September 2017 ülevaade: ka Viljandis kergitavad uued korterid keskmist ruutmeetrihinda

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati septembris  Eestis kokku 4263 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 268 miljonit eurot. Tehingute arv langes augustiga võrreldes 7%, kuid võrreldes eelmise aasta septembriga püsis samal tasemel. Käesoleva aasta septembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% kõrgem.

.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 1832 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 186 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 3%. Aktiivsuse languse tõi kaasa uute korterite müügitehingute arvu langus. Kuu varem augustis valmis mitu suurt uusarendust, mille tulemusel oli uute korteritega tehtud tehingute arv harjumuspärasest kõrgem. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 15%.

Tallinn SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati septembris ca 22% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 27%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Lahepea tn 7, Pöörise tn 18, Astangu tn 19 ja Staadioni tn 1 / Võistluse tn 1 arendused, kus kokku teostati 66 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1997 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati septembris 430 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 30 miljonit eurot. Augustiga võrreldes langes tehingute arv 6%, kuid koguväärtus tõusis 15%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 7%, samas tehingute koguväärtus tõusis 6%.

Tartu SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%.

.

Pärnu maakonnas teostati septembris 263 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 13 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 17% ning tehingute koguväärtus 52%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 15% ja koguväärtus 14%.

Pärnu SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 5%. Augustis oli uute korterite müügitehingute osakaal tavapärasest tunduvalt madalam, septembris see taas tõusis ning sellega koos ka korterite keskmine ruutmeetrihind.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 147 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehingute arv 4%, samas tehingute koguväärtus tõusis 22%. Septembris müüdi kokku üksteist üle 100 000 euro maksvat kinnistut, kuu varem ainult viis, sellest tulenevalt tõusis ka tehingute koguväärtus. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ja koguväärtus 3%.

Viljandi SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Septembris jõudis tehingutesse kolm uut korterit A. Maramaa puiesteele kerkinud uuest korterelamust, mis kergitasid keskmist ruutmeetrihinda üle 700 euro. Viimati oli selline hinnatase 2016. aasta juulis, mil enamus müüdud korteritest olid heas või väga heas seisukorras viies keskmise ruutmeetrihinna üles.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 268 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 68% ja tehingute koguväärtus 44%. Tehingute arvu tõusu taga on hoonestamata maatulundusmaade komplekstehing, millega vahetas omanikku ca 86 kinnistut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 11%.

Kuressaare SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati septembris 300 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 65%. Tehingute koguväärtuse languse taga on asjaolu, et augustis vahetas omanikku kolm kallist hoonestatud ärimaa kinnistut, septembris nii hinnalisi tehinguid ei teostatud. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12% ja koguväärtus 78%.

Narva SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Hallitus tapab!

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 18.10.2017 12:29; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Niiskete ja jahedate ilmade saabumisega hakkab paljudele koduomanikele taas muret valmistama hallituse teke eluruumidesse. Mis põhjustel selline olukord tekib, kuidas seda ennetada ja kuidas sellega võidelda?

HallitusHallitusseened on võimelised kasvama suhteliselt madala õhuniiskuse tingimustes ning kasutama ehitusmaterjalidesse absorbeerunud vett. Seened võivad hakata kasvama juba siis kui suhteline õhuniiskus on 65% ning kasv intensiivistub, kui õhu niiskusesisaldus suureneb. See tähendab, et niiske õhu kondenseerumisel külmale seinale tekkivast veest piisab, et hallitusseened saaksid hakata kasvama. Õhu niiskuse sisaldus sõltub paljuski ka ruumides viibivate inimeste arvust, toataimede hulgast, toidu valmistamise ja pesu pesemise intensiivsusest jne. Seega sama elamu erinevates korterites/osades võib olukord kardinaalselt erineda.

Kõige sagedamini leidub hallitust vanemates, soojustamata ning puuduliku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga majades, kus hoone välispiirded on jahedad ja suhteline õhuniiskus kõrge. Sellest tulenevalt kondenseerub niiskus kergemini seintele. Olukord ei pruugi muutuda paremaks, kui on läbi mõtlemata muudetud hoone osasid (aknad on vahetatud, hoone fassaad on soojustatud, jms.), aga ei ole muudetud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. Sellisel juhul on korteris õhu suhteline niiskus pidevalt kõrge. Sellistes tingimustes on vajalik väike temperatuuride vahe selleks, et õhuniiskus hakkaks kondenseeruma. Selline temperatuuride vahe tekib kõige sagedamini nurkades ja aknapõskedel  ning neis piirkondades on pidevalt märg, mis on soodne hallituse tekkeks.

Ka külmasildade osakaal on suurem just vanemates hoonetes. Uuemates, eriti buumiaegsetes kortermajades võivad probleemid olla tingitud ventilatsiooni kehvast planeerimisest või ehituskvaliteedist. Samuti võivad hallituse teket põhjustada ehituskvaliteedi muud puudused, näiteks ebapiisav hüdroisolatsioon, torustike ja katuse lekked, halvasti paigaldatud soojustus jne.

Hallitus 1

Kuidas hallituse vastu võidelda?

Hallituse eemaldamiseks pakutakse erinevaid kemikaale, kuid kemikaalidega töötlemisel on lühiajaline mõju (2-3 nädalat). Ainsaks lahenduseks on viia õhuniiskus eluruumis 40-50 % tasemele. Selleks tuleb liigne niiskus õhust välja ventileerida. Võimalusi selleks on mitmeid, alates värskeõhuklappidest, mis talvel töötavad hästi, sest õhk väljas on absoluutniiskuselt kuiv, kuni soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemideni.  Õhu kuivatamine on ka üks võimalus, kuid see on väga energiamahuks. Lisaks sellele ei taga see teiste õhuparameetrite paranemist (CO2, seeneeoste sisaldus õhus jms).

Kuidas hallituse teket ennetada? Vastus on kirjas eelmises lõigus – hallituse tekke ennetamiseks on hädavajalik korralik ventilatsioon!

Head tuulutamist!

Kaupo (Medium)

KAUPO MÕTTUS

Kutseline maakler/projektijuht

PRESSITEADE: Tallinnas Haabersti linnaosas on kerkimas uus elurajoon – NATURA PARK

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 13.10.2017 11:22; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pressiteated
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

natura parkDomus Kinnisvara alustas uue elamuarenduse esimese etapi müüki.

Natura Park on Harku järve läheduses asuv roheline äärelinna kodu parima kesklinna ühendusega. Selle ideaalne asukoht loob kõik eeldused mugavaks elukorralduseks. Elurajooni piiril asub Rimi toidupood ning vaid 10-minutilise autosõidu kaugusele jäävad Saku Suurhall, Rocca al Mare Keskus ja Tallinna Loomaaed. Kergliiklustee ja lähedal asuvad spordiklubid võimaldavad sportlikult vaba aega veeta. Kesklinna viib praktiliselt kiirtee.

Esimesed kaks neljakorruselist hoonet kokku 64 korteriga valmivad 2018. aasta suveks. Natura Pargi B energiaklass tagab madalad küttekulud,  igal majal on oma gaasikatlamaja ning korterites individuaalne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Müüki tulevad 1-, 2-, ja 3-toalised korterid, mille juurde saab soetada ka panipaiga ning parkimiskoha.

Registreeri oma esmane huvi www.naturapark.ee

Üürimajad tulevad ka ilma riikliku sekkumiseta

Meile võivad Urve Palo ja sotsiaaldemokraadid meeldida või mitte meeldida, aga üürimajade populariseerimise eest võib ministrile küll keskmise suurusega ausamba püstitada. Üürimajadest räägiti ja äriplaane koostati muidugi ka enne, kui proua Palo ministriks sai ja sotsid riigipiruka juurde pääsesid. Samas aga sellist tähelepanu ja kirgi ei oleks eales tekkinud, kui sotsid poleks riiklike üürimajade projektiga välja tulnud. Ootamatu idee riigi sekkumisest kinnisvaraturule sünnitas mitmeid emotsionaalseid sõnavõtte ja puudutas paljude hingekeeli, aga pani ka erasektori finantsjuhid senisest kiiremini tööle ja üürimajade tasuvusarvutusi tegema. Skeptik ilmselt ütleks vastu, et Palo sõnavõtud ja seisukohad ning kinnisvaraturu arengukõver lihtsalt sattusid kokku ja Palo teeneid üürimajade käivitajana ei maksa ülehinnata. Igatahes täna oleme olukorras, kus pikki aastaid räägitud üürimajade tulek on fakt. LHV on sellest ajakirjanduse kaudu teada andnud, kuid veel rohkem projekte on ettevalmistuse faasis ettevõtjate poolt, kes pressiteateid varajases staadiumis esitama ei pea. Aga küll neid peagi hakkab tulema, sest üürimaju juba ehitatakse ning veel rohkem projekteeritakse.

Erasektor pole ainus, kelle seas sotside tegevus on tähelepanu tekitanud ja paraku negatiivses võtmes. Ardo Hansson rääkis hiljuti, et praegu on valitsussektori investeeringute kasv kontsentreeritud ehitussektorisse, samuti on ehitussektoril kõige suuremad ootused tööhõivele. Eesti Panga president lisas, et ehitussektor on ülekuumenemise lävel ja riik peaks seda teiste sektorite ning eraettevõtjate säästmiseks jahutama oma tellimuste tagasitõmbamisega. Mida arvab aga Palo ja valitsus selle kohta? Eraldab kohalikele omavalitsustele uute üürimajade ehitamiseks või vanade renoveerimiseks 60 miljonit eurot. Ikka kellu ja betooniga majandust elavdama, tulevikku panustama ja riiklikku arengut tagama.

Urve Palo on öelnud, et kui riik midagi ei tee, siis asjad ei liigu. Julge väide. Aga kas mitte üürimajade temaatika puhul ei võiks jäädagi nii, et riigi ja sotside panus „tegemisse“ lõpeb sellega, et nad algatasid aktiivse diskussiooni ja andsid investeeringute tegemise edasi erasektori kätesse? Liberaalina arvan, et riigil pole vaja tegeleda kinnisvara arendustegevustega ja sekkuda majandusse seal, kus seda vaja pole. Küllap on Palo nii mõnelegi meelde tuletanud tõsiasja, et nõudlus üürikorterite järele on Eestis olemas ning ainuüksi selle eest tuleb ministrile tänusõnad öelda. Aga siit edasi saab erasektor juba ise hakkama, raha vedeleb nii era kui juriidiliste isikute, aga ka pensionifondide kontodel, mis kõik ootavad pikaajaliste investeeringutele järele. Üürimajade vahel saavad huvilised juba õige peagi suuremaid valikuid teha.