 29%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Rehe põik 2, Rotermanni 16, Saani 2 ning Vibu 2//4//6//8//10 arendused, kus kokku teostati 54 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2631 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati veebruaris 336 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 21 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes jäi tehingute arv samale tasemele ning koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 6%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et aasta tagasi veebruaris teostati Ülenurme vallas hoonestatud tootmismaa kinnistute komplekstehing, mille koguväärtus oli üle 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest.
Tartu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati veebruaris ca 18% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 16%.

.

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 234 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 14 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 48%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 14% ja koguväärtus 91%.
Pärnu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris tõusis Pärnu korterite keskmine ruutmeetrihind masujärgse aja kõrgeimale tasemele – olles 1175 €/m². Korterite keskmise hinna tõusu tõi kaasa mitmete uusarenduste korterite (nt. Rääma 15, Suur-Jõekalda 2) ning hinnatud asukohas heas seisukorras järelturu korterite tehingud.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 129 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 36% ja tehingute koguväärtus 103%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus – veebruaris müüdi 30 maatulundusmaa kinnistut rohkem kui jaanuaris. Lisaks tehingute arvu tõusule oli koguväärtuse tõusu taga ka asjaolu, et veebruaris toimus kümme üle 100 000 euro maksva kinnisasja tehingut, kuu varem ainult kolm. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 23% ja koguväärtus 131%.
Viljandi VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Võrreldes kuu varasemaga teostati veebruaris Viljandi linnas rohkem tehinguid paremas seisukorras kallima hinnaklassiga korteritega, mis tõstsid korterite keskmist hinda 28%.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 143 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 47% ja koguväärtus 32%.
Kuresaare VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati veebruaris 266 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus tõusis 42%. Koguväärtuse tõusu tõi kaasa kalli hoonestatud ärimaa ostu-müügitehing Narva linnas. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja koguväärtus 31%.
Narva VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris Narva linnas müüdud 75 korterit on viimase kahe aasta kõrgeim korteritehingute arv. Võrreldes eelmise kuu ning aastatagusega teostati veebruaris rohkem tehinguid pindalalt suuremate korteritega.

.

Jaanuar 2017 ülevaade: aasta algas kinnisvaraturul varasematest aastatest aktiivsemalt

Erinevalt eelmistele aastatele, algas käesolev aasta kinnisvaraturul tavapärasest aktiivsemalt – toimus rohkem korterite ja elamute müügitehinguid. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Eestis eelmisel kuul kokku 3469 ostu-müügitehingut koguväärtusega 232,221 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis eelmise aasta jaanuariga võrreldes 26% ning tehingute koguväärtus tõusis 60%. Detsembriga võrreldes teostati 18% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 21%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli jaanuaris viimase 12 kuu keskmisest 13% madalam.

Eesti KOKKUAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
.

TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1666 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 175 284 528 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 24% ja tehingute koguväärtus 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 43% ning koguväärtus 88%. Jaanuaris vahetasid omaniku mitmed kallid ärikinnisvara objektid.

Jaanuaris toimus Tallinnas 761 korteriomandi tehingut, mis oli 174 tehingut vähem kui detsembris ja 214 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind alustas uut aastat jätkuva tõusuga, olles 2% kõrgem detsembri keskmisest hinnast, – 1775 €/m² (mediaan 1647 €/m²). Jaanuaris teostati ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 38%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Rehe põik 2, Poordi 1 ja 3, Saani 2, Valgevase 9b ning Kiikri // Pikksilma // Tuukri 3//2//23 arendused, kus kokku teostati 94 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2229 €/m². Keskmine hind tõusis 2016. aasta jaanuariga võrreldes 15%.

Tallinn KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 98), mis oli detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega sama tulemus. Hoonestamata elamumaadega teostati 4 tehingut. Detsembris teostati samuti 4 ja aasta tagasi jaanuaris 13 hoonestamata elamumaa tehingut.
.

TARTU

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 339 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 21 849 589 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja koguväärtus 29%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 124 korteriomandi tehingut, mis oli 17 tehingut vähem kui detsembris ja 29 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes jaanuaris 2%, olles 1265 €/m² (mediaan 1228 €/m²). Jaanuaris teostati ca 13% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 23%. 2016. aasta jaanuariga võrreldes langes keskmine hind 1%.

Tartu KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati jaanuaris 17 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), detsembris müüdi 8 ja aasta tagasi jaanuaris 3 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus Tartu linnas jaanuaris 2 tehingut (maakonnas 21). Detsembris ja 2016. aasta jaanuaris toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

.
PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 242 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 431 695 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 2% ja tehingute koguväärtus 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 34% ja koguväärtus 44%.

Pärnus toimus jaanuaris 49 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut vähem kui detsembris ja 8 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 1026 €/m² (mediaan 949 €/m²). Keskmine hind tõusis detsembriga võrreldes 1% ja 2016. aasta jaanuariga võrreldes 6%.

Pärnu KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii eelmise aasta detsembris kui ka käesoleva aasta jaanuaris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis oli 2016. aasta jaanuariga võrreldes 2 tehingut vähem. Jaanuaris müüdi Pärnu linnas 6 hoonestamata elamumaad (maakonnas 21). Detsembris teostati 2 ja aasta tagasi jaanuaris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.
.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 94 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 799 312 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 37% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes jäi ostu-müügitehingute arv samale tasemele, kuid koguväärtus tõusis 38%.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 17 korteriomandi tehingut, mis oli 2 tehingut vähem kui detsembris ja 1 tehing rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Võrreldes detsembriga keskmine hind langes 19%, jõudes hinnatasemeni 509 €/m² (mediaan 514 €/m²). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 17%.

Viljandi KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Viljandi linnas elamutega tehinguid ei toimunud (maakonnas 13). Detsembris kui ka 2016. aasta jaanuaris müüdi 2 elamut. Nii nagu detsembris, ei toimunud ka jaanuaris hoonestamata elamumaadega ühtegi tehingut. 2016. aasta jaanuaris müüdi 2 hoonestamata elamumaad.
.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 123 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 413 747 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3% ja koguväärtus 8%.

Kuressaares toimus 17 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut rohkem kui detsembris ja 1 tehing rohkem, kui 2016. aasta jaanuaris. Jaanuarikuus oli keskmine hind 713 €/m² (mediaan 704 €/m²), mis detsembriga võrreldes langes 14%. Eelnenud aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 1%.

Kuressaare KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris müüdi Kuressaare linnas 2 eramut (maakonnas 14). Detsembris teostati 2 tehingut rohkem, kuid aasta tagasi jaanuaris eramutehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga teostati nii jaanuaris kui ka detsembris 2 müügitehingut (maakonnas 7). Aasta tagasi jaanuaris hoonestamata elamumaadega tehinguid ei toimunud.
.

NARVA
Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 133 657 eurot. Võrreldes detsembriga tõusis tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 9%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite ja elamute müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 25%, kuid koguväärtus langes 28%.

Jaanuaris toimus Narvas 59 korteriomandi tehingut, mis oli 12 tehingut rohkem kui detsembris ja 15 tehingut rohkem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes detsembriga võrreldes 12%, olles jaanuaris 413 €/m² (mediaan 401 €/m²). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 15%.

Narva KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 6 müügitehingut (maakonnas 28), mis oli detsembriga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad (maakonnas 7). Detsembris tehinguid ei toimunud, kuid aasta tagasi jaanuaris müüdi 3 hoonestamata elamumaad.

.
Kadri Lest
Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik
 
 

Turg tegi 10-miljonilise “allakäigu”

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 26.01.2017 11:37; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Turuanalüüs
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

9267333279_35e125fbe9_zDomus Kinnisvara Kuressaare maakler Jüri Aljas rääkis ajalehele Saarte Hääl 2016.aasta Saare maakonna kinnisvaraturul toimunust.

Domus Kinnisvarale oli 2016 hea aasta, tunnistas maakler Jüri Aljas. Ta tõdes, et õnnelikke kliente oli palju ja ka ettevõtte eesmärgid said saavutatud. Aljas on seda meelt, et rahuliku kasvu aega võib heaks nimetada. “Kes sõjas käinud on, küll see rahuaega hinnata oskab,” arvas ta. “Pangad andsid rahvale laenu, sukasäärest võeti sääste ja talendid tassisid välismaalt raha koju.”
Mullustest tehingutest kõneldes rääkis Aljas, et Kuressaare kortereid osteti-müüdi 10% rohkem ja korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis 11%. Maakler tõi välja, et juba 2015. aasta lõpust on müügis olevate korterite arv järjest kahanenud, aga keskmine hind tõusnud. “Keskmise hinna tõusu tingib uute müüki tulnud korterite kõrgem hind,” selgitas ta. Majadega tehti Kuressaares aga 23% rohkem tehinguid ja ka nende keskmised tehinguhinnad tõusid. Kõik see näitab Aljase sõnul, et “Saaremaa majanduse vererõhk on normis ja kõht käib läbi”.

Lahates mulluse kinnisvara-aasta eripärasid, tõi Jüri Aljas välja, et linnas oli palju tehinguid väikeste, kuni 30 m2 korteritega. “Põhjuseks on suhteliselt madalate palkadega Kuressaare tööturg, mis küll tolmuimejana inimesi küladest linna imeb, aga suuremate korterite ostmiseks palka maksta ei jaksa,” ütles ta. Ära tasub märkida ka tõsiasja, et kolmetoaliste korterite nõudlus ja keskmine ruutmeetrihind on tõusnud. Samas on päris suurte korterite ja ridaelamute nõudlus ning tehingute arv järsult, lausa 24% langenud. “See näitab, et lastega pered, kellel on tõepoolest suurt pinda vaja, kaaluvad pigem uue ja kaasaegse maja ehitamist linna lähiümbrusesse,” põhjendas Aljas. “Tendentsi kinnitab ka tõsiasi, et enamik maakonna hoonestamata kinnistute tehinguid tehti Kuressaare linna ja selle lähiümbruse, Lääne-Saare või Pihtla valla kruntidega.” Kuigi lõviosa mullustest tehingutest toimus korrusmajade tüüpkorterite järelturul, leidus ostjaid ka korteritele, mille ruutmeetri hind oli 1300 eurot ja enamgi. “Selles turusegmendis leiavadki kiiremini ostja hästi renoveeritud korterid nii-öelda iseloomuga vanalinnamajades,” nentis maakler.

Ostjate seas andis mullu ja annab ka nüüd ikka tooni lastega kolmekümnendates aastates pere, kes endale kodu ostab. “Need on maakleritöö ilusaimad hetked, kui saab oma kodu nimel tööd rabanud noortele inimestele võtmed ulatada,” tunnistas Jüri Aljas. Lisaks välismaal jalad alla saanud inimestele jõuab koju tagasi ka eakamat rahvast, lisas maakler. “Väiksem korter üksi jäänud inimesele või maamaja Saaremaa juurtega pensionieelikutest paarile, kes pealinna korteri müüvad või lastele kasutada jätavad – sellised tehinguid on ka tihti.”

Investeeringuna ostetakse Saaremaal kinnisvara vähe. Raha otsib teed suurematesse keskustesse, kus tagasiteenimise lootus on suurem, märkis Aljas. Palju oli 2016. aastal kortereid ja maju, mida müüsid pärijad. Samas anti päranduseks saadud põllumaa pigem rendile. “Mitmed suuremasse korterisse kolijad eelistasid osta selle laenuga, väiksem jäi lisatagatiseks ja anti üürile, sest üüriturg Kuressaares oli möödunud aastal jätkuvalt kuum.”

Üheks turumootoriks on Jüri Aljase kinnitusel ka väikeettevõtjatest ehitajad, kes ostsid eelmisel aastal kapitaalremonti vajavaid kortereid, tegid need korda ja müüsid edasi. Korterite olulist hinnatõusu 2017. aastal Domus Kinnisvara maakler ei usu. “Läinud aastal mõningane hinnatõus juba oli ja maakonna majanduse seis, inimeste ostujõu ja rände näitajad lihtsalt ei luba suuremat tõusu prognoosida,” selgitas ta. Majadele pakub ta umbes 5% keskmise hinna tõusu, mõnevõrra võib suureneda üle 100 000-euroste elamutega tehtud tehingute arv ning müüki tulevate majade arv tõuseb. Kruntide tehingumahud ja hinnad, äri- ja tootmispindade hinnad ja ka üürimäärad jäävad Aljase hinnangul aga 2016. aasta tasemele.

Täispikka artiklit loe SIIT

Jyri-Aljas_väike

JÜRI ALJAS

maakler