Domus Kinnisvara ajaveeb

Statistikaamet teatas möödunud nädalal oma 2010. aasta II kvartali analüüsis, et kasutusse antud eluruumide keskmine suurus oli 135 m2, mis on viimase üheksa (sic!) aasta kõrgeim näitaja. Veidi ootamatu uudis ja veel tähelepanuväärsemad numbrid sunnivad mõtisklema selle üle, mis on nende numbrite taga.

Lihtsa majandusloogika kohaselt peaks MASU mõju tarbijate käitumisele avalduma selliselt, et hakatakse kokku hoidma ja ollakse säästlikud kõikjal, kus vähegi saab. Kinnisvara arenduses on see viimastel aastatel tähendanud seda, et enamus ka juba ehitusloa saanud projekte on saadetud ümberprojekteerimisele, mille eesmärgiks on teha rohkem kortereid väiksemate ruutmeetrite arvuga. Suure töötuse, vähenenud palkade ja ebakindla tuleviku tingimustes on kinnisvara ostuhuvilised MASU-st alates olnud äärmiselt valivad, kuid siiski selgelt eelistanud kinnisvara, kus on läbimõeldud planeering ja madalad ülalpidamiskulud. Koduostja on mõistnud, et iga ruutmeeter maksab ja seda nii soetusmaksumuses kui ka hilisemas ülalpidamises. 500 m2 suurune ja elektriküttel baseeruv maja ei ole täna kindlasti see, mis maakleri telefoni aku tühjaks laseb rääkida. Ometigi on Statistikaameti andmete järgi keskmise eluruumi suurus kasvanud viimase üheksa aasta kõrgema tasemini. Kuidas see võimalik on? Vastus peitub, nagu ikka, algandmetes. II kvartalis kasutusse antud 337-st uuest eluruumist moodustasid ligi kolmveerandi ühepere-, kahepere- ja ridaelamud. Seega korterite osakaal, mis viiks keskmise ruutmeetri arvu kindlasti allapoole, on kahanenud miinimumini. Uute kortermajade ehitamine seiskus vahepealsetel aastatel täielikult ja järelikult pole olnud ka hooneid, millele kasutuslubasid väljastada. Võib prognoosida, et kui kortermajade ehitus taas hoo sisse saab ja neid hakatakse järjest kasutusse andma, siis tuleb ka keskmine eluruumi suurus mõneks ajaks allapoole.

Pikemas perspektiivis peaks aga eluruumi suurus hakkama järjest kasvama. Võrreldes Euroopa Liidu riikide elamufondiga on Eesti elamufond vähem kvaliteetne, kuna meie eluruumid on väiksemad, vanemad ja halvema tehnovarustusega. Lisaks on meil korterite osatähtsus oluliselt suurem kui eramute osatähtsus ja see tingib võrreldes muu Euroopaga väiksema eluruumi suuruse. Vahe Euroopaga hakkab aga järjest paranema, nagu ka eestlaste elamistingimused. Seda tingib eelkõige kaks asjaolu. Esiteks on uute kortermajade keskmine korteri suurus suurem, kui Eesti elamufondis domineerivatel 1950-1990. aastatel ehitatud korterelamute korteritel. Tänapäeval keegi naljalt enam korterelamuid ei ehita, kus 2-toaliste korterite suurus on 37 m2. Pärast 2000. aastat valminud eluaseme keskmine suurus on Eestis 105 m2. Võrdluseks olgu toodud, et kõige kitsamates tingimustes elavad Eestis leibkonnad, kelle eluase on umbes 40-aastane (ehitatud aastatel 1961–1970), nende kodus on pinda keskmiselt 50 m2 (allikas: Statistikaamet). Teiseks trendiks elamufondi muutuses on proportsionaalselt järjest suurem ehitatavate ühepereelamute hulk, mis toob kaasa paremad elamistingimused ja suurema eluruumi pinna. Järjest suurenevad ja paranevad elamistingimused on omakorda mõistagi seotud sissetulekute kasvuga, mis on olulisem leibkondade elamistingimusi mõjutav tegur, aga see on juba omaette jutt.

Käesoleva aasta esimesel poolaastal kasvas Tartus korteriomandi ostu-müügi tehingute arv peaaegu iga kuu. Kui jaanuaris tehti 70 tehingut, siis juunis 100. Tehinguobjektideks olid peamiselt järelturukorterid Annelinnas, Kesklinnas, Karlovas ja Ülejõel. Seejuures juuni kuu suure tehingute arvu taga on peamiselt Annelinn, kus tehti ca 30% kõikidest Tartu korterite ostu-müügitehingutest.

Uusi kortereid müüdi esimesel poolaastal veidi vähem kui 2009. aastal. Kui varasemalt müüdi keskmiselt 8-9 uut korterit kuus, siis käesoleval aastal umbes 6. Arendusprojekti korterite hinnad jäid vahemikku 15 000 – 18 000 kr/m², üksikud tehingud ulatusid 24 000 kr/m².

Huvitav erinevus on järelturu ja arendusprojekti korterite pindalades. Kui esimesel poolaastal eelistati järelturul 2-3-toalisi kortereid (pindala 40 – 50 m²), siis tehingud uutes kortermajades on tehtud pigem 4-toaliste korteritega. Toimunud tehingute korterite pindalad on jäänud vahemikku 70 – 80 m². Seega uue elamispinna ostja eelistas suuremat eluruumi.

Seejuures ei ole tehinguobjektideks olnud arendusprojektid, kus müümata on jäänud viimased korterid, mistõttu võiks eeldada, et need saaks soetada soodsamalt.

Seega, miks on ostetud just suuremaid uusi kortereid? Kindlasti üheks põhjuseks on perede vajadus suurema elamispinna järele. Teisest põhjusest kirjutas mõni aeg tagasi kolleeg Ingvar, kelle sõnul tahetakse privaatsust ning selle eest ollakse nõus ka rohkem maksma. Kolmandaks põhjuseks võib olla korterite parem planeering. Näiteks üsna paljudele klientidele ei meeldi avatud köögiga ruumilahendus.

I poolaasta tehingute järgi võiks öelda, et Tartus ostetakse uusi kortereid parema kvaliteedi ja suurema privaatsuse tõttu. Kas selle järelduse kaudu saame arendajate jaoks määratleda sihtgrupi? Võimalik, kuid see eeldab põhjalikumat analüüsi, mida Domus Kinnisvara pakub monitooringu teenuse all.

Kui me oleme harjunud soojadel suvekuudel lugema prisketest üürihindadest suvitusmekas Pärnus, siis täna on Tartu Domuse maaklerkond teema ees: millisel moel rahuldada hüppeliselt kasvanud koolitulijate nõudlust elamispinna osas, kui 19. augustil pole praktiliselt enam midagi pakkuda. Ja seda ka sobilike müügikorterite osas.

Uuriv ajakirjandus tutvus Domus Kinnisvara 2010 II poolaasta turuanalüüsiga ning tegi antud teemal ja spetsialistide kaasabil mõned järeldused.

Atriklit saad lugeda siit.

Pärnu Postimees avaldas artikli Pärnu kinnisvaraturu kohta, mis põhineb Domus Kinnisvara turuanalüüsil.

Loe pikemalt www.parnupostimees.ee

Eile õhtul toimunud meeleolukal presentatsioonil Aegna saarel avalikustasime oma uue turuanalüüsi, mis sedapuhku kannab pealkirja “Kinnisvaraturu analüüs 2010 II poolaasta”. Oleme valminud dokumendi üle uhked ja usume, et seal sisaldub palju huvipakkuvat tavalistele kinnisvara ostjatele ja müüjatele, kinnisvara arendajatele ja finantsasutustele, ajakirjanikele ja kinnisvarafirmadele ning kõigile teistele, kellel pakub huvi see, mis kinnisvaraturul tegelikult toimunud on ja mis toimuma võib hakata.

Head lugemist ja kaasa mõtlemist.

Turuanalüüsiga saab tutvuda SIIN

Harjumaal tehti 2010 I pa hoonestatud elamumaaga kokku 547 ostu-müügitehingut, mida on ca 13,5% enam, kui 2009 II pa ning 43,2% enam, kui aasta varem. Hoolimata tehingute arvu suurenemisest on eelkõige linnalähedaste arenduspiirkondade eramute hinnad suure pakkumise tõttu surve all.

Majade müügipakkumiste arv kasvas 2010 I pa ca 24% st sisuliselt 2008.a. tasemele, mil müügiraskustest tulenevalt pakkumiste hulk drastiliselt kasvas. 2010 juuli alguses oli Harjumaal pakkumisel ligi 2500 eramut, mis on praeguse müügimahu juures varu kuni 2,4 aastaks. Paradoksina on jätkuvalt konkreetse ostusooviga kliendil raske sobivat pakkumist leida ning müüjate ja ostjate arusaamad hinna-kvaliteedi suhtest on jätkuvalt küllaltki erinevad. Kuna päris palju eramuid müüakse ka täite- ja pankrotimenetluses, siis jäävad eramute hinnad ilmselt järgnevaks pooleks või ka aastaks praegusele tasemele. Eramuhindade mõningane kasv on tõenäoliselt võimalik järgmisel aastal eeldusel, et korterihinnad jätkavad tõusutrendi vähemalt senises tempos.

Domus Kinnisvara maaklerite hinnangul on reaalne ostuhuvi olemas mõistliku suurusega (maja ca 120-150 m2, krunt ca 1000-2000 m2) ja heas korras eramutele Tallinna lähiümbruses hinnatasemel 1,6-2,2 mlj krooni ning Tallinna linnas sees (nt Kakumäe, Pirita, Kristiine jms) hinnatasemel ca 2,2-3 mlj krooni. Valdav enamus tehinguid tehakse hinnaklassis 0,5-1,5 mlj krooni, millisel juhul on tehingu objektiks tavaliselt kas pooleliolev või renoveerimist vajav elamu (sh suvilad jms).

Elamukruntide osas on tehinguaktiivsus jätkuvalt madal ning tehingute arv on veelgi langenud. 2010 I pa tehti Harjumaal kokku 296 hoonestamata elamumaa tehingut ehk siis 4,8% vähem, kui 2009 II pa ning 7,5% vähem kui aasta varem. Peamine põhjus on piisav pakkumine eramute turul ning pankade poolne vähene huvi hoonestamata maa ostu finantseerida.

Enim tehinguid tehaksegi Tallinna linnas. Tallinna lähivaldades tehakse vaid üksikuid tehinguid kuus, mõnevõrra enam paistavad välja Rae ja Viimsi vallad (nagu ikka!). Mõnevõrra moonutab ametlikku statistikat asjaolu, et paljud hoonestatud elamumaad ostetakse eesmärgiga olemasolev hoone lammutada ning uus ehitada. Arvestades seda, et järjest kahanenud tehingumahtude taustal on hoonestamata kruntide pakkumine City24.ee SPOT andmetel kasvanud ca 22%, siis on praegu kruntide nn laojääk ca 4,2 aastat. Domus Kinnisvara hinnangul kestab jätkuvalt ülisoodne aeg omale maa ostmiseks. Hinnaga kuni pool miljonit krooni või hinnavahemikus 200 – 300.- kr/m2 kohta on juba piisav valik otsustamaks oma uue kodu rajamist.

Kokkuvõtteks:
Ülepakkumine Harjumaa eramute osas püsib ning seetõttu ka jätkuv surve hindadele. Eramute puhul jääb tehinguaktiivsus 2010 II pa kokkuvõttes püsima samale tasemele esimese poolaastaga. III kv on tehingute maht mõnevõrra väiksem kasvades taas IV kvartalis.
Elamukruntide osas püsib tehinguaktiivsus jätkuvalt ülimadal ning seetõttu ka tugev surve hindadele. Muudatust ei ole ette näha enne, kui korteriturul on tunda selget tõusu ning pangad muudavad oma laenupoliitikat maaostude finantseerimise osas.

Täpsemalt loe Domus Kinnisvara 2010 II poolaasta kinnisvaraturu analüüsist.

Pessimistlike prognooside poolest tuntuks saanud ja Eesti Ekspressi poolt lausa mustaks preestriks tituleeritud Hardo Pajula sai 90-ndate lõpus legendiks. Mees jagas intervjuusid vasakule ja paremele, vahetas glamuurseid töökohti ning oli paljude poolt imetletud. Pärast seda sai „mustade“ prognooside tegemine popiks ning Pajula sarnast kuulsust on püüdnud paljud – mõni õnnestunult, enamik aga mitte. Sellel nädalal on 2 vahvat ajakirjanikku, üks esmaspäevases Äripäevas ja teine teisipäevases Postimehes, võtnud endale musta preestri rolli ja visanud avalikkuse ette hulga uljaid lauseid. Äripäev kirjutab, et „Kuigi nii mõnigi kinnisvaramüüja on ennustanud kinnisvaraturu ning hindade kiiret kasvu, pole praegu rõõmustamiseks suurt põhjust“ ja Postimees teab, et „Kuigi Tallinna korterihinnad on viimastel kuudel veidi tõusnud, ei ole kinnisvaraturul paranemist oodata ning hindadelgi paistab olevat vaid kukkumisruumi“ ja lisab juurde „kuigi suvi on toonud kuurortlinnadesse teatud elevust, on valitsevaks trendiks kõikjal hinnalangus“.

Sensatsioone ja mõjusaid pealkirju otsiv ajakirjandus on rääkinud. Faktide ja põhjenduste väljatoomisega on aga tänases meediaruumis teadagi kitsas käes. Vahelduseks oleks aga ehk siiski kosutav numbreid vaadata. Domus Kinnisvara äsja valminud turuanalüüs toob välja, et:
- Tallinna korteriturul on 2010 I pa tehinguaktiivsuse kasv ca 30 %.
- Tallinna korterite keskmine hind on 2010 I pa statistiliselt kasvanud ca 10,3%. Kuna ametlik statistika sisaldab mitmeid tehinguid, mis ilmselgelt ei ole tehtud vabaturu tingimustel, siis on Domus Kinnisvara hinnangul tegelik hinnatõus 4,3%.
- Tartu korterituru jaanuarikuu keskmine hind oli ca 10 500 kr/m², siis juunis oli see ca 11 800 kr/m², mis teeb kasvuks 12%.
- Pärnu korteriturul tehti I poolaasta kahel kuul tehingutearvu rekord. Kui näiteks 2009. aastal oli keskmine tehingute hulk 27 tk kuus, siis 2010 a. I poolaastal oli tehinguid keskmiselt 39 tk kuus.
- Aasta algusega võrreldes oli Pärnu korteriomandite ostu-müügi tehingute statistiline keskmine hind 24% kõrgem.

Lisame siia juurde, et Eesti majanduse olukord on paranemas – kasvanud on eksport, vähenenud on töötus, tarbijate kindlustunne on paranenud jms.

Me ei ütle, et nüüd algab hinnaralli ja viimane aeg on osta. Tarbijate jaoks on ”tark ei torma” põhimõte omal kohal nii täna kui ka tulevikus. Oma turuanalüüsis toome välja, et tunneme kiire hinnatõusu pärast muret, kuid usume, et tegemist on ajutise nähtusega, mille järgneb stabiliseerumise faas. Küll aga ei jaga me ugrimugrilikku enesehaletsuslikku seisundit, mille kohaselt on meie majandusega kõik halvasti ning üha halvemaks läheb. Jah, muidugi ei saa välistada eelkõige väliskeskkonnast tingituna majanduse liikumist W kujulise trajektoori kohaselt, kuid Domus Kinnisvara hinnangul on kinnisvaraturg tervikuna liikumas taas kasvu suunas, kuid see saab olema tagasihoidlik ja eelkõige seotud Eesti üldise majanduskasvuga.

Kirde-Eesti kinnisvaraturul on 2010 I pa olnud küllaltki heitlik. Kuna tehingumahud on nii väikesed, siis ei ole mõtet ei tehinguaktiivsuse ega hinnakõikumiste osas jälgida protsentuaalseid muutuseid, kuna need ei iseloomusta turgu.

Turuaktiivsuse suhtes ei ole võimalik välja tuua selgeid tendentse. Turg jääb ilmselt hüplevaks praeguse taseme juures nii 2010 II pa kui ka 2011 kevadperioodil. Käesoleva aasta kevadkuudel on aktiivsus olnud veidi suurem ning sama võib prognoosida ka sügiskuude kohta, millele järgneb taas vaibumine talvel.

Ka hinnatasemete osas on korteriturg olnud väga hüplev, pigem on hinnad käesoleva aasta esimesel poolel veidikene langenud. Loomulikult on selle taga ühel poolt siiski suhteliselt väikesed tehingumahud (tehinguid tehakse väga erineva kvaliteediga varadega), teisalt aga hinnalanguse lõppemine ning uue selge tendentsi puudumine. Domus Kinnisvara prognoosib, et ka hinnatasemete osas jääb turg kõikuvaks praeguse taseme ümber ning mingit selget uut tendentsi vähemalt järgneva aasta jooksul ei teki.

Pakkumise poolelt on siiski olemas selged tendentsid – korteripakkumiste hulk kasvab tasapisi ning pakkumishind ootuspäraselt langeb. Eelkõige näitab see kinnisvaraomanike raskuste jätkumist ning positiivse meelestatuse puudumist. Seejuures on keskmiste tehinguhindade ja keskmiste pakkumishindade vahe korteriturul jätkuvalt üle 30% ning tehinguni jõudmine eeldab väga hea hinna-kvaliteedi suhte pakkumist. Seda arvestades ei ole põhjust Kirde-Eesti kinnisvaraturule eelolevaks poolaastaks (eeldatavasti eelolevaks aastaks) tõusutrendi prognoosida.

Täpsemalt aga loe meie 2010 II poolaasta kinnisvaraturu analüüsist.

Sellel aastal on ehitajad Eesti linnu vallutanud nagu rändrohutirtsude parved. Üksteise järel on „langenud“ Pärnu, Haapsalu ja Valga. Puutumata ei ole jäänud ka kinnisvaraturg ja üürituru nõudlus on tõstetud buumiaja tipphetkedega võrreldavale tasemele. Mis siis toimub?

Ehitusfirmasid on eelkõige riigisektor rõõmustanud sellel aastal mitmete suuremahuliste hangetega. Sildade, promenaadide, koolimajade jms magusad projektid on toonud ka väiksematesse linnadesse kohale kogu Eesti ehitusturu koorekihi, sest mahult suuri objekte on turul napilt. See on tähendanud seda, et teatud perioodiks on vastavasse linna sisse voolanud märkimisväärne hulk mujalt pärit ehitajaid, kes vajavad kohapealset elamist. Pidev autotransport on liiga kulukas ja ei võimalda tööd efektiivselt teostada. Seega on ehitusfirmad pööranud pilgud üürikorterite poole ja teinud selle turu täiesti tühjaks. Kui samaaegselt on ühte linna sattunud mitu ehitusobjekti, siis on lisaks nõudlust kergitanud terav konkurents ehitusfirmade vahel. Tulemuseks on see, et teatud ajaperioodil on sel aastal olnud võimalik leida üürikorterit Pärnus, Haapsalus või Valgas sama tõenäoline kui leida Sahara kõrbes vett. Kinnisvarafirmade telefonid on olnud punased, kuid kahjuks pakkuda pole olnud midagi. Harukordne situatsioon, millega maaklerid pole enam harjunud ja turu pakkumise pool ei suutnud reageerida. Eriti eelistatud on olnud 3-toalised möbleeritud korterid, mida on broneeritud ka telefoni teel, kohapeal käimata. Vähem atraktiivsed on olnud möbleerimata ja eksklusiivsed korterid. Olukorda on ära kasutanud nutikad korteriomanikud, kes ülisuurt nõudlust arvestades on kergitanud hinda kümnete protsentide võrra.

Kui varasematel aastatel on ehitajaid peetud üldiselt veidi „kaheldava väärtusega“ üürilevõtjateks, keda mitmed korteriomanikud on lausa välistanud, siis nüüd tundub, et raha ei haise ja võimalus tulu teenida ületab võimaliku korteri lõhkumise hirmu. Väikelinnade leigevõitu üüriturg ei võimalda nii väga üürnikke valida ja vastu võetakse see, mida pakutakse. Samuti on tõusnud üldine kultuursus ja ehitusfirmade juhid nõuavad ehitajatelt korralikku käitumist, sest riskida korterist ilmajäämisega keegi ei taha.

Korterite väljaüürimise äriga tegelevatel kodanikel tasub seega silmad-kõrvad lahti hoida ja jälgida, kas nende kodulinnas äkki mingi suure ehitusobjekti osas töödega ei alustata, mis üürituru pahupidi pöörab. Kui selline asi tulemas on, siis tasub kiire väljaüürimisega ehk oodata ning uuelt nõudluse tasemelt küsida juba sellele vastavat hinda. Liiga ahneks minna aga ei maksa, sest kuluarvestus on ka ehitusfirmades tähtsal kohal ning utoopilisest hinnast unistav korteriomanik võib kõigest ilma jääda.

Mõnele kinnisvaraturu osalisele saabub suvi ootamatult nagu talv Tallinna linnavalitsusele. Ja mitte ainult suvi, vaid ka ka kõik teised hooajad. “Suvel tehinguid ei tehta, sest kõik ju puhkavad” või “talvel pole õiget äri, sest on ju jõulud ja aastavahetus” jne. Millal siis on tegelikult kinnisvaraturul parimad päevad ? Eks ikka just praegu. Täna ja homme. Iga päev kuulen oma kolleegidelt, kuidas nii mitmedki teiste firmade maaklerid vastavad kõnedele, et “räägime, hiljem, ma olen praegu rannas” jms. Töötegijaid on kinnisvaraturul praegu vähe, samas kui kliendid on usinasti kasutamas oma puhkuse aega elukohaga seotud küsimuste lahendamiseks. Sõpradel laenukonsultantidel on pankades käed-jalad tööd täis, nagu meilgi. Ilm on soe, objektid on ilusad, klientide meelsus positiivne, majandus taastumas ja euro tulekul. Tehingumahud on heal tasemel ja seda mitte ainult sesoonselt maakodude osas vaid sisuliselt igal rindel.

Headele kinnisvaraspetsialistidele on kinnisvaraturul parimad päevad 365 päeva aastas. Eriti aga just täna ja homme.