Eluasemelaenude käive tugevas kasvus

Eesti Pank andis käesoleval nädalal teada, et eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes mais 6,1%ni. Uusi eluasemelaene võeti lepingute arvu järgi 12% rohkem kui aasta eest, samal ajal kui keskmine laenusumma suurenes aastatagusega võrreldes 4%. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär ei ole viimastel kuudel muutunud. Alates veebruarist on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär püsinud 2,3% juures.

Kasvunumbrid on suured ja sunnivad küsima, kas on saavutatud turu tipp? Viimasele kümnekonnale aastale tagasi vaadates selgub, et kaugeltki mitte. Kui vaadata kodumajapidamistele antud eluasemelaenude käivet, siis 2006. aastal oli selleks numbriks 2339,2 miljonit eurot ja 2016. aastal 1038,2 miljonit. Teoorias on veel pikk tee käia, iseküsimus on, kas 2006. aasta numbriteni jõudmine üldse vajalik on ja kas pangad ise lasevad Eesti Panga normatiivide taustal sellel üleüldse juhtuda. Igatahes on 2011. aastaga võrreldes väljaantud eluasemelaenude käive kahekordistunud, iga-aastaseks keskmiseks kasvuprotsendiks on ca 15 %. Number on korralik ja kuigi pangad on nii teoorias kui igapäevases praktikas konservatiivsed, siis kasvu veab üles aktiivsus kinnisvaraturul ja madal intressimäär. Euribor on miinuses ja mitmete prognooside kohaselt jääb sinna ka järgmiseks aastaks. Mõistus ei taha uskudagi, et näiteks 2007. aastal kõikus euribor 4-5 protsendi vahel. Aga marginaal oli ka teine.

Eluasemelaenude kasvunumber ja mustvalge statistika on mõnevõrra vastuolus selle infoga, mida kinnisvaramaaklerid klientide käest sageli tagasisidena saavad. Siin domineerivad pigem negatiivsed laenuotsused ja pankade jäikus, mis kõik kokku sunnivad sageli tegema kokkuvõtet, nagu pangast laenu ei saaks. Tegelikult aga muidugi saab, sest Eesti Panga andmetes pole põhjust kahelda. Statistikast teame ka seda, et reeglina räägitakse oma ebameeldivast kogemusest 9-10 inimesele, kuid meeldivatest kogemustest räägitakse harva. Kui pankade laenuhaldurid külastavad kinnisvarafirmasid, siis nende esmane ja peamine sõnum on alati, et vaatamata kõikidele kuulujuttudele tegelikult pankadest laenu saab. Eesti Panga koondandmed seda ka kinnitavad ja seega on kinnisvaraturu stabiilseks arenguks üks osa kütusest seni veel kindlalt olemas.

INNOVATSIOON JA IDIOOTSUS KINNISVARATURUL

Eilne päev tõi minu meilboksi uue ühisrahastuspakkumise ettevõttelt, millest ma varem midagi kuulnud pole. Proffessionaalsest kretinismist guugeldasin ettevõtet ja tegijaid ning selguski tõde, mida eeldasin – operatsiooni taga on küll mõningase ärikogemusega, kuid ilma kinnisvaraspetsiifiliste teadmisteta inimesed. Seepeale kangastus aeg päris mitmed aastad tagasi, mil paar edukat sendioksjonit käivitasid selliste äride buumi. Kus need ettevõtted täna on? Või populaarne voucheri-business? Cherryl võttis tuksi minemine päris mitu aastat. Või SMS-laenude maania? Nimekirja võiks jätkata.

Nüüd on meil siis ühisrahastusbuum. Initsieerijaks paar ettevõtet, kes on turul juba mõned aastad tegutsenud ning loodetavasti teavad, mida teevad. Kõik teised, kes „ratsa rikkaks“ lootuses püüavad järele aimata, on määratud kadumisele. Põhjuseid selleks on päris mitmeid ning minu arvates on need kõik võrdselt olulised.

Esiteks saab ettevõtmine muutuda edukaks vaid siis, kui liidrid sellele jäägitult pühenduvad. Peab endale ikka selgelt defineerima millega tegeled – äri toob raha sisse ja hobi viib raha välja. Stiilis „Põnev värk, teeme start-upi ja vaatame, mis saab“ on OK oma ressurssidega toimetades, kuid on üsna petlik investorite suhtes.

Teiseks peab kuskil olema fundamentaalne vajadus. Olen nõus, et turul on alati ruumi uutele tulijatele. Kui nad teevad asja paremini vanadest. Aga mitut ühisrahastusplatvormi meil tegelikult vaja on? Kui palju kinnisvaraarendusprojekte meil tegelikult vaja on? Kui palju on tarbijad valmis maksma, et ühisrahastuse kõrged intressid suudaks konkureerida pangalaenudega? Väidan, et mitte eriti palju.

Kolmandaks olen veendunud, et selline reguleerimatus ei kesta kaua. Pärast seda, kui esimesed investorid on tõsisemalt haiget saanud, võetakse valdkond luubi alla ning eluga pääsevad sellest vaid need, kes ongi tõsiseltvõetavad. Mida kiiremini see juhtub, seda väiksemad on kahjud.

Mulle väga meeldib, et ühisrahastus toodi kinnisvaraturule ning alandati oluliselt selles äris osalemise lävendit väikeinvestoritele. See oli nagu värske tuuleõhk umbseks kipuvas ruumis. Nüüd on meil oht sattuda teise äärmusesse – väljas kisub viludaks, kuid kõik aknad on eest ära võetud. Innovatsioonist võib kergelt saada idiootsus. Loodame, et nüüd jätkub väikeinvestoritel piisavalt mõistust kainelt hinnata, millise partneri kätte ning kindlasti ka millise projekti jaoks oma raha usaldada.

Kas Sina saad kinnisvara ostmiseks pangast laenu?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 15.01.2016 09:00; kategooriad: Pangandus
Kommenteeri artiklit siit

piggy bankTihtipeale saab kinnisvara ostmine alguse vajadusest suurema, väiksema, ilusama, looduslähedasema või säästlikuma elukoha järgi. Üldjuhul algab kinnisvara ostmine oma rahaliste vahendite ülevaatamisest ning enamasti tuleb lisafinantseeringuna pangast laenu võtta. Kellel on juba varasemalt laenuvõtmise kogemus, see teab, kuidas tuleb toimida, sest ajaga laenu taotlemise protsessis midagi oluliselt muutunud ei ole, ainult laenu saamise tingimused on karmistunud. Kellel aga puuduvad selles valdkonnas kogemused, kuid peas on kodu soetamise mõtted, siis tasub alustada pankade kodulehtedelt. Pangad on oma kodulehtedel välja toonud väga palju kasulikku ja vajalikku infot laenu taotlemise kohta.

Kui Sul ei õnnestu kõigile oma küsimustele internetist vastust leida, siis tasub broneerida aeg laenuhalduri nõustamisele - väärt nõu saab täiesti tasuta. Aja broneerimine on lihtne, sest suuremate pankade kodulehtedel on olemas vastavad ankeedid, näiteks SEB panga kodulehelt leiab ankeedi „Tule nõustamisele“ lingi alt ning Swedbanki kodulehel on link „Tule, peame nõu!“. Pärast ankeedi täitmist võetakse Sinuga hiljemalt järgmisel päeval ühendust ning lepitakse kokku personaalne kontorisnõustamise aeg.

Pangast laenu saamiseks peab Sul olema ette näidata vähemalt eelneva 6 kuu kindel sissetulek, hea oleks veel pikem tööstaaž ning kindel tööleping. Laenu saamise kõige esimene nõue on piisavalt suur sissetulek, et Sa jõuaksid tulevikus laenu maksta. Peale palga arvestatakse sissetuleku hulka ka teised dokumentaalselt tõestatud ja regulaarselt laekuvad tulud, näiteks üüritulu ja vanemahüvitis. Laenu taotlemisel peab netosissetulek olema vähemalt ~ 600 eurot kuus (koos kaastaotlejaga kokku vähemalt ~ 800 eurot kuus). Näiteks: igakuine netosissetulek on 500€ ning aastas laekub 2000€ maarenti, arvestades viimasest maha 20% tulumaksu, lisandub igakuisele palgale 133€. Sel juhul on igakuine sissetulek 633€ ning panga netosissetuleku piirmäär ületatud. Lisaks vaatavad laenuhaldurid üle ka laenutaotleja tarbimisharjumused ning muud krediidikohustused.

Laenu ja muude krediidikohustuste teenindamiseks ei tohi reeglina kuluda üle 40% laenutaotleja(te) sissetulekust. Samas oleneb protsent ka sissetuleku suurusest – laenutaotlejal, kes teenib keskmisest tunduvalt suuremat palka, võib eelnimetatud protsent olla suurem, kuid alla keskmist palka teeniva laenutaotleja puhul võidakse seda protsenti vähendada. Unustada ei tohi ka asjaolu, et laenuperioodi pikkus võib olla maksimaalselt 30 aastat.

Pangalaenuga kodu ostmine ei tähenda aga üldsegi seda, et ise ei pea ühtegi eurot panustama. Laenu võtmisel tuleb arvestada, et 100% ulatuses ostetava objekti maksumusest ei ole võimalik pangast laenu saada juhul kui ei ole sobivat lisatagatist. Näiteks viimase viieteistkümne aasta jooksul ehitatud või täielikult renoveeritud kinnisasja ostmisel Swedbanki laenuga, piisab enamasti 15% omafinantseeringust. Vanema kinnisasja ostmisel tuleb arvestada suurema omafinantseeringuga, mis üldjuhul jääb 20-30% juurde. SEB pank võimaldab oma klientidel kasutada Sihtasutuse KredEx käendust ning sel puhul on vajalik ainult 10% omafinantseeringut. Kui omafinantseering puudub, on võimalik kasutada lisatagatist - pangad eelistavad nendena kortereid või elamuid. Lisatagatis ei pea tingimata olema laenutaotleja isiklik vara, sobib ka lähisugulaste oma.

Järelturu korteri ostmisel ning lisatagatise kasutamisel soovib pank eksperthinnangut, mille on koostanud laenuandja poolt aktsepteeritud kutseline hindaja. Ka eksperthinnangu tellimisel peab koduostja arvestama kuni paarisajaeurose väljaminekuga (Tartus maksab korteri eksperthinnang 140€). Uute ehitiste puhul sobib pankadele üldjuhul hinnapakkumus või notariaalselt kinnitatud eelleping kinnisvara ostuks-müügiks.

Samuti peab pangalaenuga koduostja arvestama laenulepingu tasuga, mis näiteks SEB panga kodulaenu puhul on 1% laenusummast, minimaalselt 250€. Lisaks tuleb arvestada ka notaritasu ja riigilõivuga, millest esimese maksavad ostja ja müüja tava kohaselt pooleks (uusarenduste puhul see tava ei kehti) ning riigilõivu tasub ostja. Samuti jääb ostja kanda hüpoteegi seadmise tasu. Näiteks pangalaenuga 100 000€ maksva korteri ostmisel (omafinantseering 20%) on notaritasu umbkaudu 520€ ning riigilõiv 150€, mille sisse on arvestatud hüpoteegi seadmise tasu, ärakirjad ja edastamine kinnistusosakonnale.

Laenuga korteri ostmisel tuleb arvestada, et Sa oled kohustatud kindlustama nii oma ostetava kui ka tagatisvara ning sellest tulenevalt lisanduvad Sinu igakuisele laenu tagasimaksele ka kodukindlustuse maksed. Soovitav on teha ka laenukindlustus, mis tagab laenukohustuse täitmise nt. raske tervisekahjustuse või töökaotuse ajal.

Laenu taotlemisel uuritakse põhjalikult ka taotleja tausta ning finantskäitumist. Lähiaastatel võetud kiirlaenu puhul on äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu, pangast laenu saada. Samuti raskendab laenusaamist asjaolu, kui muude liisingute või laenude tagasimaksmised on viibinud.

Peamised eitavad laenuotsuse põhjused*:

  • Maksehäired Krediidiinfos
  • Ebapiisav sissetulek
  • Liiga suured kohustused finantsasutuste ees
  • Mittesobiv tagatis
  • Ebakorrektne maksekäitumine
  • SMS laenud

Pangad teevad ka erandeid, seega tuleks enne korterite/majade vaatamas käimist minna hoopis panka laenunõustamisele ning selgitada välja oma laenuvõimekus. Selliselt toimides ei teki olukorda, kus väljavalitud unistuste kodu ei saagi osta, sest laenuvõikemus ei ole panga ees piisavalt suur.

* Nordea pank

Autor

Kadri Lest

 KADRI LEST
Kutseline maakler / analüütik
 
 

Üürida või osta elukoht – selles on küsimus

Postitaja: Kersti Luik @ 16.11.2015 09:08; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pangandus
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Püstitatud küsimus vaevab kõige rohkem inimesi vanuses 25-35 eluaastat, sest siis tuleb aktiivsemalt hakata mõtlema oma kodu soetamise ning pere loomise peale. Enamus inimesi kaldub arvama, et oma kodu saab olla ainult ostetud, kuid kas alati?

Tegelikult on mõlemal tegevusel, nii ostmisel kui üürimisel, omad plussid ja miinused ning ei saa öelda, et üks on teisest parem. Mõlema tegevusega kaasnevad suuremal või väiksemal määral rahalised kulutused. Ostmise puhul on tegemist väga suure väljaminekuga ning ilmselt suurima rahalise otsusega elus. Järgenevalt on toodud välja mõned punktid, et saada selgust, kas Sul oleks kasumlikum ÜÜRIDA:

• Sul on piiratud rahalised vahendid: kui puuduvad rahalised vahendid kodu ostmisel laenu sissemakse ja lisakulutuse tegemiseks on sulle sobivam kodu üürimine.

• Sa oled oma töökoha suhtes ebakindel: kui Sa pole kindel oma töö olemasolus vähemalt 5 järgneva aasta, siis peaksid sa mõtlema üürikorterile. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on võimalik kolida kallimast üürikorterist odavamasse, kuid pangalaenuga soetatud elukohast võid halvimal juhul lausa ilma jääda.

• Vajad elamist lühikese aja jooksul nt. asud täitma tööülesandeid, mis kestavad vähem kui 2 aastat või kavatsed järgmise paari aasta jooksul mujale kolida seoses pere loomisega. Sarnane soovitus kehtib ka juhul, kui oled läbi elanud mõne traagilise elusündmuse: abielulahutuse või abikaasa kaotuse, siis on parem üürida, kuni oled saanud jälle kindla jalgealuse.

• Soovid elada unistuste kodus, kuid selle ostmiseks napib raha. Üürimise eeliseks on kindlasti kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada.

või OSTA:

• Sul on kogu ostusumma ulatuses raha olemas ning laenukohustust võtma ei pea. Samuti oled arvestanud oma kodu ostmisel seonduvate lisakuludega (nt. notaritasu, riigilõiv, uus mööbel ja tehnika).

• Sul on raha laenu sissemakseks (20% laenusummast) ja ostuga seonduvateks lisakuludeks ning oled kindel oma igakuises sissetulekus.

• Sul on plaan jääda ühte kohta elama vähemalt viieks aastaks. Kõige parem on osta, kui Sul on pikaajaline nägemus, mida oma eluga peale hakkad.

• Sa soovid stabiilset elu ja vabadust. Igati mõistetav on soov, et kodu oleks just selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus saad olla vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga enda võimalustest lähtudes. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid internetiavarustes leiduvaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Tutvu ka „Osta või üürida“ kalkulaatori võimalustega: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=17

Autor

Kersti Luik

KERSTI LUIK
Maakler
 

Domus Kinnisvaras enim kutselisi hindajaid

Domus Kinnisvara tõusis suurimaks kinnisvarafirmaks Eestis kutseliste kinnisvara hindajate arvu poolest. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu poolt on väljastatud kutsetunnistusi koos registreeringuga riiklikus Kutseregistris kokku 11-le Domus Kinnisvara hindajale.

„Tegemist on pika protsessi ja teadliku strateegia lõpptulemusega, kuhu Domus Kinnisvara on panustanud aastaid“ ütles Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino. Ettevõte on tema sõnade kohaselt investeerinud inimeste koolitamisse ja väärtustanud erialast kutseeksamit pikkade aastate jooksul. „Isegi masu ajal, mil paljud ettevõtted koolituste eelarved miinimumi viisid, jätkas Domus Kinnisvara aktiivselt oma töötajate koolitamist ja innustas kutseeksamitele minemist. Nüüd ongi rõõm tõdeda, et tehtud töö on kandnud vilja“ sõnas Raul Reino. Lisaks hindajatele töötab ettevõttes 15 kutselist maaklerit.

Domus Kinnisvaraga liitus käesoleva aasta kevadel kolmandik Arco Vara hindamisosakonnast. Domuse Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juhi Virgo Laansoo sõnul on ettevõte tõusnud omas valdkonnas Eesti tipptegijate hulka, mille kinnituseks on pädev meeskond ja pankade usaldus. „Domus Kinnisvara hinnanguid aktsepteerivad kõik Eestis tegutsevad pangad, mis ei kehti paraku kõigi kinnisvarafirmade kohta ning kõneleb sellest, et ettevõtte liigub edasi õigel teel koos tugevate partneritega“ ütles Virgo Laansoo.

Uue kodu päev juba laupäeval, 12. aprillil

Postitaja: Rando Vanaveski @ 09.04.2014 06:06; kategooriad: Pangandus
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Traditsiooniline SEB Uue kodu päev toimub eeloleval laupäeval viies linnas üle Eesti. Kohale on oodatud kõik kinnisvarahuvilised, kes mõtlevad oma esimese kodu soetamisele või olemasoleva vahetamisele. Domus Kinnisvaral on Uue kodu päeva raames palju häid pakkumisi. Tutvustatakse nii uusarendusi kui ka järelturu kinnisvara. Sõbralikud maaklerid jagavad meelsasti turuinfot ning laenuhalduritelt saab vastused laenuküsimustele.

Uue kodu päev toimub:

Tallinnas Tornimäe kontoris ja Tartus Ülikooli kontoris 10–16;
Pärnu, Viljandi ja Kuressaare kontoris 10–14.

Täpsemat infot vaata SIIT

KUHU LIIGUB EESTI KINNISVARATURG?

2. osa: Omanikud vs üürnikud!

Juba tasapisi unustusehõlma vajuva kinnisvarakriisi üks tulemus oli see, et paljud jäid ilma oma kodu omaniku staatusest ning veelgi enamad mõistsid teravalt, et kodu omamisega kaasnevad lisaks rõõmudele ka kohustused. Paljudel ei ole võimalik olla kodu omanik ning uus pealetulev põlvkond hindab tihti vabadust valida ülemaks omanikustaatusega kaasnevast stabiilsusest. Sovjeti aegne sissejuurdunud harjumus olla paikne annab noorte meeltes koha üle EL vaba tööjõu liikumise põhimõtetele. See kõik tähendab omaniku staatuse marginaliseerumist ning aktiivsemat üüriturgu.

Sisuliselt ei ole Eesti selleks täna valmis ning reaalses elus on kinnisvaraturu võimalused põhjendamatult piiratud. Kuigi üürimajade järele on selgelt nõudlus olemas, on saanud selle mõttega efektiivses mastaabis ent mõneski muus mõttes ebaefektiivselt mängida üksnes Tallinna Linnavalitsus Raadikul. Üürisuhteid reguleeriv seadusandlus eksleb endiselt omandireformi aegses „metsikus läänes“, mistõttu seaduseandja hinnangul nõrgemaks peetav üürnik on tegelikult suhte tugevam pool ning üürileandja peab oma õiguseid ning majandustegevust kaitsma lubatud ja lubamatu piiril tegutsedes. Ent mida aeg edasi, seda teadlikumaks muutub Eesti inimene ning seda teravamaks tegelikult konflikt üürniku ja üürileandja vahel.

Üürisuhete ümberdefineerimise vajadus saab olema üks suurem muudatus pikas perspektiivis. See võimaldaks hakata kinnisvaraettevõtetel pakkuma teenuseid, mida täna juba vaja on. Üürituru maht võiks kasvada kuni ca 3 korda, muutes majanduse ühest küljest paindlikumaks ja teisalt stabiilsemaks. Spekuleerime mõttega, et ca 1/3 kinnisvaraturust võiks olla üüriturg, mis on koondunud suurematesse portfellidesse, kus kõik investeerimisotsused on tehtud kainelt kaalutledes ning pikaajalist stabiilset rahavoogu silmas pidades. Sellised portfellid on märksa immuunsemad turuhinna kõikumistele, mis omakorda osakaalu arvestades tasandab kogu turu kõikumisi. Ehk siis mõttetut rabelemist jääb elukondliku kinnisvara sektoris palju vähemaks. Ja ilmselt pole vaja nimetada, et tõsiseltvõetavad kinnisvaraettevõtted ei saa lubada endale maksude „optimeerimist“ selliselt, nagu seda eraisikust üürileandjad tihtipeale kipuvad tegema. Mõni majandusliku mõtlemisega erakond võiks sellest teha oma valimisloosungi 2015 aasta Riigikogu valimistel.

Seejuures tahaksin juba eos hoiatada selle eest, et avalik sektor võtab endale peamise elluviija rolli. Avaliku sektori – olgu see siis riik või võimekas kohalik omavalitsus – ülesandeks on eelkõige luua tingimused selleks, et turg saaks normaalselt toimida. Kui avalik sektor hakkab ise looma oma üürimajade portfelli (milleks nii Riigi Kinnisvara AS kui ka Tallinna linn kahtlemata võimelised oleks) saame näha kuidas maksumaksjal tuleb lõpuks kinni maksta nii tõelise peremehetunde puudumine kui ka läbimõtlemata investeerimisotsused. Täna oleks vaja hakata ette valmistama motiveerivat investeerimiskeskkonda, mis annab võimaluse erainvestoritele turu ootustele vastavate üürimajade projektidega alustada. Toimiv turg ja konkurents suudab kindlasti paremini pakutavaid hindu ja kvaliteeti kontrollida, kui ametnikud.

Domus Kinnisvara ja Swedbanki suvekampaania

Postitaja: Rando Vanaveski @ 10.06.2013 04:41; kategooriad: Domus, Hindamine, Maaklertegevus, Pangandus, Pressiteated
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Alanud on Domus Kinnisvara ja Swedbanki suvekampaania, mille raames pakume kõigile koduostjaile parimaid kortereid ja maju suviselt soodsate hindadega, paindlikke lahendusi ostu rahastamiseks ja 500 € väärtuses kaupa Euronicsist.

Soodsad kinnisvarapakkumised üle Eesti asuvad kampaania veebilehel www.domuskinnisvara.ee/superpakkumised. Lehele on koondatud vaid need objektid, millele kehtib kampaania soodushind. Superpakkumiste leht täieneb pidevalt ning kuni suve lõpuni lisatakse sinna uusi häid pakkumisi.

Kampaania teeb eriliseks ka 500-eurone Euronicsi kinkekaart, mille saavad kõik, kes ostavad kinnisvara kampaania pakkumiste seast ning kasutavad ostu rahastamisel Swedbanki abi. Lisaks pakub Domus Kinnisvara kõikidele Swedbanki klientidele hindamisteenuseid 10% tavahinnast soodsamalt.

Pakkumine kehtib kuni 31.08.2013.

Tutvuge kinnisvarapakkumistega >>

Lugege rahastamisvõimaluste kohta lähemalt >>

SEB uue kodu päev Tartus

Postitaja: Kristo Kivisalu @ 19.04.2013 03:52; kategooriad: Pangandus
Kommenteeri artiklit siit

Möödunud laupäeval osales Domus Kinnisvara Tartu töökas kollektiiv SEB panga poolt korraldatud uue kodu päeval. Uue kodu otsijatele mõeldud infopäev toimus Tartu SEB panga peakontoris Ülikooli tänaval. Huvilisi jätkus alates uste avamisest (kell 10.00) kuni päeva lõpuni (kell 16.00). Kuna ilm oli kehvapoolne, siis juhuslikke möödujaid kontorisse eriti ei sattunud. Inimesed teadsid täpselt oma soove ning pöördusid meie poole konkreetsete küsimustega. Huvi tunti nii korterite, majade kui ka elamukruntide vastu. Tegu oli igati korda läinud päevaga. Jagasime palju materjale meie objektide ning teenuste kohta ning vastu saime kontakte konkreetsete ostu ja/või müügisoovidega.
Lisaks loosisime kõigi meile oma kontakti jätnud kinnisvarahuviliste vahel välja ühe tasuta pääsme MTÜ Kinnisvaramagnaatide poolt korraldatavale kinnisvarateemalisele seminarile „Kinnisvara Teisipäev“. Õnnelikuks võitjaks osutus Angela Keel.
Palju õnne võitjale Domus Kinnisvara poolt!
Kokkuvõtteks võime öelda, et selline üritus on väga heaks võimaluseks kodu soetajatel tutvuda erinevate pakkumistega. Samuti saime meie külastajatega suheldes ülevaate nende soovidest ja ootustest. Kindlasti osaleb Domus Kinnisvara analoogsetel üritustel ka tulevikus. Täname SEB panka ürituse korraldamise ning meeldiva koostöö eest.

SEB uue kodu päev

Postitaja: Raul Reino @ 12.04.2013 08:24; kategooriad: Pangandus
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

Juba homme, 13. aprillil, toimub SEB uue kodu päev kell 10–16 Tallinnas Tornimäe kontoris, Tartus Ülikooli kontoris, Narva kontoris ja Pärnu kontoris. Tutvustatakse uusimaid arendusi ja erihinnaga objekte. Lisaks võimalusele leida uus kodu saad uue kodu päeval laenunõu ja soodustusi pangalt. Domus Kinnisvara maaklerid on kohal.

Loe panga pressiteadet SIIT