INNOVATSIOON JA IDIOOTSUS KINNISVARATURUL

Eilne päev tõi minu meilboksi uue ühisrahastuspakkumise ettevõttelt, millest ma varem midagi kuulnud pole. Proffessionaalsest kretinismist guugeldasin ettevõtet ja tegijaid ning selguski tõde, mida eeldasin – operatsiooni taga on küll mõningase ärikogemusega, kuid ilma kinnisvaraspetsiifiliste teadmisteta inimesed. Seepeale kangastus aeg päris mitmed aastad tagasi, mil paar edukat sendioksjonit käivitasid selliste äride buumi. Kus need ettevõtted täna on? Või populaarne voucheri-business? Cherryl võttis tuksi minemine päris mitu aastat. Või SMS-laenude maania? Nimekirja võiks jätkata.

Nüüd on meil siis ühisrahastusbuum. Initsieerijaks paar ettevõtet, kes on turul juba mõned aastad tegutsenud ning loodetavasti teavad, mida teevad. Kõik teised, kes „ratsa rikkaks“ lootuses püüavad järele aimata, on määratud kadumisele. Põhjuseid selleks on päris mitmeid ning minu arvates on need kõik võrdselt olulised.

Esiteks saab ettevõtmine muutuda edukaks vaid siis, kui liidrid sellele jäägitult pühenduvad. Peab endale ikka selgelt defineerima millega tegeled – äri toob raha sisse ja hobi viib raha välja. Stiilis „Põnev värk, teeme start-upi ja vaatame, mis saab“ on OK oma ressurssidega toimetades, kuid on üsna petlik investorite suhtes.

Teiseks peab kuskil olema fundamentaalne vajadus. Olen nõus, et turul on alati ruumi uutele tulijatele. Kui nad teevad asja paremini vanadest. Aga mitut ühisrahastusplatvormi meil tegelikult vaja on? Kui palju kinnisvaraarendusprojekte meil tegelikult vaja on? Kui palju on tarbijad valmis maksma, et ühisrahastuse kõrged intressid suudaks konkureerida pangalaenudega? Väidan, et mitte eriti palju.

Kolmandaks olen veendunud, et selline reguleerimatus ei kesta kaua. Pärast seda, kui esimesed investorid on tõsisemalt haiget saanud, võetakse valdkond luubi alla ning eluga pääsevad sellest vaid need, kes ongi tõsiseltvõetavad. Mida kiiremini see juhtub, seda väiksemad on kahjud.

Mulle väga meeldib, et ühisrahastus toodi kinnisvaraturule ning alandati oluliselt selles äris osalemise lävendit väikeinvestoritele. See oli nagu värske tuuleõhk umbseks kipuvas ruumis. Nüüd on meil oht sattuda teise äärmusesse – väljas kisub viludaks, kuid kõik aknad on eest ära võetud. Innovatsioonist võib kergelt saada idiootsus. Loodame, et nüüd jätkub väikeinvestoritel piisavalt mõistust kainelt hinnata, millise partneri kätte ning kindlasti ka millise projekti jaoks oma raha usaldada.

Turg tegi 10-miljonilise “allakäigu”

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 26.01.2017 11:37; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Turuanalüüs
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

9267333279_35e125fbe9_zDomus Kinnisvara Kuressaare maakler Jüri Aljas rääkis ajalehele Saarte Hääl 2016.aasta Saare maakonna kinnisvaraturul toimunust.

Domus Kinnisvarale oli 2016 hea aasta, tunnistas maakler Jüri Aljas. Ta tõdes, et õnnelikke kliente oli palju ja ka ettevõtte eesmärgid said saavutatud. Aljas on seda meelt, et rahuliku kasvu aega võib heaks nimetada. “Kes sõjas käinud on, küll see rahuaega hinnata oskab,” arvas ta. “Pangad andsid rahvale laenu, sukasäärest võeti sääste ja talendid tassisid välismaalt raha koju.”
Mullustest tehingutest kõneldes rääkis Aljas, et Kuressaare kortereid osteti-müüdi 10% rohkem ja korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis 11%. Maakler tõi välja, et juba 2015. aasta lõpust on müügis olevate korterite arv järjest kahanenud, aga keskmine hind tõusnud. “Keskmise hinna tõusu tingib uute müüki tulnud korterite kõrgem hind,” selgitas ta. Majadega tehti Kuressaares aga 23% rohkem tehinguid ja ka nende keskmised tehinguhinnad tõusid. Kõik see näitab Aljase sõnul, et “Saaremaa majanduse vererõhk on normis ja kõht käib läbi”.

Lahates mulluse kinnisvara-aasta eripärasid, tõi Jüri Aljas välja, et linnas oli palju tehinguid väikeste, kuni 30 m2 korteritega. “Põhjuseks on suhteliselt madalate palkadega Kuressaare tööturg, mis küll tolmuimejana inimesi küladest linna imeb, aga suuremate korterite ostmiseks palka maksta ei jaksa,” ütles ta. Ära tasub märkida ka tõsiasja, et kolmetoaliste korterite nõudlus ja keskmine ruutmeetrihind on tõusnud. Samas on päris suurte korterite ja ridaelamute nõudlus ning tehingute arv järsult, lausa 24% langenud. “See näitab, et lastega pered, kellel on tõepoolest suurt pinda vaja, kaaluvad pigem uue ja kaasaegse maja ehitamist linna lähiümbrusesse,” põhjendas Aljas. “Tendentsi kinnitab ka tõsiasi, et enamik maakonna hoonestamata kinnistute tehinguid tehti Kuressaare linna ja selle lähiümbruse, Lääne-Saare või Pihtla valla kruntidega.” Kuigi lõviosa mullustest tehingutest toimus korrusmajade tüüpkorterite järelturul, leidus ostjaid ka korteritele, mille ruutmeetri hind oli 1300 eurot ja enamgi. “Selles turusegmendis leiavadki kiiremini ostja hästi renoveeritud korterid nii-öelda iseloomuga vanalinnamajades,” nentis maakler.

Ostjate seas andis mullu ja annab ka nüüd ikka tooni lastega kolmekümnendates aastates pere, kes endale kodu ostab. “Need on maakleritöö ilusaimad hetked, kui saab oma kodu nimel tööd rabanud noortele inimestele võtmed ulatada,” tunnistas Jüri Aljas. Lisaks välismaal jalad alla saanud inimestele jõuab koju tagasi ka eakamat rahvast, lisas maakler. “Väiksem korter üksi jäänud inimesele või maamaja Saaremaa juurtega pensionieelikutest paarile, kes pealinna korteri müüvad või lastele kasutada jätavad – sellised tehinguid on ka tihti.”

Investeeringuna ostetakse Saaremaal kinnisvara vähe. Raha otsib teed suurematesse keskustesse, kus tagasiteenimise lootus on suurem, märkis Aljas. Palju oli 2016. aastal kortereid ja maju, mida müüsid pärijad. Samas anti päranduseks saadud põllumaa pigem rendile. “Mitmed suuremasse korterisse kolijad eelistasid osta selle laenuga, väiksem jäi lisatagatiseks ja anti üürile, sest üüriturg Kuressaares oli möödunud aastal jätkuvalt kuum.”

Üheks turumootoriks on Jüri Aljase kinnitusel ka väikeettevõtjatest ehitajad, kes ostsid eelmisel aastal kapitaalremonti vajavaid kortereid, tegid need korda ja müüsid edasi. Korterite olulist hinnatõusu 2017. aastal Domus Kinnisvara maakler ei usu. “Läinud aastal mõningane hinnatõus juba oli ja maakonna majanduse seis, inimeste ostujõu ja rände näitajad lihtsalt ei luba suuremat tõusu prognoosida,” selgitas ta. Majadele pakub ta umbes 5% keskmise hinna tõusu, mõnevõrra võib suureneda üle 100 000-euroste elamutega tehtud tehingute arv ning müüki tulevate majade arv tõuseb. Kruntide tehingumahud ja hinnad, äri- ja tootmispindade hinnad ja ka üürimäärad jäävad Aljase hinnangul aga 2016. aasta tasemele.

Täispikka artiklit loe SIIT

Jyri-Aljas_väike

JÜRI ALJAS

maakler

Masu tuli saarde joostes, minema roomab senimaani

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 24.01.2017 09:42; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara Kuressaare maakler Jüri Aljas jagas  20.jaanuaril ilmunud ajalehes Saarte Hääl oma mõtteid.

Saaremaa korterite hinnad hakkasid Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase andmeil mandriga võrreldes langema umbes pooleaastase nihkega. Veel sama aastanumbri sees ilmnesid esimesed märgid turu jahtumisest ja põhi oli käes 2009. aastal.
“Masu tuli joostes, aga minema hakkas ta roomates ja tundub, et väinatammini pole masu veel jõudnud,” tunnistas maakler. Ta nentis, et kui Tallinnas võtsid hinnad kursi ülespoole juba 2009. aasta lõpus, siis Saaremaa hinnagraafik tegi kerge tõusujõnksu alles 2011. aasta teises pooles ja hoiab rohkem maadligi tänaseni.
Erinevad maaklerid on väitnud, et Eestis on korterite hinnad praegu isegi kõrgemad kui buumiaastatel. Saaremaa kohta see väide aga ei käi. Aljas kinnitas, et Tallinnas ongi korterite hinnad praeguseks keskmiselt buumiaegsel tasemel tagasi, mõni protsent üles- või allapoole sõltuvalt korteri suurusest. “Saaremaa kohta see väide ei kehti. Kuressaare korterite keskmine hind on täna 22% madalam kui kümme aastat tagasi 2007. aastal.”

Kerge tõus 2011. aastal

Maa-ameti tehingute statistika järgi oli 2007. aastal Kuressaares kahetoalise korteri ruutmeetri keskmine hind Jüri Aljase andmetel 987 eurot ehk umbes 45 m2 korteri eest maksti keskmiselt 45 000 eurot. Tolleaegsed müügikuulutused paigutavad sarnase korteri keskmise pakkumishinna 55 000 euro kanti ehk üle 1200 €/m2. Müüdud kolmetoaliste, umbes 60 m2 korterite keskmine hind oli siis 1004 €/m2 ja seega oli keskmine sellise korteri hind üle 60 000 euro. Vastavad pakkumishinnad kuulutuste järgi olid üle 70 000 euro korteri eest.
Praegu on Kuressaare 45 m2 korteri keskmine ruutmeetri hind 790 €/m2 ehk täiesti tavaline, pigem vanemas majas asuv kahetoaline korter maksab umbes 35 000 eurot. Keskmine kolmetoaline maksab samal ajal aga 44 000 eurot ja ruutmeetri hind on siis samuti vastavalt madalam, 732 €/m2. “2007. aastaga võrreldes on korterite hinnad praegu 20% madalamad,” nentis Aljas. Samas möönis ta, et pakkumishindade ja tegelike müügihindade suhe on kümne aasta lõikes samaks jäänud. “Müüja küsib korteri eest turuhinnast ikka 20% kõrgemat hinda,” märkis ta.
Statistika toob Jüri Aljase sõnul välja ka ühe selge buumiaegse kinnisvaraturu haigussümptomi. Nimelt oli siis kolmetoalise korteri ruutmeetri hind kõrgem kui kahetoalisel. “Nüüdseks on turuloogika jälle paika loksunud – mida väiksem korter, seda kõrgem on ruutmeetri hind,” tähendas ta.
Aljas lähtub mõttest, et õige aeg õnnelikuks eluks ongi täna – kinnisvaraturu seisu ei tohi enda jaoks takistuseks mõelda. “Hindade tõusu või langust oodatud aastad on tavainimese jaoks kaotatud aeg,” nentis maakler.
Kui noorele perele on vaja oma kodu ja jõud vähegi peale hakkab, tuleb see osta või ehitada, leidis ta. “Suurde majja või korterisse üksi jäänud eakal inimesel on mõistlik see müüa ja väiksemal pinnal vähemate muredega edasi elada,” sõnas Jüri Aljas.

Täispikka artiklit loe SIIT

Jyri-Aljas_väike

JÜRI ALJAS

Saaemaa kontori maakler

Ülemiste keskuse lähedale kerkib uus elamurajoon

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 23.01.2017 11:55; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pressiteated
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara alustab Vana-Tartu maantee äärde rajatavate loft-stiilis ridaelamute müüki. Südalinnast kõigest 2 muusikapala kaugusele, Ülemiste keskusest mööda ja järvest vaid 150 m eemale luuakse uus elamurajoon Ülemiste Kodu.

Hoonete arhitektuur ja põhjamaisesse kliimasse loodud funktsionaalne ja energiatõhus kivimaja kontseptsioon töötati välja Jämera ja Domus Kinnisvara koostöös ning põhineb Aeroci tehnilistel lahendustel. Jämera on Soome vanim ja enim müüdud kivimajade kaubamärk alates aastast 1974, mille omanikuks on Põhja-Euroopa kvaliteetseimate poorbetoontoodete valmistaja ja müüja Aeroc International. Ridaelamute sisekujunduse on loonud tunnustatud Cocomari sisearhitekt Mari-Liis Raudjärv ning elamurajooni maastikukujunduse on teinud Eesti parimaid aja- ja maastikukujundusega tegelev Kivisilla OÜ legendaarse Ülle Grišakoviga eesotsas.

Ülemiste Kodu iseloomustab selgelt eristuv põhjamaine arhitektuur, läbimõeldud ja funktsionaalne planeering ning suurepärane asukoht Tallinna linna piiril. 2017. aastal valmib 12 ridaelamuboksi, mida ümbritseb kergliiklustee ja rajatavad ühepereelamud. Majade paiknevus loob turvalise keskkonna ja privaatse kodu, kuna ridaelamuboksidel puuduvad ühised seinad. Liigendatud projekti tõttu saavad ostjad endale sisuliselt ühepereelamu privaatsuse ridamaja hinnatasemel.

Ülemiste Kodu on terviklik keskkond oma roheluse, värvide, maastikuarhitektuuri ning privaatse tagahooviga. Maja ees on valgustatud kergliiklustee ning vaid hetke kaugusel jääb lasteaed, piirkonna kool ning väga head võimalused sportimiseks. See on koht, kus kasvavad õnnelikud lapsed!

Registreerimine on alanud: www.ulemistekodu.ee

 UlemisteKodu_2-rida_varviline_300ppi

Alustab artiklitesari, mis lahendab koduomanike igapäevaseid probleeme

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 18.01.2017 01:31; kategooriad: Domus, Seadusandlus, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

office-table-home-roomKoduomanikud seisavad silmitsi väga paljude küsimustega, mis puudutavad kinnisvara hooldamist, renoveerimist, rekonstrueerimist, majandamist jne. Kuna meie Domus Kinnisvaras puutume selliste teemadega igapäevaselt kokku ning püüame esilekerkivaid probleeme lahendada, oleme otsustanud juhtumi põhiselt oma kogemusi ka Teiega jagama hakata.

Millest rääkima hakkame?

  • Millistele dokumentidele pöörata tähelepanu korteri remondil?
  • Millal on vaja korteri remondiks naabrite nõusolekut?
  • Millised on nõuded eluruumi ventilatsioonile?
  • Millised on nõuded eluruumi tuleohutusele?
  • Mida tegelikult tähendab kinnisvara energiaklass ja millest see sõltub?
  • Millised on elementaarsed eramu hooldustegevused kevadel?
  • Millised on elementaarsed eramu hooldustegevused sügisel?
  • Millised on kinnistu omaniku kohustused heakorraeeskirja kohaselt?

Mõned eelnimetatud teemad on niivõrd laiad, et nendest tuleb kirjutada mitu lugu, sest eesmärk on käsitleda aktuaalseid küsimusi piisava põhjalikkusega.

Miks me seda teeme?

Koduomanike probleeme lahkavate artiklitesarja eesmärk on:

  • vastata korduma kippuvatele küsimustele või selgitada keerulisena tunduvaid teemasid
  • püüame ennetada olukordi, mille tagajärjel võiks väheneda vara likviidsus või seatakse ohtu enda ja teiste ohutus.
  • teadmatus võib tekitada olukorra, kus kindlustusjuhtumi korral kindlustuse andja ei ole kohustatud kahju hüvitama, kuna mõni dokument on jäänud taotlemata või nõue täitmata.

Edaspidi püüame juhtumi põhiselt hakata lahkama erinevaid juhtumeid ning selle juures ootame ka aktiivset osavõttu lugejate küsimuste/probleemide näol. Need palume saata kaupo.mottus@domuskinnisvara.ee

kaupo

KAUPO MÕTTUS

Kutseline maakler/ projektijuht

5 asja, mida jälgida ehituskrundi ostmisel

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 17.01.2017 10:24; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kevad pole enam kaugel ja käes on paras aeg sobiva krundi soetamiseks uue kodu rajamise eesmärgil. Kuigi kinnisvara ostmisel lähtutakse eelkõige asukohast, tuleks jälgida veel mitmeid asjaolusid, millest sõltub ostetava maa hind ja edaspidine asja-ajamine. Kinnisvara  pakkumistest leiab krunte, kus kõik vajalikud kommunikatsioonid on olemas, kuid alati ei tarvitse see sobida kas asukoha, suuruse, hinna või mõnel muul põhjusel.

Mida siis tuleks jälgida meelepärase krundi ostmisel?

  • Kas kinnistule on võimalik ehitada? –  Kõige täpsema info saab kohalikust omavalitsusest, kas maa-alal on olemas kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, millega määratakse kindlaks lubatud hoonete arv, suurus, asukoht jms. Krundi ostmisel peab arvestama, et igale poole ei ole võimalik ehitada ja tuleb jälgida ehituskeelu piiranguid, mida saab lähemalt  vaadada Maa-ameti geoportaalist  http://geoportaal.maaamet.ee/ „Kitsenduste rakenduse“  kaardilt.
  • Kas kinnistule juurdepääs on olemas ja kes teedevõrku haldab? – Kui ostetav kinnistu asub detailplaneeringuga kehtestatud alal siis on teedevõrk planeeritud, kuid mõistlik oleks pöörata tähelepanu kellele need teed kuuluvad. Kui tegemist on linna või valla teedega,  siis vastutab teede korrashoiu eest kohalik omavalitsus. Keerulisem on olukord siis, kui teed kuuluvad eraisikule või ettevõttele,  kes ei suuda või ei taha teedevõrku korras hoida ja keskendub pigem oma õigustele.
  • Kas elektrivõrguga liitumine on võimalik? – Igal majapidamisel on tänapäeval vajalik elektrivarustus. Kui osta kinnistu olemasolevast alajaamast kaugemale, kui 400 m siis läheb elektriga liitumine üsna kulukaks. Samuti tuleks arvestada peakaitsme suurusega ehk mitu amprit oleks ehitataval hoonel vaja. Täpse info saamiseks tuleks pöörduda Elektrilevi poole: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumine
  • Kas vesi ja kanalisatsioon on olemas? – Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse vee ja kanalisatsiooni väljaehitamisega ja selle korrashoiuga. Tiheasustuses on üldjuhul vee- ja kanalisatsioonitrassid olemas ja nendega liitumiseks tuleb trasse haldava ettevõttega  vastav leping sõlmida.
  • Millised on looduslikud tingimused? – Krundi ostmisel tuleks jälgida ka selle looduslikke eripärasid nagu ilmakaared, valdavad tuuled, kaugus veekogust, maapinna kõrgus, mullastik, olemasolev taimestik  jms. Kui on olemas juba suured puud ja põõsad siis tasub alati nendega haljastuse planeerimisel arvestada. See mis esialgu võib tunduda miinusena, saab põhjalikult planeerides muuta plussiks.

Kodu ehitamine on pikk ja kulukas protsess aga kui see tee ette võtta siis on võimalus algusest peale oma vajaduste ja soovide järgi meelepärane kodu kujundada ning lõpptulemus on selline, mis kindlasti pakub rahuldust ja jääb kestma aastateks.

tiiu

TIIU KUUSIK

maakler

Detsember 2016 ülevaade: aasta lõppu ilmestas uute korteritega tehtud tehingute arvu tõus

Aasta lõpus vormistatud uute korterite müügitehingud viisid Tallinna korteritehingute arvu ja keskmise hinna masujärgse aja kõrgeimale tasemele. Samuti teostati Tartus varasematest kuudest rohkem tehinguid uute korteritega. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Eestis eelmisel kuul kokku 4233 ostu-müügitehingut koguväärtusega 292,908 miljonit eurot. Novembriga võrreldes teostati 7% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 27%. Tehingute arv jäi eelmise aasta detsembriga samale tasemele, kuigi tehingute koguväärtus langes 8%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli detsembris viimase 12 kuu keskmisest 7% kõrgem.

KOKKU detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.
TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas detsembris 2204 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 219 074 669 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 24% ja tehingute koguväärtus 33%. Tehingute arvu tõusu tõid aasta lõpus kaasa mitme uusarenduse korteritehingute vormistamine. Samuti mõjutas koguväärtuse tõusu Tallinna Kesklinna linnaosas toimunud kalli hoonestatud ärimaa tehing. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 10%, kuid koguväärtus langes 5%.

Kui enamuses ülevaates välja toodud linnades oli detsember korteritehingute arvult tagasihoidlik, siis Tallinnas oli detsembrikuu taaskord aasta kõige aktiivsem. Tallinna linnas teostati 937 korteriomandi tehingut, mis oli 146 tehingut rohkem kui novembris ja 36 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Tehingute arvu tõusu tõi eeskätt kaasa uute korteritega tehtud tehingute arvu tõus. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 3%, olles 1744 €/m² (mediaan 1679 €/m²) ületades 2007. aasta aprilli hinnarekordi – 1706 €/m². 2015. aasta detsembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 12%. Detsembris teostati ca 38% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 26%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Virbi 8//10, Erika 15, Sõpruse pst 33, Lastekodu 23 ( Tartu mnt 52), Vanakuu 1//3//5//7//9, Poordi 3 ja Valgevase 9b arendused, kus kokku teostati 181 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2089 €/m².

Tallinn KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega sooritati detsembris 26 ostu-müügitehingut (maakonnas 125), mis on novembriga võrreldes 6 tehingut vähem ja aastatagusega võrreldes 2 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 6 tehingut (maakonnas 54). Novembris teostati 17 ja aasta tagasi detsembris 11 hoonestamata elamumaa tehingut.

.
TARTU

Tartu maakonnas teostati detsembris 366 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 27 916 119 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 3%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 23%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa mitme kalli ärimaa ostu-müügitehingud Tartu linnas ja uute korterite tehingute osakaalu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 4%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele.

Detsembris toimus Tartu linnas 141 korteriomandi tehingut, mis on 10 tehingut vähem kui novembris ja 33 tehingut vähem, kui eelneva aasta detsembris. Detsembri keskmine hind tõusis 5%, olles 1297 €/m² (mediaan 1307 €/m²). Detsembris teostati ca 23% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%. 2015. aasta detsembriga võrreldes tõusis keskmine hind 10%.

Tartu KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati detsembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on novembriga võrreldes 1 tehing rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus detsembris 5 tehingut (maakonnas 17). Novembris toimus 6 ja aasta tagasi detsembris 9 hoonestamata elamumaa tehingut.

.
PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati detsembris 246 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 796 826 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 7%, kuid koguväärtus langes 19%.

Pärnus toimus detsembris 54 korteriomandi tehingut, mis on 28 tehingut vähem kui novembris ja 4 tehingut vähem, kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind oli 1019 €/m² (mediaan 1010 €/m²). Keskmine hind tõusis novembriga võrreldes 8% ja 2015. aasta detsembriga võrreldes 11%.

Pärnu KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 29), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 2 tehingut (maakonnas 19). Novembris tehti 4 tehingut ja aasta tagasi detsembris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

.
VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 152 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 684 966 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 8%, kuid koguväärtus langes 38%.

Detsembris kui ka novembris toimus Viljandi linnas 19 korteriomandi tehingut, mis oli 3 tehingu rohkem kui eelneva aasta detsembris. Detsembris tõusis keskmine hind novembriga võrreldes 6%, tasemeni 626 €/m² (mediaan 562 €/m²). Võrreldes aastatagusega tõusis keskmine hind 26%.

Viljandi KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii novembris kui ka detsembris 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 19), mis oli aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga detsembris ostu-müügitehinguid ei teostatud (maakonnas 5). Nii 2016. aasta novembris kui ka 2015. aasta detsembris müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.
.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 135 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 006 835 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 22%, kuid tehingute koguväärtus langes 5%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 39% ja koguväärtus 31%, kuna eelmine aasta samal perioodil toimus mitu maatulundusmaa komplekstehingut, mis viisid tehingute arvu üles.

Detsembris toimus Kuressaare linnas 13 korteriomandi tehingut, mis oli 2 tehingut vähem kui novembris ja 2015. aasta detsembris. Detsembrikuus oli keskmine hind 828 €/m² (mediaan 835 €/m²). Novembriga võrreldes tõusis keskmine hind 10% ja eelnenud aasta detsembriga võrreldes 20%.

Kuressaare KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 13), mis oli 2 tehingut rohkem, kui eelnenud kuul ja 1 tehing rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaadega teostati detsembris Kuressaares 2 tehingut (maakonnas 4). Novembris toimus 1 ning aasta tagasi detsembris samuti 2 tehingut.

.
NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas detsembris 215 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 803 943 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 21% ja tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 18% ja koguväärtus 76%. Tehingute koguväärtuse suure languse taga oli asjaolu, et eelmisel aastal samal perioodil müüdi mitu kallist hoonestatud äri- ja tootmismaad, millede koguväärtus moodustas üle 80% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest.

Detsembris toimus Narvas 47 korteriomandi tehingut, mis oli 13 tehingut vähem kui novembris ja 4 tehingut vähem kui eelneva aasta detsembris. Detsembris tõusis keskmine hind 11%, olles 471 €/m² (mediaan 415 €/m²). Eelmise aasta detsembriga võrreldes langes keskmine hind 6%.

Narva KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris kui ka novembris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 20), mis oli aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Narva linnas detsembris hoonestamata elamumaa tehinguid ei toimunud (maakonnas 1). Novembris toimus 9 ja aasta tagasi detsembris 4 hoonestamata elamumaa müügitehingut.

Kadri Lest
Kadri Lest
Kutseline maakler / analüütik
 

Miks on maakler kasulik?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 13.01.2017 10:58; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

coffee-cup-mug-apple

Teid ootab ees oma kinnisvara müük. Kas teha koostööd maakleriga  või müüa ise?
Ise müüa tundub soodsam, hoiab kokku maakleritasu, kuid eelised maaklerit palgata on siiski mõjusad.

 

  • Professionaalne maakler:
  • aitab kokku hoida kliendi aega
  • vabastab kliendi tüütutuest telefonikõnedest, mis segavad oluliselt kliendi igapäevast elurütmi
  • töötab välja müügistrateegia
  • teeb kvaliteetsed fotod ja aitab kokku hoida reklaamikuludelt
  • aitab määrata reaalse müügihinna
  • korraldab läbirääkimised ostjatega
  • tagab tehingu turvalisuse ning nõustab juriidilistes küsimustes

Meie seadused muutuvad pidevalt ja tehes elus vähe kinnisvaratehinguid ei jõua kuidagi kõigi muudatustega kursis olla. Seetõttu on ise müügiga tegutsedes sageli  vaja  võtta tasulisi kinnisvara õigust puudutavaid konsultatsioone.
Ka esialgu tühisena näivad muudatused-parendused kinnisvara juures võivad muutuda suureks takistuseks, kui ost toimub pangalaenuga. Olgu see siis avatud köök või seadustamata garaaz-puukuur aias, puuduv juurdepääsutee servituut või vesi, mida saadakse naabri kaevust.
Sageli puutuvad müüjad kokku päritud või kingitud kinnisvaraga, kinnistute jagamisega jne. Kõikidele nendele küsimustele ja ka paljudele teistele ootamatult päevakorda tulevatele  leiate abi ja nõuanded teie vara müüva  kompetentse kinnisvaramaakleri käest, samuti oskab ta hoiatada tekkida võivate probleemide eest.

Tänapäeval on tekkinud kinnisvaraturule uus nähtus – sihilikult pahatahtlikud ostjad.

Need on inimesed, kes ostavad korteri või maja ja hakkavad müüjalt peale tehnigut osa makstud raha tagasi nõudma kasutades väljendit “varjatud puudused”.   Selline käitumine on küll juriidiliselt korrektne aga pole õiglane ega väärikas. Nende olukordade vältimine või lahendamine ilma maakleri abita on väga raske. Normaalne oleks kui müüja ja ostja lähtuksid heast tavast ja üksteisest austaksid. Kahjuks heatahtlikku käitumist jääb aina harvemaks ja otsitakse seaduselünki, millega kellegi arvelt teenida. Leidub ka ostjaid, kes hea meelega näeksid, et soodsa hinnaga ostetud maja saaks müüja kulul varjatud vigadele tuginedes renoveerida. Arvan, et pole olemas maaklerit, kes sellega poleks kokku puutunud. Maakleri olemasolul on sul kõrval inimene kelle kogemustele toetudes saab kahjunõude ennetada või viia miinimumini.

Kui valid maaklerit, siis vaata kindlasti ka kui palju müügilolevaid objekte tal on.

Üle 30 müügiloleva objekti korral läheb ka väga heal ja kompetentsel maakleril juba raskeks oma tööd korralikult teha. Maakleril ei jätku piisavalt aega sihtpakkumisteks ja Teie kinnisvara jääb ootama inimest, kes selle juhuslikult kinnisvaraportaalist leiab.

Eelista kutselist

Kui valid maaklerit siis eelista kutselist maaklerit,sest ka maaklerite hulgas on suur hulk ebaprofessonaalseid  inimesi,  kes loodavad kerge vaevaga hõlptulu teenida ja seega kahjustavad maaklerite mainet.  Ennast maakleriks nimetada võib igaüks isegi kui tal puuduvad selleks vajalikud teadmised-oskused. Eesti seadus ei reguleeri seda. Kutseliseks maakleriks saamine on tööd- ja aeganõudev protsess. See eeldab vähemalt 2 aastast korrektset  tööd maaklerina, erinevaid koolitusi, firma soovitust Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale ja lõpeuks kutseeksami sooritamist.

Kutseline maakler vastutab oma töö eest mitte ainult kliendi ees, vaid ka Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale ees. Raske eksimus lõpeb tema jaoks aukohtus. Ta ei saa öelda nagu kutsetunnistuseta  maakler – ikka juhtub.  Kutsetunnistuseta maaklerit ei saa aukohus vastutusele võtta. Libamaaklereid iseloomustab sageli vahendustasu pakkumine oluliselt madalama tasu eest kui on kinnisvara turul välja kujunenud. Sageli kopeerivad nad luba küsimata teiste maaklerite või omanikupoolt kuulutuste tekste ja fotosid.
Kontrolli maakleri ja hindaja kutsetunnistuse kehtivust kutseregistrist  www. kutsekoda.ee

Juhul kui oled hädas võlgadega, pea nõu maakleriga enne kui kinnisvara on läinud kohtutäituri kätte. Ka kutseline maakler ei saa selles osas imet teha kuid tõenäosus, et leiate olukorrast kasumlikuma väljapääsu on suurem. Ta on selliste olukordadega kokku puutunud ja oskab anda head nõu, et lahendada kinnisvara  müük parimal võimalikul viisil. Kutseeetika kohaselt maakleri ja kliendi vaheline jutt peab jääma vaid nende kahe teada. Ära häbene oma murega maakleri poole pöörduda.

Kui sa pole rahul oma maakleri tööga on sul võimalik maaklerit vahetada täpselt samuti nagu vahetad oma perearsti, juuksurit, õmblejat või  autoremonditöökoda. Tähelepanu pöörata tasub sel juhul maaklerlepingu lõpetamise tingimustele.
Kinnisvara müügiga tegeledes on tark kasutada kutselise spetsialisti abi,  seal võid kaotada tuhandeid eurosid valesti tehtud otsuste tõttu väga kergesti. Tasub märkida, et Viljandis on üheksa kinnisvara vahendusega tegelevat firmat ja ainult ühes neist, Domus Kinnisvara Viljandi esinduses, on tööl ainult kutselised maaklerid ja hindajad.

21620743_550478

ÜLLE MAINSOO

kutseline maakler

Sa oled nüüd koduomanik. Mis edasi?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 11.01.2017 08:55; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

_mg_6251Lõpuks on see käes. Sinu uue kodu võtmed. Lõppenud on see pikk teekond, mille jooksul sai kulutatud mitmeid tunde internetiavaruses vaadates läbi kõik kinnisvaraportaalid ja kuulutused, valides välja objektid, mida kohapeale vaatama minna. Oled käinud maha sadu tuhandeid samme ja avanud kümneid uksi, et leida endale kõige õigem pesapaik.
Peale ametlikku osa notaris, kus väriseva käega sai allkirjastatud leping, seisad sa nüüd õnnelikuna oma uue kodu lävel ja vaata seda kõike pisarsilmil. Aga selleks, et hakata tegelema meeldivamate asjadega, nagu näiteks kodu sisustamine, kardinate valimine, soolaleivapeo korraldamine, tuleb käia läbi veel paar olulist punkti, mis igapäevaelus on vältimatu tähtsusega.

Siin on 5 punkti, mida pead veel tegema:

  1. Kes vastutab halduskorralduse eest?

Kui oled värske korteri või ridaelamuboksi omanik, siis uuri välja, kes vastutab sinu majas halduskorralduse eest. Üldjuhul on selleks moodustatud korteriühistu. Seda saad teada eelmiselt omanikult, oma haldurilt või Äriregistrist. Ridaelamu puhul ei pruugi ühistut olla ning kogu halduskorraldus on omaniku kanda nagu eramaja puhul.

  1. Teavita oma värskest omandisuhtest

Kui sinu kortermajas on tegev korteriühistu või haldusettevõte, siis anna neile teada oma värskest omandisuhtest ning jäta neile oma kontaktandmed. See on oluline saamaks igakuiseid kommunaalarveid.

  1. Kust tuleb vesi, küte ja elekter?

Selleks, et sinu uues kodus tuleks kraanist vett ja tuba oleks soe, peab olema sõlmitud vee ja kanalisatsiooni leping, kütteleping ning elektri teenuseleping. Kui sinu uueks elupaigaks on korter, siis on üldiselt need lepingud tehtud korteriühitus poolt ning tasuda tuleb igakuiselt tarbitud mahtude eest, mille kohta pead esitama andmed korteriühistule või nii nagu see sinu elupaigas korraldatud on. Kui ühistu puudub, tuleb antud lepingud ise sõlmida. Selleks tuleb võtta ühendust oma piirkonna teenusepakkujaga.

  1. Kui mul on gaasiküte?

Kui sinu kodus on gaasiküte, siis selle tarbimise jaoks on samuti vaja sõlmida teenuseleping. Küsi ennem oma haldusettevõttelt või korteriühistult, kas see on ehk sõlmitud juba või pead leidma endale ise sobiva partneri?

  1. Televisioon ja/või internet?

Kui eluks vajalikud lepingud on sõlmitud ja valikud tehtud on jäänud veel üks teenus, mille tarbimine pole otseselt hädavajalik, aga korraldus jääb iga koduomaniku enda kanda. Kuidas minu uues kodus saab tarbida internetti ja vaadata televisiooni? Selleks vali enda kodukohas sideteenust pakkuva ettevõtte sobiv pakett ning sõlmi leping. See leping tuleb igaühel ise sõlmida.

7 tähelepanekut 2016 kinnisvara-aastast

Riik püüdis anda endast parima, aga välja kukkus nagu alati
Riiklike üürimajade teemale kulutati trükimusta ja eetriaega koguses, mis vaigistas hulk teisi ning sugugi mitte vähemtähtsaid küsimusi. Ideel jumet justkui on, aga kohmakas kommunikatsioon tekitas tõsise vastasseisu. Riiklik soov ja seaduse muudatused vähendada bürokraatiat ehitustegevuses ning lihtsustada ja kiirendada erinevaid menetlusvorme on päädinud vähemalt pealinnas olukorraga, kus arendajad on nõutud ega saa aru, et kohaliku omavalitsuse tasandil oleks midagi muutunud.

Vastuolud tarbijateadlikkuses
Kasvas nii nende inimeste hulk, kes olid teadlikud oma õigustest ja ajasid vajadusel juuksekarva lõhki kui ka nende inimeste arv, kes õigustest ja kohustustest teadlikud pole, kuid sellele vaatamata segasid hoogsalt vett ja andsid juristidele tööd. Astusime sammu lähemale USA tüüpi ühiskonnale, kus võimalust haistes hakatakse rõõmuga kohtuuksi kulutama ja nõudeid esitama, vajadusel (sotsiaal) meediat kasutades.

Nutilahendused ei jõudnud massidesse
Jah, me näeme, et nii vanade kui uute majade katustele on järjest enam tulnud päikesepaneele. Järjest enam kohtame välisuksi, mida saab avada kaardiga ning inimeste hulk, kes panevad telefoni teel saunaahju tööle, muudkui kasvab. Aga massidesse nutikodu lahendused pole veel jõudnud, seda nii rahalistel põhjustel kui ka ettevaatliku suhtumise pärast elektrooniliste vahendite töökindlusesse.

Kinnisvarafondide edukus
Olemasolevad kinnisvarafondid näitasid väga häid tulemusi, mistõttu pole imestatav, et fonde, mis investeerivad ärikinnisvarasse ja metsandusse, tuli veelgi juurde. Korraliku rahavooga kinnisvara on kuum kaup nii fondide kui ka üksikinvestorite jaoks. Järjekord investoritest stabiilse rahavooga kinnisvarale on pikem kui oli inimeste arv, kes soovisid lõppenud aastal presidendiks saada.

Tallinna korteriturg rokkis, muu Eesti vaatas kurvalt pealt
Tehingute arv stabiliseerus aasta lõpuks 800 tehingu tasemele ühes kuus ning korterite hinnad kasvasid Tallinnas aastas ligimale 10 %, jõudes väga lähedale buumiaegsele rekordhinnale. Statistiline hinnakasv oli pisut ootamatu, kuid ostuklientide huvi uusarenduste vastu püsis läbi aasta piisavalt kõrgel tasemel, mis tegi märkimisväärse hinnatõusu siiski võimalikuks.

Kutsetunnistused järjest enam au sisse
Piisavat kutsekvalifikatsiooni tõestavad eksamid nii kinnisvaramaaklerite kui hindajate jaoks näitasid suurt huvi ja osavõttu. Kinnisvara hindamise puhul on ilma kutsetunnistuseta hindajad sundseisus, sest 2016. aastal jõustunud määrus võimaldab 2017. aasta 21. märtsist tegutseda hindajana vaid kutsetunnistuse olemasolul. Seega on hindamise valdkonnas riiklik nõue ühene ja turg uuest aastast veelgi enam korrastunud. Maaklerteenuse osas kahjuks väliseid nõudeid ei lisandunud ja osalised saavad vaid loota klientide teadlikkuse ja nõudlikkuse kasvu peale.

Taksojuhid jälle kinnisvaraturul, seekord ühisrahastuse kaudu
Kui buumi ajal osalesid taksojuhid kinnisvaraturul otseselt, ostes kortereid diivanitest väljapurskava laenuraha abil, siis nüüd on nad jõudnud turule tagasi kaudselt. Ühisrahastuse investeeringud arendusprojektidesse meelitavad oma tootluse numbritega noori ja vanu, rikkaid ja vähem rikkaid. Pangad vaatavad toimuvat mõnevõrra morni pilguga, kuid seni on kõik ülejäänud rõõmsad.