Domus Kinnisvara ajaveeb

Tüüpiline lugu tänasest üüriturust on järgmine:

maakler Kaspar Pello kliendil vabaneb Tartu mnt 68 asuvas majas üürikorter. Tegu on väiksema puumaja katusekorrusel asuva 2-toalise rõduga katusekorteriga, mis on ehitatud käesoleva aasta suvel. Korter antakse üürile möbleerimata, kuid olemas on köögimööbel koos tehnikaga. Selle 40 m2 suuruse korteri eest soovib omanik saada üüritasuks 300 € kuus, millele lisanduvad kõik kõrvalkulud.

Sama päeva jooksul, mil pakkumine jõuab kinnisvaraportaalidesse, saab maakler ca 20 telefonikõnet. Nendest esimese 7 inimesega lepib maakler järgmiseks päevaks kokku korteri vaatamise. Sisuliselt on tegemist kliendipäevaga, kus kohale jõudnud inimesed loodavad „kes ees, see mees“ põhimõtte järgmist. Nii paraku tänasel kinnisvaraturul asjad ei käi, sest soliidsemate kinnisvarafirmade teenuse hulka kuulub ka üürnike tausta uurimine. Seega võtab maakler konkreetsete huviliste isikuandmed ja lubab nendega ühendust võtta. Taustauuringu tagajärjel selgub isik, kelle kohta probleeme leida ei õnnestu ja kelle maksedistsipliin on seni olnud laitmatu ning kooskõlastatult korteri omanikuga tehakse talle juba ettepanek üürilepingu sõlmimiseks. Aega kulus 48 tundi, et panna pakkumine välja, teha kohapeal presentatsioon, teostada taustakontroll ja sõlmida üürileping.

Linnu tee 3 korterelamus asuv tegus korteriühistu kavandas juba mõni aasta tagasi ette võtta oma korterelamu rekonstrueerimise ja tänavu kevadel sai töödega alustatud. Projekti käigus ehitatakse katusekorrusele välja 4 uut hubast korterit. Koos korterite ehitusega tehakse majale uus katus, renoveeritakse fassaad ning trepikojad. Tehakse korda/ümber küttesüsteem ja elektrisüsteem.

Domus Kinnisvara alustas 4 katusekorteri müügikorraldusega augustikuus ja 2 kuud hiljem võib tõdeda, et korterid on läbi müüdud. Tegemist on olnud klassikalise „võtmed kätte“ müügiga, kus ostjad on teinud oma ostuotsused olemasoleva maja, plaanide ja 3 D piltide põhjal. Korterite ehitustööd alles käivad ja on plaanis lõpetada sellel aastal. Müüdud korterid olid kõik 2- ja 3-toalised, üldpinnaga 48,8 m2 – 89,2 m2 ning „võtmed kätte“ müügihind jäi 60 134 – 113 428 € vahele.

Projekti müügiga tegelenud kutseline maakler Liia Laid nimetas eduteguritena optimaalset hinda, head funktsionaalset planeeringut ja terrasside/rõdude olemasolu. „Lisaks sellele, et ostuhuvilised hindasid kõrgelt head asukohta Kristiine linnaosa rohelises piirkonnas, hoone arhitektuuri ja tugevat konstruktsiooni, siis oli igale korterile tagatud ka parkimiskoht“ sõnas Liia Laid. Tema sõnul on kuuldused kinnisvaraturu väikesest nõudlusest müüt ja ostjatel pole enam probleeme osta kortereid paberil, nagu mõned aastad tagasi.

Domuse maakler Kaspar Pello müüs eelmisel nädalal Nõmme linnaosas, Valdeku pargi lähistel, maja, mille kogupind vaid 56 m2. 1940. aastal ehitatud puumaja asub 802 m2 suurusel kinnistul ja on osaliselt renoveeritud, kuid vajab ehitustööde lõpetamist nii maja seest kui väljast. Tähelepanuväärseks teeb tehingu asjaolu, et müügiperiood oli vähem kui 10 päeva ning kinnisvaramaakler Kaspar oli lähedal oksjoni korraldamisele, kuna huvi oli tohutu. Kinnitust leidis taaskord fakt, et huvitav pakkumine heas asukohas koos mõistliku hinnaga leiab ostja kiiresti sõltumata sellest milline on meid ümbritsev majanduskeskkond.

Asukoht: Tallinn, Kreegi tn
Kogupind: 56 m2, elamispind ca 40 m2
Tubade arv: 2
Lisainfo: II korrus (pööning) väljaehitamata
Hind: 105 000 €

Hiljuti pälvis üldsuse tähelepanu KredExi toetustega korterelamute renoveerimine. Nimelt mitteterviklik lähenemine elamute energiasäästlikule renoveerimisele. Probleemiks on osutunud ventilatsiooni puudulik lahendamine olukorras, kus tiheda soojustamise ja akende vahetusega rikutakse elamute loomulik ventilatsioon läbi seinte ja avatäidete ning sellega ka niiskusreziim. Seejuures ei ole lõpuks tähtis, kas viga peitub finantseerimissüsteemis, ühistujuhtide asjatundmatuses, arhitektide lühinägelikkuses või ehitajate oskamatuses. Kui elamu ventilatsioon ei ole tasakaalus selle kütte- ja kasutusintensiivsusega, siis on kannatajaks ikka selle elanikud.

Oma igapäevases töös on Domus Kinnisvara maaklerid kokku puutunud paljude selliste eluruumidega, mille sisekliima mitte ainult pole halb, vaid on hakanud juba kahjustama ehitise osasid. Mõnikord on kahjustused silmaga näha, kuid nii mõnelgi juhul on tegemist varjatud puudusega. Varjatud puudused aga tähendavad müüjale suurt riski, et ostja hakkab hiljem nõudma kahjude hüvitamist või ostuhinna alandamist, kui müüja neid puuduseid müügiprotsessi käigus ei ole avaldanud. Soovitame omanikel sellised puudused ja kindlasti ka nende põhjused likvideerida enne müügiga alustamist.

Ma usun, et pikemas perspektiivis suureneb hinnavahe kvaliteetselt ja ebakvaliteetselt rekonstrueeritud elamutes asuvate korterite hindade vahel. Teoreetiliselt võiks mõjutada seda eluruumi kautusmugavus, kuid seda ostjad üldjuhul enne tehingu vormistamist ei tea. Praktiliselt aga muutuvad määravaks kulud – ebakvaliteetselt rekonstrueeritud elamute majandamiskulud on lihtsalt vältimatult suuremad. Puudulikule energiasäästule lisanduvad puudulikult tehtud ehitustööde ümbertegemise või remondi kulud. Kui kahe naabermaja majandamiskulud erinevad näiteks 15 %, siis säästlikumas majas asuvate korterite potentsiaalne müügihind peaks kulukamast majast samavõrra kõrgem olema.

Millele aga peaks ostjad pöörama tähelepanu omale uue korteri valimisel seoses sisekliimaga? Esiteks loomulikult sellele, milline tundub sisekliima eluruumis – kas see tundub liiga niiske või liiga kuiv. Teiseks tuleks kindlasti üle vaadata seinad ja akende ümbrused – kas seintel (eriti välisseinte ühenduskohad lae või põrandaga) paistab niiskuskahjustusi või hallitust (hallikad/sinakad laigud, värvi/tapeedi lahti pundumine). Kindlasti tasub vaadata kardinate taha, vajadusel astuda toolile, et vaadata kõrge kapi taga varjatud lae nurka jne. Kui eluruumidel on plastraamidega aknad, siis kontrollida, kas akendel on olemas ka tuulutuspilud või mikrotuulutus. Nende puudumine võib tähendada varsti akende vahetust ja suhteliselt suurt ootamatut väljaminekut. Eraldi tuleks tähelepanu pöörata sanitaarruumidele ja köögile ning piiluda varjatud kohtadesse (nt kraanikausikapi alla, vanni alla jm). Just varjatud kohtades kipub õhuvahetus olema kõige halvem ning sinna kogunenud niiskus on ainult abiks seente ja hallituste vohamisele. Sanitaarruumides tuleks kontrollida, kas ventilatsiooni avad on ikka olemas ning kas need viivad korrektselt ventilatsioonilõõri. Päris tihti on juhtunud, et „euroremondi“ käigus on ventilatsiooniavad kinni pandud või ehitatud teise kohta ilma, et õhk oleks korrektselt lõõri juhitud. Viimase asjana tasub uurida korteriühistu juhatuselt, millised on korteriühistule võetud rahalised kohustused ning mida nende rahadega on tehtud. Seejuures tasub uurida, kas, kuidas ja mis kvaliteediga renoveerimistööd on teostatud. Agaramad võivad isegi küsida ehitajate ja ehitusjärelevalve tegijate andmeid ning uurida sealt, milliseid probleeme tööde tegemisel esines. Kui kõik eelnev aga jätab veel kahtluseid õhku, siis on võimalik tellida arvamus mõnelt ekspertiisibüroolt. Igal juhul tasub silmas pidada vanasõna, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Enne uue kodu ostmist seda põhjalikult üle kontrollides väldid nii mõnegi probleemi ilmnemise hiljem.

Kui vaadata selle aasta Tallinna korterituru müügistatistikat, siis võib järeldada, et 1-toalisi kortereid on 9 kuuga müüdud võrreldes suuremate korteritega kõige vähem.

Allikas: Maa-amet

Ühelt poolt on see fakt mõistetav seetõttu, et kinnisvaraturul liigub rohkem ringi neid inimesi, kelle rahalised võimalused on üle keskmise ja need samad inimesed, enamjaolt mitmeliikmelised perekonnad, vaatavad ringi pigem suuremate korterite osas. Samuti on sellel aastal olnud suurem müügiedu uusarendustel, mis on oluliselt mõjutanud tehingute kogustatistikat ja kus eelkõige müüakse suuri kortereid. Leida uute kortermajade hulgast hoonet, mis oleks tihedalt 1-toalisi kortereid täis pikitud, juba naljalt ei leia. Teistpidi on olemas tugev korrelatsioon pakkumiste hulga ja tehingute arvu vahel. Spot.city24.ee andmetel on sellel aastal olnud Tallinnas igakuiselt pakkumises keskmiselt ca 1900 1-toalist korterit, aga 2-toalisi kortereid on pakkumises olnud keskmiselt 3900 ja 3-toalisi kortereid keskmiselt 3400 ühikut. See näitab, et ostuhuviliste võimalused teha valikuid 1-toaliste korterite hulgas on 2 korda väiksemad, kui suuremate korterite hulgas. Mida rohkem on pakkumises, seda rohkem antud segmenti müüakse ja vastupidi.

1-toalised korterid on ka kõige kiirema käibega sektor kinnisvaraturul. Juba pikemat aega on valitsenud suund, et mida väiksem on korter, seda kiiremini see maha müüakse. Kui 4-toaliste korterite müügiks Tallinnas on käesoleval aastal kulunud spot.city24.ee andmetel keskmiselt 78 päeva, siis 1-toaliste puhul on müügiperioodiks olnud keskmiselt 52 päeva.

Alanud sügishooaeg ei ole erinenud varasemast millegi poolest. Domuse maaklerid on leidnud väikestele korteritele ostjad kiiresti ja müügiperioodi võib arvestada pigem nädalates kui kuudes. Kui 1-toalise korteri pakkumishind on samas suurusjärgus reaalse turuhinnaga, mis 10-29.99 m2 suuruste korterite puhul on käesoleval aastal olnud Tallinnas keskmiselt 821 €/m2, siis võib omanik arvestada suure huvi ja kiire tehinguga.

Näide oktoobris vahendatud 1-toalise korteri müügitehingust:

Asukoht: Tallinn, Kadriorg, Raua tn
Korruselisus: 4/1
Tubade arv: 1
Üldpind: 26.2 m2
Seisukord: vajab sanitaarremonti
Hind: 35 500 €

Nõudlus üürikorteri osas püsib jätkuvalt kõrge. Kui me tulime augusti lõpus välja kampaaniaga „Korter üürile 1 päevaga“, siis mõnevõrra kahtlesime ka ise, kas augustis olnud suur buum enam rahulikumatel sügiskuudel jätkub. On ju enne kooliaasta algust suurem sessoonne nõudlus traditsiooniline ja kogenud kinnisvaraspetsialistid teavad seda oodata ning valmistuvad vastavalt. Võime aga rahulolevalt tõdeda, et nõudlus on püsinud ja ning paljud korterid on tõepoolest saanud endale uue üürilise 1 päevaga. Septembri algus ei tähendanud ka hindade langust, mistõttu paljud omanikud, kellel on lõppenud üürileping sellel sügisel, on saanud küsida kohati kuni 30 % suuremat üüritasu kui 1 aasta tagasi. Eriti kehtib see „mägedes“ asuvate korterite kohta, mille puhul ca 200 € hind tähendab maaklerile seda, et telefon on punane ja sama päeva õhtuks võib juba üürilepingu valmis trükkida.

Sügiskuude saabumine ei ole tähendanud, et pakkumine oleks suurenenud, vaid ikka pigem vähenenud. Kahanev pakkumine tähendab, et üürilevõtjate võimalused midagi valida on muutunud väga tagasihoidlikuks. Õhus on jätkuvalt üüribuumi hingust.

Näited septembri üüritehingutest:

Asukoht: Tallinn, Kristiine, Kirsi tn
Tubade arv: 1
Korruselisus: 9/4
Üldpind: 33 m2
Möbleeritud: jah
Üür: 170 €
Lisanduvad kommunaalmaksud
Pakkumise periood: 1 päev

Asukoht: Tallinn, Kesklinn, Narva mnt
Tubade arv: 1
Korruselisus: 8/2
Üldpind: 31,4 m2
Möbleeritud: osaliselt
Üür: 350 €
Lisanduvad kommunaalmaksud
Pakkumise periood: 1 päev

Asukoht: Tallinn, Lasnamäe, Pae
Tubade arv: 1
Korruselisus: 3/3
Üldpind: 36,5 m2
Möbleeritud: jah
Üür: 100 €
Lisanduvad kommunaalmaksud
Pakkumise periood: 1 päev

Kas sa teadsid, et praegu on Narvas ja selle ümbruses käimas kaks ülisuurt (Eesti Energia õlitehas ja uus elektrijaam) ja veel mitmed arvestatavad (TÜ Narva Kolledž, Narva Hooldekodu, Sun Residence Narva-Jõesuus, paar tööstusparki) ehitusprojektid, mille käive järgmise kahe aasta jooksul on kokku ca 1,25 mlj eurot. Näiteks Domus Kinnisvara Narva kontori aknast paistab 2 kraanat. See aga tähendab, et Narva on kevadest saadik sisse voolanud mõni tuhat ehitajat. Protsess algas nn valgekraedega kevadel ning nüüd on järg jõudnud töömeeste kätte. Kuigi nendel ehitustel saavad tööd ka Narva kohalikud elanikud, siis on paljud tööd väga spetsiifilised ja erioskusi nõudvad (eelkõige Eesti Energia ehitusprojektid). Nii ongi meie kontor muutunud rahvaste paabeliks – austerlased, bulgaarlased, soomlased jne jne jne on leidnud meid üles ikka ühe ja sama sooviga – andke üürikortereid.

Näiteks viimane suurem tellimus väliskliendilt on antud meile ca 35 üürikorteri leidmiseks. Seejuures on tingimused lihtsad – kõigi mugavustega keskmises korras korter, igale inimesele peab olema oma tuba ning ühe inimese kohta ei tohi üürikulu ületada 100.- eurot kuus, lisaks muidugi kommunaalmaksete kulu. Seega otsitakse põhiliselt 2-toalisi kortereid hinnaklassis 180 – 240 eurot kuus ning 3-toalisi kortereid hinnaklassis 250 – 350 eurot kuus. Hinnaerinevused ja kauplemine on üldjuhul seotud korteri seisukorra, möbleerituse ja pakutavate lisateenustega (internet jne).

Suur nõudlus üürikorterite järele on üürihinda tõstnud. Samas ei ole väljastpoolt Narvat (või ka Eestit) siia tulevad kliendid rumalad ning ülehinnatud objekte nad ei võta. Ülehinnatud objektidele tehakse mõistlik hinnapakkumine ning sel juhul on juba omaniku otsustada, kas leppida turuhinnaga või jääda ootama mõnd eriti hädas olevat klienti. Viimaste hulk ei ole siiski tähelepanuväärne, sest oma eripakkumistega on turul ka Narva hotellid. Näiteks välisettevõtete jaoks on arusaadavam ja seega ka lihtsam (kuigi natukene kallim) paigutada lühiajaline tööjõud hoopis mõnda kohalikku hotelli.

Olukorda veidi edasi analüüsides on selge, et Narva on muutunud Eestis parimat üüritootlust pakkuvaks piirkonnaks. Üürihinnad on Tallinnaga samal tasemel (ca 5.- eur/m2), kuid vara ostuhind 2,5 korda madalam. Eelnimetatud üürihinnaga korterite keskmine müügihind on ca 325 – 375 eur/m2, mistõttu on aastane üüritootlus ca 18 %. Kolm korda kõrgem, kui Tallinnas! Paar nädalat tagasi Peterburis sealsete ettevõtjatega õhtustades pani see isegi neid mõtlema. Kui keegi tahaks praegu teha lühiajalise investeeringu suuruses ca 10 000 – 20 000 eurot, siis soovitaksin seda teha just Narvas. Suurehitused vältavad ilmselt veel 2 aastat, millisel ajaperioodil on võimalik pool soetatud üürikorteri hinnast juba tagasi teenida ning seejärel korter võõrandada.

Kohalikele elanikele aga soovitame revideerida oma kinnisvara. Hea meelega oleme selles osas nõu ja jõuga abiks. Võib-olla on võimalik mõni tühjalt seisev korter väikete kuludega üürikõlblikuks muuta või hoopis korraldada ümber oma elamistingimused. Seda premeeriks igakuiselt mõnesaja eurone lisatulu.

21. septembril sündis heade inimeste koostöö tulemusel järjekordne väärtuslik üritus – Lõuna-Eesti maaklerite infopäev Lõuna Maksukeskuse saalis. See kujunes igati meeldivaks koosviibimiseks tänu nii suurepärastele esinejatele kui ka ligi 70-le asjast tõsiselt huvitatud kinnisvaraspetsialistile.

Infopäeva juhatas sisse pr Maia Petraitise sõnavõtt SEB kodulaenuga seotud teemadel. Igapäevaselt kinnisvarateenuseid pakkuvad inimesed peaksid pankade poolt pakutavate laenude võimaluste ja tingimustega võimalikult hästi kursis olema, et klientidele operatiivselt infot jagada. Seepärast oli laenukindlustust, intresse, omafinantseeringut, kliendisuhteid ja muid laenudega seotud tingimusi käsitlev ettekanne igati asjakohane. Tekkinud küsimustele aitas vastata kohaliku turuga hästi kursis olev SEB Lõuna regiooni erakliendihaldurite juht hr Denis Nikolajev.

Infopäev jätkus pr Anne Stafeikina ettekandega kinnisvara võõrandamisest ja tulumaksustamisest. Tulumaksu arvestamise muudavad esmapilgul keeruliseks mitmed asjaolud: esiteks erisused kinnisvaraliikide maksustamisel; teiseks erisused juriidilise ja füüsilise isiku maksustamisel, kusjuures FIE puhul kehtivad veel omaette nüansid ning lisaks eelnimetatule muudetakse aeg-ajalt ka seadusi (viimane olulisem Tulumaksuseaduse muudatus jõustus alles käesoleva aasta jaanuaris). Mõne seadusepügala kahe silma vahele jäämisel võivad kaasneda ootamatud ja ebameeldivalt suured lisakulud – seda julgustavam on teadmine, et lugupeetud pr Stafeikina lubas ka edaspidi kõikide kohalviibinute küsimustele vastata.

Lõpetuseks rääkis hr Tajo Kadajas kinnisasja maksustamisest käibemaksuga. Saime muuhulgas teada, mida üldse maksustatakse, millal tasub kinnisasja vabatahtlikult maksustada, mida kujutab endast erikord ning millal tekib kinnisasja käive. Ka siin nõuab kõikide peensuste teadmine ja mõistmine tohutut kogemust ning orienteerumisvõimet paljude seaduste ja paragrahvide vahel. On ääretult tänuväärne, et kõik kohalolijad said kaasa ettekannete materjalid, mis võimaldab ka hiljem rahulikult süveneda ja vajadusel probleemidele vastuseid leida.

Kokkuvõttes kujunes päev edukaks – ettekanded olid sisukad ja saadud teave väga vajalik. Loodetavasti jagavad kõik kohalviibinud seda seisukohta ning on veendunud sarnaste koolitusürituste kordamise vajaduses. Suured tänud esinejatele ja SEB pangale ürituse finantseerimise eest. Meil on hea meel, et nii mitmed erinevad bürood ja spetsialistid olid esindatud ning saavad omandatud teadmiste baasil luua Eesti kinnisvaraturul lisaväärtust läbi kvaliteetsema teenuse osutamise. Nõnda on ka Domus Kinnisvara tagasihoidlikud pingutused Tartu büroo juhataja pr Marge Tõnnise eestvedamisel kuhjaga ära tasunud.

Tüüpiline klient otsib remontivajavat maja hinnaklassis 130 000 – 150 000 eurot Nõmme, Pirita või Kristiine piirkonnas. Otsitakse eramut, kus mõningate ehitustööde järgselt saab elama asuda. Keskmisest jõukam ostja vaatab kaasaegset, eksklusiivset maja, hinnaklassis 300 000 eurot ja rohkem. Eelistatud piirkonnad Nõmme, Kakumäe, Pirita. Tehinguid kinnistutega hinnaklassis 500 000 eurot ja enam, on leida vaid Piritalt ja Kesklinnast, kus selliste uute elamute hulk ning seeläbi ka pakkumine on suurem. Pirita linnaosas tehti 45 hoonestatud maa tehingut, keskmine hind 226 000 eurot. Leidub üksikud tipphinnaga tehingud vahemikus 500 000 – 1 000 000 eurot. Aasta tagasi selliseid tehinguid veel ei toimunud.

Tavaliselt aktiivse Mähe piirkonna suvilaid on müüdud oluliselt vähem kui 2010 aastal (vaid 3 tehingut hinnaga 28 000 – 46 000 €) 2010 aastal 20 tehingut.

Nõmme linnaosas tehti 44 hoonestatud kinnistu tehingut, keskmine hind 161 000 eurot. Märgata on huvi suurenemist Nõmme piirkonnas majade vastu. Müüdud on 22 remontivajavat elamut, hinnavahemikus 130 000 – 190 000 eurot. Võib väita, et osa neist läheb kindlasti lammutusele. Nimelt napib Nõmme piirkonnas häid suuri krunte, mistõttu ostetakse tihtipeale amortiseerunud (mõnikord siiski ka heas seisukorras ent kliendi soovidele mittevastava planeeringu või arhitektuuriga) eramu küllaltki kõrge hinnaga (ca 160 000 – 180 000 eurot), see lammutatakse ja ehitatakse uus. Seetõttu võib arvata, et Nõmme eramutesse (ost +lammutus+ renoveerimine/ehitus) tehtavad investeeringud kinnisvaraostjate poolt on isegi suuremad, kui Pirital. Hoonestama maid on müüdud möödunud poolaastal vaid 3. Endiselt on Nõmmel levinud mõtteliste osade müük, mida mujal Tallinna linnaosades kohtab oluliselt vähem.

Pärast kinnisvarakriisi hakkas Harjumaal muu kinnisvara tehingute kõrval kasvama ka  hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Viimase kolme aasta madalaim tase jäi 2009 aasta esimesse poolde, mil tehti vaid 382 tehingut. Hiljem on poolaasta jooksul tehtud stabiilselt üle 500 tehingu. Tänavu on siiski elamute tehinguid varasemaga võrreldes vähem nagu teisteski kinnisvara sektorites. Kogu Harjumaa tehingute arv vähenes möödunud poolaastaga võrreldes 15%  ning Tallinnas 12%. Tehingute hulga vähenemine valdades on olnud erinev. Suurima languse on läbi teinud Rae ja Kiili vallad. Sealne varasem suur tehingute arv tuli rohketest arendusprojektidest, mis piirkonnas buumi aegadel tehti (Rätsepa kodu, Peetri küla, Karla küla, Järveküla, jt). Ajapikku on hulk nendest eramutest leidnud omale püsielanikud. Siiski tähendavad toonased rohked eramuarendused ka suuremat tehingupotentsiaali ning nn „põlluarendustes“ on samuti veel piisavalt müümata krunte.

Valdadest populaarsemad Viimsi ja Harku

Harjumaa omavalitsustest asub kõige aktiivsem kinnisvaraturg mõistagi Tallinna linnas. Ka valdade „edetabelit“ kroonivad vahetult Tallinnaga piirnevad vallad – Viimsi, Harku, Rae, Saku ja Saue. Tallinnast kaugemale jäävates valdades  kinnisvaraturg kohati seisab, nii näiteks tehti Aegviidu vallas 6 kuuga vaid 1 tehing hoonestatud elamumaaga. Enim on klientide poolt eelistatud Viimsi vald, kus esimesel poolaastal müüdi 57 hoonestatud elamumaad, keskmise hinnaga 161 000 eurot. Klientide jaoks on soovitud just Haabneeme alevikus ja selle lähedal paiknevad eramud. Põhjuseks olemasolev infrastruktuur – koolid, lasteaiad, kauplused, ühistransport. Piirkonnas on tehtud ka üksikud tipphinnaga tehingud. Need  on kaasaegsed merevaatega kinnistud hinnavahemikus 540 000 – 1 165 000 eurot. Turul on hea kauba märksõnadeks väljakujunenud elukeskkond (ühistransport, koolid) ja hea ehituskvaliteet (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks). Klient on siiski jätkuvalt hinnatundlik ning enim tehinguid tehakse odavamate varadega. Harku vallas jaotuvad tehingud ära paljude külade vahel, kusjuures enim tehakse tehinguid traditsiooniliste suvilapiirkondadena tuntud Vääna-Jõesuus ja Türisalus, aga ka Murastes, Vitis, Suurupis. Valla keskmine tehinguhind on ca 100 000 eurot. Ühelt poolt viivad  hinna alla suurusjärku 20 000 – 40 000 eurot jäävad tehingud suvilatega, aga teiselt poolt tõstavad üksikud tehingud, üle 500 000 euro maksvate villadega. Padise vallas, kus tänu Maa-ameti enampakkumistele tehti I poolaastal märkimisväärselt palju tehinguid hoonestamata maadega, oli hoonestatud elamumaade osas oluliselt väiksem tehinguaktiivsus ja statistikasse jääb kirja vaid 3 tehingut. Kernu vallas on möödunud poolaastal silma hakanud aiamajade müügi aktiviseerimine. 2011. I poolaastal tehti 22 hoonestatud maa tehingut, millest enamus suvilad – aiamajad, hinnavahemik 12 000 – 50 000 eurot. Suvilate osakaalu Harjumaa hoonestatud elamumaade tehingutes võib üldse pidada tähelepanuväärseks, nii näiteks tehti Keila valla 21 hoonestatud elamumaa tehingust 11 Laulasmaal, need valdavalt suvilatega.