Populaarseim vald kinnisvaraturul on Rae vald

Peetri koolTehinguobjekti järgi tehakse kõige rohkem tehinguid Eesti kinnisvaraturul korteriomanditega. Seepärast on ka korteriomand heaks indikaatoriks, et hinnata erinevate piirkondade tehinguaktiivsust ja nõudlust ostjate pilgu läbi. Teadupärast on kõige suurema aktiivsusega Harju maakond, kus ilma Tallinna linnata teostati 2016. aastal 2045 korteriomandi tehingut. Olgu võrdluseks toodud, et väiksema tehinguaktiivsusega maakonnaks on Hiiu, kus terve aasta peale vahetas omanikku 40 korterit.

Kui keskenduda Harjumaale, siis enamus tehinguid tehakse Tallinnaga piirnevates lähivaldades. Omapärase statistilise faktina võib välja tuua, et Tallinna rõngasvaldade populaarsus on sisuliselt üle ühe valla ehk populaarsed on Viimsi, Rae ja Saue vald ning natuke vähem populaarsemad on Jõelähtme, Kiili, Saku ja Harku vald. Kõige väiksemat ühispiiri Tallinna linnaga omav Kiili vald on ühtlasi ka kõige väiksema tehinguaktiivsusega vald Tallinna ümbruses. Kui nõudlust Kiili piirkonda võib veel olla, siis arenduse aktiivsus on olnud senini tagasihoidlik, kuid peaks muutuma käesoleval aastal, sest mitmed arendajad on teatanud uute projektide müügist.

Konkurentsitult kõigi populaarsem vald Harju maakonnas on Rae vald, kus möödunud aastal toimus 400 korteriomandi tehingut. Fakt iseenesest pole mingi üllatus, sest konkureerivate valdadega võrreldes on Rae valla asukoht ilmselt üks parimaid, kuna Tallinna südalinna on lühike tee ja lisaks on infrastruktuur hästi arenenud ning arendajad pakuvad ostjaskonnale piisavalt laia valikut. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Rae vald on üks lemmikuid Kesk-Eestist ja Lõuna-Eestist pärit ostjate jaoks, sest nö koduteeks on valda läbiv Tallinn-Tartu maantee. Rae valla siseselt tehti enim tehinguid Jüri ja Peetri alevikus. Piirkonna keskmine mediaanhind oli 2016. aastal 1470 €/m2, jäädes vaid ca 5 % alla Tallinna linna vastavale näitajale. Võrreldes 2009. aastaga, mil kinnisvaraturul valitses viimase kümnendi madalaim seis, on Rae valla korterite hinnad kasvanud 64 %. Need, kes tegid siis tehinguid, on eeldatavalt saanud endale paremad elamistingimused, kuid sellele lisaks kasvatanud korralikult ka kinnisvara väärtust.

Uued ridakorterid Südanõmmel

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 27.03.2017 12:51; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pressiteated
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

sudanommeDomus Kinnisvara alustas uute elamispindade müüki Nõmme roheluses.

Arhitektid Indrek Saarepera ja Jaak Huimerind on projekteerinud eramajade piirkonda kaunilt harmoneeruva ridamaja-stiilis korterelamu. Erinevate ruumilahendustega nii ühe- kui ka kahetasapinnalised korterid on avarad ning päikeseküllased. Majas on 16 läbi maja planeeringuga 3-4-toalist kodu suurustega vahemikus 66-116 m2.
Aiaga piiratud, 4731m2-l kinnistul on Igavere Puukooli poolt kaunilt haljastatud hooviala.

Südanõmme uusarendus on hea võimalus soetada omale eramaja ja ridaelamu kombineeritud võimalustega uus kodu. Sihi, Valdeku, Ravila ja Seene tänava vahel paiknevast Südanõmmest on Nõmme keskusesse 6 minuti jalutuskäigu tee. Kõrged Nõmme männid varjavad keskuse melu ja sagina ning pakuvad privaatset ja turvalist keskkonda.

Antud piirkond on läbi aegade olnud Nõmme südameks. Siin on asunud kirik, linnavalitsus, muuseum, politseijaoskond, kontorid, turg, kinod, pangad, koolid, polikliinik, kauplused, postkontorid, Nõmmele suurlinna mõõtu andvad Kahro majad ning praegune kaasaegne Nõmme Maja. Tänasel päeval on see ideaalne kodukoht, kus tänu hästi läbimõeldud planeeringule saab nautida nii hommiku- kui õhtupäikest, suurel terrassil mõnusalt sõprade või perega aega veeta ning lähedal asuvatel terviseradadel jalutada.
Täpsema info saamiseks tutvu kodulehega www.sudanomme.ee.

Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Kvissentali

Tartu linna uuselamurajooni Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Fausto Grupp ja Villaare OÜ sõlmisid kokkuleppe ridaelamute arendamiseks Tartus hinnatud Kvissentali linnaosas. Esimesed modernse arhitektuuriga 100 m2 suurused ridaelamud saavad katuse alla juba tänavu sügisel.

“Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodu Tartu linna parimas uusasumis,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Tegemist on kompaktsete, energiasäästlike, läbimõeldud lahendusega ning ümbritsevasse keskkonda hästi sulanduvate ridaelamutega. Esimesed kodud valmivad juba 2017. aasta jõuludeks.

Väärika ajalooga Kvissental on Tartu linna esimene uuselamurajoon, mille hoonestuskava on detailideni läbimõeldud ning linna poolt kinnitatud ja paika pandud on ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodu- ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastikuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.

Kvissentali ühendab linnaga vastloodud taristu: 2016. aastal sai valmis 2 km kergliiklusteid, lisaväärtust annab Tartu kaasaegseim laste- ning noortepark, Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele. “Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi:  võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või rulluisutada,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov. “Selline piirkond on ka peresõbralik: lapsed on taas rohkem värskes õhus, kooli või tööle võib sõita jalgrataste või siis muude kergete liikumisvahenditega, kogu perega saab täiesti tasuta sportida.”

Fausto ärigrupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Ridaelamute eelmüük on juba alanud. Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on huvi Kvissentali Kodude vastu suur, sest varasemalt pole olnud võimalust nii taskukohasega hinnaga Kvissentali elama asuda. Varaselt oma ostusoovist teada andes on võimalik rääkida kaasa oma unistuste kodu kujundamisel.

Registreeri oma huvi: www.kvissentalikodud.ee

Puust ja punaseks: Millised on eluruumile esitatavad nõuded?

Postitaja: Rando Vanaveski @ 21.03.2017 01:20; kategooriad: Domus, Seadusandlus, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

eramu (Small)Tuhandeid aastaid tagasi kolis inimene lageda taeva alt koopasse. Kuigi valikuvõimalused ei olnud suured, võime kindlad olla, et ta kasutas sellist koobast, mis oli tugev, kindel ja ohutu. Seda endale elamiseks kohandades ei osanud ta ilmselt ettegi kujutada, et kauges tulevikus ei olegi elupaiga ainsateks kriteeriumiteks kaitse vihma ja tuule eest, vaid see peab vastama hoopis peenematele tingimustele.

Tänapäeval on teaduse ja tehnika areng võimaldanud meil endale luua väga mugava elukeskkonna, kus eluruumile on kehtestatud kindlad kriteeriumid.

Mis on nõuete eesmärk?

Eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruum peab olema selline, kus inimesel on võimalik ööpäevaringselt viibida. Nõuded esitatakse praktiliselt kõigile eluruumi elementidele, kusjuures suvilas ja aiamajas asuvale eluruumile neid nõudeid ei kohaldata.

Kehtestatud on nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale. Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8 m², laius (vastasseinte vaheline kaugus) vähemalt 2,4 m ja kõrgus vähemalt 2,5 m. Ühe korteriga elamu puhul peab kõrgus olema vähemalt 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt poole toapinna ulatuses, seejuures võetakse pinna arvestamisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Viimane on vajalik teadmine, kui tahetakse korterit laiendada pööningule.

Kui palju uksi, kui palju aknaid?

Nõuded esitatakse ka eluruumi ustele ja akendele. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks uks. Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on uste valgusava vähimateks mõõtmeteks välisukse puhul 900 mm laiuses, sise- ja rõduukse puhul 700 mm laiuses ning vannitoa ja tualettruumi ukse puhul 600 mm laiuses. Ukseava kõrgus peab olema vähemalt 1950 mm.

Lisaks peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Selleks, et tagada ruumis piisav loomulik valgus, peab akna suurus olema minimaalselt 1/8 põrandapinnast. Lihtsamalt seletatuna tähendab see seda, et 8 m² suuruse ruumi aken peab olema vähemalt 1 m².

Kui soe ja kui niiske õhk?

Eraldi nõuded esitatakse ka eluruumi sisekliimale. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vajalike õhuhulkade arvestamine on arhitekti/inseneri töö ja see sõltub piirkonnast, kus eluruum asub. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta ning keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab vastama kehtestatud nõuetele.

Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase tunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Rusikareegel ütleb, et eluruumis peaks olema sooja 21 °C, v.a esikus ja garderoobis, kus temperatuur võib olla 19 °C. Pisut leebemad nõuded esitatakse kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavale eluruumile, kus ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 °C.

Eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti.

Väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

Kas tualett peab olema?

Lisaks peab meil olema võimalus viisakalt ja mugavalt oma hügieeni eest hoolitseda ning selleks on esitatud eraldi nõuded tualetile ja veevarustusele. Eluruumis peab olema tualett. Selle puudumisel peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Samuti peab eluruumis olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus. Kui seda pole, peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.

Kaupo (Medium)

KAUPO MÕTTUS

Kutseline Kinnisvaramaakler/Projektijuht

Veebruar 2017 ülevaade: Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

Käesolev aasta algas varasematest aastatest aktiivsemana. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruaris Eestis kokku 3725 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 216 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis jaanuariga võrreldes 7% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 12%. Käesoleva aasta veebruarikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 8% madalam.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1692 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 142 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele.

Tallinn VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati veebruaris ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 29%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Rehe põik 2, Rotermanni 16, Saani 2 ning Vibu 2//4//6//8//10 arendused, kus kokku teostati 54 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2631 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati veebruaris 336 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 21 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes jäi tehingute arv samale tasemele ning koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 6%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et aasta tagasi veebruaris teostati Ülenurme vallas hoonestatud tootmismaa kinnistute komplekstehing, mille koguväärtus oli üle 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest.
Tartu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati veebruaris ca 18% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 16%.

.

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 234 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 14 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 48%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 14% ja koguväärtus 91%.
Pärnu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris tõusis Pärnu korterite keskmine ruutmeetrihind masujärgse aja kõrgeimale tasemele – olles 1175 €/m². Korterite keskmise hinna tõusu tõi kaasa mitmete uusarenduste korterite (nt. Rääma 15, Suur-Jõekalda 2) ning hinnatud asukohas heas seisukorras järelturu korterite tehingud.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 129 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 36% ja tehingute koguväärtus 103%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus – veebruaris müüdi 30 maatulundusmaa kinnistut rohkem kui jaanuaris. Lisaks tehingute arvu tõusule oli koguväärtuse tõusu taga ka asjaolu, et veebruaris toimus kümme üle 100 000 euro maksva kinnisasja tehingut, kuu varem ainult kolm. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 23% ja koguväärtus 131%.
Viljandi VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Võrreldes kuu varasemaga teostati veebruaris Viljandi linnas rohkem tehinguid paremas seisukorras kallima hinnaklassiga korteritega, mis tõstsid korterite keskmist hinda 28%.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 143 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 47% ja koguväärtus 32%.
Kuresaare VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati veebruaris 266 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus tõusis 42%. Koguväärtuse tõusu tõi kaasa kalli hoonestatud ärimaa ostu-müügitehing Narva linnas. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja koguväärtus 31%.
Narva VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris Narva linnas müüdud 75 korterit on viimase kahe aasta kõrgeim korteritehingute arv. Võrreldes eelmise kuu ning aastatagusega teostati veebruaris rohkem tehinguid pindalalt suuremate korteritega.

.

Buumi teket pidurdab buumi ootus

Möödunud aasta lõppes kinnisvaraturu tõmbekeskustes rekordite tähe all. Aasta lõpus vormistatud uute korterite müügitehingud viisid Tallinna korteritehingute arvu ja keskmise hinna masujärgse aja kõrgeimale tasemele. Kui juba tundus, et keskmine hind ei saa enam kõrgemale tõusta, siis tõusis see siiski. Vaatamata sellele, et konkurents on tihe ja müügiperioodid pikenenud, on uusarendused vedanud keskmisele hinnale kuid 2-3 % juurde. See ilus tõusugraafik on sundinud küsima mitmeid spetsialiste ja hobianalüütikuid, et kuna käib turul „pauk“ ära.

Uuest kriisist ja buumist on tänaseks sedavõrd palju juttu olnud, et see on tekitanud turul hoopis vastupidise efekti. Paljud targa raha omanikud, väikeinvestorid, spekulandid, aga ka muidu ettevaatlikud inimesed on võtnud äraootava positsiooni ja ootavad turu kukkumist, et siis uuest turu põhjast hakata varasid soetama. Praegust hinnataset peetakse liiga kalliks, investeeringuid juurde ei tehta ja oodatakse kannatlikult. Kogu kinnisvaraturu jaoks tähendab see, et osa investeeritavat ja spekulatiivset raha seisab jõude, mis võtab maha teatava osa kogunõudlusest. On aga nõudlus väiksem, on turu areng ja kasv tagasihoidlikumad. Kas neil hiromantidel on õigus, näitab vaid aeg. Uut kriisi pole igatahes veel kellegi poolt välja hõigatud, kas ja kuna see tekib, seda teavad parimal juhul vaid selgeltnägijate tuleproovis karastunud staarid. Erinevad märgid turul näitavad hetkel pigem seda, et investeeringuraha osaline kadumine mõjub turule rahustavalt ja tervikuna seetõttu hästi. Pikaajalist perspektiivi arvestades turg sellest ainult võidab. Kinnisvaraturg ei kihuta gaselli kombel üles, vaid areneb ontliku majanduspoliitiku unistuste kohaselt järk-järgult ja ilma suuremate hüpeteta. Nn startup’iliku filosoofia kasutamine ja kummardamine võib kinnisvaraturule mõjuda hukatuslikult.

Tavaostjate käitumise osas suuremat muutust aga täheldada pole olnud. Inimesed, kes soovivad osta endale kodu, uut ja avaramat elamispinda, ei lase ennast häirida buumi-, hirmu- ja kuulujuttudest. Küll aga mõjutavad turgu kurejutud, sest kui perre sünnib laps(i) lisaks, siis soovitakse juurde ruutmeetreid sõltumata sellest, kas hinnad võivad või ei või kohe muutuma hakata. Koduostjate hulgas on küsimus number üks pigem selles, kas pank annab kinnisvara ostmiseks laenu või mitte. Mida rohkem on tehinguid kuskil piirkonnas, mida suurem on seal uusarenduste osakaal, seda olulisem on pankade roll turu tegeliku mõjutajana. Vähese tehinguaktiivsusega maakondades on pankade roll marginaalne, kuid eelkõige Harju maakonnas on pangad tõsised turutegijad. Kõigele vaatamata hetkel eluasemelaenu ikka saab, mida näitab ka käesoleva aasta esimeste kuude statistika, et erinevatel kuudel võivad küll olla teatavad kõikumised, kuid kokkuvõttes midagi kardinaalset turul juhtunud pole ja koduostjad teevad tehinguid rahuliku südamega edasi.

Kas uus või vana korter?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 09.03.2017 12:41; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

bhf_2271Kui sa oled koduotsingul, siis vaatad läbi kõik portaalid, leheküljed, foorumid. Pakkumisi on palju, aga ikkagi kerkib üles küsimus: kas osta uus või vana? Ilmselt on selle dilemma ees seisnud nii mõnigi ostja. Vaatame sellele küsimusele puht matemaatiliselt otsa.

 

 

Toome näite Lasnamäelt

Kui osta korter Ümera tänava vanemasse majja, kus 2016.aastal oli  3-toaliste korterite keskmine müügihind 73 500, tuleks laenumakse kuus 246 €  kuus . Arvutused on tehtud tingimustel: omafinatseering 20%, laenu intress 2,3%, laenuperiood 30 aastat.  Uues korterelamus Ümera 28 on 3-toalise korteri hinnaks 95000 eurot. Samadel laenutingimustel tuleb laenumakse kuutasuks 317 eurot ehk  71 eurot rohkem kui vana korteri puhul.

Teise võrdlustehte teeme korteri kulude osa, sest see lisandub igakuisele laenumaksele ning peame sellega arvestama. Võtame vaatluse alla samad objektid.

Uue 3-toalise korteri kulud aastas on Ümera 28 majas 1085€ , mis on oluliselt väiksem kui vanades majades. Kokkuhoid kommunaalkuludelt on aastas ligi 350EUR ehk vanas majas maksad igakuiselt 29EUR rohkem. Keskmiseks laenuperioodi pikkuseks on 30 aastat. Seega võime öelda, et kokku tuleb vanema korteri eest maksta koos kommunaalidega selle aja jooksul 204 900 (korteri ostuhind+laenuintress+kommunaalkulud) eurot.  Uues majas on selleks summaks 241 520 eurot ehk 30 aasta jooksul on kogukulu 36 620 eurot suurem.

Ostes aga uue korteri saate 21 500 (95 000-73 500) eurot kallima vara omanikuks. Kui puht matemaatiliselt võtta, siis on 30 aasta jooksul igakuine kulu 42 eurot kuus suurem, aga elate oluliselt paremates tingimustes:

  • Parem heliisolatsioon- ei kuule naaberkorterite tegemise, ega tänavamüra, kuna on kolme klaasiga pakettaknad
  • Puhtam õhk- sissetulev õhk läbib ventilatsiooniseadme filtrite süsteemi
  • Maja väiksem remondi vajadus
  • Kaasaegsed kommunikatsioonid
  • Kvaliteetsed viimistlusmaterjalid- naturaalne parkett, spoonitud siseuksed, kolmekordsed aknad
  • Paremad parkimislahendused- majal on parkimiskohti rohkem võrreldes vanemate majadega
  • Paremad naabrid- uut korterit ei osta eluheidikud

Kas 42 eurot on selle eest palju või vähe maksta, on igaühel otsustada. Arvutused ja kasutatud lähteandmed on antud ajahetkel ja ei arvesta tulevikus toimuvaid muudatusi.

neeme

NEEME LIIVA

maakler