Hinnakriisis kannatavad vähem Rae valla korterid

Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms. Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara, kui ühe vara liigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes on ostnud omale kodu. Tuleb tõdeda, et pragmaatilist suhtumist on aegade jooksul kinnisvaraturule juurde tulnud ja märkmisväärne osa ostjatest mõtleb sellele, kui palju ostetav objekt võiks väärt olla tulevikus. 90-ndatel polnud mingi ime, kui keegi viimistles oma Lasnamäe avara korteri kristallide ja punase puiduga, mõtlemata sellele, et tehtud investeering ei too eales tagasi seda rahapaigutust. Kellel raha oli, see elas hetkes ja ei mõelnud tuleviku müügist saadavale rahale. Tänaseks on mõned elu õppetunnid läbitud ja rahanduslikku kirjaoskust kõvasti juurde õpitud. Eesti kinnisvaraturul on piisavalt ajalugu olemas, et saame vaadelda mõnevõrra laiemalt, kuidas on hinnad käitunud ja kui õnnestunud kodu ostu vara väärtuse püsimise mõistes on keegi teinud.

Kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarakriis näitas selgelt ära, et kuigi kukkumine oli korralik kõikjal, siis teatud piirkonnad ja tehinguobjektid pidasid üleüldises kaoses paremini vastu. Adekvaatsema ülevaate saame, kui võrdleme omavahel korteriomandite hinna kukkumist Tallinnas ja selle lähiümbruses. Huvitavaid leide võiks kindlasti leida ka mujalt Eestist, näiteks Kohtla-Järvelt või Valgamaalt, aga tõetruuma võrdluspildi saab kätte kõrgema tehinguaktiivsusega piirkondadest, mis omavahel lähestikku. Võrdluse aluseks sai võetud esmalt aasta 2007, mis oli kogu kinnisvarabuumi tipuaasta ning aasta 2009, mil hinnad olid viimase kümnendi kõige madalamal tasemel. Lühikokkuvõte ütleb seda, et hinnad langesid Tallinnas ja teda ümbritsevates valdades kahe aastaga 43-55 protsenti. Tallinna enda korteriomandite hinnad kukkusid ca 50 protsenti, jäädes antud edetabelis pigem keskmike hulka. Kõige rohkem kukkusid hinnad Jõelähtmes ja kõige vähem, 43 protsenti, Rae vallas. Seega pidasid hinnasurvele kõige paremini vastu Rae vallas asuvad korterid, mille keskmine hind oli 2009. aastal 897 €/m2, mis ühtlasi jäi võrreldavate omavalitsuste hulgas ka kõrgemaks hinnaks. Olgu võrdluseks veel toodud, et Tallinnas langes hind 779 €/m2 tasemele. Igal ostjal on kindlasti mitmeid kriteeriume, mille alusel ta oma ostuotsuse teeb, kuid tark oleks mitte ära unustada seda, kuidas vara hind muutub kriiside perioodil. Ei või iial teada, milliseid keerdkäike elu teeb ja mis perioodil on keegi sunnitud oma kodu müüma. Põhjused võivad olla väga isiklikud, kuid möödunud kriis näitas ka seda, et kus hinnad väga palju kukkusid ja panga tagatisväärtus liigselt kahanes, seal aktiviseerusid ka pangad ning hakkasid lisatagatisi nõudma. Niisiis ei ole vara väärtuse kahanemine sugugi vähetähtis ja võib sügavates majanduskriisides mõjutada meid arvatust enam.

Eramu elementaarsed hooldustegevused kevadel

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 20.04.2017 11:24; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

pexels-photo-175039Teadupärast tuleb sügis ja seejärel talv kõigile majaomanikele iga kord väga ootamatult. Ikka on soov nautida õues olekut ja teha see viimane grilliõhtu kuni ilm seda veel vähegi soosib ning ühel ilusal hommikul ärgates ongi koduõu kaetud kauni valge lumevaibaga.

Nii nagu autojuhtidel hakkab kiire rehvivahetusega, on majaomanikul kiire õuemööbli ja muu atribuutika koristamise ja talvekorterisse kolimisega. Seetõttu jäävad paraku tegemata paljud hooldustööd, mida oleks pidanud tegema.

Esimesed soojemad päevad meelitavad meid taas õue ning kutsuvad tegudele. Nüüd on see hetk, mil tuleks enda elamule heaperemehelik pilk heita ning mõnel juhul valmistada end juba ette saabuvaks sügiseks ja talveks.

Mida saad kevadel ära teha?

Kevadel oleks mõistlik üle vaadata hoone kõik konstruktsioonid ning selgitada välja võimalikud temperatuuri kõikumisest, lumest ja jääst tekkinud kahjustused. Väga oluline on katuse ülevaatus. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata kohtadele, kuhu talvel kogunes lumi ja jää. Teadupärast vesi külmudes paisub ning see võib konstruktsioonidele märkimisväärset kahju tekitada. Puhastada tuleks ka vihmaveerennid ja äravoolutorud. Viimast peaks kindlasti tegema ka sügisel. Üle tuleks hoolikalt vaadata ka maja fassaad ja vajadusel remontida talve jooksul tekkinud kahjustused.

Lume sulamisest tingitud uputuse vältimiseks tuleb puhastada drenaaži- ja sadeveekaevud.

Kütteperioodi lõppedes tuleks kindlasti hooldada küttesüsteem. Õhksoojuspumpadel vahetada filtrid, puhastada ahjud ja korstnad, hooldada gaasikatel jne. Kõik ikka selleks, et sügise saabudes oleksite kütteperioodiks muretult valmis. Mõistlik oleks üle vaadata ja õlitada kõik uksed, eriti välisuksed, mis võivad olla lume ja jää tõttu kahjustatud, vahel on need temperatuuri kõikumise tõttu pisut paigast ära ja vajavad reguleerimist.

Nüüd kui tähtsamad tööd on tehtud võib hakata aiamööblit talvekorterist välja kolima. Kindlasti on see kogunud mustust ja tolmu ning lihtsaim viis seda puhastada oleks see rohke veega üle loputada. Vett saate loomulikult aiavoolikust, mille olete juba lahti rullinud ja majakraaniga ühendanud. Ilusat kevadet kõigile!

Kaupo (Medium)

KAUPO MÕTTUS

projektijuht

ÜÜRIELAMUFOND KUI STABIILSUSE LOOJA

12.04.2017 toimunud EKFLi kevadkonverentsil arutlesime koos Mika Suksdorffi, Mart Saa ja Tõnu Toomparkiga elukondliku kinnisvaraturu tuleviku üle. Kuigi põhiteemaks oli oodatav hinnadünaamika, läks jutt pidevalt ka üüritemaatikale. Ja on ka põhjust, sest üüriturg seisab tõsiste muutuste lävel – paralleelselt on hoo sisse saanud kolm teineteisest sõltumatut protsessi, mille efekt tõenäoliselt kumuleerub.

Kui varem olid üürilendjaks inimesed, kellel korter mingil põhjusel üle jäi (pärandus, kokkukolimine jms), siis täna on jõudsalt pead tõstnud üüriinvestorite kogukond. Slogan „Kui Sul ei ole oma üürikorterit, siis pole Sind olemas!“ võiks tabavalt kirjeldada veidi hüsteerilist mentaliteeti väikeinvestorite hulgas. Paralleelselt väikeinvestoritega on oma programmi käivitanud riik, kes lansseerib käesoleval aastal toetusmeetme kohalikele omavalitsustele munitsipaalelamufondi arendamiseks. Algselt regionaalpoliitiliselt olulise küsimusena tööjõu liikuvuse tagamisest alguse saanud ideed on tänaseks laiendatud ka turumajanduse põhimõttel toimivatele piirkondadele. Ja kolmandaks on tõsiselt pingutamas kinnisvaraettevõtted, kes otsivad samut üürielamute vallas (eelnevatest ehk veelgi maststaapsemaid) investeerimisvõimalusi. Esiteks otsivad laienemisvõimalusi nii mõnedki fondidest, kelle tähelapanu on seni olnud peamiselt ärikinnisvara rahavoo portfellil. Teiseks aga ka arendusettevõtted, kelle tegevuses hakkab lagi vastu tulema ning kes otsivad väga projektipõhisele ärile stabiliseerivat komponenti.

Selsamal konverentsil tõi Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam välja vajaduse muuta kinnisvaratoode finantstooteks. Just siit tulenebki vajadus mastaapse üürielamufondi järele, mis piisava mahu olemasolul hakkab stabiliseeerima muidu väga emotsionaalset kinnisvaraturgu. Täna toimib elukondliku kinnisvaraturu hinnastamine sisuliselt võrdlustehingute meetodil, mis olemuslikult kajastab seda, kui suur valu on parajasti ostjatel osta või müüjatel müüa. Üürielamufondi väärtuse loob aga rahavoog, mis lepingute pikkust arvestades on väga inertne ega tõmble üles-alla. Portfelliteooria lisab täiendavalt stabiilsust. Loomulikult ei taga ka tulumeetod absoluutset stabiilsust, sest majandusolukorra üldise paranemisega (st riskide vähenemisega) kaasneb investeeringu tootluse langus, mis omakorda kergitab vara hinda. Majandusolukorra halvenemisega kaasneb vastupidine. Kindlasti on ka rahavoo investoreid, kes panustavad sellisele tõusule, kuid valdavalt otsivad investeerimisfondid pikaajalist stabiilsust ning on selle nimel valmis ohverama mõne protsendi tootlust.

Mida rohkem on üürielamufondi, seda rohkem tehakse üüripindadega ka tehinguid. See ei juhtu kohe, kuid pikas perspektiivis peaks hästi toimiv/stabiilne üüriturg hakkama mõjuma emotsioonide tasakaalustajana ülejäänud kinnisvaraturule. Seega on kõik alguses kirjeldatud kolm protsessi olemuslikult positiivsed. Oma kinnisvaraturgu edendav roll on nii väikeinvestoritel, munitsipaal üürimajadel kui ka mastaapseid üüriportfelle haldavatel investeerimisfondidel. Loodan seejuures, et väikeinvestorid suudavad oma rahapaigutamisel emotsioonid kontrolli all hoida ning mitte haibiga kaasa minna. Riik tegeleks eelkõige aga piirkondadega, kus abi tõesti vaja on (heade elamistingimuste tagamine neile, kes tahavad töötada väljaspool Tallinnat/Tartut/Pärnut) ega hakka turumjanduse reegleid peapeale pöörama seal, kus kõik niigi toimib. Portfelliinvestorid aga leiavad loodetavasti võimalused ületada üürisuhetega seotud juriidilised probleemid, et väiksem risk võimaldaks investeerida väiksema tootluse ootusega ning pakkuda seeläbi tarbijatele parima hinna-kvaliteedi suhtega teenust.

Märts 2017 ülevaade: Tallinnas teostati rekordarv korteritehinguid

Märts tõi endaga kaasa kriisijärgse tehingute arvu rekordi. Suurimat rolli mängis selles Tallinna üliaktiivne korteriturg, kus oli minev kaup nii uued kui ka järelturu korterid. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati märtsis Eestis kokku 4782 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 301 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis veebruariga võrreldes 29% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 11%. Käesoleva aasta märtsikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 17% kõrgem.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 2242 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 209 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 33% ja tehingute koguväärtus 48%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa Tallinna linnas uute kui ka järelturu korterite tehingute arvu tõus ning maakonna elamute tehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja tehingute koguväärtus 49%.

Tallinn MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati märtsis ca 32% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 28%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Alvari 18, Astangu 19, Kadaka tee 145a, Paepargi 35, 37 ja 51 arendused, kus kokku teostati 205 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1662 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati märtsis 428 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 33 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes tõusis tehingute arv 27% ning koguväärtus 57%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 11%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse tõusu taga oli asjaolu, et eelmisel kuul teostati Tartu linnas mitu kalli hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut.
Tartu MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati märtsis ca 12% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 19%.

.

Pärnu maakonnas teostati märtsis 292 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 19 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 25% ning tehingute koguväärtus 34%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12%, kuid koguväärtus tõusis 36%.
Pärnu MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 128 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Tehingute arv jäi veebruariga samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus langes 47%. Tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et veebruaris toimus mitu kalli hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut. Aastataguse ajaga võrreldes oli nii tehingute arv kui ka koguväärtus samal tasemel.
Viljandi MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 148 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3%, kuid koguväärtus langes 26%.
Kuressaare MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati märtsis 370 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 8 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 39% ning tehingute koguväärtus 31%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa kinnistute komplekstehing ning korteritehingute arvu tõus Kohtla-Järve ja Sillamäe linnades. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12%, kuid koguväärtus langes 14%.
Narva MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Märtsis teostati Narva linnas vähem korteritehinguid kui veebruaris. Samas Kohtla-Järvel ja Sillamäel oli märgata korteritehingute arvu tõusu. Samuti oli märtsikuul Ida-Virumaale korteriostjate seas rohkem välismaalasi kui kuu varem.

.

KV.ee-st lahkumine kui kinnisvarabüroo lakmustest

Postitaja: Rando Vanaveski @ 11.04.2017 02:47; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Pärast suuremate büroode lahkumist KV.ee keskkonnast valitseb kinnisvarabüroode seas pisut skisofreeniline olukord. Ühelt poolt on hulk büroosid sirge seljaga oma kuulutuste näitamise KV.ee-s lõpetanud, teiselt poolt rakendavad osad bürood KV.ee-s kuulutamist oma turundusvankri ette jõulisemalt kui eales varem ja püüavad kasutada olukorda ära öeldes, et kliendid peaksid eelistama büroosid, kes kuulutavad KV.ee-s.

Olukorra tagamaade mõistmiseks tuleks astuda samm tagasi ja vaadata, kuidas kinnisvarabürood tegutsevad. Kinnisvarabüroo teenib raha üksnes tulemusliku töö eest st ainult juhul, kui suudetakse müüa kinnisvara. Maaklerid toidavad oma peresid sellega, et lähevad hommikul tööle ja teevad edukalt kinnisvaratehinguid. Kõik maaklerid ja kinnisvarabüroode juhid on ülimalt huvitatud, et nende kätte müüki usaldatud kinnisvara leiaks ostja.

Siit jõuame huvitava ja vastuolulise küsimuseni. Nimelt kas KV.ee kui endise turuliidri keskkonnast lahkumise otsus tehti teadmisega, et osad tehingud jäävad seetõttu tegemata? Olles ise 10 aastat teinud uhkusega kinnisvaramaakleri tööd ja täna ettevõtte juhina olnud KV.ee-st lahkumise otsuse sündimise juures, võin veendunult öelda, et tegime portaalist lahkumise otsuse siiras veendumuses, et me ei kaota seetõttu ühtegi tehingut. Seda väga lihtsalt põhjusel – meie turundus ja müük on oluliselt laiapõhjalisem kui portaalis kuulutamine.

Seetõttu võib minu hinnangul vaadata büroode lahkumist KV.ee-st kui kinnitust nende büroode teenuse kõrgele kvaliteedile ja sisukusele. Ettevõtted, kes on KV.ee-st lahkunud või teevad seda tulevikus, saadavad sellega kindla signaali, et nende teenus ei tähenda pelgalt portaalis kuulutamist vaid tehinguteni jõutakse paljude tegevuste tulemusena. Nendeks tegevusteks on teiste seas näiteks aktiivne ostuhuviliste otsimine, otsepakkumiste tegemine, koostöö teiste maaklerite ja koostööpartneritega. Jah, kuulutuse lisamine kinnisvaraportaalidesse on töö üks osa, aga kindlasti mitte peamine.

Seega tasuks pigem skeptiline olla ja küsida täpsemat müügitegevuste loetelu nendelt, kes kiidavad ja „müüvad“ jõuliselt portaalis kuulutamist. Kinnisvaraportaalis kuulutamiseks ei ole vaja palgata maaklerit. Ka väga väikese vahendustasu eest mitte. Kuulutamisega saab iga inimene ise ka hakkama. Kinnisvarabüroolt ostetakse tulemust ehk kiiret, tulusat ja korrektset tehingut.

Kolm Venda said nurgakivi

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 05.04.2017 12:56; kategooriad: Pressiteated
Sildid: , , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eile, 04.04.2017, asetati Tartu populaarseimas uusarenduses Kolm Venda nurgakivi. Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänava kvartali detailplaneeringuga tehti algust juba 2004. aastal ning planeering kehtestati aastal 2009. Avaare Kinnisvara OÜ omandas krundi 2015. aasta aprillis ning maikuus kuulutati välja arhitektuurikonkurss, mille võitis Kauss Arhitektuur OÜ, kuna just nende pakutud lahendus oli terviklikult läbi mõeldud selliselt, et tekiksid mõnusa planeeringuga ja valgusküllased korterid mõnusa sisehooviga.

DJI_0044

Projekt Kolm Venda on veel selles mõttes eriline, et kogu maja projekteerimine ja ehitus toimub BIM (Building Information Modeling) ehk ehitusinformatiivse modelleerimise süsteemi järgi. Maja ehitusega tegi suurte kogemustega ehitusettevõte Ehitustrust algust 2016 aasta novembris ning 2 aastat peale krundi ostmist 2017. aasta aprillis on ehitus jõudnud nii kaugele, et partnerite ja juba projekti omale uue kodu soetanud inimestega asetas arendaja hoonele nurgakivi. „Juba kuu aja pärast võiks toimuda sarikapidu ning esimesed korteriostjad peaksid saama juba jõuludeks oma uude koju“ ütles Avaare Kinnisvara esindaja Martin Sööt.

Domus Kinnisvara ja Avaare Kinnisvara tänab kõiki, kes on oma koduks valinud korterelamu Kolm Venda. Need, kel ostuotsus veel tegemata, ei ole hiljaks jäänud, sest saadaval on veel 3 kolmetoalist, 10 kahetoalist ning 4 ühetoalist korterit.

Kolm Venda – Moodne kodu linnasüdames

Lisainfo: www.kolmvenda.ee

Leidlike kujundajate hiilgeaeg

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 03.04.2017 10:46; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

DSC09655 copy

Valgus, helgus, hubasus ja kord pole justkui kunagi trendid olnud, ometi on sisekujunduse populaarsusvõistlusel just need märksõnad alati esikohti jagamas.

Kuulus, vahest isegi kurikuulus Skandinaavia stiil on leidnud viimastel aegadel nii palju järgimist, et heledaid sisekujundusi püüavad sisearhitektid võimalusel teistmoodi nimetada. Sest valge stiil võib ju trendikas olla, kuid klišeed ei ole seda mitte. „Hele taust, mis on täiendatud kvaliteetsete ja huvitavate ruumidetailidega, on olnud kogu aeg moes,“ sõnas sisearhitekt Ulvi Lõhmus, kelle sõnul hindavad nii sisearhitektid kui ka kliendid heleda tausta mitmekülgsust ja võimalusi tujude muutudes kergeid ja kiireid muudatusi teha. Otsest retsepti trendisoovituseks on Lõhmuse sõnul keeruline anda, ent moodsana püsimiseks soovitas ta: „Kui inimene on uje kujundaja, siis praegu on kindla peale minek monokroomne värvilahendus.“

Kodu algab planeeringust

Uute kodude puhul on tavaliselt mööblipaigutuse loonud juba arhitekt, kes määrab ära ka kõik igapäevaseks toimetamiseks vajalikud tsoonid. „Üldjuhul näeme uut korterit ostes, et plaanile on täpselt paika pandud nii köögitehnika kui ka võimalikud riidekappide ja muu mööbli asukohad. See aitab kiiresti hinnata, kas tulevane omanik mahub sellesse elamisse oma varandusega sisse või mitte,“ ütles sisearhitekt ja hoiatas samas, et arendajad, kelle müügis olevad korterid on ilma sarnase mööblipaigutuseta, võivad niimoodi püüda peita oma ebaõnnestunud ja mittetoimivat planeeringut. Tartu linna südames Fortuuna kvartalis Kolme Venna arenduses on sisekujundaja tunniajane nõustamisteenus hinna sees. „Siiani on eranditult kõik korteriostjad seda võimalust kasutanud. Tunnise konsultatsiooni käigus jõuab üle vaadata plaanid ja paketid. Seejärel aitan teha meelepärase viimistlusvaliku ja fikseerin tellija soovid, täiendused ja muudatused, mis puudutavad ka arendaja pakutavat sisustust ja elektrilahendusi,“ selgitas Lõhmus. „Arendajale, kinnisvara edasimüüjale ja ehitajale on selline asjaajamise käik eriti mugav. Kõik soovid fikseerib sisearhitekt joonistele – nii ei lähe info kaduma, arendaja korrigeerib hinna, kooskõlastab joonised ja hinnad ostjaga ja edastab selle kinnisvaramüüjale,“ täpsustas ta.

IMG_3374 copy

Vahekorrused pakuvad uusi rakursse

Uute korterite sisekujunduse puhul on Lõhmuse sõnul klient kuningas. „Arendaja soov on pigem universaalsus – püüd meeldida kõigile või vähemalt võimalikult laiale ostjateringile,“ selgitas Lõhmus tavapraktikat. „Muidugi kui maja on mingis kindlas stiilis, siis püüab ka sisearhitekt sama joont sees hoida. Konkreetseid stiilieelistusi ei olegi võimalik välja tuua, sest maja iseloom on kõige määravam. Moodsasse majja ikka bordüüridega kahhelplaate ju ei pane,“ nentis ta. Kui varasemast ajast mäletame pöördumatuks trendiks muutunud avatud köögi ja elutoaga eluruume, siis uuema aja trendiks võiks kujuneda erinevad vahekorrused. Ulvi Lõhmuse sõnul on just sellist võimalust Kolme Venna arenduse puhul kasutatud. „N-ö lavatsid on väga mõnusad ja julged ruumielemendid, mis lisavad eripära ja mängulisust interjööri. Need on selle arenduse puhul tõelised rosinad,“ kiitis sisearhitekt.

FABRICOR_LILLE_NOV_2016_RAL2405

Kardinatrendid muutuvad koos sisustustrendidaga. Igal juhul kehtib ka kardinate puhul tõde, et   pigem kvaliteet kui kvantiteet. Samas aknad võivad olla ka ilma kardinateta. Kodu annab õdusamaks muuta  kodutekstiilidega- dekoratiivpatjade, pleedide, voodikatete ja vaipadega, leiab kardina- ja sisustusfirma Fabricor juht Marika Tani.

Selge on aga see, et päris ilma kardinateta elu sobib vähestele. Tekstiilkardinad on üks võimalusi, millega sisustada eriilmelisi interjööre. „Igasse ruumi on võimalik valida kardinakangas, mis haakub selle atmosfääriga. Populaarsed on nii kardinapuudele ja -siinidele riputatavad kardinad kui ka tekstiilist Rooma kardinad,“ ütles kardinatundja Marika Tani. „Moodne esteetika soosib pigem lihtsaid vorme, mis toovad esile kanga ilu ja õmblustöö kvaliteedi. Hea ja nauditav tulemus peitub pisiasjades,“ soovitas Tani pöörata tähelepanu mugavale käsitsusele ja lihtsale hooldusele. Ideid saab koguda ka Fabricori veebilehelt www.fabricor.ee portfooliot sirvides ja blogi lugedes.

Tehnoloogia kangamaailmas

Tänapäeva uuenduslikkus ja tehnoloogia areng mõjutavad ka kardinamaailma. „3D abil luuakse vaimustavaid ruumilisi kardinakangaid,“ kirjeldas Tani uudseid reljeefse tekstuuriga kangaid, mis loovad ruumilisuse illusiooni. Peale selle on tänapäeval võimalik kõiki erinevaid kardinaid elektrimootoriga valmistada ning lisada targa maja juhtimislahendused, mida on võimalik paigaldada ka pärast maja valmimist. Üha enam pööratakse tähelepanu kangaste kvaliteedile, et neist õmmeldud kardinad säilitaksid hea väljanägemise pikaks ajaks. Hinnatakse naturaalseid kangaid, mis sisaldavad puuvilla-, lina-, siidi- või villakiude. Need kangad näevad ka kaunid ja väärtuslikud välja ja on ühtlasi investeering elukeskkonna kvaliteeti.

Kardinavalikuga jäädakse hiljaks

„Oma pikaajalise töökogemuse põhjal pean paraku tunnistama, et kardinaid hakatakse enamasti planeerima ja valima alles siis, kui kogu ülejäänud siseviimistlus on lõpule viidud. Seetõttu pole sageli kõige ideaalsemat kardinalahendust enam võimalik teha,“ märkis Tani. „Soovitan kodu soetamisel ja sisustamisel lisada eelarvesse ka kardinate maksumus, siis on võimalik vastavalt eelarvele valida materjalid. Parima tulemuse saavutamiseks on tark tervikpilti lõpptulemusest ette kujutada ning kaasata võimalikult varases etapis ka kogenud kardinaekspert,“ julgustas Marika Tani.

00009Vanemuise korter kujundus Ulvi Lõhmus 2016 copy

3 NIPPI

Trendikas kodu ilma imeretseptita

  1. Pea alati meeles kõigi sisearhitektide mantrat: mõtle enne tegutsemist! Mõtle läbi, millises keskkonnas end hästi tunned, milline on selle stiil, mis on just sulle omane. Piiritle soovid ja püsi oma stiilieelistuses, väldi juhuslikke oste. Investeeri valguse ja une kvaliteeti.
  2. Väiksemates korterites tuleb rohkem mõelda. Igal asjal olgu oma koht, muidu muutub kaunis kodu varsti kolikambriks.
  3. Ümbritse end naturaalsete ja kergesti hooldatavate materjalidega. Elu on liiga lühike, et seda täita pindade poleerimisega!

 

Artikkel ilmus esimest korda kinnisvaraajakirjas “IMMO” 21.03.2017

ELEN LUHT

Kehtestati uus hindamisstandard

Postitaja: Rando Vanaveski @ 01.04.2017 03:54; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Eesti Kinnisvaramaaklerite ja Hindajate Liit on koostanud uue hindamisstandardi, mis jõustus 1. aprillil 2017.a.

Tegemist on põhimõttelise muudatusega, kuna varasemale kolmele hindamismeetodile – võrdlustehingute meetod, tulumeetod, kulumeetod – on lisatud veel üks. Kinnisvaraspetsialistide igapäevane praktiline vajadus on tinginud varasemast oluliselt dünaamilisema meetodi – läbirääkimiste meetodi – seadustamise. „Läbirääkimistel põhinev hindamismeetod on olnud tegelikult kasutuses juba aastaid, kuid bürokraatlikel põhjustel pole standardi poolt tunnustamist leidnud ning selline ebaselge olukord on põhjustanud palju arusaamatusi nii kinnisvaraspetsialistide kui tarbijate hulgas“ sõnas EKHL tegevjuht Tiidrek Sumo.

Läbirääkimiste meetod põhineb kõigi asjaosaliste põhiseaduslikul õigusel avaldada oma seisukohad ning hindaja subjektiivsel kohustusel neid seisukohti arvestada. Kui teised hindamismeetodid keskenduvad eelkõige turu- ja finantsanalüüsile, siis läbirääkimiste meetodil hindamise tulemuse määrab ära peamiselt asjaosaliste kõneosavus, strateegia ja järjekindlus. Eesti suurima hindamismeeskonnaga kinnisvarafirma Domus Kinnisvara juhatuse liikme Raul Reino sõnul on tegemist väga tänuväärse muudatusega, sest lisaks läbirääkimiste meetodi ametlikule tunnustamisele on antud selle rakendamise õigus lisaks kinnisvara hindajatele ka kutselistele kinnisvaramaakleritele. „See tähendab uut ajajärku kutseliste kinnisvaraspetsialistide töös, kuna koos õigustega on suurenenud ka nõudmised kutseliste kinnisvaraspetsialistide väljaõppele ning pädevusele“ sõnas Raul Reino.

Ka Eesti ainukene kinnisvaravaldkonna koolitusi korraldav Kinnisvaraakadeemia OÜ juht Peeter Vibur tunnustab ettevõtmist ning tõdeb, et asjakohased koolitusprogrammid on tegelikult juba ammu valmis olnud. „Oleme olemasolevaid kinnisvara hindamist käsitlevaid koolitusprogramme täiendanud peamiste läbirääkimiste tehnikate õppega. Näiteks peavad hindajad nüüd omandama clonsingu saladused, demagoogiavõtted ning isegi šantažeerimise põhialused“ täpsustas Peeter Vibur. Äsja Tabasalu Panga poolt tehtud pressiteate kohaselt kujuneb uus hindamismeetod ilmselt peamiseks töövahendiks ka kinnisvara tagatisel laenu väljastamise protsessis.